Happed, soolad, alused (8)

http://www.abiks.pri.ee
1. Mõisted
Alus   
-ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone. Hüdroksiidid koosnevad metallianioonidest ja hüdroksiidioonidest
Aluseline oks.
- oksiid , mis reageerib happega, moodustades soola ja vee CaO, Na2O
Amfoteer. Oks
-oksiid, mis võib reageerida nii happe kui ka alusega, ei reageeri veega Al2O3 ja ZnO
Amfoteerne hüdroksiid         
-hüdroksiidi võime reageerida kas aluse või happega
Astmeline dissotsiatsioon          
-aineosakeste lagunemine väiksemateks osadeks
Dissotsiatsiooni määr
-näitab, kui suur osa lahustunud aine molekulidest on jagunenud ioonideks
Elekrolüütilie (iooniline) dissotsiatsioon        
-ioone sisaldavate lahuste tekkimine elektrolüütide lahustumisel
Elektrolüüt    
-ioone sisaldavaid lahuseid moodustav aine
Hape   
-ained, mis annavad lahusesse vesinikioone .
Hapnikhape   
-hapnikku sisaldavad happed
Happeline oks.         
-oksiid, mis reageerib alusega, moodustades soola ja vee SO2, P4O10 .
Hüdraat        
-vee  molekule sisaldav keemiline ühend- soolad moodustuvad kristallhüdraate, näiteks CaSO4 ·2H2O (kips)
Hüdraatumine
-aineosakeste(ioonide, molekulide) liitumine vee molekulidega
Keemiline tasakaal    
-pöörduva reaktsiooni olek, mille korral päri- ja vastassuunaliste reaktsioonide kiirused on võrdsed.
Kristallhüdraat
-soolad, mis sisaldavad vee molekule, näiteks CaSO4·2H2O (kips)
Lahus 
- lahustist ja lahustunud ainest koosnev ühtlane süsteem
Lahuse pH     
-iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses
Leelis 
-vees lahustuv alus NaOH, Ba(OH)2. (tugevad alused)
Mitteelektrol. 
-molekulaarne aine, mis lahustumisel ei moodusta ioone
Molaarne konsentratsioon         
-lahuste ja segude  koostist väljendav suurus
Neutraalne oks.       
-oksiid, mis ei reageeri hapete, aluste ega veega. NO,N2O, CO
Neutralisatsiooni reaktsioon      
-happe ja aluse vahelised reaktsioonid, mille saaduseks on sool ja vesi
Nõrk elektrolüüt       
-polaarne ühend, mis lahustumisel osaliselt dissotsieerub ioonideks
Oksiid 
-aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik. (aluselised, happelised , amfoteersed, neutraalsed)
Pöördumatu reaktsioon         
-reaktsioon, mille puhul lähteaine reageerimisel tekkinud saadused omavahel ei reageeri
Pöörduv reaktsioon   
-reaktsioon, mis võib kulgeda kahes suunas: lähteainete reageerimisel tekivad reaktsioonisaadused, need aga moodustavad omavahel reageerides uuesti lähteaine
Sool   
- kristalne aine, mis koosneb katioonidest ja anioonidest
Soola hüdrolüüs       
-soola reaktsioon veega, mille tulemusena võib tekkida kas happeline või aluseline keskkond
Tugev elektrolüüt     
-elektrolüüt, mis on  lahuses praktiliselt täielikult dissotsieerunud ioonideks
Vesiniksool    
-sool, mis sisaldab vesinikku
 
2. ÜLESANDED
hape + metall =>> sool + H2     
-metall aktiivsem vesinikust
hape + alus.oks =>> sool + H2O
-alati
hape + alus =>> sool + H2O      
-alati
hape + sool =>> sool + hape    
-peab tekkima I happest nõrgem hape või sade
alus + hap.oks =>> sool + H2O  
-alati
alus + sool =>> sool + alus    
-I mõlemad lahustuvad, II üks lahutumatu
sool + metall =>> metall + sool         
-sool lahutuv, I metall aktiivsem II metllist
sool + sool =>> sool + sool   
-I mõlemad lahutuvad, II üks lahutumatu
alus.oks + hap.oks =>> sool    
-alati
metall + mittemetall =>> sool
-???
alus.oks + vesi                         
-ainult IA ja IIA (alates Ca) metallide oksiidid
hap.oks. + vesi                         
-ei reageeri SiO2.
 
3. SELGITA
1. Iooniliste ja polaarsete kovalentsete ainete dissotsiatsiooni iseärasusi lahustumisel
          Ioonilste ainete dissotsiatsioonil rebivad vee molekulid ioonid kristallist välja, molaarsete ainete korral aga toimub vee molekulide mõjul lahustuva aine molekulide polariseerimine ja lagunemine ioonideks.
2. tugevate ja nõrkade elektrolüütide dissotsiatsiooni määra erinevus
          Tugevate elektrolüütide dissotsiatsioon on täielik, nõrkade puhul on aga