Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Happed, soolad, alused (8)

4 HEA
Punktid

Lõik failist

http://www.abiks.pri.ee
1.
Mõisted

Alus   
-ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone. Hüdroksiidid koosnevad metallianioonidest ja hüdroksiidioonidest
Aluseline oks.
- oksiid , mis reageerib happega, moodustades soola ja vee CaO, Na2O
Amfoteer. Oks
-oksiid, mis võib reageerida nii happe kui ka alusega, ei reageeri veega Al2O3 ja ZnO
Amfoteerne hüdroksiid         
-hüdroksiidi võime reageerida kas aluse või happega
Astmeline dissotsiatsioon          
-aineosakeste lagunemine väiksemateks osadeks
Dissotsiatsiooni määr
-näitab, kui suur osa lahustunud aine molekulidest on jagunenud ioonideks
Elekrolüütilie (iooniline) dissotsiatsioon        
-ioone sisaldavate lahuste tekkimine elektrolüütide lahustumisel
Elektrolüüt    
-ioone sisaldavaid lahuseid moodustav aine
Hape   
-ained, mis annavad lahusesse vesinikioone .
Hapnikhape   
-hapnikku sisaldavad happed
Happeline oks.         
-oksiid, mis reageerib alusega, moodustades soola ja vee SO2, P4O10 .
Hüdraat        
-vee  molekule sisaldav keemiline ühend- soolad moodustuvad kristallhüdraate, näiteks CaSO4 ·2H2O (kips)
Hüdraatumine
-aineosakeste(ioonide, molekulide) liitumine vee molekulidega
Keemiline tasakaal    
-pöörduva reaktsiooni olek, mille korral päri- ja vastassuunaliste reaktsioonide kiirused on võrdsed.
Kristallhüdraat
-soolad, mis sisaldavad vee molekule, näiteks CaSO4·2H2O (kips)
Lahus 
- lahustist ja lahustunud ainest koosnev ühtlane süsteem
Lahuse pH     
-iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses
Leelis 
-vees lahustuv alus NaOH, Ba(OH)2. (tugevad alused)
Mitteelektrol. 
-molekulaarne aine, mis lahustumisel ei moodusta ioone
Molaarne konsentratsioon         
-lahuste ja segude  koostist väljendav suurus
Neutraalne oks.       
-oksiid, mis ei reageeri hapete, aluste ega veega. NO,N2O, CO
Neutralisatsiooni reaktsioon      
-happe ja aluse vahelised reaktsioonid, mille saaduseks on sool ja vesi
Nõrk elektrolüüt       
-polaarne ühend, mis lahustumisel osaliselt dissotsieerub ioonideks
Oksiid 
-aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik. (aluselised, happelised , amfoteersed, neutraalsed)
Pöördumatu reaktsioon         
-reaktsioon, mille puhul lähteaine reageerimisel tekkinud saadused omavahel ei reageeri
Pöörduv reaktsioon   
-reaktsioon, mis võib kulgeda kahes suunas: lähteainete reageerimisel tekivad reaktsioonisaadused, need aga moodustavad omavahel reageerides uuesti lähteaine
Sool   
- kristalne aine, mis koosneb katioonidest ja anioonidest
Soola hüdrolüüs       
-soola reaktsioon veega, mille tulemusena võib tekkida kas happeline või aluseline keskkond
Tugev elektrolüüt     
-elektrolüüt, mis on  lahuses praktiliselt täielikult dissotsieerunud ioonideks
Vesiniksool    
-sool, mis sisaldab vesinikku
 
2.
ÜLESANDED

hape + metall =>> sool + H2     
-metall aktiivsem vesinikust
hape + alus.oks =>> sool + H2O
-alati
hape + alus =>> sool + H2O      
-alati
hape + sool =>> sool + hape    
-peab tekkima I happest nõrgem hape või sade
alus + hap.oks =>> sool + H2O  
-alati
alus + sool =>> sool + alus    
-I mõlemad lahustuvad, II üks lahutumatu
sool + metall =>> metall + sool         
-sool lahutuv, I metall aktiivsem II metllist
sool + sool =>> sool + sool   
-I mõlemad lahutuvad, II üks lahutumatu
alus.oks + hap.oks =>> sool    
-alati
metall + mittemetall =>> sool
-???
alus.oks + vesi                         
-ainult IA ja IIA (alates Ca) metallide oksiidid
hap.oks. + vesi                         
-ei reageeri SiO2.
 
3.
SELGITA

1.
Iooniliste ja polaarsete kovalentsete ainete dissotsiatsiooni iseärasusi
lahustumisel

          Ioonilste
ainete dissotsiatsioonil rebivad vee molekulid ioonid kristallist
välja, molaarsete ainete korral aga toimub vee molekulide mõjul
lahustuva aine molekulide polariseerimine ja lagunemine ioonideks.
2.
tugevate
ja nõrkade elektrolüütide dissotsiatsiooni määra erinevus

          Tugevate
elektrolüütide dissotsiatsioon on täielik, nõrkade puhul on aga
Happed-soolad-alused #1 Happed-soolad-alused #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2007-11-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 239 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Rain Ungert Õppematerjali autor

Autori kodulehekülg www.abiks.pri.ee


Sarnased õppematerjalid

thumbnail
35
doc

Üldine ja anorgaaniline keemia

(Amfoteerne oksiid reageerib nii hapete kui ka alustega). Al2O3 ZnO Cr2O3 Cr2O3 + 2KOH + 3H2O = 2K[Cr(OH)4] Al2O3 + 6 NaOH + 3H2O = 2Na3 [Al (OH)6] 4. Neutraalsed oksiidid Ei reageeri ei hapete, aluste ega veega. Tähtsamad neutraalsed oksiidid on NO N2O CO 4 3. HAPPED HAPE ­ aine, mille vesilahuses on ülekaalus vesinikioonid. Definitsioon: hape loovutab prootoneid. Koostis: Koosneb ühest või mitmest vesinikioonist ja happe jääkioonist. Struktuur valemid: H­O O H­O S Happejääk käitub iseseisva rühmitusena H­O O H­O P=O Happejäägi o.-a. määrab vesinikioonide arv

Keemia
thumbnail
5
docx

Elektrolüüdid

sisaldavad ioone vesilahused ei sisalda ioone Tugevad elektrolüüdid- Nõrgad elektrolüüdid- Lahuses on ainult molekulid lahuses on peamiselt ioonid, lahuses on nii molekulid kui Praktiliselt ei juhi juhivad hästi elektrivoolu ioonid. elektrivoolu. Juhivad halvasti elektrivoolu. Tugevad happed (H2SO4, Nõrgad happed Paljud orgaanilised ained, HNO3, HCl), leelised (I ja II- (H3PO4,H2SO3, äädikhape, lihtained, oksiidid. A r. metallide hüdroksiidid), sipelghape, H2S, H2CO3); soolad nõrgad alused (NH3·H2O) Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemega Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse ained. kovalentse sidemega ained.

Üldkeemia
thumbnail
8
docx

Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid

11.c 2013 Sisukord 1. Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid 2. Elektrolüütide tugevus 3. Dissotsiatsioonivõrrandid 4. Dissotsiatsioonimäär 5. Vesinikeksponent 6. Keemilisi reaktsioone elektrolüütide lahustes 7. Soolade hüdrolüüs ELEKTROLÜÜDID ja MITTEELEKTROLÜÜDID Mis on elektrolüüt ja mitteelektrolüüt? · Elektrolüüt on aine (happed, alused, soolad), mis vesilahuses jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks. · Mitteelektrolüüt on aine (paljud orgaanilised ained, lihtained, oksiidid), mis vesilahustes ei jagune ioonideks. · Elektrolüütili ne dissotsiatsioon on ioone sisaldavate lahuste tekkeprotsess elektrolüütide lahustumisel vees (elektrolüütide jagunemine ioonideks nende lahustumisel vees). Dissotsiatsiooni põhjustab hüdraatumine (vee molekulide seostumine ioonidega).

Elektrokeemia
thumbnail
4
doc

Keemia riigieksami põhimõisted

X>1,7. METALLILINE SIDE ­ moodustavad metalliaatomid metallides, teostub metalliioonide ja neile ühiste elektronide kaudu. VESINIKSIDE ­ esineb sama aine molekulide vahel, esineb ainetes, kus vesinik on vahetult seotud kas hapniku, lämmastiku või fluoriga. LIHTAINE ­ koosneb ainult ühe ja sama elemendi aatomitest. Nt metall, mittemetall. LIITAINE ­ keemiline ühend, koosneb mitmest elemendist. Nt oksiidid, happed, alused, soolad, alkoholid, süsivesinikud. KRISTALL ­ korrapärase struktuuriga tahke keha. METALL ­ lihtaine, millel on metallidele iseloomulikud omadused (läige, juhivad hästi soojust ja elektrit, enamasti plastilised ja sepistatavad, madal elektronegatiivsus). MITTEMETALL ­ lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused (metalliläige, haprad, juhivad halvasti soojust ja elektrit, kõrge elektronegatiivsus). AINE VALEM ­ väljendab liht- ja liitaine koostist.

Keemia
thumbnail
4
doc

Happed, alused, soolad

Põhikoolile: Happed, alused ja soolad Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinik ioone. Happed koosnevad vesinikioonist e. prootonist ja happejääk-ioonist (Arrheniuse klassikalise definitsiooni järgi). Happejääk ioon on võrdne prootonite arvuga molekulis · HCl - vesinikkloriidhape e. soolhape, oks. aste -1 · H2S - divesiniksulfiidhape, oks. aste -2 · H2SO3 - väävlishape, oks. aste -2 · H2SO4 - väävelhape, oks. aste -2 · H2CO3 - süsihape, oks. aste -2 · H3PO4 - fosforhape (ortofosfor), oks. aste -3 · HNO3 - lämmastikhape, oks. aste -1

Keemia
thumbnail
14
doc

Keemia konspekt eksami jaoks

Suurendamisel saaduste tekke suunas. Vähendamisel lähteainete tekke suunas. 2. Saaduse kontsentratsiooni: Suurendamisel lähteainete tekke suunas. Vähendamisel saaduste suunas. 3. Rõhu: Tõstmisel väiksema gaasi molekulide arvu suunas. Alandamisel suurema gaasi molekulide arvu suunas. 4. Temperatuuri: Tõstmisel endotermilise protsessi suunas. Alandamisel eksotermilise protsessi suunas. Üheprootonilistes hapetes on üks H, mitmeprootonilistes mitu. Hapnikhapped on hapnikuga Tugevad happed: H2SO4 , HCl, HI, HBr, HNO3. Alused ­ ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone Leelised ­ tugevad alused, vees lahustuvad hüdroksiidid(I-A rühm ja II-A rühm Ca alates.) Nõrgad alused ­ Vees praktiliselt lahustumatud. Soolad ­ Katioon ja anioon koos (Na2SO4) Vesiniksoolad ­ Happeanioonis on vesinik.(NaHSO4) Kristallhüdraadid ­ Sisaldavad tahkes olekus kristallvett(CuSO4 * 5 H20) Mittemetallisoksiidide nimetuses tähistatakse eesliitega(di-,tri-,jne) Kui metallil on muutuv o.a

Keemia
thumbnail
22
docx

Keemia gümnaasiumi koolieksami konspekt

MÕISTED 1. Alkaan- süsivesinik, mille süsinikahel koosneb ainult tertraeedrilistest süsinikest ­R 2. Isomeerid- ühesuguse koostise, kuid erineva struktuuriga ained 3. Hüdrofoobsus- veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega 4. Hüdrofiilsus- veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega 5. Halogeenühend- ühend, kus halogeeni (Cl, F, Br, I) aatomid on vahetult seotud süsiniku aatomiga. sinik on asendatud halogeeniga 6. Alkohol- nõrgad happed, kus süsinikuühendi molekulis on üks või mitu vesinikku asendatud hüdroksüülrühmaga ­OH 7. Vesinikside- side, mille moodustavad positiivse osalaenguga vesiniku aatom mittemetallide (F, O, N) vaba elektronpaariga (ja negatiivse osalaenguga) aatomiga. Mida rohkem vesinik sidemeid seda paremini lahustub ja seda kõrgem on sulamis- ja keemis temperatuur 8. Eeter- orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R 9. Amiin- ammoniaagi derivaat, kus vesiniku aatomi(te) asemel on orgaaniline

Keemia
thumbnail
4
doc

Elektrolüüdid

Elektrolüüdid ·Elektrolüüdid ­ ained, mille vesilahusedsisaldavad ioone ­Kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivadelektrolüütide lahused elektrivoolu ·Tugevad elektrolüüdid ­ esinevad lahuses ainultioonidena (tugevad happed, leelised ja soolad) ·Nõrgad elektrolüüdid ­ lahuses esinevad niimolekulid kui ka ioonid (nõrgad happed ja alused) ·Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemegaained Mitteelektrolüüdid ·Mitteelektrolüüdid ­ ained, millevesilahused ei sisalda ioone ­Ei juhi elektrivoolu ·Lahuses on ainult molekulid (paljudorgaanilised ained, lihtained, oksiidid) ·Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentsesidemega ained Elekrolüütiline dissotsiatsioon

Keemia




Kommentaarid (8)

toomasko profiilipilt
toomasko: Aitas väga palju! :)
18:05 10-06-2010
kas1ak profiilipilt
Lauri Kasak: hea materjal soovitan
19:29 30-01-2011
MirellAbja profiilipilt
Mirell Põllumäe: aitäh abi eest :)
17:18 12-05-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun