Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Katalüüs (1)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on keemilise reaktsiooni kiirus?
  • Mida teeb katalüsaator?
  • Kuidas ensüüm aktivatsioonienergiat alandab?
Katalüüsi mehhanismid
Katalüsaatori roll
Valdav enamus biokeemilisi reaktsioone on aeglased ­ ei vasta metabolismi nõuetele
Katalüsaator on substants, mis kiirendab keemiliste reaktsioonide toimumist jäädes
ise reaktsiooni lõpuks muutumata kujule
Katalüsaator
· kiirendab reaktsiooni toimumist
· ei muuda tasakaaluolekut
· ei muuda termodünaamiliselt mittesoodsat reaktsiooni isevooluliseks
· võimaldab metabolismi regulatsiooni
Biokatalüsaatorid
· valgud ­ ensüümid
· katalüütiline RNA ­ ribosüümid
Biokatalüsaatoreid iseloomustab
· kõrge spetsiifilisus
· kõrge efektiivsus
Biokatalüsaatorid on efektiivsed
Vesinikperoksiidi lagunemine veeks ja molekulaarseks hapnikuks:
2H2O2 2H2O + O2
· reaktsioon on termodünaamiliselt soodne
· katalüsaatori puudumisel ­ aeglane (stabiilne mitu kuud)
· rauaioonide (Fe3+) juuresolekul ­ kiireneb 1000 korda
· hemoglobiini juuresolekul ­ kiireneb 1 000 000 korda
· katalaasi juuresolekul ­ kiireneb 1 000 000 000 korda
Keemilise kineetika alused
Keemiline kineetika uurib keemiliste reaktsioonide toimumist ajas
Mis on keemilise reaktsiooni kiirus?
Kiirus on millegi muutumine ajas t
Keemilise reaktsiooni kiirus V ­ reagentide kontsentratsioonide muutumine ajas
AB A ­ lähteaine
B ­ produkt
V = d[B]/dt = - d[A]/dt
Keskmine kiirus
Vkeskm = [B]/t
Algkiirus ­ biokeemias kõige olulisem
V = (d[B]/dt)t 0
Kiiruse ühik ­ M/s (molaarsust sekundis)
Massitoimeseadus ­ reaktsioonikiiruse avaldise koostamine
Massitoimeseadus - keemilise reaktsiooni kiirus on võrdeline reaktsioonist
osavõtvate ainete molaarsete kontsentratsioonide korrutisega, milles
kontsentratsioonide astmenäitajaiks on vastavad stöhhiomeetriakordajad
Vaatame pöörduvat reaktsiooni üldkujul
aA + bB cC + dD
Pärisuunaline reaktsioon ­ paremalt vasakule
V+ = k+ [A]a [B]b
Vastassuunaline reaktsioon ­ vasakult paremale
V- = k- [C]c [D]d
k+ ja k- ­ pärisuunalise ja vastassuunalise reaktsiooni kiiruskonstant
Reaktsiooni järk võrdub kontsentratsioonide astmenäitajate summaga
reaktsioonikiiruse avaldises
· pärisuunaline ­ a + b järku
· vastassuunaline ­ c + d järku
Kiiruskonstandi järk = reaktsiooni järk
Esimest järku pöördumatu reaktsioon
k1
AB Esimest järku reaktsioon
Kiiruse avaldis vastavalt massitoimeseadusele: · ei nõua kokkupõrget
V = d[B]/dt = k1[A] · on molekuli sisemine omadus
k1 ­ kiiruskonstant:
· mida suurem, seda kiirem reaktsioon
· sõltub - temperatuurist ja teistest keskonnatingimustest
· ei sõltu ­ reageerivate ainete kontsentratsioonidest
· ühik ­ sõltub kiiruskonstandi järgust
esimest järku ­ aja pöördväärtus (s-1)
teist järku ­ aja pöördväärtus korda kontsentratsiooni pöördväärtus (s -1M-1)
Produkti moodustumine esimest järku pöördumatus reaktsioonis
k1
AB
Otsime ­ lähteaine või produkti kontsentratsiooni sõltuvust ajast, [A] versus t
V = d[B]/dt = - d[A]/dt
d[A]/[A] = - k1 dt ja ln[A] = - k1 t +
ln([A]/[A]0)= - k1 t
[A] = [A]0 e-kt
Poolestusaeg t1/2 on aeg mille jooksul on pool algsest ainest ära reageerinud
t1/2 = ln2/ k1 = 0,69/k1
Näiteks radioaktiivne lagunemine
· 14
C ­ 5470 aastat
· 32
P ­ 14,3 päeva
Esimest järku pöördumatu reaktsiooni A B analüüs
Teist järku reaktsioon
2A A2
Nõuab kahe molekuli kokkupõrget
V = d[A2]/dt = k2[A]2
k2 - teist järku kiiruskonstant (M-1 s-1)
· Enamik keerulistest biokeemilistest reaktsioonidest toimub läbi
erinevate vaheetappide
· Vaheetapid on vaadeldavad kui esimest või teist järku
reaktsioonid
· Jadareaktsiooni kiiruse määrab kõige aeglasem etapp -
pudelikael
Esimest järku pöörduv reaktsioon - tasakaaluolek
k1
AB
k-1
Saab toimuda ka vastassuunaline reaktsioon (kiiruskonstant k-1)
Pärisuunalise reaktsiooni kiirus:
V = d[B]/dt = k1[A] ­ k-1[B]
Tasakaaluolek on olek, kus pärisuunalise ja vastassuunalise reaktsiooni kiirused
on võrdsed ­ dünaamiline tasakaal
0 = k1[A]eq ­ k-1[B]eq ehk k1[A]eq = k-1[B]eq
[B]eq/[A]eq = k1/k-1 = K
K ­ pärisuunalise reaktsiooni tasakaalukonstant
Vastasuunalise reaktsiooni tasakaalukonstant on alati pärisuunalise reaktsiooni
tasakaalukonstandi pöördväärtuseks
Tasakaaluolek ­ valgu seostumine ligandiga
k1
E + L EL Tasakaalukonstant K = [produktid]/[lähteained]
k-1
Tasakaalukonstant kehtib alati näidatud või nimetatud reaktsiooniskeemi jaoks
Pärisuunaline reaktsioon on ühinemisreaktsioon:
Kass = k1/k-1 = [EL]/[E] [L] ühik ­ M-1
k1
EL E + L Tasakaalukonstant K = [produktid]/[lähteained]
k-1
Pärisuunaline reaktsioon on dissotsiatsioon:
Kd = k-1/k1 = [E] [L]/[EL] ühik ­ M
Kui [L] = Kd (dissotsiatsioonikonstant), siis on pool valku ligandiga kompleksis
Mida väiksem on Kd seda tugevam on seostumine
Tasakaalukonstant K
· Sõltub temperatuurist jt keskonnatingimustest
· Ei sõltu reaktsioonist osavõttvate ainete kontsentratsioonidest
· Kehtib näidatud või nimetatud reaktsiooni suunal ­ päri- ja vastassuunaline
peab olema defineeritud
K = [produktid]/[lähteained], (lähteained all produktid peal)
· Ühik sõltub reaktsiooniskeemist
· Mida suurem, seda suhteliselt kiirem on pärisuunaline reaktsioon
· On kiiruskonstantide suhe
· Ei ütle midagi üksikute kiiruskonstantide väärtuse kohta
· Ei ütle midagi reaktsiooni toimumise kiiruse kohta
· On määratud reaktsiooni lõpp- ja algoleku energeetilise erinevusega (Gº)
Mis määrab kiiruskonstandi
k väärtuse?
· Termodünaamika vastust ei anna ­
käsitleb ainult lõpp- ja algoleku
energeetilist erinevust
· Reaktsiooni tee ­ reaktsiooni kulgu
kirjeldav üldistatud esitusviis
· Üleminekuolek ­ maksimaalse
energiaga olek reaktsiooni teel ­ on
hüpoteetiline olek
· Aktivatsioonienergia (Gº) ­
minimaalne energia, mida molekul peab
omama reaktsiooni läbimiseks ­ on alati
positiivne
· Aktivatsioonienergiat omavate
molekulide kontsentratsioon sõltub Gº
väärtusest
[A] = [A]0 e-Gº/RT
Mida kõrgem aktivatsioonienergia seda väiksem kiiruskonstant
Kiiruskonstant on aktivatsioonienergiaga
seotud
k = Q e-Gº/RT
k = Q eSº/R e-Hº/RT = Q`e-Hº/RT
Q - konstant (s-1)
Aktivatsioonientalpia (Hº)
Aktivatsioonientroopia (Sº)
Aktivatsioonienergiat on võimalik määrata
kiiruskonstandi temperatuurisõltuvusest
ln k = ln Q` - Hº/RT
Arrheniuse teljestik ­ ln k versus 1/T
Joonisel on andmed fumaraadi hüdrataasi
katalüüsitava reaktsiooni kohta
Malaat Fumaraat + H2O
Mida teeb katalüsaator?
Katalüsaator alandab reaktsiooni teel esinevat energeetilist barjääri ­ alandab
aktivatsioonienergiat
Kuidas?
· üleminekuoleku stabiliseerimine
· erinev reaktsiooni tee ­ vaheühend lokaalses energia miinimumis
Tulemus ­ kiiruskonstant kasvab
Katalüsaator ei mõjuta tasakaaluolekut ­ kiireb nii päri- kui vastassuunaline reaktsioon
Katalüüsi mehhanismid
Kuidas ensüüm aktivatsioonienergiat alandab?
1. Üleminekuoleku stabiliseerimine
· elektrostaatiline katalüüs ­ (Arg jt laenguga grupid, kofaktorid)
· üldine happe-aluse katalüüs ­ (His, Asp, Glu jt)
2. Kovalentne katalüüs ­ vaheühendid
· üks kõrge energiabarjäär on asendunud mitme madalamaga (Ser, Cys, His)
· redoksreaktsioonid (kofaktorid s.h. metallid)
3. Substraatide toomine teineteisega "kokku" ­ ensüüm-substraat kompleksi
moodustumine
· üleminekuoleku tekkega ei lähe kaduma liikumisvabadust
· reageerivate molekulide täpne orienteeritus
Katalüüsi mehhanismid
Aktiivtsenter ­ substraatide/produktide sidumise ja katalüüsi toimumise
koht ensüümis
1. Emil Fischer 1894 ­ ensüümi aktiivtsenter on komplementaarne
substraadiga
ensüüm on lukk ja substraat võti ­ seletas ära ensüümide kõrge
spetsiifilisuse
Paraku ei tee lukk võtmega midagi
2. Tänapäeval ­ aktiivtsenter on komplementaarne üleminekuolekuga
Seostumisenergia saab realiseeruda alles pärast üleminekuoleku
moodustumist
Substraat "surutakse" aktiveeritud olekusse
Tõestus ­ ensüümid seovad tugevalt üleminekuoleku analooge
Indutseeritud sobivuse mehhanism
Daniel Koshland 1958 ­ ensüümi aktiivtsenter ei ole algselt
komplementaarne üleminekuolekuga
Substraadi seostumisega indutseeritakse ensüümis
konformatsioonilised muutused ­ tekib komplementaarsus
üleminekuolekuga
Glükoos indutseerib heksokinaasis ulatuslikud
konformatsioonilised muutused
Heksokinaas katalüüsib glükoosi fosforüleerimist
Glükoos + ATP Glükoos-6-fosfaat + ADP
Trioosfosfaadi isomeraas (TPI, TIM)
· glükolüüsiraja ensüüm
· üks perfektsemaid
ensüüme
kcat = 4,3 x 103 s-1
KM(G3P) = 1,8 x 10-5 M
kcat /KM = 2,4 x 108 s-1 M-1
· Reaktsiooni teel esineb
ebastabiilne eenediool
vaheühend
· -tünn struktuuriga
· Katalüütiliselt olulised
His95 ja Glu165
· Aktiivtsentrit katab
mobiilne "kaas"
Trioosfosfaadi isomeraas
His 95 ja Glu 165 ­ üldine happe-aluse katalüüs
Vajalik katalüütiliste gruppide täpne orienteeritus ­ insenergeneetiliselt
muudetud valk Glu165Asp (eemaldus 0,1 nm võrra), on 1000 korda väiksema
aktiivsusega
11 ah jäägi (166 ­ 176) pikkuse "kaane" eemaldamisel langeb aktiivsus 105
korda ­ lekib eenediool vaheühendit (tekib mürgine metüülglüoksaal)
Trioosfosfaadi isomeraas
Lihtsaim reaktsiooniskeem:
Vabaenergia reaktsiooni teel
Seriin proteaasid
Katalüüsivad peptiidsideme hüdrolüüsi valkudes
Suur grupp ensüüme kuhu kuuluvad ka seedensüümid trüpsiin ja kümotrüpsiin
Kõigil seriin proteaasidel on evolutsioonis konserveerunud:
· katalüütiliselt oluline seriinijääk
· katalüütiline triaad ­ Asp-His-Ser
Kümotrüpsiini katalüütiline triaad ­ Asp 102, His 57 ja Ser 195
Seriin proteaasid erinevad substraadi spetsiifilisuse poolest
· trüpsiin ­ positiivse laenguga aminohappejääkide (Arg, Lys) kõrvalt
· kümotrüpsiin ­ hüdrofoobsete aromaatsete aminohappejääkide (Phe) kõrvalt
Kümotrüpsiin
Substraadi polüpeptiidahel seostub vao kujulisse
aktiivtsentrisse ­ järjestusest mittesõltuvalt
Spetsiifilisuse määrab aktiivtsentris paiknev õnarus ehk
"tasku"
· Trüpsiin ­ kitsas ja pikk, põhjas paikneb negatiivne
laeng
· Kümotrüpsiin ­ lühike, lai, hüdrofoobne
Kümotrüpsiin ­ ensüümid kasutavad mitut katalüüsi
mehhanismi korraga
Ser 195 ­ nukleofiil
His 57 ­ üldine
happe-aluse
katalüüs
Asp 102 ­
assisteerib
Esineb ebastabiilne
tetraeedriline
vaheühend
Esineb kovalentne
atsüülensüüm
vaheühend
Ensüümide aktiivsust mõjutavad keskkonnatingimused
aktiivsus
Temperatuur Temperatuuri
optimum on
pH tavaliselt 2540oC
Ioonne jõud
Temperatuuri optimumi kujundab
toopt to
· kiiruskonstandi kasv temperatuuri
tõustes
· ensüümi denaturatsioon
Mõnede ensüümide pH optimumid
koliinesteraas
aktiivsus
pepsiin
Pepsiin magu 1.5
Sahharaas soolestik 6.2
trüpsiin Katalaas maks 7.3
Ribonukleaas pankreas 7.8
Arginaas maks 9.7
Aluseline fosfataas E. coli 9.8
1.5 7.5
pH
Vasakule Paremale
Katalüüs #1 Katalüüs #2 Katalüüs #3 Katalüüs #4 Katalüüs #5 Katalüüs #6 Katalüüs #7 Katalüüs #8 Katalüüs #9 Katalüüs #10 Katalüüs #11 Katalüüs #12 Katalüüs #13 Katalüüs #14 Katalüüs #15 Katalüüs #16 Katalüüs #17 Katalüüs #18 Katalüüs #19 Katalüüs #20 Katalüüs #21 Katalüüs #22 Katalüüs #23 Katalüüs #24 Katalüüs #25 Katalüüs #26
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lelluke Õppematerjali autor
katalüüsi mehhanismid põhjalik konspekt

Sarnased õppematerjalid

Ensümoloogia
66
docx

Ensümoloogia

Algkiirus ­ produkti ajas tuleb lineaarselt, järelikult on see empiiriline. Kiirustest rääkimine on seega algkiirustest rääkimine!!! M-M kasutasid atsetaatpuhvreid ja kontrollisid pH-d. MM võrrand algkiiruse kohta! MM võrrandi eeldused Eesmärgiks on leida seos reakt kiiruse ja substraadi kontsi vahel. Antud juhul lähtutakse kaheastmelisest reaktsiooniskeemist. (k1 on teist järku kiiruskonstant, k-1 ja k2 on esimest järku) EP kompleks peaks ka olema. Katalüüs pöördumatu, see samuti skeemi lihtsustus. MM võrrandit kasutades võime välistada pöördreaktsioonid. Eeldused: v on algkiirus substraat on ensüümiga võrrelduna ülehulgas S0>>E0 (1000+ korda rohkem) reaktsiooni teine osa (ESE+P) on pöördumatu (Ülehulgal pole midagi pistmist küllastumisega!!! Ntx varieerime substraati [S] 0,1-20mM, võib teha nii, et ensüüm on 0,1mM või 0,1M või 0,1nM. Substraadi kontsentratsiooni varieerimise vahemiku määrab ära MM konstant,

Bioloogia
Biokeemia I kordamisküsimuste vastused
24
docx

Biokeemia I kordamisküsimuste vastused

reaktsiooni tee. Näiteks võivad ensüümkatalüüsitud reaktsioonide puhul esineda kovalentsed ensüümvaheühend vahekompleksid, mille esinemine katalüüsimata reaktsioonide puhul ei ole võimalik (kovalentne katalüüs). Vaheühendite esinemisel asendub üks kõrge energeetiline barjäär, ensüümi juuresolekul kahe madalama barjääriga ja reaktsioon on kiirendatud. 41. Millisel juhul on katalüüs kõige efektiivsem? Ensüümi aktiivtsenter on komplementaarne; a) üleminekuolekuga b) substraadiga c) produktiga 42

Biokeemia
Biokeemia kardamisküsimuste vastused
40
docx

Biokeemia kardamisküsimuste vastused

c) muutes reaktsiooni teed d) ei saagi alandada energeetilist barjääri 35. Nimetage kaks aminohappejääki, mis vahendavad ensüümides elektrostaatilist katalüüsi (füsioloogilises pH vahemikus). V: Arginiin, 36. Nimetage kaks aminohappejääki, mis vahendavad ensüümides üldise happe-aluse katalüüsi. V: histidiin, asparagiinhape 37. Nimetage kaks aminohappejääki, mis vahendavad ensüümides kovalentset katalüüsi. V: seriin ja lüsiin 38. Millisel juhul on katalüüs kõige efektiivsem? Ensüümi aktiivtsenter on komplementaarne; a) üleminekuolekuga b) substraadiga c) produktiga 39. Mida võimaldas seletada Fischeri ,,luku ja võtme" hüpotees? a) katalüüsi efektiivsust b) katalüüsi spetsiifilisust c) katalüüsi sõltuvust temperatuurist 40. Seriin proteaasid: a) katalüüsivad peptiidsideme hüdrolüüsi seriinijäägi kõrvalt b) katalüüsivad ainult seriinijääkidest koosnevate polüpeptiidide hüdrolüüsi

Biokeemia
Bikeemia kordamisküsimuste vastused 3
13
docx

Bikeemia kordamisküsimuste vastused 3

üleminekuolekut ja muutes reaktsiooni teed. 35. Nimetage kaks aminohappejääki, mis vahendavad ensüümides elektrostaatilist katalüüsi (füsioloogilises pH vahemikus). Arginiin ja asparagiinhape 36. Nimetage kaks aminohappejääki, mis vahendavad ensüümides üldise happe-aluse katalüüsi. Histidiin ja tsüsteiin. 37. Nimetage kaks aminohappejääki, mis vahendavad ensüümides kovalentset katalüüsi. Seriin, tsüsteiin ja histidiin. 38. Millisel juhul on katalüüs kõige efektiivsem? Ensüümi aktiivtsenter on komplementaarne; a) üleminekuolekuga 39. Mida võimaldas seletada Fischeri ,,luku ja võtme" hüpotees? Fischeri ,,luku ja võtme" hüpotees võimaldas seletada ensüümide spetsiifilisust ehk katalüüsi spetsiifilisust. 40. Seriin proteaasid: Seriini proteaasid katalüüsivad peptiidsideme hüdrolüüsi seriinijäägi kõrvalt. 41. Kirjutage Michaelis-Menteni võrrand. Märkige juurde konstantide nimetused ja ühikud. V=kcat (E)t(S)/(KM + (S))

Analüütiline keemia
Ensümoloogia alused-Kordamisküsimused
42
doc

Ensümoloogia alused. Kordamisküsimused

· Stereospetsiifilisus (mis tuleb välja) · Katalüütiline efekt (kui kiiresti kõik toimub Ensüümkatalüüs: Kuidas ensüüm vähendab aktiveeritud ja lähteoleku energiate vahet (alandab aktiveeritud oleku energiat): ­ Viib reageerivad rühmad kokku sobivas orientatsioonis (Proximity) ­ Solvateerib aktiveeritud olekut paremini kui lähteolekut Lisaks võib ensüüm reaktsioonis "aktiivselt" osaleda ­ Happe/aluseline katalüüs ­ Kovalentne katalüüs Igas metaboolses rajas on regulatoorne ensüüm ehk võtmeensüüm, mille poolt katalüüsitava reaktsiooni kiirus määrab kogu metaboolse raja kiiruse. Võtmeensüümi poolt katalüüsitav reaktsioon toimub kõige "aeglasemalt", seetõttu limiteerib selle kiirus kogu raja toimimist. Metaboolse raja võtmeensüümi hulga ja aktiivsuse kaudu reguleeritakse kogu metaboolse raja kiirus. Selliste võtmeensüümide poolt katalüüsitavate protsesside

Ensümoloogia alused
Biokeemia kordamisksimuste vastused
32
doc

Biokeemia kordamisksimuste vastused

sissejuhatus, energia, vesi, sahhariidid 1. Palmitiinhappe oksüdatsiooni Hº mõõdetuna kalorimeetris on 9958 kJ/mol. Milline võiks olla sama reaktsiooni Hº elusrakus: a) sama b) negatiivsem c) positiivsem (võivad olla erinevad reaktsioonid) Entalpia on olekufunktsioon ehk sõltub ainult süsteemi olekust, mitte selle saavutamise viisist. Hoopis teine küsimus on, kui palju reaktsiooni käigus vabanevast energiast organism ära suudab kasutada. 2. Vette asetatud jäätükk sulab. Miks ei ole võimalik olukord, kus jäätükk muutuks veelgi külmemaks ümbritsev vesi aga soojemaks? Sest isevooluliselt liigub soojus alati soojemalt kehalt külmemale (termodünaamika II seadus) S.t. soojem keha (vesi) annab energiat külmemale kehale (jää), kristallid lõhutakse ja sulab ära. 3. Vee jäätumisel tema korrapära kasvab (S < 0). Kuidas on võimalik vee jäätumine? Vee jäätumisel tema korrapära kasvab ehk S<0. Avatud süsteemi isevoolulised protsessid toimuvad

Biokeemia
Biokeemia kordamisküsimused
23
docx

Biokeemia kordamisküsimused

muudab reaktsiooni teed 35. Nimetage kaks aminohappejääki, mis vahendavad ensüümides elektrostaatilist katalüüsi ­ arginiin ja asp 36. Nimetage kaks aminohappejääki, mis vahendavad ensüümides üldise happe-aluse katalüüsi ­ histidiin ja tsüsteiin 37. Nimetage kaks aminohappejääki, mis vahendavad ensüümides kovalentset katalüüsi ­Seriin ja lüsiin 38. Millisel juhul on katalüüs kõige efektiivsem? Ensüümi aktiivtsenter on komplementaarne üleminekuolekuga 39. Mida võimaldas seletada Fischeri ,,luku ja võtme" hüpotees? Katalüüsi spetsiifilisust 40. Seriin proteaasid katalüüsivad peptiidsideme hüdrolüüsi seriinijäägi kõrvalt 41. . Kirjutage Michaelis-Menteni võrrand. Märkige juurde konstantide nimetused ja ühikud. v= v = algkiirus [S] = substraadi kontsentratsioon (M) Vmax = piirkiirus. (M/s) Vmax = K [E] ([E] on vaba ensüümi kontsentratsioon)

Biokeemia
Kineetika kordamise küsimused vastused
9
doc

Kineetika kordamise küsimused/vastused

tema esialgsed keemilised omadused ja tema hulk jääb muutumatuks. Katalüsaator muudab küll reaktsiooni kiirust, kuid mitte termodünaamilist tasakaalu. - ei tohi reageerida lähteainetega. - Valmistamisel hoidutakse kõrgetest temperatuuridest, mille toimel tema aktiivsus võib tunduvalt väheneda pinna ümberkristalliseerumise ja kandja struktuuri muutumise tõttu. - suure eripinnaga (spetsiifiline) - peavad olema adsorptsioonivõimelised, sest katalüüs on seotud reageerivate ainete adsorptsiooniga katalüsaatori pinnal. Lisa: Kiiruskonstant · Valemites esinev k on reaktsiooni kiiruskonstant, mis on üks kõigi võimalike kontsentratsioonide jaoks antud tingimustel · Kiiruskonstandi ühik sõltub reaktsiooni kiiruse avaldisest (reaktsiooni järgust) ja on selline, et reaktsiooni kiiruse ühik tuleks moll-1s-1 ­ esimest järku reaktsiooni korral on k ühik s-1 T mõju reaktsiooni kiirusele

Füüsikaline keemia ii




Meedia

Kommentaarid (1)

sigridr profiilipilt
sigridr: hea
20:55 01-10-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun