Automaatkäigukasti hüdraulika Rõhuregulaator koosneb klapist, reguleeritavast vedrust ja ühenduskanalitest. Klapi liigutamisega muudetakse õli pealevoolukanali läbilaskevõimet, millest omakorda sõltub rõhk väljuvas kanalis. Rõhku saab muuta vedru all oleva reguleerkruviga. Rõhuregulaatoreid kasutatakse näiteks pumbast hüdrotrafosse suunduva rõhu (u. 6 bar) ja juhtrõhu reguleerimiseks (u. 3 bar). Erinevusrõhuõhuregulaator Erinevusrõhu regulaatorid hoiavad siseneva ja väljuva rõhu vahe muutumatuna (n. 1 bar). Ehituselt ja tööpõhimõttelt sarnaneb ta rõhuregulaatoriga. Põhierinevus on klapi juhtimises. Klapi ühele poolele mõjub regulaatorisse sisenev rõhk ja teisele poolele väljuv rõhk koos vedruga. Erinevusrõhu regulaatoreid võidakse kasutada
elektrienergia vajadusest tingitud väiksemat kasutegurit 2. Automaatkäigukasti hüdraulika ( 2.1 Rõhuregulaator Rõhuregulaator koosneb klapist, reguleeritavast vedrust ja ühenduskanalitest. Klapi liigutamisega muudetakse õli pealevoolukanali läbilaskevõimet, millest omakorda sõltub rõhk väljuvas kanalis. Rõhku saab muuta vedru all oleva reguleerkruviga. Rõhuregulaatoreid kasutatakse näiteks pumbast hüdrotrafosse suunduvas kanalis (u. 6 bar) ja juhtrõhu reguleerimiseks (u. 3 bar). Joonis 1. Rõhk OK Joonis 2. Rõhk liiga suur Joonis 3. Rõhk liiga suur 2.2 Erinevusrõhuõhuregulaator Erinevusrõhu regulaatorid hoiavad siseneva ja väljuva rõhu vahe muutumatuna (n. 1 bar). Ehituselt ja tööpõhimõttelt sarnaneb ta rõhuregulaatoriga. Põhierinevus on klapi juhtimises.
Roolivõimendi liigid: hüdrauliline, elektro-hüdrauliline, elektriline. Hüdraulilise roolivõimendi süsteemi moodustavad: Hüdrovedeliku pump, reservuaar, hüdrauliline (hüdroelektriline) juhtsüsteem, hüdro-voolikud, hammaslatiga (kruvi-mutriga) integreeritud hüdrosüsteem Roolivõimendi tööpõhimõte: Hüdrovedelik liigub mööda hüdrotorusid reservuaarist roolivõimendi pumpa, mis on tavaliselt labapump, mida liigutab automootor. Pumbast edasi juhtmoodulisse, kus määratakse kindlaks, kuhu poole on rool keeratud ja kuhu on vedelik vaja suunata. Juhtsilindrist edasi töösilindrisse, kus on sees kolb, mis omakorda liigutab roolivardaid. Töösilindrist juhitakse hüdrovedelik tagasi reservuaari. Tavaliselt on roolivõimu pump ja reservuaar integreeritud. Juhtmooduli põhimõte: Uuematel automudelitel on integreeritud kiirusetundlik roolivõimendi Servotronic, mis jälgib
pööramiseks kulutatavat jõudu,ning leevendab tõukeid, mis konarlikul teel sõitmisel kanduvad roolirattale. Hüdrauliline Elektrohüdrauliline Elektriline Hüdrovedeliku pump Reservuaar Hüdrauliline (hüdroelektriline) juhtsüsteem Hüdrovoolikud Hammaslatiga (kruvimutriga) integreeritud hüdrosüsteem Hüdrovedelik liigub mööda hüdrotorusid reservuaarist roolivõimendi pumpa, mis on tavaliselt labapump, mida liigutab automootor. Pumbast edasi juhtmoodulisse, kus määratakse kindlaks, kuhu poole on rool keeratud ja kuhu on vedelik vaja suunata. Juhtsilindrist edasi töösilindrisse, kus on sees kolb, mis omakorda liigutab roolivardaid. Töösilindrist juhitakse hüdrovedelik tagasi reservuaari. Elektriliselt võimendatud rool (EPS) kasutab elektrimootorit tagamaks juhile kontrolli auto üle. Enamikel EPS süsteemidel on muutliku võimendusega roolivõimendi, mis tagab
hk 1-2 = =1,019 m 2 * 9,81 h1-2 =1,388+1,019 =2,4 m p1-2 = h1-2 g bar p1-2 =2,4*860*9,81 =20248 Pa =0,2 bar Vastus: Kui torustiku pikkus on 25 m, on rõhukadu meetrites 2,4 m ja baarides 0,2 bar. Ülesanne 8 Antud: Hüdrosilindri kaugus pumbast: h =10 m Minimaalselt nõutav töörõhk silindris: pt =63 bar =6300000 N/m2 =63*105 Pa Eelmises ülesandes leidsime, et rõhukadu 25 m pikas torustikus on baarides 0,2 bar. Et leida kui palju on rõhukadu 10 m pikas torus on vaja rõhukadu jagada 2,5-ga. p1-2 Rõhukadu baarides: 6 0,2
Avastas, et Jupiteri ümber tiirlevad kaaslased. Johannes Kepler (1571-1630) (astronoomia) Arvutas lõpuks välja, et maa ja teised planeedid liiguvad ümber päikese mööda elliptilist (ehk pisut lapiku ringi kujulist) trajektoori. 17. sajandi lõpuks olid teadlased jõudnud veendumusele, et Koperniku maailmasüsteem on õige. William Harvey (1578-1657) (meditsiin) Esitas 1628. aastal esimesena tõepärase pildi kogu keha hõlmavast vereringest ja südamest kui pumbast, mis verd ringi ajab. Antonie van Leeuwenhoek (1632-1723) (meditsiin) Kudede uurimiseks kasutati mikroskoope ning tema avastas selle abil punased verelibled, spermatosoidid ja mikroorganismid. • Usuline tagakiusamine Õpikust lk. 30 „Usulised vähemused“ • Läbi lugeda ptk. 5-7 (lk. 24-35)
0,04 2 * 10 v2 36 hk 1-2 = * = 45 = 81m 2g 2 * 10 h1-2 = 394 + 81 = 475m p1-2 = h1-2g = 475 * 850 * 10 = 4037500 Pa = 40,3bar Ülesanne 9 Lähtudes eelmisest ülesandest leidke, milline peab olema pumba poolt antava vedeliku minimaalne rõhk, kui eespool kirjeldatud torujuhtme kaudu toidetakse hüdrosilindrit, mis asub pumbast 10 m kõrgemal ja silindris peab olema töörõhk minimaalselt 63 bar. .
et voolukiirus ei oleks suur. Soovitatav voolukiirus imitorus on (0,88....1,0) m/s . - imemiskõrguse vähendamisega ( pump viiakse veevõtukoha veepinnale lähemale ) , - imitoru sissevooluotsa seatud jugapump . Küsimus 4. Pumba staatiline ja dünaamiline tõstekõrgus. Rõhk survetorus ja dünaamilise rõhu avaldamine mõõteriistade kaudu. Uue pumba valikul on tähtis teada tema võimaliku surve poolt tekitatud tõstekõrgust ehk kui kõrgele pumbast või pumbatava vee tasapinnast valitud pump on võimeline vedelikku tõstma. Pumba passis võib olla antud pumba staatiline või dünaamiline tõstekõrgus ehk pumba täissurve. Pumba staatiliseks survekõrguseks (Hst) nimetatakse pumbatava vedeliku alumise ja ülemise veepinna (nivoo )vahet (joon. 12). Joonis 12 Pumba poolt tekitatud surve kulub staatilise surve (kõrguste vahe) Hst ning võrgu survekao ( ht = hs +hi ) ületamiseks.
paak ja torud puhastada plastvardaga. Kui on lekkekoht siis selle kindlaks tegemiseks lastakse sisse surve kuid mitte üle 1 bar-i, uputad selle vette ja jälgid kust tulevad õhumullid. Parandamiseks võib kasutada liime, kuid kui on messing radiaator siis võib joota pehme joodisega nii mehhaaniliselt kui ka keemiliselt pind eelnevalt puhastada. Veepumba põhiliseks rikkeks on pidev undamine töö ajal kui rihma eemaldad kaob. Järelikult laagrid see omakorda tingib ka vedeliku lekke pumbast. Nende rikete korral veepump vahetatakse. Ventilaator, kui on elektrimoororiga käitav siis andurlüliti kontrollimiseks lühistatakse juhtmeotsad, mis sealt väljuvad, kui hakkab ventilaator tööle siis on andur korras, kui tööle ei hakka siis tuleb see vahetada. Elektrimootori kontrollimiseks kasutakse oommeetrit, siis peab näitama kindlat takistust, kui ei siis vaheta harjad või mootori ise.
automaatjuhtimises. Ühtlane ja täpne liikumine, võime startida suurtel koormustel ja heasoojus vahetus. Hüdroajami puudused on tuleohtlikkus töövedeliku ja tema aurude lekkimisel. Töövedeliku tundlikus saastumise suhtes. Temperatuuri ja rõhu mõju töövedeliku viskoossusele. Hüdroajamilt saadav võimsus ja kasutegur Hüdroajam muundab energiat mitukorda ühest liigist teise. Etapid on järgmised: elektrienergia, elektrimootori mehaaniline energia, pumbast väljuv hüdrauline energia, mootorilt saadav mehaaniline energia. Iga energia muutusega kaasneb energia kadu, lisaks esinevad hüdrosüsteemis kohalikud takistused ning hüürde ja lekke kaod. Kui jätta kõrvale kaod elektrimootoris siis kaod ajami hüdraulides saab jagada kaheks. 1) Kaod hõõrdumisele pumbas, klappides, silindrites ja hüdromootorites, neid iseloomustatakse mehaanilise kasuteguriga.
lülitada käiguvalits "P" asendisse ja vabastada pidur. Auto võib liikuda ainult mõne sentimeetri võrra. 3. Hüdraulika Rõhuregulaator Rõhuregulaator koosneb klapist, reguleeritavast vedrust ja ühenduskanalitest. Klapi liigutamisega muudetakse õli pealevoolukanali läbilaskevõimet, millest omakorda sõltub rõhk väljuvas kanalis. Rõhku saab muuta vedru all oleva reguleerkruviga. Rõhuregulaatoreid kasutatakse näiteks pumbast hüdrotrafosse suunduva rõhu (u. 6 bar) ja juhtrõhu reguleerimiseks (u. 3 bar). Erinevusrõhuõhuregulaator Erinevusrõhu regulaatorid hoiavad siseneva ja väljuva rõhu vahe muutumatuna (n. 1 bar). Ehituselt ja tööpõhimõttelt sarnaneb ta rõhuregulaatoriga. Põhierinevus on klapi juhtimises. Klapi ühele poolele mõjub regulaatorisse sisenev rõhk ja teisele poolele väljuv rõhk koos vedruga. Erinevusrõhu regulaatoreid võidakse kasutada ka näiteks kahesuunalise*
ja pihustid kastavad. Antud süsteem on hästi reguleeritav. 4.Pihustid võiks olla istikutest poole meetri kõrgusel, sest istikud kõrgemaks nagunii ei kasva, ehk nad ei jääks segama nende kasvamist. Kõrgemale poole ei saaks panna, sest siis muutuks kastmine ebatäpsemaks: osa kastmisveest läheks kaotsi ning vahekäiku, kuhu vesi sattuda ei tohiks, võib sattuda vett. Pihustite süsteem oleks seotud ühtse veevärgiga ehk pumbast tuleks üks toru, mis viiks vett igasse pihustisse. Pihustid oleks kinnitatud laest, sedasi ei raisataks väärtuslikku mullapinda ning mahub rohkem istikuid. Laest tuleks kinnitused, mis ulatuks kuni poole meetri kõrguseni maapinnast, nende küljes oleks raudlatid. Lattide küljes oleks pihustid. Lattides voolaks ka vesi, sinna jõuaks vesi pumpadest lõbi voolikute. Kui on tarvis istikutega midagi teha ja latid jäävad ette, siis saab need lae alla tõsta ning pärast poole uuesti alla
Roolivõimendi liigid: hüdrauliline, elektro-hüdrauliline, elektriline. Hüdraulilise roolivõimendi süsteemi moodustavad: Hüdrovedeliku pump, reservuaar, hüdrauliline (hüdroelektriline) juhtsüsteem, hüdro-voolikud, hammaslatiga (kruvi-mutriga) integreeritud hüdrosüsteem Roolivõimendi tööpõhimõte: Hüdrovedelik liigub mööda hüdrotorusid reservuaarist roolivõimendi pumpa, mis on tavaliselt labapump, mida liigutab automootor. Pumbast edasi juhtmoodulisse, kus määratakse kindlaks, kuhu poole on rool keeratud ja kuhu on vedelik vaja suunata. Juhtsilindrist edasi töösilindrisse, kus on sees kolb, mis omakorda liigutab roolivardaid. Töösilindrist juhitakse hüdrovedelik tagasi reservuaari. Tavaliselt on roolivõimu pump ja reservuaar integreeritud. Juhtmooduli põhimõte: Uuematel automudelitel on integreeritud kiirusetundlik roolivõimendi Servotronic, mis jälgib
Toitesüsteem võimaldab 1) täiendada vee varu süsteemis vooliku 26 abil, suunates vee linna veevõrgust paaki 23 või 1. Vee nivoo paagis 1 peab olema mõõtemahuti 3 põhjast allpool. Kui paak 23 on veega täidetud ja vesi voolab ülevoolu 8 kaudu paaki 1, peab vee nivoo paagis 1 nivootoru 13 järgi olema umbes 530 mm. 2) pumbata vett pumbaga 16 paagist 1 paaki 23. Selleks avatakse pumba imemisavapoolne kraan 15 ja kraan 21. Oodatakse kuni õhk väljub pumbast ja torustikust ning käivitatakse pump. Pumba käivitamiseks tuleb ühendada sagedusmuundur 18 lüliti 20 abil vooluvõrku, vajutada nuppu “RUN” ning aeglaselt tõsta pumba tööratta pöörlemissagedust (voolu sagedust) kuni vesi voolab paagist 1 survepaaki 23. Üleliigne vesi survepaagis 23 peab ülevoolutorustiku 8 kaudu voolama paaki 1 ja veenivoo nivootorus 25 peab püsima muutumatuna. See saavutatakse muutes sagedusmuunduri 18 abil tsentrifugaalpumba tööratta
tegevusega silindrist. Silindrite kolbide käik on nihutatud 90 0 ,mistõttu kolvid ei ole kunagi korraga surnud seisudes. Imi-ja survetorustikud on ühised , klapikambrid võivad olla eraldi või lahutatud vaheseinaga. 5 Diferentsaalkolbpumbad. Diferentsiaalkolbpumbad on ühe silindriga nagu ühekordsed pumbad ,kuid tööprotsess on erinev. Diferentsiaalpumadel toimub ühe kolvi käigu ajal imemine ja imikäigu ajal ühe silindrimahu vedeliku väljasurumine pumbast toimub kahe käigu jooksul. Sellega jääb pumba jõudlus võrdseks ühekordse tegevusega pumbaga aga vooluhulk on palju ühtlasem. Kui kolb liigub paremalt vasakule , siis surutakse töökambritäis vedelikku surveklapi kaudu survetorru. Osa sellest mahub kolvitagusesse kambrisse , ülejäänud liigub edasi torustikku. Kolvi tagasikäigul surutakse ka talletatud vedelik edasi. Seega on väntvõlli täispöörde jooksul üks imi- ja kaks survetakti. Vooluhulga
Ühtlane ja täpne liikumine. Võime startida suurtel koormustel. Hea soojusvahetus. Hüdroajami puudused: Tuleohtlikus töövedeliku ja tema aurude lekkimisel. Töövedeliku tundlikkus saastumise suhtes. Temperatuuri ja rõhu mõju töövedeliku viskoossusele. Suhteliselt madal kasutegur Hüdroajamilt saadav võimsus ja kasutegur: Hüdroajam muundab energiat mitu korda ühest liigist teise. Etapid on järgmised: 1. Elektrienergia 2. Elektrimootori pöörlemise mehhaaniline energia 3. Pumbast väljuv hüdrauliline energia 4. Hüdrosilindrilt või mootorilt saadav mehhaaniline energia Iga muutusega kaasneb energiakadu, mis sõltub vastava lüli kasutegurist. Lisaks esinevad hüdrosüsteemis ka kohalikud takistused ja hõõrde ning lekkekaod. Kui jätta kõrvale kaod elektrimootoris, siis kaod ajami hüdraulilises osas saab jagada kaheks: 1. Kaod hõõrdumisel pumbas, klappides, silindrites ja hüdromootoris. :D Iseloomustatakse mehhaanilise kasuteguriga. 2
Selle tõttu väitis Newton, et kehad tõmbuvad üksteise poole. Need seadused seletasid ära planeedid ei jää kunagi seisma vaid liiguvad koguaeg ning miks ei paisku planeedid tsentrifugaaljõu mõjul päikesest eemale vaid püsivad selle ümber. TEISED TEADUSHARUD Lisaks kõigele muule arenes 17.sajandil kiiresti ka meditsiin ning seda tänu põhjalikumale inimkeha uurimisele. Inglane William Harvey, esitas 1628.aastal tõepärase pildi kogu keha hõlmavast vereringest ja südamest kui pumbast, mis verd ringi jagab. Kujunes arusaam, et inimene on justkui omalaadsest masinast, mille mehanismi on võimalik tundma õppida. Keha erinevate kudede uurimiseks võttis hollandlane Antonie van Leeuwenhoek (1632- 1723) kasutusele mikroskoobi. selle abil avastas ta punased verelibled, spermatosoidid ja mikroorganismid. Laboratoorsete katsete abil uuriti ainete koostist. Rootsi apteeker Carl Scheele (1742-1786) jõudis 18.sajandi lõpul järeldusele, et õhk polegi algelement vaid
läheduses; sarnasse jääb seega ka lühike tagasivoolutoru. Kütuserõhk hoitakse võrdelisena välisõhurõhuga. Erinevus sisselasketorustikus valitsevast rõhust võetakse arvesse sinna paigutatud rõhuanduri abil. Kütusepump Kütusepump paikneb bensiinipaagis , teda käitab püsimagnetitega alalisvoolumootor. Tavalisimalt kasutatava , keerispumba rootor on kinnitatud otse mootorivõllile. Bensiin surutakse pumbast välja läbi elektrimootori, määrides ja jahutades seda seestpoolt. Pumba väljundil on tagasilöögiklapp, mis peab ära hoidma pumba ja automootori vahelise torustiku tuhjenemist siis , kui automootor ei tööta . Pumbal on ka kaitseklapp , mis avaneb juhul, kui süsteemis tekib mingil põhjusel (nt õnnetuse korral) ummistus. KÜSIMUSED 1.lahja kütteseguga mootoritel on see 1:21...23 =1,4...1,6 2.DENOD-KAT , katalüüsmuunudur 3
Selle tõttu väitis Newton, et kehad tõmbuvad üksteise poole. Need seadused seletasid ära planeedid ei jää kunagi seisma vaid liiguvad koguaeg ning miks ei paisku planeedid tsentrifugaaljõu mõjul päikesest eemale vaid püsivad selle ümber. TEISED TEADUSHARUD Lisaks kõigele muule arenes 17.sajandil kiiresti ka meditsiin ning seda tänu põhjalikumale inimkeha uurimisele. Inglane William Harvey, esitas 1628.aastal tõepärase pildi kogu keha hõlmavast vereringest ja südamest kui pumbast, mis verd ringi jagab. Kujunes arusaam, et inimene on justkui omalaadsest masinast, mille mehanismi on võimalik tundma õppida. Keha erinevate kudede uurimiseks võttis hollandlane Antonie van Leeuwenhoek (1632- 1723) kasutusele mikroskoobi. selle abil avastas ta punased verelibled, spermatosoidid ja mikroorganismid. Laboratoorsete katsete abil uuriti ainete koostist. Rootsi apteeker Carl Scheele (1742-1786) jõudis 18.sajandi lõpul järeldusele, et õhk polegi algelement vaid
vahetatakse ainult koostuna. Käitatakse sünkroonselt väntvõlliga Plunzer-hülss koost Plunzeri käik on konstantne Sissepritsitava kütusekoguse muutmine vedrukujulise (heeliks) soone abil plunzeri pööramine ümber oma telje. Määrdesoon Tööpõhimõte Sissepritsekoguse muutmine Eraldiseisva õlitussüsteemiga rivipumba plunzer Erinevad plunzeri ehitused Üleandeklapp Asetseb pumbakambri ja kõrgsurve toru vahel. Ülesanne: Isoleerida kõrgsurvetorud pumbast Peale pihustust vähendab rõhku kõrgsurvetorus Aitab pihustinõelal kiirelt ja kindlalt sulguda Väldib järelpihustust, mis võivad tekkida rõhulainete tõttu Üleandeklapp Konstantse mahuga üleandeklapp Häälestatud vastavalt kõrgsurvetoru pikkusele Järjekorda ei tohi muuta Konstantse mahu üleandeklapp koos tagasivoolu drosseliga Pihustinõela sulgumisel tekib kõrgsurvetoru rõhulaine. Sekundaarne pritse Konstantse survega üleandeklapp Kõrgema rõhuga
Reostuse kogumise seadmed, skimmerid, õlitõrjelaevad Reostuskorje seadmed, mille abil kogutakse õlireostust merepinnalt, erinevad suurel määral oma suuruse ja tööpõhimõtete poolest. Peamiste iseloomustajate alusel võib reostuskorje seadmed jagada nelja kategooriasse: •vaakumseadmed •seadmed, mis töötavad oleofiilsete materjalide abil •induktsioonseadmed •teistel põhimõtetel töötavad seadmed Nt. Imevad seadmed (Weir skimmers) Imevad seadmed koosnevad sisselaske avast, pumbast ja lastitankist. Imeva seadme tööpõhimõte seisneb naftaseguse vee sisseimemises läbi spetsiaalselt konstrueeritud avause, mis minimaliseerib kaasatava vee koguse. Künniste süsteem- Naftasegune vesi suunatakse läbi tanki, milles on mitu allpool veepinda paiknevat vaheseinadega. Nafta settib tankis vee pinnale ja see suunatakse reservuaari. 4. Nimetage laevajäätmete kategooriad. Kategooria 1. Plastik, kaasa arvatud sünteetilised võrgud, otsad ja pakkematerjal:
Kasutajaliidesel on 6 valgusdioodi pumba seisundi ja alarmi näitamiseks, 2x16-märgiline vedelkristallnäidik, 16 klahviga klaviatuur, kasutajasõbralik menüükäskudega tarkvara, paroolkaitse, MODBUS-protokolliga RS232 jadaport. Töötab reaalajas, mida mõõdab kell. Puhvermälu salvestab 7 päeva sündmused. Valikuliselt on võimalik faasikaotuse kaitse, sideliini modem, telefonivõrgu modem või raadiomodem, isolatsioonitakistuse ja mootorit pumbast eraldava õli kvaliteedi monitooring. Võimalik on ka nivooultrahelianduri või kahejuhtmelise surveanduri kasutamine. Joon. 5. SARLIN PumpManager 2000 tüüpne ühenduskeem
3 Suunaventiili baassümbol Sele 8.1 2/2 suunaventiil Sele 8.4 4/3 suunaventiili tähis koos 4/3 suunaventiil 4 ava, 3 olekut juhtimisviiside ja liiteavade tähistusega (sele 8.2) Selel 8.5 on esitatud enam levinud ventiili olekute tingmärgid P = Sissevool (pumbast) T = Väljavool (reservuaari) A,B = Tööavad Sele 8.2 4/3 suunaventiil 82 Tallinna Tööstushariduskeskus Suunaventiilid Töö- ja üleminekuolekud 3-Liiteava 2-Liiteava 4- Liiteava Sele 8.5 Enamlevinud olekute tingmärgid 83
toimuks vee kasutamist. Ilmselt on tegemist lekkega Teie veesüsteemis, mis põhjustab surve langemise ja sunnib automaati nõutud veesurvet taastama. Probleem tuleks võimalikult kiirelt likvideerida, et vältida probleemi süvenemist ja pumba relee või mootori võimalikku kahjustumist. Alates lihtsamast tuleks kontrollida: Kas pump ja selle osad on kuivad. Sageli on lekke põhjustajaks vigastatud võllitihend või mõni pumba O-tihenditest. Juhul, kui tuvastasite lekke pumbast, tooge seade kiirelt remonti, et vältida vee sattumist mootorisse või elektriühendustesse. Kas veetarbijad on suletud või ei tilgu (segistid, kraanid, WC-pott jne.). Remontige või asendage lekke põhjustaja. Kas ei tilgu mõni imemis- või survepoole torustiku liitmik või toru ise. Kõrvaldage kiirelt leke. Põhjaklapi hermeetilisust. Mittehermeetiline põhjaklapp põhjustab vee tagasivoolu kaevu või reservuaari
Kokkuvõttes reaalse pumba imikõrguse suurus oleneb - tekitavast vaakumist pi - vedeliku voolamise kiirusest vi - kadudest imitorus Kui teatmikes on antud pumba vaakummetriline imikõrgus ,siis see tähendab ,et antud imikõrgus on hüdrauliliste kadude võrra pumba imipoolel suurem pumba geomeetrilisest imikõrgusest. Vaakummeetrilist imikõrgust näitab pumba imitorule asetatud vaakummeeter. Pumba survekõrgus (e. rõhukõrgus) ja tõstekõrgus Pumbast läbiminekul saab vedelik pumbalt energiat juurde ja selle energia arvel võib ta tõusta survetorus teatud kõrguseni. Seega pumba maksimaalne survekõrgus oleneb sellest kui palju pumba tööorgan suudab vedelikule energiat juurde anda. Pumba tegelik survekõrgust mõõdetakse pumba teljest kuni vedeliku nivooni surve paagis. Seda survekõrgust nimetatakse pumba geomeetriliseks survekõrguseks ja tähistatakse zs . Ühendades survetoru külge manomeetri näeme ,et manomeetri näidu järgi
selle survet. Rõhkude vahe torus ja pumbas on vedeliku liikumapanevaks jõuks. Dünaamilised pumbad labapumbad, jugapumbad, õhktõstuk Mahtpumbad 1)edasi tagasi liikuva tööorganiga kolb-, membraan- ja vibropumbad 2) pöörleva tööorganiga rootorpumbad (hammasratas, kruvi jt pumbad) pumba tõstekõrgus pumba tõstekõrgus H (m) iseloomustab erienergiat, mille pump pumbatavale vedelikule annab. Ehk siis pumba tõstekõrgus võrdub pumbast väljuva Es ja pumpa siseneva Ei vedeliku erienegia vahega. H=Es-Ei Pumba tõstekõrgus määratakse Bernoulli valemi abil. See näitab kõrgust, kuhu võib tõsta 1kg pumbatavat vedelikku pumbalt saadud erienergia arvel. Seetõttu pumba tõstekõrgus ei sõltu vedeliku tihedusest p 2 - p1 2 - i2 H= + H0 + s g 2g Pumba imemiskõrgus vedeliku imemine pumpa toimub rõhkude vahe tõttu imemisruumis ja pumbas
15 Sisehambumisega hammasrataspump Radiaalkolbpumbad tänu vedrule püsib kolb alati vastu liugpinda ja silindri korpus sfäärilise Radiaalkolbpumpi kasutatakse hüdro- laagripinna vastas. Kolbpumpades on süsteemides kus vajatakse kõrget töö- kasutusel paaritu arv silindreid, sest rõhku (> 400 bar). Mõningates tööstus- vastasel korral muutub pumbast väljuv seadmetes (stantsid, pressid) on kasu- vedeliku vool ebaühtlaseks (sele 4.17). tusel töörõhk kuni 700 bar. Sellistes Pumba tööpõhimõte etappide kaupa on tingimustes on võimelised kestvalt äratoodud selel 4.18. töötama ainult radiaalkolbpumbad. Ekstsentrilise teljega, klappidega juhitav Põhiparameetrid: radiaalkolbpump (sele 4.16) töötab järgnevalt: Töömaht 0,5 100 cm3
vähendatud töörõhk. Kuid on olemas ka versioone, kus rõhuaku juhtrõhku juhitakse elektrooniliselt. Käiguvahetussiibrite ülesanne on töörõhu juhtimine siduritele ja piduritele. Siibri asendit juhitakse juhtrõhuga, mille suurus sõltub mitme tingimuse koosmõjust, nagu näiteks käiguvalitsa asend, elektromagnetklappide asend jne. Juhtrõhku võib olla võetud läbi drosseli töörõhukanalist, nagu kõrvaloleval joonisel, või toodud eraldi kanaliga, läbi rühuregulaatori, otse pumbast. Automatkäigukastide töötingimused erinevad suuresti muudest jõuülekannete ja mootori töötingimustest, mistõttu ja nende õlidele esitatakse eri tingimusi. Automaatkäigukastiõlidel sellist ühtset klassifikatsiooni, nagu mootorile ja muudel jõuülekannetel, API ja SAE, ei ole. Automaatkäigukastide valmistajad esitavad õlidele ja hooldevälpadele omad nõudmised mida tuleb rangelt täita kogu ekspluatatsiooni jooksul. Loomulikult on lubatud õlide tihedam
käitamiseks elektrimootorit). Pumba rihmarattaga võll toetub keres asuvatele laagritele. Kahepoolse toimega labapumbal on kaks surve- ja kaks imiruumi. Pumba rootor on kinnitatud võllile nuutidega. Pumba rootorisse on tehtud labade mahutamiseks sooned. Hammaslattrooliga sõiduautodel asub roolivõimendi jõusilinder tavaliselt hammaslatiga ühises korpuses. Jõusilindri kolb on asetatud hammaslati otsa ja roolivõimendi pumbast tuleva õli survel aitab liigutada hammaslatti. Õli lekkimise vältimiseks on paigaldatud mõlemale poole silindri otstesse ja kolvile tihendid.
samamoodi kanalisatsioon,nii liivapüüdurite kui ka õlipüüduritega. Reovee ülepumpamine Kui isevoolne kanalisatsioon asub kõrgemal, kui elamu.Selleks kasutatakse ülepumpamisjaame.Ka individuaal majades tuleb ette ülepumpamist,kui keldrikorrusele rajada sanitaarseadmetega ruumid.Sama probleem võib ka tekkida ka sademevee kanaliseerimisega.Selleks et pumbata reovett tuleb paigaldada tsentrifikaal pump,erineb vee pumbast sellega et tal labad on suuremad ja pumba ruum on suurem.NB-tsentrifikaalpump peab olema sukelpump.Individuaalmajades on kaks võimalust kas paigaldada pump majja sisse või viia välja.Selleks võib individuaalmaja kasutada uut puhastus kaevu.Pump kaevul on automaatne lülitus,mis on reguleeritud kaevu tasapinna järgi.kui sademevee kanalisatsioon asetseb ka kõrgemal siis võime kasutada pumpkaevu vahe on ainult selles et seal kaevu sees peab asetsema puhtavee pump.
Isokraatilise elueerimise puhul on mobiilse faasi koostis kogu analüüsi ajal konstantne. Isokraatilise elueerimise kasutamine on võimalik, kui piisavalt lühikese ajaga saavutatakse proovi komponentide aktsepteeritav lahutus. Gradientelueerimist kasutatakse segu analüüsimisel, mille komponentide polaarsus varieerub suurtes piirides. Gradientelueerimise korral muudetakse mobiilse faasi koostist ajas, kusjuures mobiilse faasi elueeriv jõud suureneb. HPLC süsteem koosneb kõrgsurve pumbast, dosaatorist, kromatograafilisest kolonnist, detektorist ja andmete töötlemise seadmest. HPLC-s kasutatakse edasi-tagasi liikuva kolviga pumpasid, mis varustavad kolonni eluendiga kindlal sagedusel. HPLC-s kasutatakse roostevabast terasest 2,1-4,6 mm sisediameetriga ja 30-300 mm pikkust kolonni, mille täidiseks on 3-10 μm läbimõõduga ebaregulaarse kujuga silikageeli osakesed. Retentsiooniaeg (tR) – aeg, mis kulub ainel kolonni sisenemise hetkest detektorini jõudmiseks
suurenenud õhukogusest ja juhtplokk hoiab pihustid kauem lahti. Tühikäigu pöörlemissagedust jälgiv süsteem. 1õhufilter 2sisselaskekolle 3roolivõim 4vaakumklapp 5õhulugeja Jõusilinder. Tegemist hammaslattrooli jõusilindriga ja selle ehitus. 1 siibrivõll 2 tagasivoolu otsik 3 pealevoolu otsik 4 tihendid 5 kolb Hammaslatt rooliga autodel asub roolivõimendi silinder hammaslatiga ühises korpuses. Jõusilindri kolb on asendatud hammaslati otsa. Ja roolivõimu pumbast tulev surve aitab liigutada hammaslatti. Õli lekke vältimiseks on paigaldatud kaks tihendit. Juhtpea ja selle ehitus. Juhtpea ül. on juhtida jõusilindri tööd.Otsesõidul Õli pääseb mõlemale jõusilindri poolele. Kui ka tagasivoolu kanali kaudu paisupaaki.Õlirõhk on sel momendil väike. Rooliratta pööramisel juhtib juhtpea õli ühele poole silindrit. Teinepool jääb ühendusse tagasivooluga. Õlisurve on seda suurem, mida suurem on rataste takistus. Siibri ehituse ja
Pumpadele esitatavad nõuded. Hüdropumpade põhikonstruktsioonid Pumba abil toimub hüdrosüsteemi toitmine töövedelikuga. Pumbas muudetakse tema ajami poolt kulutatud mehaaniline energia töövedeliku hüdrauliliseks energiaks, mis väljendub vedeliku rõhu ja vooluhulga kaudu. Hüdrosüsteemi toitmiseks kasutatavad pumbad peavad sobima suhteliselt viskoossete vedelike pumpamiseks. Tavaliselt on kasutusel nn mahulised pumbad. Selliste pumpade puhul saadakse vedeliku vooluhulk pumbast tema tööruumi suurendamise ja vähendamise teel. Pumba tööruumi suurenedes täitub ta vedelikuga, tööruumi vähenedes tõrjutakse vedelik sealt välja. Hüdroajamites kasutatavad pumbad on: · hammasrataspumbad · kruvipumbad · labapumbad · kolbpumbad · · Pumpadele esitatavad nõuded> · Hüdropumpadele esitatavaid nõudeid võib kokku võtta ühe lausega:
suurusega kiil. Kiilliiteid eelistatakse nende lihtsuse pärast. Nende puuduseks on vähene vastupidavus suuremale väändemomendile. 2. Võllid, teljed ja sidurid Ratas pöörleb jäigalt kinnitatud teljel. Ratas on liidetud võlliga ja pöörleb koos sellega. Sidureid kasutatakse kahe võlli omavaheliseks ühendamiseks. 3. Hüdroajami (hüdromootori) tööpõhimõte Ajamiks nimetatakse masina jõuallikat. Hüdroajamis (hüdromootoris) kasutatakse pumbast, mahutist, ventiilist ja mootorist koosnevat kinnist hüdrosüsteemi. Selles ringleb rõhu all olev õli. Õlirõhk tekitatakse pumbaga, mis saab energia elektrimootorilt. Surve all olev õli suunatakse turbiini ehk nn hüdromootorisse, mis omakorda käivitab vajaliku masina (võimasin). Hüdromootori pöörlemiskiirust reguleeritakse õli pealevoolu suurendamise või vähendamisega ventiili abil. 4. Ülekanded
välejdatuna meetrites; v vedeliku voolukiirus takistuse järel, m/s kohttakistuse tegur Arvutan rõhukadu meetrites ja barides vedeliku tihedus, kg/m3. Vastus: Rõhukadu on 241 meetrit ehk 19,3 bari, kui lugeda toru absoluutselt siledaks. Ülesanne 8 (variant 4) Lähtudes ülesande 7 saadud tulemustest leida, milline peab olema süsteemi toitva pumba poolt antava vedeliku minimaalne rõhk, kui eelpool kirjeldatud torujuhtme kaudu toidetakse hüdrosilindrit, mis asub pumbast 10m kõrgemal ja silindris peab olema töörõhk minimaalselt 63 bar. Antud: d = 12 mm = 0,012m v 1= v2= 2,5 m/s = 800 kg/m3 l = 140 m = 30 mm2/s = 30*10-6 m2/s = 24 h1-2= 241 m p1-2= 19,3 bar p2min=63 bar=63*105 Pa h2=10 m Leida: p1=? Kasutame bernulli võrrandit ristlõikes 1 oleva pumba poolt antava minimaalse rõhu leidmiseks : z1 geodeetiline kõrgus ristlõikel 1, oletan et see on 0, m;
· teatud vahemaade tagant on paigutatud ujuv ja ballastmaterjal · eeliseks suhteliselt kompaktne hoiustamine · puuduseks halb hoovus - ja lainetuskindlus 20. Mis on absorbeeriv poom? Poom, mis imab reostuse endasse 21. Kuidas nimetatakse seadmeid, millega korjatakse õli veepinnalt? Kirjeldage mõne tööpõhimõtet. Skimmer. 22. Nimetage erinevat liiki skimmereid, kirjeldage tööpõhimõtteid. Imevad seadmed - koosnevad sisselaske avast, pumbast ja lastitankist. Imeva seadme tööpõhimõte seisneb naftaseguse vee sisseimemises läbi spetsiaalselt konstrueeritud avause, mis minimaliseerib kaasatava vee koguse. Selleks tuleks seadme sisselaskeava positsioneerida viisil, kus seadmesse imetakse vaid õline segu ning vesi jääb seadmest väljapoole. Künnisskimmer õli voolab üle künnise, mis vähendab kaasavõetava vee hulka.
pumbakambrisse on korraldatud nii,et moodustub imi-jugapump(ejektor),mis toimetab bensiini paagipõhjast pumbakambrisse.Tagasivooluga tekitatakse pumbakambris ka keerisliikumine,et eraldada aurumullid pumpa minevast kütusest. 4. Kütusepump-Kütusepump paikneb bensiinipaagis,teda käitab püsimagnetitega alalisvoolumootor.Tavalisimalt kasutatava,keerispumba rootor on kinnitatud otse mootorivõllile. Bensiin surutakse pumbast välja läbi elektrimootori,määrides ja jahutades seda seestpoolt. Pumba väljundil on tagasilöögiklapp,mis peab ära hoidma pumba ja automootori vahelise torustiku tühjenemist siis,kui automootor ei tööta. Pumbal on ka kaitseklapp,mis avaneb juhul,kui süsteemis tekib mingil põhjusel (nt õnnetuse korral ) . KÜSIMUSED 1.lahja kütteseguga mootoritel on see 1:21...23 =1,4...1,6
hüdroajamist. Lõikeriistad on kinnitatud otse elektrimootori võllile. Elektrimootorid on kinnitatud supordiplaatidele, mis on varustatud seadekruvidega. Ühepoolene raamitapilõikepink Supordi plaate on võimalik reguleerida kolmes suunas. Piki tööpingi keret kulgevad ümarjuhikud töölaua jaoks. Töölaud toetub rullikutele, tema esi- ja tagaosale on kinnitatud hüdroajamiga käivitatav kett. Hüdroajam koosneb hüdrosilindrist, jaotus-, kaitse- ja juhtaparatuurist ning pumbast. Ühepoolne raamitapipink Hüdrosilindri vardale on töödeldud hammaslatt hambumiseks vaheülekande- hammasrattaga. Töölaua käigu suunda muudetakse elektrilülitite abil. Eendekiirust reguleeritakse sujuvalt drosseliga. Toorikud kinnitatakse töölauale hüdrauliliste survekäppadega, mida juhitakse samalt hüdrosüsteemilt elekromagnetiliste siibritega. Kahepoolne raamitapilõikepink Pink on kahepoolne ja läbiva tööviisiga. Detailide töötlemise tehnoloogiline järjestus
Vedeliku tihedus on = 800 kg/m3 . Arvutada, milline on rõhukadu meetrites ja baarides, kui torustiku pikkus on l = 140 m. Vedeliku kinemaatilise viskoossuse tegur on = 30 mm2/s. Kohalike takistuste tegurite summa = 24 Lähtudes saadud tulemustest leida, milline peab olema süsteemi toitva pumba poolt antava vedeliku minimaalne rõhk, kui eelpool kirjeldatud torujuhtme kaudu toidetakse hüdrosilindrit, mis asub pumbast 10 m kõrgemal ja silindris peab olema töörõhk minimaalselt 63 bar. Valemid: Reynoldsi arvu leidmine vd Re = Hõõrdetakistuste rõhukadu meetrites l v2 hh1-2 = d 2g Hõõrdetakistuste rõhukadu baarides l v2 p h1-2 = × 10 -5 d 2 Kohttakistuste rõhukadu meetrites v2 hk1-2 = 2g Kohttakistuste rõhukadu baarides v 2 -5 p k 1-2 = 10 2
p/min, p/s, käiku minutis). Pumba võimsus ja tõstekõrgus, nende arvutamine. o teoreetiline võimsus ehk kasulik võimsus WS (power gained by the fluid) o vajalik võimsus ehk pumba võimsus Wtehn) (shaft power driving the pump) o Pumba tõstekõrgus H (m) iseloomustab erienergiat, mida pump ajaühikus pumbatavale vedelikule annab s.o pumba tõstekõrgus võrdub pumbast väljuva (Es) ja pumpa siseneva vedeliku erienergia (Ei) vahega H= Es- Ei . Tõstekõrgust võib esitada kui kõrgust, milleni võib tõsta 1 kg pumbatavat vedelikku pumbalt saadud energia arvel. Seetõttu pumbatõstekõrgus ei sõltu pumbatava vedeliku tihedusest. Millised tegurid mõjutavad võimsust? Kuidas leitakse tõstekõrgust? Pumpade liigitus ja konstruktsioonid Kavitatsioon, hüdrauliline löök.
nõudmised. Pumba abil toimub hüdrosüsteemi toitmine töövedelikuga. Pumbas muudetakse tema ajami poolt kulutatud mehaaniline energia töövedeliku hüdrauliliseks energiaks, mis väljendub vedeliku rõhu ja vooluhulga kaudu. Hüdrosüsteemi toitmiseks kasutatavad pumbad peavad sobima suhteliselt viskoossete vedelike pumpamiseks. Tavaliselt on kasutusel nn mahulised pumbad. Selliste pumpade puhul saadakse vedeliku vooluhulk pumbast tema tööruumi suurendamise ja vähendamise teel. Pumba tööruumi suurenedes täitub ta vedelikuga, tööruumi vähenedes tõrjutakse vedelik sealt välja. Hüdroajamites kasutatavad pumbad on: · hammasrataspumbad · kruvipumbad · labapumbad · kolbpumbad 20. Pumba tootlikkust ja temalt saadavat rõhku iseloomustavad näitajad. Pumbalt saadav tootlikkus on võrreldes teoreetilise tootlikkusega väiksem, sest osa pumbatavast
roolitavate traktorite puhul. Eeesmiste ratastega roolitavate traktorite roolivõimendiga rooliseade koosneb tavaliselt mehhaanilise ajamiga mehhanismist ja hüdrovõimendist. Valmistatakse ühtse sõlmena või eraldi osadena. Võimendiga rooliseadme osad on: · roolireduktor · jaotur · hüdrosilinder · ja mõnel juhul ka diferentsiaali automaatblokeeringu andur. Roolitrapetsi üheks osaks on esisild. Hüdrovõimendi koosneb: · pumbast · jaoturist · jõusilindrist · ja õlianumast. Jaoturi siibrit käitab teo telgjõud, mistõttu avatakse ja suletakse vastavad kanalid paremale või vasakule pööramisel. Traktori vasakule pööramisel nihkuvad tigu ja siiber tahapoole. Juhtrataste pööramine kestab nii kaua kuni rooliratast mõjutatakse. On pööramine lõpetatud, siis teo telgjõud siibrile lakkab ja siiber läheb liugurivedrude mõjul keskasendisse. Rõhk süsteemis 2...4 MPa
Roolivõimendi liigid: hüdrauliline, elektro-hüdrauliline, elektriline. Hüdraulilise roolivõimendi süsteemi moodustavad: hüdrovedeliku pump, reservuaar, hüdrauliline (hüdroelektriline) juhtsüsteem, hüdro-voolikud, hammaslatiga (kruvi-mutriga) integreeritud hüdrosüsteem Roolivõimendi tööpõhimõte: Hüdrovedelik liigub mööda hüdrotorusid reservuaarist roolivõimendi pumpa, mis on tavaliselt labapump, mida liigutab automootor. Pumbast edasi juhtmoodulisse, kus määratakse kindlaks, kuhu poole on rool keeratud ja kuhu on vedelik vaja suunata. Juhtsilindrist edasi töösilindrisse, kus on sees kolb, mis omakorda liigutab roolivardaid. Töösilindrist juhitakse hüdrovedelik tagasi reservuaari. Joonis 9. Roolivõimu pump ja reservuaar Uuematel automudelitel on integreeritud kiirusetundlik roolivõimendi Servotronic, mis jälgib auto liikumiskiirust ja vastavalt sellele reguleerib rooli võimendatavust kuna pumba
Tarindpoom ehk seinpoomid ·koosneb ühest plaadist, mis toimib nii laine üleviskumise tõkkena kui ka "seelikuna" ·teatud vahemaade tagant on paigutatud ujuv ja ballastmaterjal ·eeliseks suhteliselt kompaktne hoiustamine ·puuduseks halb hoovus - ja lainetuskindlus. 20.Mis on absorbeeriv poom? Poom, mis imab õli enda sisse 21.Kuidas nimetatakse seadmeid, millega korjatakse õli veepinnalt? Kirjeldage mõne tööpõhimõtet.Skimmer. Imevad seadmed koosnevad sisselaske avast, pumbast ja lastitankist. Imeva seadme tööpõhimõte seisneb naftaseguse vee sisseimemises läbi spetsiaalselt konstrueeritud avause, mis minimaliseerib kaasatava vee koguse. Selleks tuleks seadme sisselaskeava positsioneerida viisil, kus seadmesse imetakse vaid õline segu ning vesi jääb seadmest väljapoole. Praktikas ei ole säärane ideaalsituatsioon võimalik, kuna naftakihi paksus varieerub ning olenevalt olukorrast võivad lained uputada kogu sisselaske ava
käiguvalits "P" asendisse ja vabastada pidur. Auto võib liikuda ainult mõne sentimeetri võrra. 3. Hüdraulika 3.1 Rõhuregulaator Rõhuregulaator koosneb klapist, reguleeritavast vedrust ja ühenduskanalitest. Klapi liigutamisega muudetakse õli pealevoolukanali läbilaskevõimet, millest omakorda sõltub rõhk väljuvas kanalis. Rõhku saab muuta vedru all oleva reguleerkruviga. Rõhuregulaatoreid kasutatakse näiteks pumbast hüdrotrafosse suunduva rõhu (u. 6 bar) ja juhtrõhu reguleerimiseks (u. 3 bar). 3.2 Erinevusrõhuregulaator Erinevusrõhu regulaatorid hoiavad siseneva ja väljuva rõhu vahe muutumatuna (n. 1 bar). Ehituselt ja tööpõhimõttelt sarnaneb ta rõhuregulaatoriga. Põhierinevus on klapi juhtimises. Klapi ühele poolele mõjub regulaatorisse sisenev rõhk ja teisele poolele väljuv rõhk koos vedruga. Erinevusrõhu regulaatoreid võidakse kasutada ka näiteks kahesuunalise* juhtimisega
kaks pooljäika silikoonimplantaati. Täielikku erektsiooni selle meetodiga saavutada ei ole võimalik. Keerulisem proteesravi meetod koosneb kahest silikoonsest implantaadist, mis asetatakse kavernooskehadesse, lisaks on reservuaar kõhuõõnes ja pump munandikotis. Pumbates steriilset vedelikku resevuaarist implantaatidesse, tekib erektsioon. Erektsiooni järgselt voolab vedelik tagasi reservuaari ja peenis taastab oma endise kuju. Joonis 2. Protees koosneb pumbast (a), mille abil täidetakse resevuaarist (b) tuleva vedelikuga kavernooskehades paiknevad implantaadid (c). Kõrvaltoimeteks või tüsistusteks on infektsioon ja implantaadi mehaanilised probleemid. Proteesravil ei ole mõju peenise suurusele. Vaskulaarne rekonstruktiivkirurgia Revaskularisatsiooni korral taastatakse veenide või arterite häiretest tingitud peenise verevarustuse takistus. Operatiivsel meetodil on kolm eesmärki: taastada peenise võime saavutada erektsiooni, tõsta
M W HS 13 ~380V 17 18 19 20 6 L 1 Joonis 1.3 Toitesüsteem pumbata vett pumbaga 16 paagist 1 paaki 23. Selleks avatakse pumba imemisavapoolne kraan 15 ja kraan 21. Oodatakse kuni õhk väljub pumbast ja torustikust ning käivitatakse pump. Pumba käivitamiseks tuleb ühendada sagedusmuundur 18 lüliti 20 abil vooluvõrku, vajutada nuppu "RUN" ning aeglaselt tõsta pumba tööratta pöörlemissagedust (voolu sagedust) kuni vesi voolab paagist 1 survepaaki 23. Üleliigne vesi survepaagis 23 peab ülevoolutorustiku 8 kaudu voolama paaki 1 ja veenivoo nivootorus 25 peab püsima muutumatuna. See saavutatakse muutes sagedusmuunduri 18 abil tsentrifugaalpumba tööratta pöörlemissagedust. 1.2.2
Roolivõimendi liigid: hüdrauliline, elektro-hüdrauliline, elektriline. Hüdraulilise roolivõimendi süsteemi moodustavad: Hüdrovedeliku pump, reservuaar, hüdrauliline (hüdroelektriline) juhtsüsteem, hüdro-voolikud, hammaslatiga (kruvi-mutriga) integreeritud hüdrosüsteem Roolivõimendi tööpõhimõte: Hüdrovedelik liigub mööda hüdrotorusid reservuaarist roolivõimendi pumpa, mis on tavaliselt labapump, mida liigutab automootor. Pumbast edasi juhtmoodulisse, kus määratakse kindlaks, kuhu poole on rool keeratud ja kuhu on vedelik vaja suunata. Juhtsilindrist edasi töösilindrisse, kus on sees kolb, mis omakorda liigutab roolivardaid. Töösilindrist juhitakse hüdrovedelik tagasi reservuaari. Tavaliselt on roolivõimu pump ja reservuaar integreeritud. Juhtmooduli põhimõte: Uuematel automudelitel on integreeritud kiirusetundlik roolivõimendi Servotronic, mis jälgib
jm ringiajamiseks kasutati vesirattaid, inimestega jooksurattaid või veeloomadega karusselle, isegi maa all, kaevandustes. Saadud energia siirati puidust hammasrataste süsteemi kaudu kas veskikivi või veesüsteemi käitamiseks. Peibutava ideega luua igavesti liikuv masin haardusid koguni nii targad mõtlejad nagu renessansiajastu geenius Leonardo da Vinci, kelle eskiiside hulgas leidub igiliikuri kirjeldusi. Jacopo de Strada ehitas 1580. aasta paiku süsteemi vesirattast ja pumbast vähemalt paberil. Kuulus matemaatik Johann Bernoulli tegelaes kahe erineva tihedusega vedeliku tilkadega, lootes selle kombel leida tehnilise võimaluse igiliikuri loomiseks. Ühe sõnaga see, mis pole saavutatav, veetleb alati kõige enam. Äpardumiste üle hakkas tõsisemalt mõtisklema keegi tohter Julius Robert Mayer Heilbronnist Saksamaal. Temagi ihaldas luua igiliikuri, kuid jõudis selle
13 ~380V 17 18 19 20 6 L 1 Joonis 1.3 Toitesüsteem 1) pumbata vett pumbaga 16 paagist 1 paaki 23. Selleks avatakse pumba imemisavapoolne kraan 15 ja kraan 21. Oodatakse kuni õhk väljub pumbast ja torustikust ning käivitatakse pump. Pumba käivitamiseks tuleb ühendada sagedusmuundur 18 lüliti 20 abil vooluvõrku, vajutada nuppu "RUN" ning aeglaselt tõsta pumba tööratta pöörlemissagedust (voolu sagedust) kuni vesi voolab paagist 1 survepaaki 23. Üleliigne vesi survepaagis 23 peab ülevoolutorustiku 8 kaudu voolama paaki 1 ja veenivoo nivootorus 25 peab püsima muutumatuna. See
annaabi.ee 
