ROOLIMEHHANISMID (0)

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL

TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING

REFERAAT
ROOLIMEHHANISMID
Õppeaines: KERE JA ALUSVANKER
Transporditeaduskond
Õpperühm: AT-31
Üliõpilane:
Kontrollis : J. Luppin
Tallinn 2006

Sisukord

TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING 2
Sisukord 3
Roolisüsteemi otstarve 4
Rooliratas 4
Roolisammas 5
Roolilatt 5
Roolivõimendi 7
Elektriline roolivõimendi 9
Lisa: Seat Leon FR roolisüsteem 10
Kasutatud kirjandus 11

Roolisüsteemi otstarve

Roolisüsteem on kogum mehhanisme ja ajameid, mis kindlustavad auto liikumise etteantud suunas.
Roolisüsteemi ülesanne: Võimaldada juhil auto liikumise suunda muuta juhtrataste pööramise abil.
Roolisüsteemi moodustavad: Roolimehhanism (vähendab rooli pööramiseks vajalikku jõudu) ja rooliajam (tagab juhtrataste pöördumise sobiva nurga võrra ning rooli häireteta töö tee-ebatasasustel).
Roolisüsteemi põhikomponendid : rooliratas, roolisammas, roolilatt, roolivardad, käänmik ning roolivõimendi.

Rooliratas

Rooliratas on valmistatud terasest ja kaetud materjaliga, mis suurendaks mugavust sõites. Rooliratta sisse on nüüdisajal paigaldatud ka turvapadi ning erinevad mugavusseadmete lülitid(nupud).

Roolisammas

Roolisammas koosneb erinevatest liigenditest, et seda oleks võimalik ettenähtud kohtadest suunata. Roolisamba kaldenurka saab ka manuaalselt ja elektrooniliselt liigutada nii ette, taha, üles kui ka alla vastavalt juhi vajadustele. Roolisamba küljes on ka roolilukusti, mis aktiveerub süütevõtme eemaldamisel .

Roolilatt

Hammaslatt roolisüsteemi kasutuselevõtmise põhimõte: see süsteem on kompaktsem, lihtsam, vastupidavam, täpsem ning võimaldab integreerida roolivõimendit.
Et hammasratas pöörab sirget hammaslatti kõigis asendites üht-viisi, ei sõltu vabakaik rooliratta asendist. Seetõttu saab autot teekäänakutel juhtida täpsemini.
Rooliajamisse kuuluvad rööpvarras ja käändhoovad. Harkvedrustuse korral jaguneb rööpvarras kolmeks osaks, mille otstes on kuulliigendid. Keskmist osa nimetatakse keskvardaks ja äärmisi külgvarrasteks. Keskvarras on ühe otsaga roolihoova ja teisega pendelhoova küljes. Tema ülesanne on pöörata pendelhooba roolihoovaga kaasa. Kumbki hoob liigutab lähimat külgvarrast ja need omakorda käändhoobasid, mis on jäigalt käänmike küljes.Küünalvedrustusega autol liigutab reduktori torukujulises keres paiknev hammaslatt otseselt külgvardaid.
Külgvarraste pikkust saab rataste kokkujooksu seadmiseks muuta. Selleks ühendab külgmist otsakut vardaga keermetatud muhv . Tigureduktoriga rooli kesk- ja külgvarraste mõlemas otsas on kuulliigendid, mis võimaldavad neil üksteise suhtes kalduda ja pöörduda. Roolilati külgvardad võivad kinnituda hammaslati külge poltide ja kummipukside abil.
Liigendites ei tohi olla lõtke, mis muudaksid kokkujooksu ja raskendaksid auto täpset juhtimist. Liigendi sisemust kaitseb määrde väljatuleku ja mustuse eest kummikate.

Roolivõimendi

Roolivõimendi ülesanne: Parandada auto sõidumugavust ja teelpüsivust. Kui juhtrattad on tugevasti koormatud (kesk- ja suurveoautod ning bussid ), raskeneb auto juhtimine, sest rooliratta pööramiseks on tarvis rakendada suurt jõudu, mille väärtus võib saavutada 400 N. Nendel juhtudel, mil juhi tööd pole võimalik kergendada ülekandearvu suurendamisega roolireduktoris, nähakse ajami konstruktsioonis ette võimendi käsutamine. Roolivõimendi parandab liiklusohutust, sest võimaldab säilitada auto juhitavuse isegi esirehvi purunemise korral, vähendab autojuhi poolt juhtrataste pööramiseks kulutatavat jõudu .ning leevendab tõukeid, mis konarlikul teel sõitmisel kanduvad roolirattale.
Roolivõimendi liigid: hüdrauliline, elektro -hüdrauliline, elektriline.
Hüdraulilise roolivõimendi süsteemi moodustavad: Hüdrovedeliku pump , reservuaar, hüdrauliline (hüdroelektriline) juhtsüsteem, hüdro - voolikud , hammaslatiga (kruvi-mutriga) integreeritud hüdrosüsteem
Roolivõimendi tööpõhimõte: Hüdrovedelik liigub mööda hüdrotorusid reservuaarist roolivõimendi pumpa , mis on tavaliselt labapump, mida liigutab automootor . Pumbast edasi juhtmoodulisse, kus määratakse kindlaks, kuhu poole on rool keeratud ja kuhu on vedelik vaja suunata. Juhtsilindrist edasi töösilindrisse, kus on sees kolb, mis omakorda liigutab roolivardaid. Töösilindrist juhitakse hüdrovedelik tagasi reservuaari.
Tavaliselt on roolivõimu pump ja reservuaar integreeritud.
Juhtmooduli põhimõte:
Uuematel automudelitel on integreeritud kiirusetundlik roolivõimendi Servotronic, mis jälgib auto liikumiskiirust ja vastavalt sellele reguleerib rooli võimendatavust kuna pumba tootlikkus sõltub mootori pöörlemissagedusest. See süsteem annab juhile auto parema juhitavuse ja roolitunnetuse.

Elektriline roolivõimendi

Elektriliselt võimendatud rool (EPS) kasutab elektrimootorit tagamaks juhile kontrolli auto üle. Enamikel EPS süsteemidel on muutliku võimendusega roolivõimendi, mis tagab rohkem võimendust väikestel kiirustel ja väiksemat võimendust kiiruse suurenedes. Selline funktsionaalsus on kasutusel olnud vaid viimastel aastatel. Lähitulevikus EPS süsteem vahetab välja hüdraulilise roolivõimendi ja on määratud põhitavaks tuleviku autonduses.

Lisa: Seat Leon FR roolisüsteem

Sõidu ajal meie künklikel ja auklikel teedel seisab rool paigal, nagu oleks ratastealune peegelsile. Selle taga on ACC ( Agile Chassis Concept ), mis ühendab omavahel vedrustuse ja juhtimisabiga roolivõimendi. Iga ebatasasuse korral muutub roolisüsteem vastavalt vajadusele ühes suunas jäigemaks ega lase maanteekonarustel roolirattani jõuda.
FR-i baasvarustusse kuulub ka ESP, mis koos DRS-süsteemiga ( Driving Steering Recommendation) aitab juhil külglibisemisse sattudes keerata rooli õiges suunas, s.t see muutub vastupidises ehk n-ö vales suunas jäigemaks. Kui auto ühe poole rattad satuvad pidurdamisel libedale ja auto hakkab ühele poole kalduma , siis rool keerab end ise õiges suunas tagasi. Samalaadset süsteemi kasutab ka näiteks Lexus.
Agile Chassis Concept ja elektrohüdrauliline roolisüsteem Dynamic Steer Response
Martorelli tehnikakeskus arendas välja ACC (Agile Chassis Concept), mis ühendab uudse vedrustuse ja amortisaatorite kombinatsiooni ja uudse roolivõimendi DSR (Dynamic Steer Response), mis reguleerib võimendust vastavalt kiirusele ja sõiduolukorrale. Läbi CAN-Bus elektrisüsteemi saab ta infot auto kiiruse ja rooli pööramise kiiruse kohta ja peenreguleerib jätkuvalt võimenduse intensiivsust.

Kasutatud kirjandus

„Kere ja Alusvanker” õppematerjal ning loengukonspekt

www.kool.ee

www.autobild.ee

www.google.com

www.freescale.com

www.howstuffworks.com

www.visteon.com

www.totalcontrolproducts.com