Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kanalisatsioonitööd (0)

1 Hindamata
Punktid
Kanalisatsioonitööd
Malmtorud
Kasutatakse elamtes,kus on küttekolle.Malmtorud on sirged ,pikkusega 3-5m.Malmtorud on läbimõõdus 110mm.Malmtorusid on võimalik ühendada plastiktorudega.Kui küttekolle asub keldrikorrusel viiakse toru läbi esimese korruse vahelae.Selleks et tuleohutust vähendada paigaldatakse mõlemale poole tuletõkkemansetid.Tuletõkke mansette paigaldatakse ka püstikutes iga korruse vahele.Nii majja sisenemisel pannakse ette niiskuskindel mansett.Malmtorud ühendatakse blantaaz ühendusega.Ülejäänud tarvikud ühendatakse blantaaz ühendusega.Mõlemale poole ühendust paigaldatakse kandurid.Ülejäänud kandurid asetsevad meetriste vahedega.Malmtorude lõikamine:Nurklõikuriga,Rauasaega.
Malmtorude tarvikud
Ühendusplantaaz,Sulgurventiil-Mehaanilise hoovaga,kolmik,Põlv 30˚-40˚, Siirdmik -Ühest mõõdust teise üleminek,
Malmtorude kandurid ja kinnitamine-Kasutatakse kahte sorti kinnitusi:
1)Rippkandurid- Rippakndur toetub lakke
2)Liugkandurid
Hoone- sisesed ja välistrassid- Sademevee kanalisatsioonid Uponor Dupplex-Uus kanalisatsioonitoru mille sisepind on sile ja välispind on lainestatud.Polüpropüleen toru- plastik ,tähis pp.Toru koosneb kahest kihist sisekiht ja väliskiht kokkukeevitatud(Sulatatud),Välismõõdud on 160-400 mm.Pikkus 3-6m.Välispind punakaspruun kahe halli triibuga.Väike hammastega käsisaag.Talub temperatuuri kuni 45˚.lühiajaliselt talub kuni 65˚.Toru on kerge,lihtne paigaldada.Ühendatakse muhvliitmikega.
Ultrarib2 -Polüpropuleen toru,Sisepind on sile, Pealispind rõngakujuliselt jäigastatud.Punakaspruuni värvi.Paigaldatakse isevoolsele kanalisatsioonile,reo või sademevee juhtimiseks.Norm temperatuur 60˚, ajutiselt 80˚ ja hetkeliselt kuni 100˚.Arvestuslik tööiga kuni 100 aastat. Torude pikkus 6m,Läbimõõt 200-250mm,315mm,450mm ja 560mm. Tihendus paigaldatakse teise soonde.Ultrarib 2 torusi võib julgestada ka keevis rõngaste abil.Kasutatakse keevitatavat.Väliskanalisatsiooni puhul on tegemist kahe erinevat tüüpi kanalisatsiooniga Üks on isevoolne mille langus peab olema 5-7‰,see tähendab et reovesi voolab languse suunas.Isevoolsed trassid paigaldatakse reopuhastist kuni tarbijani ,kui tarbia asub allpool isevoolset trassi kasutada ei saa sellisel juhul nende tarbijate vesi voolab mõõda isevoolset kogumiskaevu,kogumiskaevu paigaldatakse pump koos kõrgus anduriga,kui reovee tase tõuseb ülemise piirini hakkab pump tööle niikaua kuni alumise nivooni.Selleks ehitatakse kogumiskaevust isevoolse trassini survetrass.
Uponal PVC- plast toru,toru on pealt ja seest sile,torud helepruunid,mõeldud nii reovee kui sademevee kanaliseerimiseks.Suuremlubatud soojuskoormus 200mm torudel 50˚.Suurema läbimõõduga torudel +40˚.Selliseid kanalisatsiooni torusid kasutatakse tööstusettevõtetes nii kanalisatsiooni kui ka jäätjvete ärajooksmiseks.
Uponal PVC toodetakse 160,200,250,315 ja 400mm.
Uporen-PP plast torud on kahekordse seinaga,sile sisepind,hea voolamisomadus,isepuhastatavus.Lainestatud välisümbrus,Välispind must,Kahe tähistriibuga,Sisepind torud on sama värvi mis need kaks triipu peal. Tihendamine kaib samamoodi-tihend paigaldatakse teise triibu taha nagu ultrarib2.Torud ühendatakse lukustus rant ühendustega-Muhvidega.Kasutatakse isevoolses kanalisatsioonis .Kasutatakse maantealustes truupides,sademevee jaoks, Raudtee tammides.
Kanalisatsiooni paigaldamine
Paigaldatakse kaevikutesse. Kaevik võib olla 1-2m,Ja teiseltpoolt kuni 6m,Olenevalt pinnase reljeefist.Kaeviku põhja pannakse põhjatäide.Paigaldamise juures kaevatakse kõigepealt kaevikud trassi paigaldamiseks.Põhiliselt asuvad kanalisatsioonitrassid teede alla.Siis tehakse põhjatäide,see tambitakse kompressoriga kinni et liiv oleks tihedam.Liiva võib ka märgata veega üle et parem trampida oleks.Täide paigaldatakse kõrgusmärkide järgi (Tokid millel on märgid peal).Mis annab kalde isevoolsele kaldele 5-7‰ Suure läbimõõduga torud lükatakse kokku raudkangi ja laua abil.
Edasi paigaldatakse külgtäide.Külgtäide trambitakse samamoodi nagu põhjatäide.Pealistäide,ja siis lükatakse olamas olev pinnas peale tagasi.Kui kraav on suletud tehakse kontroll pildistamine ,selle tulemusena on nähe kui palju on toru deformeerunud,Lubatud on 8-12%.
Ohutustehnika paigaldusel-Üks mees peab olema koguaeg väljas kes jälgib töötegijat,jälgib et ei tekiks varingut.Kui juhtub õnnetus siis ta teab täpselt kust kohast kaevata et öötegijat kätte saada.Ohutustehnika on nõue vastavalt keavetöödeks kui on liivane pinnas varisemis ohtlik sellisel juhul kaevatakse kaeviku kraav külgedelt suurema kaldega.
Välistrassidele pandakse kontrollkaevud iga 50m tagant. Kaevud paigaldatakse ka sinna kus toimub torude hargnemine .Trassikaitse-Alustatakse elamu ühendamisel kanalisatsioonitrassiga see tähendab et enne ei togi ühendada ühiskanalisatsiooni kui on vastav luba taodeldud.Trassikaitse:-Liivapüüdur,-Rasvapüüdur,-Õlipüüdur.
Kanalisatsioonikaevud-Tänapäeval kasutatakse plastik kanalisatsioonikaevusid.
1)Kontrollkaev
2)Kontrolltoru
3)Dreenikaev
4)Sademeveekaev
5)Pinnasekuivendus kaev
6)Vihmaveetorukaev
Nii kontrolltordel kui ka kaevudel toimub liivapadja tihendamine järk-järgult kuni ülesse välja.Kui kontrollkaevul on pikendusosa kummitihendiga,mis liigub kuni 40 cm välja.
Ülevaade kanalisatsiooni võrgust:Sega kanalisatsioon (ühisvoolne),see tähendab et kanalisatsiooni torudes jookseb nii reovesi kui ka sademevesi .Ei ole sobiv lahendus biopuhasti jaoks.Kanalisatsioon kus voolavad eraldi sademevesi ja reovesi on lahkvoolne kanalisatsatsioon.Poollahkne kanalisatsioon osa sademe veest läheb kokku reovee kanalisatsiooniga.Niisugust kanalisatsiooni süsteemi kasutatakse selleks et pesta läbi kanalisatsiooni torustikku.

Kanalisatsiooni puhastusseadmed


Imbväljak
Imbväljaku põhja paigaldatakse drenaaz toru.Nendele paigaldatakse biotekstiil kangas .Biotekstiilkangas paigaldatakse selleks,et väikesed mulla osaksed ei ummistaks ära drenaazi avasid.Kaetakse liivapadjaga.Siis pannakse 70cm killustik peale,siis uuesti liivapadi.Liivapadja peale paigaldame imbtorud.Imbtoru on hallivärvi ja drenaaztoru on musta värvi.Kui imbväljak jääb kõrgemale siis kasutatakse ülepumpamis jaama.Vesi kogutakse reservaari.Imbtorude ümber on paigaldatud ka biotekstiil,ja siis kaetakse pind mullaga või liivaga .Pump lõõb vee imbtorudesse,imbtorudel on all avad.Vesi hakkab avadest välja tilkuma.Läbides liivapadja,killustiku ja uuesti liivapadja,vesi jõuab filtreerituna drenaaz torudesse.Kuna drenaaztorudel on peal avad mis korjavad vee uuesti kokku.Kuna drenaaz torudel on põhi terve voolab vesi sealt välja.Kui vesi on filtreeritud siis võib vee suunata kas tehisjärve või jõkke.Samasuguseid imbväljakuid ehitatakse ka ajali asustatud elamute juurde.Aga ehituse juures on teatud nõuded:Biofiltri kaugust kaevust on 5m.Olemasolevast jõest või järvest kaugus 20m.Ajalihajutuste juurest juhitakse filtreeritud vesi kraavi .Kraav ei tohi asutseda metsast lähemal kui 3m.Selleks et me ei vigastaks puu juuri.Puud võtavad veest välja fosfori,lämmastiku ja muud ained.Kraav suubub jõkke või järve.Aptiseptikud paigaldatakse pinnasesse nagu kontrollkaevud kanalisatsiooni.Antiseptikuid võib olla 3 või 2 tükki koos.Kui on imbväljak siis viimases pütis asub pump.Mis lööb vee imbväljaku imbtorudesse.Majast tulev reovesi suunatakse esimesse septikusse.Esimesel septikul on peal õhutustoru,hapnik puutub kokku reoveega sinna tekib lihasõõja bakter ,mis sööb ära fekaali.Pinnasele tekib puhas veekile.Teises septikus vool aeglustub ja muda setib põhja.Pealmises kihist tulev vesi juhitakse kolmandasse septikuse milles asub tsentrifikaalpump.

Hajaliasutusega elamu kanaliseerimine


Juhul kui pinnasest eraldub radiooni peame paigaldama maja põhja liivapadja sisse imbtorustikku.Imbtorustikul on põhjas avad, mille kaudu püütakse gaas kinni.Selleks ehitatakse kollektorsüsteem maja põhja.Projekti järgi vaadatakse kus tulevad maja ventilatsioonisüsteem.Täpselt analoogselt kanalisatsioonituulutusega.Ümber maja vundamendi paigaldatakse ka imbtorustik Kui pinnas on liigniiske siis paigaldatakse ümbermaja vundamendi veel drenaaztorustik,millel põhi on terve ja peal on augud.Drenaaztorude ristumiskohtades paigaldatakse kontrollkaevud.Selle kaudu saame hooldada drenaazsüsteemi.Sademevee kanalisatsiooni torustik paigaldatakse kraavi mille kalle on 5-7 promilli.Nurkadesse paigaldatakse sademeveekaevud.Sademevee kaevude ehitus on teistsugune kui kanalisatsiooni kaevudel.Kanalisatsiooni kaevul voolab reovesi mööda põhja aga sademevee kanalisatsioonil on põhjas liivapüüdurid.Sademevee kaevul on erineva paksusega luugid ( Malmist ).Kui paigaldatakse kaevud sõiduteele on seal paks malmluuk kui aga kinnistule siis õhem malmluuk.Neid sademevee kaevuluuke on ka restidena.Niisuguseid kaeve nimetatakse restkaevudeks nimetatakse sademevee restkaevudeks.Paigaldatakse suurte majade vihmavee torude alla või parklatesse,tänavatele sademevee kogumiseks.Sademevee vesi voolab restkaevu kaevus vee vool aeglustub mehaanilised osaksed settivad kaevu põhja,ja ülevoolu torust jookseb puhas vesi ära.Äravoolutoru otsa paigaldatakse söel,et puu lehed ja muu sodi ei pääseks kanalisatsiooni.See on kõige esmane kanalisatsiooni kaitse.Sessoone puhastamine tähendab seda,et kui lumi sulab siis kevadel puhastatakse ära.Teine kord puhastatakse sügisel.NB Ka kanalisatsiooni läbipesemine toimub samadel aegadel.Kui on tegemist autoparklaga on ta siis väisparkla või maaalune parkla paigaldatakse samamoodi kanalisatsioon,nii liivapüüdurite kui ka õlipüüduritega.
Reovee ülepumpamine
Kui isevoolne kanalisatsioon asub kõrgemal, kui elamu.Selleks kasutatakse ülepumpamisjaame.Ka individuaal majades tuleb ette ülepumpamist,kui keldrikorrusele rajada sanitaarseadmetega ruumid.Sama probleem võib ka tekkida ka sademevee kanaliseerimisega.Selleks et pumbata reovett tuleb paigaldada tsentrifikaal pump,erineb vee pumbast sellega et tal labad on suuremad ja pumba ruum on suurem.NB-tsentrifikaalpump peab olema sukelpump.Individuaalmajades on kaks võimalust kas paigaldada pump majja sisse või viia välja.Selleks võib individuaalmaja kasutada uut puhastus kaevu.Pump kaevul on automaatne lülitus,mis on reguleeritud kaevu tasapinna järgi.kui sademevee kanalisatsioon asetseb ka kõrgemal siis võime kasutada pumpkaevu vahe on ainult selles et seal kaevu sees peab asetsema puhtavee pump.
Välistrasside juures märgistatakse kõik kommunikatsioonid deflonlindiga, millel on peal kirjad mis toruga tegemist on.Deflonlindis on sees ka metallriba, selleks et oleks võimali tuvastada toruasukohta.Peamagistraalist alates märgistatakse kõik torud. Peamagistraalist väljuvad kollektorühendused. Kollektorid võivad omakorda jaotuda viikudest elamutesse.Igale poole kus ristuvad kanalisatsiooni torud paigaldatakse kaevud.Peamagistraalil on iga 50m tagant toru või kaev. Analoogiline veetorustikuga kus on pea magistraal ja jaguneb kollektoriteks.Ühte reopuhastisse võib tulla mitu peamagistraali.Biopuhasti peab mahutama 3 öö-päeva roevee.
Seadmed ja paigaldamine
On viimane ettapp, kui ehitis on seestpoolt valmis. Paigaldamine hõlmab: valamute paigaldamine, segistid, dužhi kabiinid.Wc pott- Kahte sorti : sanitaarportselanist (ei tohi lasta kukkuda ja mööda põrandat vedada. Kanalisatsioonitoru lõigatakse põrandaga tasa, paigaldatakse WC poti mansett pott asetsetakse paigale, märgitakse kinnitused , puuritakse ava. Tagantjooksuga WC pott – tagantvooluga poti juures peab olema toru sinast 10mm kaugusel. Kui on altjooksuga siis kasutatakse muhvpõlve.Kanalisatsioonitoru peab olema vähemalt seinast 40cm kaugusel, kõrgus põrandapinnast tasa.Vee torustik loputuskasti põrandapinnast 20cm kõrgusel. Kraanikauss sinast 50mm seinast eemal, kraanikausi kõrgus 80cm. Soe-külm vesi peaksid asetsema 550mm põranda kõrguselt. Dušši segistid paigaldus kõrgus 110cm. Tsentrikutega rihitakse segisti loodi , annab liikumise 5mm ulatuses. Pesumasin-
Kanalisatsioonitööd #1 Kanalisatsioonitööd #2 Kanalisatsioonitööd #3 Kanalisatsioonitööd #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor janar h Õppematerjali autor
Malmtorude kasutamine, maalmtorude tarvikud, kanalisatsioonisüsteemide paigaldamine,

Sarnased õppematerjalid

Veekaitse eksami konspekt
21
docx

Veekaitse eksami konspekt

Kirjandus: K. Alasi, M. Kriipsalu 2001. Omaveevärk ja omakanalisatsioon L. Paal, H. Mölder, H. Tibar 1981 Veevarustus ja kanalisatsioon A. Maastik Veekaitse põllumajanduses Raamatud sarjast TALUKESKKONNA KAITSE (I ja II ja III jne) ! Keskkonnasõnastik EnDic 2002(2004) http://mot.kielikone.fi/mot/endic/netmot.exe Veemajandus on veevarude plaanipärane arendamine, jaotamine ja kasutamine. Veevarustus on abinõude kogum mitmesuguste tarbijate (elanikkonna, tööstus- ja põllumajandusettevõtete jt) varustamiseks veega. Kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete kogum,mille ülesandeks on

Veekaitse
Tehnovõrgud kokkuvõte
5
doc

Tehnovõrgud kokkuvõte

Tehnovõrgud VESI Oluliseks oli Härjapea oja 14 saj. Annab ülemiste järv Tallinnale vett. 1867 alustati rekonst. Puittorud vahetati malmtorudeks. 1881-1883 laiendati ja ehitati Marina tänava pumpla ja Tõnismäele veetorn 1922 rajatakse 10,5 km pikkune kanal pirita jõe vee juhtimiseks Ülemistesse 1927 ehitatakse järve kaldale veepuhastusjaam 24000m3/d 1941 sügisel õhitakse venelaste poolt 1951 Taasatatakse ja jõudlus 36000m3/d, ja puhastati klooriga 1986 rekonst. Ja jõudlus 180000m3/d KANAL Vanim kanal 1422 Tallinn-Nunnakloostri vahel 19 saj. Alguses lubati tasu eest ka reovesi kanalisse.Ennem valati tänavale. Võis saada travi 1843 malm torud 1878 tehakse kanalit ka keraamisistest torudest 1882 alustati Toompea kanali ehitamist 1950 oli sada väljalaset ja 1960 keskpaiku hakkas ümbrus haisema 1968 alustati ja 1981 läks käiku puhastusseadmete 1etapp 1998 avati 2 etapp bioloogilised puhastusseadmed Muhv-toru,trossi või muu kahe detaili ühendamiseks Kraan-keeratav sead

Tehnovõrgud
Heitvee käitlemise alternatiivsed meetodid üksikmajapidamistes
15
doc

Heitvee käitlemise alternatiivsed meetodid üksikmajapidamistes

Tiheasustusaladel tuleks siiski kasutada kanalisatsiooni, kuna kui tiheasustusalas hakkaksid majapidamised ise oma heitvett käitlema, riskitaks nii inimeste tervisega. Tavaliselt on alernatiivsete süsteemide rajamine väga agamahukas ning kulukas. [2] ALTERNATIIVSED MEETODID Tavapärastele meetoditele lisaks on olemas ka erinevaid alternatiive koduseks ja keskkonnasõbralikuks hetivee käitlemiseks. Need süsteemid pakuvad võimalust käidelda heitvett kohtades, kuhu tsentraalne kanalisatsioon ei ulatu. Paraku on aga alternatiivid kallimad, kui tavaline septiku paigaldamise süsteem ning imbväljaku või filtreerimisväljaku rajamine. Selleks, et alternatiivsed süsteemid toimiks on vajalik regulaarne kontroll ning paljud omanikud peavad leidma nõuetele vastava firma, kes hooldustöid korda saadaks. Enamik alternatiiseid kohtkäitlemise süsteemides on ühendatud tavapärase septiku süsteem mõne muu, rohkem spetsialiseerunud komponendiga.

Keskkonnakaitse
Ehituse organiseerimise kursuseprojekt
33
doc

Ehituse organiseerimise kursuseprojekt

..................................................... 12 2.5.1 Ehitusaegne elekter............................................................................................................12 2.5.2 Ehitusaegne side. .............................................................................................................. 12 2.5.3 Ehitusaegne veevarustus....................................................................................................12 2.5.4 Ehitusaegne kanalisatsioon. ..............................................................................................13 2.6 Liikluskorraldus objektil.......................................................................................................... 13 2.7 Kraana Liebherr LTM 1050 50t.............................................................................................. 13 2.8 Vertikaalplaneerimine ja vee ärajuhtimine..............................................................................

Ehituse organiseerimine
Katused
106
pdf

Katused

Katused Iseseisev töö „ EVS 838:2003 Katused „ EVS 837-1:2003 Piirdetarindid. Osa 1 Üldnõuded „ ET & RT kaardid „ G. Samuel Kivikatused, 1994 „ RIL 107-2000 Rakennusten veden- ja kosteudeneristysohjeet „ Toimivat Katot 2007 (http://www.kattoliitto.fi/files/238/Toimivat_Katot_07.pdf) 2 1 Üldmõisted „ Katus on maapinnast kõrgemal asetsev, hoonet või muud mahulist ehitist või ka väväliskeskkonnast eraldamata ala ülalt sademete eest kaitsev tarind; „ Katusekate on pindtarind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata allolevaid tarindeid või vara. Katusekate peab olema kinnitatud alusele nii, et aluse võimalikud liikumised, tuul või jää jää ei kahjustaks k

Ehitus
Pinnased ja muld
24
docx

Pinnased ja muld

I Teema Pinnased ja muld 1)Pinnase jaotuse alused, pinnase liigitus sõelanalüüsi andmete järgi. Pinnaste liigitus *Kaljupinnas (lubjakivi, dolomiit, mergel), poolkaljupinnas (liivakivi) *Jämepurdpinnas (kruus, killustik) *Peenpurdpinnas (Liivpinnas) *Savipinnas *Eripinnas (muda, turvas, järvelubi jne) *Tehispinnas (täide, prügi) Jämepurdpinnased on nõrkade osakeste vaheliste seostega ja sisaldavad üle 50% jämepurdu (kive) Liivpinnas on osakeste vaheliste sidemeteta, jämepurru sisaldus alla 50%, plastsuseta pude pinnas. Liigitatakse peenosise <0,06 mm järgi kruus, liiv, möll. Savipinnas - pinnasele on iseloomulik osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepurru sisaldus alla 50%, plastsete omadustega. Liigitus toimub plastsusarvu või saueosakeste järgi: saviliiv (kerge, raske), liivsavi (kerge, keskmine, raske), savi (kerge, raske) Eripinnased on eelmistesse rühmadesse mittekuuluvad looduslikud pinnased. Eestis näiteks turvas, allikalubi, järvelubi. Osakeste läbim?

Geograafia
Hoonete konstruktsioonid - kliima
67
doc

Hoonete konstruktsioonid - kliima

http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_konsruktsioonid/ http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_kontsruktsioonid/ Hoonete konstruktsioonid Iseseisev töö: Ühekorruselise suvemaja eskiisprojekt. Lähtuda väikeehitistele esitatavatest nõuetest: Ehitusalune pind: 60m2 Kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni viis meetrit Ruumiprogramm: Elutuba koos avatud köögiga 1 magamistuba Pesuruum (duss, WC, kraanikauss, saun) (tuulekoda, varikatus) Joonised Plaan 1:100 või 1:50 Üldmõõtmed, avade sidumine, piirete ja ruumida mõõtmed Mööbel, tubades, köögis, santehnika, kütteseadmed Akende uste asukoht, uste avanemissuunad Ruumide nimetus koos pindalaga. Vaadete suunad ja lõike asukoht. Lõige: Põhilised kõrgusarvud, maapind, sokkel, ukse-akna kõrgused, räästas, parapet, korsten lagi Põranda, välisseina, lae-katuse konstruktsioonides kasutatud materjalid Vaade 2tk Põhilised kõrgusarvud Vormistus

Hoonete konstruktsioonid
TTK Eksamiküsimused Hoone osad
84
pdf

TTK Eksamiküsimused Hoone osad

Eksamiküsimused EI-21, KEI-21 1. Hoonetele esitatavad põhinõuded. Hoonete põhiosad. Põhinõueteks on: 1) otstarbekus 2) nägusus 3) tugevus ja püsivus 4) kestvus ja tööiga 5) tulekindlus 6) tervisekaitse 7) keskkonnakaitse 8) majanduslikkus Kõik hooned koosnevad osadest ja elementidest, mida võib liigitada kolme põhimõtte järgi: a) ruumilised hooneosad - korrused, sektsioonid, üksikud ruumid, trepikojad jne; b) konstruktsioonielemendid - vundamendid, seinad, katus, trepid jne: c) ehitustooted - elemendid, millest moodustatakse konstruktsioonielemendid - tellised, kivid, paneelid, trepiastmed jne. 2. Hoonete projekteerimisel kasutatavad konstruktiivsed skeemid (koos analüüsiga). Kandekonstruktsioonid peavad andma hoonele tugevuse ja püsivuse. Põhilisteks kandekonstruktsioonideks hoones on kandvad sise- ja välisseinad või karkass. Vastavalt kandekonstruktsioonide iseloomule ja paiknemisele hoones, liigitatakse nad järgmiselt:

Hoone osad




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun