Mootori Elektroonika (1)

Sarnased õppematerjalid

9

rtf

Mootorielektroonika

keskkonnale kahjulikke heitmeid. Katlüüsneutralisaator Katalüüsneutralisaatoris püütakse puudusliku põlemise tagajärjel tekkinud heitmed kahjutuks teha.Bensiinimootorite puhul kasutatakse kolmiskatalüsaatorit,mille abil neutraliseeritakse vingugaasi(CO),süsivesinikke(CH) ja lämmastikudi oksiide(NOx).Pärast katalüütilist järelpõletust tekivad neist süsihappegaas(CO2),lämmastik (N2) ja veeaur(H2O).Katalüsaatori tõhusa toime eeldus on temperatuur 400kraadi...800kraadi ja mootori töötamine stöhhiomeetrilise kütteseguga (lambda = 1) Heitgaasitagastus Heitgaasitagastusega (EGR) suunatakse osa heitgaasist uuest põlemiskambrisse.See alandab tipmist põlemistemperatuuri ja vähendab seega lämmastiku oksiidide (NOx) teket. Bensiiniaurupüüe Bensiiniaur(lenduvad süsivesinikud,CH) püütakse kinni kütusepaagil olevas aktiivsöeanumas.Aktiivsüsi ei suuda auru siduda piiramatult,seepärast tuulutatakse sütt mootori töö ajal sisselaskeõhu läbiimemisega;süsi

Elektroonika

33

ppt

Common Rail

süüdatakse kuumusega, mis tekib õhu kokkusurumisest survetakti lõpus: kütus pihustatakse kuuma õhu sisse ning üheaegselt segu moodustumisega toimub ka selle segu süttimine. Väntvõlli pöörlemissagedust reguleeritakse silindritesse pihustatava kütuse kogusega.  Sissejuhatus Diiselmootorite areng Mootorite tootjad peavad paratamatult arvestama klientide nõudmistega, mis põhiliselt seisnevad: madalas kütusekulus piisavas võimsuses mootori kohanemisvõimes mitmesuguste kasutustingimustega madalas müratasemes jne. Kaasaegsete automootorite, sealhulgas ka diiselmootorite areng ongi suunatud ülaltoodud nõudmiste kohandamises mitmesuguste keskkonnakaitseliste nõudmistega. Kõike seda arvesse võttes ongi jõutud diiselmootorite toiteaparatuuri arengus CR seadmeteni. CR ­ kujutab endast arvutijuhitavat kütuse kõrgrõhu otsepritset silindritesse. Seda toitesüsteemi nimetatakse ka "ühisanumpritseks".

Auto õpetus

33

ppt

Common Rail - Diisel

süüdatakse kuumusega, mis tekib õhu kokkusurumisest survetakti lõpus: kütus pihustatakse kuuma õhu sisse ning üheaegselt segu moodustumisega toimub ka selle segu süttimine. Väntvõlli pöörlemissagedust reguleeritakse silindritesse pihustatava kütuse kogusega.  Sissejuhatus Diiselmootorite areng Mootorite tootjad peavad paratamatult arvestama klientide nõudmistega, mis põhiliselt seisnevad: madalas kütusekulus piisavas võimsuses mootori kohanemisvõimes mitmesuguste kasutustingimustega madalas müratasemes jne. Kaasaegsete automootorite, sealhulgas ka diiselmootorite areng ongi suunatud ülaltoodud nõudmiste kohandamises mitmesuguste keskkonnakaitseliste nõudmistega. Kõike seda arvesse võttes ongi jõutud diiselmootorite toiteaparatuuri arengus CR seadmeteni. CR ­ kujutab endast arvutijuhitavat kütuse kõrgrõhu otsepritset silindritesse. Seda toitesüsteemi nimetatakse ka "ühisanumpritseks".

Auto õpetus

3

docx

Mootori elektroonika

Mootori elektroonika (leo nirg) - Mootori elektroonika ülesanne on valmistada õige küttesegu.. ! - Väntvõlli pöörlemis kiirus (ennegi speed sensor) Kui signaal ära kaob siis mootor jääb seisma, kui andur ei toimi siis mootor ei käivitu. Anduriasjanduseks nimetame siin füüsika ja keemiasuuruste elektrlist mõõtmist: Mõõtesuurus võib olla nt. - Temperatuur' - Pöörlemissagedus - Rõhk - Nurk vm asend - Voolukiirus - Kiirendus ja vibratsioon - Keemiline koostis

Aktiivsed ja passiivsed turvavarustused

16

doc

Nimetu

Seal leidub nii mikroprotsessoreid, takisteid, kondensaatoreid, dioode ning muudest elektroonika komponentidest[1]. Reeglina on igal autol süüte ja küttesegu juhtimiseks üks juhtplokk, kuid see plokk pole vaid pelgalt nende kahe juhtimiseks. Eelpoolnimetatud seade töötab koos teiste autos olevate süsteemide ja anduritega, moodustades autos keeruka elektroonika ahela. Kuna tehnika areneb ja samuti areneb ka autodesse installeeritav elektroonika, siis on autoajud muutunud järjest kompaktsemateks ja ,,kokkusurutumaks" ­ selles mõttes, et iga väiksemagi süsteemi töö on programmeeritud kõik kokku üheks plokiks. See teeb automootori juhtarvuti hinna üüratult suureks. On olemas väga erinevaid autoajusid. On olemas margipõhised originaalosad, ning rahvakeeli B-varuosad, samuti on olemas ka kagu-Aasia koopiaid. Autoaju puhul ei saa väita seda, et on küll olemas erinevaid tootjaid jne, kuid põhimõte sama

Baaskursus

8

doc

Kütuse sissepritse bensiinimootorites

1995)...........................................................................................7 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................8 Sissejuhatus Kütuse sissepritse (fuel injection) põhimõte seisneb selles, et kütust ei pihusta õhu sekka mitte õhusurve karburaatoris ning vastavalt vajadusele karburaatori abisüsteemid, vaid konkreetne seade, mis pritsib surve all kütust vastavalt mootori vajadustele. Sellised seadmed hakkasid autodele tekkima 50-ndatel. Esialgu olid need mitte piisavalt tõhusad ja populaarsed, ent kallid mehhaanilised sissepritsesüsteemid, mis sõkuti efektiivsete, täpsete, ökonoomsete ja töökindlate elektrooniliste sissepritsesüsteemide poolt umbes 80-ndatel ajaloomulda. Esimene kütuse sissepritse bensiinimootoriga auto Üks esimesi avalikult tutvustatud bensiini sissepritse süsteeme töötati välja Boschi poolt ja seda tutvustati 1955.

Auto õpetus

22

pdf

Andurite ehitus ja tööpõhimõte

OLULISEMATE ANDURITE TÖÖPÕHIMÕTE Mootorielektroonika seadmetest moodustavad andurid ühe suurema osa. Järgnevalt ongi toodud olulisemate andurite tööpõhimõtete kirjeldused. Temperatuuriandurid Temperatuuriandureid kohtab mootori jahutusvedeliku temperatuurianduritena, mootoriõli temperatuurianduritena, silindritele antava õhu temperatuurianduritena jne. Reeglina on need termistortüüpi andurid, mille põhiosaks on pooljuht, mida kutsutakse termistoriks. Selle pooljuhi omaduseks on temperatuuri tõustes vähendada oma elektrilist takistust. Termistor 100000 90000

Elektriskeemid

32

ppt

Heitgaasid

t hiljem kasvuhooneefekt. Veeaur H2O Heitgaasides on alati hapnikku. Kui sellest enamust ei ole ära kasutatud, siis oli segu koostis liiga lahja või põlemisprotsessile eelnevalt ei ole olnud korralikku hapniku ja kütuse segunemist. Normaalsel põlemisel on jääkhapniku sisaldus heitgaasides väga väike sest enamus kasutatakse alati ära. Süsinikdioksiid (CO2) ja veeaur on põlemisjäägid. Mida suurem on CO2 kogus seda täielikum on olnud küttesegu põlemine. Mootori silindrites kütuse põlemise ajal jääb CO2 14% kanti. Selle ajaga, kui heitgaasid läbivad katalüsaatori ja jõuavad heitgaasitorustiku väljundini, tõuseb süsinikdioksiidi mahuprotsent 15% ­ 16%-ni. · Kahjulikud ained on: Süsinikmonooksiid CO (vingugaas) Vesinikuühendid HC (põlemata kütus ja õli) Lämmastikoksiidid NO ja NO2 mida tähistatakse ühiselt NOx kuna O muutub pidevalt. Vääveloksiid SO2 Tahked osakesed (tahm).

Auto õpetus

Meedia

Kommentaarid (1)