Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mootorielektroonika (0)

1 Hindamata
Punktid
Mootorielektroonika
Süütehetke mõjutavad tegurid:
*mootori pöörlemissagedus
*mootori koormus
*mootori temperatuur
* gaasipedaali asend
*õhu temperatuur
*välisõhu rõhk
* detonatsioon
Detonatsioon
Detonatsioon on iseeneslik küttesegu põlemine kõrge rõhu ja temperatuuriga.
Küttesegu valmistamine
Stöhhiomeetrilline küttesegu-tähendab 1kg bensiini ja 14,7kg õhku. Lambda = 1
Liigõhutegur = lmabda
lambda=tegelik küttesegu jagatud teoreetilini küttesegu (valem)
Pritsesüsteeme võib jagada pritsekohtade arvu järgi:
· Keskpritse (mono pritse )
· Mitmiksissepritse (hargsissepritse)
Esimene laiemalt tootmisesse sissepritse tüüp kandis nime BOSCH D-Jetronic (1967 a.)
Põlemine
Põlemise all mõeldakse keemilist reaktsiooni,milles bensiini süsivesinikud (CH) ühinevad õhuhapnikuga (O2).Täieliku põlemise saadused on vesi (H2O) ja süsihappegaas(CO2).tegelikult mootoris täielik põlemine ei õnnestu,peale nimetatute tekib ka inimesele ja keskkonnale kahjulikke heitmeid.
Katlüüsneutralisaator
Katalüüsneutralisaatoris püütakse puudusliku põlemise tagajärjel tekkinud heitmed kahjutuks teha.Bensiinimootorite puhul kasutatakse kolmiskatalüsaatorit,mille abil neutraliseeritakse vingugaasi(CO),süsivesinikke(CH) ja lämmastikudi oksiide (NOx).Pärast katalüütilist järelpõletust tekivad neist süsihappegaas(CO2),lämmastik (N2) ja veeaur(H2O).Katalüsaatori tõhusa toime eeldus on temperatuur 400kraadi...800kraadi ja mootori töötamine stöhhiomeetrilise kütteseguga (lambda = 1)
Heitgaasitagastus
Heitgaasitagastusega (EGR) suunatakse osa heitgaasist uuest põlemiskambrisse.See alandab tipmist põlemistemperatuuri ja vähendab seega lämmastiku oksiidide (NOx) teket.
Bensiiniaurupüüe
Bensiiniaur(lenduvad süsivesinikud,CH) püütakse kinni kütusepaagil olevas aktiivsöeanumas.Aktiivsüsi ei suuda auru siduda piiramatult,seepärast tuulutatakse sütt mootori töö ajal sisselaskeõhu läbiimemisega;süsi puhastub ja püütud süsivesinikud põlevad mootoris ära.
Heitgaasi järelpõletus
Külma mootori käivitamisel tuleb bensiini aeglasema aurustumise tõttu kasutada rikast segu,mistõttu suur osa bensiiniaurust(süsivesinikest) läbib mootori põlemata kujul.Selle auru järelpõletamiseks puhutakse väljalasketorustikku nn sekundaarõhku,nii et seal põlemine jätkub.Ühtlasi saavutab katalüüsneutralisaator kiiremini töötemperatuuri (u 300 kraadi).
Bosch D-Jetronic (1967 a.)
Kütusekoguse arvutuse aluseks on rõhk sisselaskekollektoris(inglise k. Manifold air pressure -MAP).
Kütuse rõhk-2bar.
Igal silindril eraldi pihusti,mida juhitakse paarikaupa.
L – Jetronic (1974 )
ü Põhineb õhukulu mõõtmisel
ü Kütuse rõhk –2,75 bar
ü Kiirendusrikastuse tagab õhukulu mõõtja
ü 1980 – ndal aastal lisati lambda andur
Kütuse liikumine
1. Kahetoru süsteem – Bensiinipump võtab paagist kütuse ja pumpab selle edasi kütusetrassi.Trassis asub kütuse peenfilter.Edasi liigub kütus pihustilatti.Pihusti lati otsas asub rõhuregulaator,mis hoiab kütuse rõhu etteantud rõhul.Üleliigne küte juhitakse rõhuregulaatorist tagasi paaki.
2. Ühetorusüsteem-Ühetorusüsteemi korral on rõhuregulaator kütusepaagis või selle läheduses; samasse jääb seega ka lühike tagasivoolutoru.Kütuserõhk hoitakse võrdelisena välisrõhuga.Erinevus sisselasketorustikus valitsevast rõhust võetakse arvesse sinna paigutatud rõhuanduri abil.
3. Pumbakamber-Kütusepump on bensiinipaagis paigutatud pumbakambrisse,mis hoiab ära õhu kaasaimemise ka siis,kui bensiinitase paagis langeb.
Kütuse tagasivool rõhuregulaatorist pumbakambrisse on korraldatud nii,et moodustub imi- jugapump (ejektor),mis toimetab bensiini paagipõhjast pumbakambrisse.Tagasivooluga tekitatakse pumbakambris ka keerisliikumine,et eraldada aurumullid pumpa minevast kütusest.
4. Kütusepump-Kütusepump paikneb bensiinipaagis,teda käitab püsimagnetitega alalisvoolumootor.Tavalisimalt kasutatava,keerispumba rootor on kinnitatud otse mootorivõllile.
Bensiin surutakse pumbast välja läbi elektrimootori,määrides ja jahutades seda seestpoolt.
Pumba väljundil on tagasilöögiklapp,mis peab ära hoidma pumba ja automootori vahelise torustiku tühjenemist siis,kui automootor ei tööta.
Pumbal on ka kaitseklapp,mis avaneb juhul,kui süsteemis tekib mingil põhjusel (nt õnnetuse korral ) .
KÜSIMUSED
1.lahja kütteseguga mootoritel on see 1:21...23 λ =1,4...1,6
2. DENOD -KAT , katalüüsmuunudur
3.Nende uut tüüpi katalüüsmuunudrites hoitakse lahja küttesegu koraal lämmastikoksiide katalüüsmuunduris kinni ja kiirendusel, kui kasutatakse rikast küttesegu, reageerivad nad lisandunud CO-ga.
4.GDI mootori tööpõhimõtte põhierinevuseks bensiini pihustamine otse silindrisse.
5.• Püstised sisselaskekanalid ,mis tekitavad silindris vertikaalseid õhukeeriseid.
Eri kujuga kolvid ,mis soodustavad õhu vertikaalset liikumist ja suundavad kütuse küünla elektroodidele.
Bensiini kõrgrõhupump, mis tekitab kütuses 50 bar rõhu.
Bensiini kõrgrõhupihustid, mille pursu kuju sõltub sõidutingimustest.
Sissepritsesüsteemid
LH – Jetronic (1982)
· Kuumtraat tüüp õhukulumõõtur – väiksem reageerimisaeg , väiksem takistus sisenevale õhule.
· Tühikäiguregulaator
· Digitaalne juhtmoodul
· Adaptiivne juhtimine
Andurid ja täiturid
Hapniku andurid
On vajalikud heitgaaside jääkhapniku sisalduse mõõtmiseks.Signaal on vajalik küttesegu reguleerimise kontrollimiseks.Küttesegu üritatakse hoida lambda 1.
Lineaarne hapniku andur
Laiaribalist hapnikuandurit kasutatakse lahja ja stöhhiomeetrilise kütuseseguga mootorites.Laiaribaline andur suudab mõõta küttesegu laias lambda väärtuses.
Koormusandurid
*Mõõdetakse õhku:1)L-tüüpi õhumõõtur-Sisenev õhk pöörab mõõteklappi ja selle asendi järgi määratakse siseneva õhu kogus.Kuumtraat tüüpi õhumõõtur-mõõdavad mootorisse sisenevat õhumassi.Kuumtraat õhumõõturites on sees plaattinast kuumtraat element ja õhu soojuse kompensatsiooni takisti. Juhtplokk ühendab kuumtraadi vooluringi ja see kuumeneb ligikaudu 150-200 kraadi. Mööduv õhk püüab seda jahutada. Siseneva õhumassi saab juhtplokk teada traadi kuumutamiseks kulunud voolutugevust mõõtes.
*Mõõdetakse rõhku (sisselaske kollektoris):Kilerõhuandur-Signaali kasutatakse mootori koormuse määramiseks.Anduri rikke korral viib juhtplokk kütuse hulga ja süütehetke määramise hädareziimile,mis võimaldab sõita remondikohani.Hõrendusanduris on galvanotehnikaga valmistatud piesoelelktrilised kiled.Alumise kilekihi alla on jäetud võrdlusgaasi mull.Mõõdetava rõhu muutumine mõjutab võrdlusgaasi ja mõõdetava rõhu vaheliste piesolektriliste kilede venimist.
*Gaasiklapi asendi järgi
Titaanandur
Titaanhapnikuandur sisaldab titaandioksiidi,mille takistus sõltub hapnikusisaldusest ja temperatuurist.Hapnikusisalduse suurenemisel elemendi takistus suureneb ja vastupidi. Anduri töötamise eelduseks on üle 600kraadine töötemperatuur. Tavaliselt on signaali muutus 0,5-4,5V. mõnedel juhtudel kasutatakse ka 1V toitepinget.Titaananduri juhtmevärvid : must-signaaliväljund , kollane-signaali sisend , punane-küttekeha pluss , valge-küttekeha miinus .
Anduri kontrollimine
Ostsilloskoobiga kontrollimisel jälgitakse signaali graafikut,töökorras anduril muutub signaal 1kord sekundis. Vananedes muutub signaal laisemaks.
Tsirkoonium andur
Tsirkoonium hapnikuanduris on kaks elektroodi ja nende vahel ZrO keraamika . Anduri töötemperatuur algab alates 300kraadist töötemperatuur. Rikka küttesegu korral on heitgaasides hapniku sisaldus väike. Anduri sisemise ja välimise elektroodi vahel tekib pinge(1V). Tsirkooium anduri väljundsignaal kõigub 0ja1 vahel. Tsirkoonium anduri juhtme värvid: must-signaal juhtplokile, hall-signaali maandus(võib ka puududa) , kaks valget-küttekeha pluss ja miinus(12V).
Temperatuuri andurid
Mootori temperatuur määratakse jahutusvedeliku temperatuuri mõõtmisega.Temperatuurianduri signaali põhjal korrigeeritakse küttesegu koostist ja süütehetke ning juhitakse jahutusventilaatori tööd.Kõige suurem korrigeerimine toimub külmkäivitamisel ja külma mootori töötamisel.
Üldjuhul on kõik temperatuuriandurid NTC termistorid,millel temperatuuri suurenedes takistus väheneb.
Gaasipedaali asend
Gaasipedaaliasendi andmete järgi saab juhtplokk teate selle
kohta,kuidas juht soovib mootorit käivitada.Vanematel autodel pööras gaasipedaal hoovastiku kaudu seguklappi otseselt,määrates klapi asendiga mootori tööoleku,s.t,kas tühikäigu, osalise koormuse,kiirenduse või mootorpidurduse.
Signaalivääratus on ka pedaaliasendi muutumise kiirusel.Selle alusel määrab juhtplokk kiirendamisel segu rikastusastme.
Detonatsiooni andur
Detonatsiooni andur aitab vältida mootoris detonatsiooni.Detonatsiooni anduri töö põhineb pieeso elektrilisel efektil.Andur koosneb mootoriploki külge kinnitatud metallhülsist,andurikerest ja nende vahele paigaldatud pieeso elemendist.Detonatsiooni korral tekkiv vibratsioon surub pieeso elementi,mis tekitab detonatsiooni korral suuri pingemuutusi.Sellise signaali saamisel muudab juhtplokk süütehetke astmeliselt hilisemaks.Detonatsiooni lõppedes muudab juhtplokk süütehetke astmeliselt varasemaks tagasi.
Pihustid
Pihustid on elektromagnetklapid,mille mähisest voolu läbilaskmisel klapp avaneb ja voolu ahela katkestamisel sulgub.Mootori töötamisel pihustavad pihustid iga väntvõlli põõrde kohta 1-4 korda.Kütuserõhk on keskpritsesüsteemidel ligikaudu üks bar ja hargpritsesüsteemidel 2-3,5 bar. Toitepinge tuleb pihustitele üldjuhul kas süütelülitilt või bensiinipumba releelt.
Vasakule Paremale
Mootorielektroonika #1 Mootorielektroonika #2 Mootorielektroonika #3 Mootorielektroonika #4 Mootorielektroonika #5 Mootorielektroonika #6 Mootorielektroonika #7 Mootorielektroonika #8 Mootorielektroonika #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mimm123 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Keevitamine
4
rtf

Keevitamine

Keevitamine Kaitsegaasidena kasutatakse nii puhtaid süsihappegaasi,argooni,heeliumi ja lämmastikku,kuid tihti ka nende gaaside segusid.Kaitsegaasid on jagatud 7-sse rühma,mis tähistatakse tähtedega R,I,M1,M2,M3,C ja F.Rühma gaasid võivad jaguneda alarühmadeks.Nii tähistatakse TIG keevitamisel kasutatav puhas argoon I1,heelium I2.MAG keevitamisel on parimaks gaasisegu AGAMX- 20.Kasutades puhast CO2,tekivad pritsmed,mis keevituvad põhimetalli külge.Segugaasi puhul väheneb oluliselt kadu pritsmetele ja kasvab keevituskiirus.Õmblusmetall liitub paremini põhimetalliga ja paranevad keevitusliite mehaanilised omadused.Võrreldes keevitusega süsihappegaasis,tekib vähem keevitussuitsu ja eriti tervisele kahjulikku osooni mis ärritab näonahka,silmi ja hingamisteid.Tekkiva osooni pärssimisek lisatakse segugaasile veidi lämmastikoksiidi,mis reageerib osooniga. Aktsiaselts EESTI AGA tarnib kõrgkvaliteetseid kaitsegaase ja nende segusid ballo

Keevitamine
Majandusharudest ja transpordist
6
rtf

Majandusharudest ja transpordist

Albu Põhikool Transpordist ja majandusharudest Ettekanne Koostaja: Merilin Talimaa Juhendaja: Külli Pesti Albu 2011 TRANSPORT ÕHUTRANSPORT St atistika järgi m o o d u sta b õ h utran s p ort ainult 1, 3 % ko g u m a ail m a tran s p ordi st, s ell e rah alin e v ä ärtu s a g S e et õttu o n kiirs a a d eti st e ja kallihinn ali st e ka u p a d e (v ä äris m et allid, k õrgt e h n ol o o gilis e d s e a d m e d , juv e elid rikn ev ka u p jn e ) tarn e õi g u statud ja ka s uto ov va ata m ata s ell el e, et lennutran s p ordi tariifid o n k õig e k õr Lennutran s p ordi p e a min e e eli s o n ka u b a ko h al etoi m eta mi s e kiiru s. Lis ak s s ell el e pu u duva d õ htura praktilis elt g e o g r a afilis e d piirid. S e e v õi m ald a b ka u b a kiir e sti ko h al e

Geograafia
Araabia
4
doc

Araabia

1. Iseloomusta araablaste ühiskonda enne islamiusu teket. Araablast e usk oli polüteistlik. Arvukatele jumalatel e püstitati austus o bj e ktiden a kujusid, austati ka paljusid loodu s o bj e kt e, sh kive. Neist tähtsaim mu st m et e oriit asu b Meka s, m üürituna Kaaba templi seina selle juurde korraldati ps eri piirkonda d e st iga aastas eid suuri palver änn akuid. Meka muutus araabla st e tähtsaim ak s usuk e s ku s e k s , palver änn aku d tõid kaup m e e s t el e suurt tulu. 2. Islamiusu 5 põhitõde. Prohvet Muhamed ja tema õpetus · Usutunnistus seisn e b kuulutus e s , et pole teisi jumalaid Allahi kõrval ja Muham e d on Allahi prohv et · Palvus tuleb sooritada, nägu Meka suuna s, 5 korda päev a s , e eln e v alt pe sta nägu

Ajalugu
Aforismid
8
rtf

Aforismid

ARMASTUS/MEELDIMINE : Let's commit the perfect crime , i'll steal your heart & you steal mine. Would you be my prince, if i'd be your princess ? People so seldom say I love you And then it's either too late or love goes. So when I tell you I love you, It doesn't mean I know you'll never go, Only that I wish you didn't have to Do you believe in love at first sight or should I walk by again? Armastus on nagu lendamine kunagi ei tea millal alla võid kukkuda Oli kord üks saar, kus elasid kõik tunded. Armastus, kurbus, tarkus, lõbusus ja veel paljud, paljud teised. Ühel päeval öeldi neile, et saar hakkab uppuma. Kõik sõitsid oma paatidega ära. Armastusel polnud paati. Ta jäi saarele, kuni see oli peaaegu vee all. Alles siis hakkas ta abi küsima. Esiteks sõitis mööda Rikkus. Armastus ütles "Võta mind palun oma paati." Rikkus vastas vaid "Mu paadis on palju raha ja kalliskive, sina siia ei mahu" ja sõitis edasi. Saarest oli vaid väike osa vee peal, kui Puhtus m

Eesti keel
Dünaamika
2
rtf

Dünaamika

Dünaamika 1 )Mi s o n jõud ? J õ u d o n füü sikalin e s u uru s, mill e g a m õ õ d et ak s e üh e k e h a m õju tei s el e k e h al e . Va sta stiku s e m õju tul e m u s e n a m u utu b k e h a d e liiku mi skiiru s e h k üh e k e h a m õju tei s el e kutsu b e sil kiir e n d u s e . 2 ) S õ n a sta N ewtoni II s e a d u s . Val e m . Ke h a kiir e n d u s o n v õrd elin e tall e m õjuva jõu g a ja p ö ö rdv õrd elin e m a s si g a . a =F/ m, ku s a o n kiir e n d u s , F m õjuv jõud ja m k e h a m a s s . Kiir e n d u s e s u u n d ü htib jõu s u u n a g a . J õ u ü hik 1 N (njuuton) o n d efin e e ritud N ewtoni II s e a d u s e a bil: jõu d 1 N a n n a b k e h al e m a s si g a 1 k g kiir e n d u s e 1 m/ s 2 . 3 ) S õ n a sta gr avitatsi o o ni s e a d u s . Val e m . Mis ta

Füüsika
Referaat Rokokoo kunstist
3
rtf

Referaat Rokokoo kunstist

Rokokoo Mis on rokokoo? 1 8. s aj an di 2 0n d at e a a stat e p aiku s ü n di s Prant su s e õ u ko n n a s ro ko ko o stiil, mi s p ü si s . u m b e s p o ol s a d a a Rokokoo sündis Prantsusmaal ja ta võeti omaks ka Saksamaal, kuid mujal Euroopas levis ta vähem. Rokokoo tähendab prantsuse keeles ,,veider" ja ,,koomiline". Rokokooaegse kunsti ülesandeks oli prantsuse ari stokra atia jõu d e elu ka u ni sta min e. Kun stolema pidi rõõmus ja meelelahutuslik. See hõlmas sisekujundust, mööblit, maalikunsti, rõivastust ja tarbekunsti. Sisekujundus P õ hilis elt s ai roko ko o valits ev a k s si s e kujun Rokokoo du s e

Kunst
Prantsusmaa
32
pptx

Prantsusmaa

ma a s u s an t Pr An Ha t s V rm i s o l me I X Põ h r s o kl ik n 20 a s oo 10 s l e Vabariik tsus Pran Riik Euroopas is e , u e F anca , R e publiq F r a nce n im etus: lik Amet Pindala 5

Geograafia
Demokraatlik valitsemine ja selle mõisted
5
doc

Demokraatlik valitsemine ja selle mõisted.

Dem okra atlik valitse min e ja selle m õisted. 1. Laiem alt táhen d a b demokraatia elustiili või váhe m alt kindlaid váártusi ja suhtle mi s p õ hi m õtteid. S e e táhen d a b, et inime st e huve arve stataks e ja kõigil on võimalu s osal e d a asjad e korralda mi s e s .K o nkr e et s e m a lt m õistetaks e de m o kr a atia all teatud kindlat valitse mi sk orraldu st.S e e g a se e táhen d a b rahvav õimu ,rahvavalitsu st ehk riiki kus võimul on rahvas! S e e sõn a tuleb kre ek a ke el e st , kus de m o s táhen d a b rahvast, kratos aga võimu! 2. Otsenedemokraatia riigikorraldu s,ku s rahva s ots e s e lt osal e b otsu sta mi s el. Esindusdemokraatiariigikorraldu s,ku s otsu stajatek s on rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Tánapá e v a de m o kra atlikud riigid on sellis e d. 3. Absoluu

Ühiskonnaõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun