Jahutussüsteemi tehniline hooldus (0)

Jahutussüsteemi TH
Jahutussüsteemi hooldusel tuleb vastavalt läbisõidule või kasutuses oldud ajale vahetada jahutusvedelik . Enne talve tulekut kontrollitakse tihedust ja värvi. Kontrollitakse tensomeetriga. Visuaalselt kontrollitakse igal hooldusel jahutusvedeliku taset paisupaagis. Töösooja mootori korral peab paisupaagis olema tase MAX piiril , külma mootori korral MIN piiril. Vajadusel tuleb lisada sama marki mis on eelnevalt jahutussüsteemis. Ei tohi lisada konsentraati. Kui jahutusvedelik on sogane siis tuleb see välja vahetada. Kui on õline siis leia lekkekoht, kõrvalda see ja siis vaheta. Kui vedelik väheneb siis otsi üles lekkekoht ja kõrvalda see (hästi leitav külma ilmaga). Pidage meeles et peale mootori seiskumist võib ventilaator ( elektrimootor ) lülituda iseenesest töösse. Paisupaagi korki ära ava kuuma mootori korral. Jahutusvedelik on mürgine. Jahutusvedelik ei tohi sattuda värvitud ja lakitud pindadele
Vahetamiseks, vastavalt remondijuhendile – ava paisupaagi kork , tõsta auto ülesse, võta ära karteri kaitse ning asetades alla trehtliga nõu ava radiaatori alumise paagi kork (kui on) või alumisest paagist väljuv lõdvik. Samuti tuleks mootorisse panna uus jahutusvedelik kui vahetad termostaadi, plokikaane jne sest vana jahutusvedelik ei taga korrosiooni vastast kaitset uutele detailidele. Jahutusvedelik vahetatakse tavaliselt 2-3 aasta järel (ls. 60 000 km). Kui vana vedelik oli sogane siis peske süsteem läbi. Termostaat eelnevalt eemaldada. Uhad niikaua kui tuleb puhas vesi. Uue sissevalamisel jälgige ettenähtud kogusest, sulgege kõik alumised lõdvikud, korgid ja avage ülevalt õhutusventiilid need on tavaliselt radikasse mineva lõdviku küljes, Salongis keera kraan kuuma peale, võib lahti võtta tagasi tuleva vooliku ots. Siis sulgege need ja käivitage mootor 2-3 min. 2000-3000 põõret ja seejärel laske töötada tühikäigul seni kuni radiaatori lõdvikud lähevad soojaks . Seejärel täpsustakse paisupaagis vedeliku tase. Mootor töötab seni kuni ventilaator hakkab tööle. Vahel aitab ka paisupaagi üles tõstmine.
Termostaadi kontrollimiseks jälgige radiaatori alumist paaki käega katsudes külma mootori korral ei tohi ta koheselt soojaks minna- kui on siis termostaat ei sulgu korralikult, kui termostaat üldse ei avane siis läheb keema . Viimase korral ei sulgu radiaatori kork korralikult(tihedalt) ja surve puudub, surve peaks olema umbes 1 bar. Täpsemaks termostaadi kontrollimiseks eemalda see ja pange see kuumutatavasse klaasnõusse kus on vesi ja termomeeter. Kuumutage ja jälgige millisel temperatuuril hakkab avanema(avanema hakkab 87 kraadi juures ja täielikult lahti 105 kraadi juures). Kui ei vasta nõuetele siis vaheta see. Enne tagasi asetamist pange vahele tihend või hermeetikut.
Radiaatori rikkeks võib olla ebaeffektiivne jahutamine või leke. Kui radiaator ei jahuta siis võib kasutada kemikaale selle puhastamiseks või võtta lahti radiaatori alumine ja ülemine paak ja torud puhastada plastvardaga.
Kui on lekkekoht siis selle kindlaks tegemiseks lastakse sisse surve kuid mitte üle 1 bar-i, uputad selle vette ja jälgid kust tulevad õhumullid. Parandamiseks võib kasutada liime, kuid kui on messing radiaator siis võib joota pehme joodisega nii mehhaaniliselt kui ka keemiliselt pind eelnevalt puhastada.
Veepumba põhiliseks rikkeks on pidev undamine töö ajal kui rihma eemaldad – kaob. Järelikult laagrid – see omakorda tingib ka vedeliku lekke pumbast. Nende rikete korral veepump vahetatakse.
Ventilaator, kui on elektrimoororiga käitav siis andurlüliti kontrollimiseks lühistatakse juhtmeotsad, mis sealt väljuvad, kui hakkab ventilaator tööle siis on andur korras, kui tööle ei hakka siis tuleb see vahetada. Elektrimootori kontrollimiseks kasutakse oommeetrit, siis peab näitama kindlat takistust, kui ei siis vaheta harjad või mootori ise.