Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hüdropumbad ja pumpadele esitatavad nõuded (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdropumbad
4 Hüdropumbad Seda nõuete loetelu on võimalik jätkata. 4.1 Pumpadele esitatavad nõuded Nõudmiste erisus näitab, et kõik pumbad ei vasta kõikidele nõudmistele ja pumba Hüdropumpadele esitatavaid nõudeid valikul tuleb leida kompromiss erinevate võib kokku võtta ühe lausega: nõudmiste vahel. Sellel põhjusel ongi Hüdropump peab muutma mehaanilise praktikas kasutusel erineva konstrukt - energia (pöördemoment, pöörlemis- siooniga pumpasid. Ühine neile kõigile kiirus) hüdrauliliseks energiaks on see, et nende töötamispõhimõtteks on (vedeliku voolamine , rõhk). töövedeliku kokkusurumineja see, et neis Praktikas on aga pumpadele esitatavad kõigis on tegemist mehaaniliselt nõudeid rohkem. Hüdropumpa valikul tihendatud töökambritega. Läbi nende tuleb arvestada järgmisi nõudmisi: toimub töövedeliku juhtimine sissevooluavast väljavooluavasse. Kuna · kasutatav töövedelik pumpades puudub töövedeliku vaba vool · töörõhkude diapasoon nende kahe ava vahel, vähendatakse · oletuslik pöörlemiskiirus pumbas töövedeliku ruumala, mille · minimaalne ja maksimaalne tulemusel tekitatakse rõhk. Seetõttu on töötemperatuur nad eriti sobivad suurte rõhkude saamiseks, ning eriti sobivad · töövedeliku minimaalne ja kasutamiseks hüdrosüsteemides. maksimaalne viskoossus · paigaldus (torustike ühendus jne.) · tööorgani tüüp · oletuslik tööiga · maksimaalne müratase · hoolduse lihtsus · lõplik oletuslik maksimaalne hind
39 Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdropumbad
4.2 Hüdropumpade põhikonstruktsioonid Hammasrataspump (välihambumisega)
Pumba töökamber moodustub hammas- rataste ja pumba korpuse vahel. Pumba töömaht:
V=m×z×b×h×
m = hammasrataste moodul z = hammaste arv b = hamba laius Sele 4.1 ­ Välihambumisega h = hamba kõrgus hammasrataspump
Hammasrataspump (sisehambumisega)
Pumba töökamber moodustub hammas- ratta ja eraldusplaadi vahel. Pumba töömaht:
V=m×z×b×h×
m = hammasratta moodul z = hammaste arv b = hamba laius Sele 4.2 ­ Sisehambumisega h = hamba kõrgus hammasrataspump
Hammasvõrupump
Rootoril on üks hammas vähem sise- hammastusega staatoril . Pumba töömaht:
V= z × (Amax - Amin) × b
z = rootori hammaste arv b = hamba laius
Sele 4.3 - Hammasvööpump
40 Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdropumbad
Kruvipump
Pumba töökamber moodustub tigu - kruvide keermete ja pumba korpuse vahel. Pumba töömaht: sin2 V= (D2 - d2)× s - D2 ( - )× s 4 2 2 D+d : cos = 2D Sele 4.4 - Kruvipump
Ühepoolne labapump
Töökambrid moodustuvad staatori, rootori ja labade vahel. Pumba töömaht:
V= (4 × × rm- a × z) × b ×e
b = labade laius e = tsentrite vahe D+d D+d Sele 4.5 ­ Ühepoolne labapump rm = e= 4 2
Kahepoolne labapump
Staatori kuju tõttu moodustub selles pumbas kaks töö poolt. Pumba töö-maht: V=k×b( × (D2 ­ d2) - 4 D2 ­ d2 × a × z) 2 b = labade laius k = laba liikumisulatus ühe Sele 4.6 ­ Kahepoolne labapump pöörde kestel
41 Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdropumbad
Radiaalkolbpump ( ekstsentrilise silindriteplokiga)
Kolbide pead liiguvad pumba telje pöörlemisel mööda pumba korpuse sisepinda. Ekstsentrilisus e määrab ära kolbide liikumisulatuse. Pumba töömaht:
dk2 × V= × 2e × z 4 Sele 4.7 ­ Ekstsntrilise silindriteplokiga z = silindrite arv radiaalkolbpump
Radiaalkolbpump (ekstsentrilise teljega )
Ekstsentriline telg tekitab pumba kolbide liikumise. Pumba töömaht:
dk2 × V= × 2e × z 4 z = silindrite arv Sele 4.8 ­ Ekstsentrilise teljega radiaalkolbpump Aksiaalkolbpump (pööratud silindriteplokiga)
Pumba telje pöörlemisel sooritavad kolvid edasi-tagasi liikumist, mille ulatuse määrab ära silindriteploki kaldenurk. Pumba töömaht:
dk2 × V= × 2rh × z × sin Sele 4.9 ­ Pööratud silindriteplokiga 4 aksiaalkolbpump z = silindrite arv
42 Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdropumbad
Aksiaalkolbpump (kaldplaadiga)
Pöörlevas silindriteplokis asuvad kolvid toetuvad vastu kaldplaati, mille kaldenurk määrab ära kolbide liikumisulatuse. Pumba töömaht:
dk2 × V= × DK × z × tan 4 Laba- ja kolbpumbad võivad olla nii Sele 4.10 ­ Kaldplaadiga konstantse kui ka reguleeritava aksiaalkolbpump töömahuga. Hammasrataspumpade töö- maht on aga konstantne .
Tööpõhimõte Tüüp Konstruktsioon Töömaht
välihambumisega Konstantne
Hammasratas sisehambumisega Konstantne
Hammas/kruvi hammasvõru Konstantne
kruvi- kolmikkruvi Konstantne
ühekambriline Konst ./muudet. Laba Laba Kahekambriline Konstantne
Eksts. silindriplokk Konst./muudet. Radiaalkolb Ekstsentriline telg Konst./muudet. Kolb kaldplaadiga Konst./muudet. Aksiaalkolb pööratud sil. plokk Konst./muudet.
Sele 4.11 - Ülevaade hüdropumpadest
43 Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdropumbad
Optimaalse valiku tegemiseks tuleb 4.3 Pumpade valikukriteeriumid tähelepanelikult võrrelda omavahel valitud pumba parameetreid teiste Selel 4.12 on võrreldud erinevat tüüpi pumpade parameetritega. Kuna hüdropumpade valikukriteeriume. valikukriteeriumid sõltuvad lisaks veel Järgnevalt ongi ära toodud kokkuvõte konkreetsest rakendusest saab antud erinevate hüdropumpade omadustest. tabelit kasutada valiku tegemiseks vaid Kasutatud hinnangute skaala on järgnev: selliste kriteeriumite puhul nagu tööiga ja müratase. 1 = eriti hea/eriti suur 2 = hea/suur 3 = rahuldav 4 = nõrk
Ekstsentrilise. silindriplokiga radiaalkolbpump
Pööratud silindriplokiga. aksiaalkolbpump Ekstsentrilise teljega radiaalkolbpump Välihambumisega hammasrataspump Sisehambumisega hammasrataspump
Kaldplaadiga aksiaalkolbpump Kahepoolne labapump Ühepoolne labapump Hammasvõru pump
Valikukriteerium Pumba tüüp
Kruvipump
Pöörlemiskiirus 1 2 2 2 3 3 2 2 2 2 Rõhu vahemik 2 2 3 3 3 3 1 1 1 1 Viskoossus diapasoon 1 2 3 1 3 3 1 1 1 1 max müratase 4 1 2 1 2 2 3 3 3 3 Tööiga 3 2 2 1 1 1 2 2 2 2 Hind 1 2 2 3 2 2 3 3 3 3
Sele 4.12.- Eritüübiliste hüdropumpade omavaheline võrdlus
44 Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdropumbad
4.4 Hüdropumpade tööpõhimõtted Välihambumisega hammasrataspump Kruvipump Seda tüüpi hammaspumpasid (sele 4.14) Tänu kruvipumpade äärmiselt madalale kasutatakse laialdaselt mobiilsetes müratasemele kasutatakse neid hüdraulikaseadmetes ja seda järgnevatel laialdaselt teatrite ja kontserdisaalide põhjustel: lavaseadmete hüdrosüsteemides. Kruvipumba (sele 4.13) korpuses - suhteliselt kõrge väljundrõhk paikneb 2 või 3 kruvi. Pumba ajami telg vaatamata pumba väiksele kaalule on ühendatud ühe päripäeva keermega - madal hind kruviga, mis kannab pöörlemise edasi - suur pööretevahemik järgmistele vastupäeva keermega - lai töötemperatuuri ja pumbatava kruvidele. Kruvide keermete vahel vedeliku viskoossuse vahemik moodustuvad püsiva ruumalaga suletud kambrid, mis liiguvad pumba Hammasratas 7 on seotud telje 3 sisselaskeava poolt väljalaskeava poole. vahendusel pumba ajamiga Sellisel moel saavutatakse ühtlane ( elektrimootor , diiselmootor jne.). töövedeliku voolamine, tänu millele ongi Hammasrattad 7 ja 8 on seotud kruvipumba müratase äärmiselt madal. omavahel minimaalse lõtkuga. Kui süsteem käivitatakse liigub sisselasketorus olev õhk läbi pumba tekitades sisselaskeavas S alarõhu, mille toimel imetakse töövedelik reservuaarist pumpa . Seejärel surutakse vedelik pumba korpuse ja hammasrataste vahele jäävas ruumalas väljavooluavasse.
Põhiparameetrid
Töömaht 0,2 ­ 200 cm3 Sele 4.13 - Kruvipump Töörõhk Töömaht 15 - 3500 cm3 Töörõhk 45 Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdropumbad
1 korpus 2 kaas 3 telg 4,5 laagripesad 6 kaas 7,8 hammasrattad 9 tihendid
Sele 4.14 ­ Välihambumisega hammasrataspump
Sisehambumisega hammasrataspump Edasi toimub hammastevahelise ruumala sujuv vähenemine ja töövedelik Sisehambumisega hammasrataspumpade surutakse väljavooluavasse. Kirjeldatud (sele 4.15) tähtsaim omadus on nende hammas-rataspumbad ei tekita väga madal müratase, mistõttu on nad hüdraulilisi lööke ja ning töötavad kasutusel tööstuses kasutatavates sellepärast eriti madala müratasemega. hüdraulikaseadmetes (pressid, stantsid , jne) ja mobiilsetes hüdraulikaseadmetes, Põhiparameetrid mis on kasutusel sisetingimustes . Rootorhammasratas on seotud pumba Töömaht 3 ­ 250 cm3 ajamiga. Nende hammasrataste Töörõhk 46 Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdropumbad
1 korpus 2 kaas 3 rootorhammasratas 4 hammasratas
Sele 4.15 ­ Sisehambumisega hammasrataspump
Radiaalkolbpumbad tänu vedrule püsib kolb alati vastu liugpinda ja silindri korpus sfäärilise Radiaalkolbpumpi kasutatakse hüdro- laagripinna vastas. Kolbpumpades on süsteemides kus vajatakse kõrget töö- kasutusel paaritu arv silindreid, sest rõhku (> 400 bar). Mõningates tööstus- vastasel korral muutub pumbast väljuv seadmetes (stantsid, pressid) on kasu- vedeliku vool ebaühtlaseks (sele 4.17). tusel töörõhk kuni 700 bar. Sellistes Pumba tööpõhimõte etappide kaupa on tingimustes on võimelised kestvalt äratoodud selel 4.18. töötama ainult radiaalkolbpumbad. Ekstsentrilise teljega, klappidega juhitav Põhiparameetrid: radiaalkolbpump (sele 4.16) töötab järgnevalt: Töömaht 0,5 ­ 100 cm3 Pumba telg 1 on paigaldatud nihkes Töörõhk toetub pumba telje liugpinnale.
47 Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdropumbad
48
Vasakule Paremale
Hüdropumbad ja pumpadele esitatavad nõuded #1 Hüdropumbad ja pumpadele esitatavad nõuded #2 Hüdropumbad ja pumpadele esitatavad nõuded #3 Hüdropumbad ja pumpadele esitatavad nõuded #4 Hüdropumbad ja pumpadele esitatavad nõuded #5 Hüdropumbad ja pumpadele esitatavad nõuded #6 Hüdropumbad ja pumpadele esitatavad nõuded #7 Hüdropumbad ja pumpadele esitatavad nõuded #8 Hüdropumbad ja pumpadele esitatavad nõuded #9 Hüdropumbad ja pumpadele esitatavad nõuded #10
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mix mees Õppematerjali autor
hüdroõpetus

Sarnased õppematerjalid

LAEVA ABIMEHHANISMID
53
doc

LAEVA ABIMEHHANISMID

.... 0,9 . Hüdraulilise akumulaatori ülesandeks on energia akumuleerimine. Teda kasutatakse praktikas neil juhtudel , kui on tarvis töötada lühiajaliste suurte koormustega , näiteks raskete koormuste tõstmisel, lüüsiväravate avamisel jne. Hüdraulilisi akumulaatoreid kasutatakse ka hüdraulilistes pressides . Pressi tühikäigu vältel kogub hüdrauline akumulaator teatava vedelikuvaru . Töökäigu ajal ei suuda pump silindrisse küllaldaselt vedelikku anda ; puudujäägi katab siis hüdrauliline akumulaator. Hüdrauliline akumulaator ( joon ) koosneb silindrist A ,milles liigub kolb B. Selle ülemisse otsa külge on kinnitatud traavers C . Traaversi otstele on riputatud raskused . Vedelik ( vesi või õli ) pumbatakse akumulaatorisse mööda toru D . Akumulaatori silindrisse pumbatav vedelik surub kolvi üles. Kui kolb jõuab

Abimehanismid
LAEVA ABIMEHHANISMID
82
ppt

LAEVA ABIMEHHANISMID

• Tehniline progress laevaehituses ja abiseadmete kasutamises on teinud suuri edusamme abimehhanismide üldise kasuteguri parandamisel . Kasutusele on võetud tänapäeva tasemel uusi materjale, parandatud abiseadmete konstruktsiooni . Kasutusele on võetud abiseadmete automaatjuhtimissüsteemid. Praktiliselt on kadunud aurujõul töötavad ajamid. Põhiliselt kasutatakse hüdraulilist ja elektriajamit. Laeva abimehhanismidele esitatakse järgmised nõuded: Suurt töökindlus erinevates meres õidu -tingimustes (kreen, different, suur lainetus, madal ja kõrge välistemperatuur ), õkonoomsus , väike mass ja gabariidid, vibratsioonikindlus , elementide ja detailide unifitseeritus, teenindamise ja remondi lihtsus , distanstsioonjuhtimise ja auto -matiseerimise võimalus. Vedelike peamised füüsikalised omadused: • Tihedus ( kg/ m ) on vedeliku ruumalaühiku mass : = m/ V.

Laevandus
AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused
65
doc

AM kordamiskusimused lopueksamiks ( vastused)

veepinna ja pumba imiava ristlõigete (I ­ II) jaoks : z 0 + p0 /( g) + v0 2 /(2g) = z 1 + pi /( g) + vi 2 /(2g) + hti , kus - z0 on vedeliku asendienergia veepinnal , - p0 = põ õhurõhk veevõtukoha pinnal (1,03 kgf/ cm2), - v0 on vedeliku voo kiirus veepinnal , - z1= hi on vedeliku asendienergia imikavas (staatiline imemiskõrgus), - pi ja vi rõhk ja kiirus imiavas , - hti , rõhukadu takistustest imitorus 2 Oletame , et pump töötab teoreetiliselt ideaalsetes tingimustes: - z0 = 0 s.o. vedeliku potensiaalse energia asendienergia veepinnal on null - v0 = 0 , voolukiirus veepinnal on null - pi /( g) = 0 st. pump tekitab absoluutse vaakumi (rõhuenergia on null) - vedelik imiktorus liigub väga aeglaselt vi 2 / 2g = 0 , - imiktorus pole vedelikul takistust hti= 0, Siis z1 = hi = põ/(g) Ehk teoreetiliselt ideaalsetes tingimustes vedeliku imemiskõrgus võrduks keskkonna rõhu poolt tekitatud surve kõrgusega .

Abimehanismid
Juhtimisseadmed ja veermik
27
pdf

Juhtimisseadmed ja veermik

õlile rõhu. Mootori väntvõlli suurematel pöörlemissagedustel hakkab ka õlipumba rootor kiiremini tööle ja tekib oht, et õlipump hakkab tootma liiga palju rõhku. Siis hakkab tööle möödavooluklapp, mille kolb surutakse sissepoole, klapp avaneb ja laseb liigse õli tagasi sissevoolu kanalisse. Kui aga rõhk ikkagi tõuseb liiga kõrgele (mõnel pumbatüübil isegi 650 …700 kPa), siis avaneb ka rõhuklapp. Roolivõimendi pump Roolivõimendi pumba rootori töötamine 1 – õlianum, 2 – õlitaseme mõõtevarras, 1 – õli sisend, 2 – pumba ajamivõll, 3 – õli 3 – õlikoguse reguleerklapp, 4 – rootor, väljund rõhu all, 4 – ovaalse avaga tööruum, 5 – pumba ajamivõll, 6 - kiilrihmaratas 5 – rootor, 6 – rootori laba. Möödavooluklapi töötamine

Õppimine
Aruanne mv TransDistinto
142
pdf

Aruanne mv TransDistinto

.................................................................................. 54 4.1.1 Ballastipump............................................................................................................ 54 4.1.2 Kuivendus-,tuletõrje- ja avari tuletõrjepupm .......................................................... 54 4.1.3 Hüdroforipump ........................................................................................................ 55 4.1.4 Sludge pump ............................................................................................................ 55 4.1.5 MDO; GO transfer pump ........................................................................................ 56 4.1.6 Pre- heating ME pump ............................................................................................ 56 4.1.7 Circulating pump warm water ................................................................................. 56 4

Masinamehaanika
Pneumaatika alused
194
pdf

Pneumaatika alused

Paigutades torustikku sobivalt sulgurventiile, on võimalik osa torustikust välja lülitada, mis kergendab lekete otsimist torustikus (sele 26). Sele 26 - Võrkjaotusega pneumotorustik 3.2.2 Pneumotorustike materjalid Torustike ehitamisel kasutatakse põhiliselt järgmisi materjale: 27 vask, süsinikteras, messing, tsingitud teras, roostevaba teras, plastmassid. Peamised materjalile esitatavad nõuded on: * kerge paigaldatavus, * korrosioonikindlus, * majanduslik odavus. Statsionaarsetes pneumotorustikes on parimateks torude liitmise moodusteks keevitamine ja jootmine. Keevisliited on odavad ja õhutihedad. Nende liidete halvaks omaduseks on see, et keevitamise käigus tekib jääke, mida tuleb enne torustiku kasutuselevõtmist sealt eemaldada. Samuti tekib keevisliitel roostet, mille kõrvaldamiseks suruõhust tuleb enne tarbijat lülitada täiendav filter.

Tehnoloogia
Pneumaatika alused
97
pdf

Pneumaatika alused

Paigutades torustikku sobivalt sulgurventiile, on võimalik osa torustikust välja lülitada, mis kergendab lekete otsimist torustikus (sele 26). Sele 26 - Võrkjaotusega pneumotorustik 3.2.2 Pneumotorustike materjalid Torustike ehitamisel kasutatakse põhiliselt järgmisi materjale: 27 vask, süsinikteras, messing, tsingitud teras, roostevaba teras, plastmassid. Peamised materjalile esitatavad nõuded on: * kerge paigaldatavus, * korrosioonikindlus, * majanduslik odavus. Statsionaarsetes pneumotorustikes on parimateks torude liitmise moodusteks keevitamine ja jootmine. Keevisliited on odavad ja õhutihedad. Nende liidete halvaks omaduseks on see, et keevitamise käigus tekib jääke, mida tuleb enne torustiku kasutuselevõtmist sealt eemaldada. Samuti tekib keevisliitel roostet, mille kõrvaldamiseks suruõhust tuleb enne tarbijat lülitada täiendav filter.

Ohuõpetus
Eksami konspekt
91
doc

Eksami konspekt

b) tarbitav vooluhulk, c) arendatav võimsus, d) arendatav pöördemoment, e) neile vastav väljuva võlli pöörlemissaged. Hüdromootor on seade, mis muudab vedeliku rõhuenergia mehhaaniliseks energiaks. Hüdromootorid võimaldavad tekitada edasitagasiliikumist (hüdrosilindrid) kui ka pöörlemist (hammasratas- või kolbaksiaalhüdromootor). Hüdropumbad ja mootorid on samasuguse konstruktsiooniga, see tähendab, et kui veetakse tema võlli ringi välise jõuallika poolt töötab seade pumbana ja kui temasse juhitakse suure rõhu all olevat õli siis töötab ta mootorina. Pumbas muudetakse mehaaniline energia hüdrauliliseks. Põhiliselt kasutakse masinatel hammasratas- ja kolbpumpasid. Vähem on levinud siiber e. labapum- bad. Tööpõhimõte: Rootorpumbad on pöörlevate tööorganitega mahtpumbad. Imi- ja survepoolt lahutab tööorgan

Ehitusmasinad




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun