Hüdrodünaamika aluste protokoll (0)

1 Hindamata

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Keemiatehnika instituut
HÜDRODÜNAAMIKA ALUSED
Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika alused
Töö teostasid:
Töö teostamise kuupäev:
30.09.3014
Tallinn, 2014

Sisukord

Sisukord 2
Töö ülesanne 3
Katseseadme kirjeldus ja skeem 4
Arvutused 7
Tabelid 10
Töö ülesanne 2 14
Arvutused 14
Kokkuvõte 16

Töö ülesanne

Katseseadmete konstruktsiooni ja torustiku elementide erinevate ühendamise viisidega tutvumine;
Erinevatel vedeliku voolamise kiirustel hõõrdekoefitsendi ƛ ja kohttaksitusekoefitsendi ζi väärtuste eksperimentaalne määramine;
Torustiku ekvivalentkareduse orienteeruv hindamine;
Tulemuste võrdlemine kirjandusandmetega.
Iga uuritava torustiku elemendi puhul on vaja mõõtmised läbi viia 5 erineva kulu juures.

Mõõtmistulemused on esitatud TABEL 1.

Katseseadme kirjeldus ja skeem

Katseseade torustiku hüdraulilise takistuse määramiseks koosneb kolmest osast:

Toitesüsteem (joonis 1 )

Katsetorustikud (joonis 2)

Mõõtesüsteem
Joonis 1 Toitesüsteem
Toitesüsteem võimaldab
1) täiendada vee varu süsteemis vooliku 26 abil, suunates vee linna veevõrgust paaki 23 või 1. Vee nivoo paagis 1 peab olema mõõtemahuti 3 põhjast allpool. Kui paak 23 on veega täidetud ja vesi voolab ülevoolu 8 kaudu paaki 1, peab vee nivoo paagis 1 nivootoru 13 järgi olema umbes 530 mm.
2) pumbata vett pumbaga 16 paagist 1 paaki 23. Selleks avatakse pumba imemisavapoolne kraan 15 ja kraan 21. Oodatakse kuni õhk väljub pumbast ja torustikust ning käivitatakse pump. Pumba käivitamiseks tuleb ühendada sagedusmuundur 18 lüliti 20 abil vooluvõrku, vajutada nuppu “RUN” ning aeglaselt tõsta pumba tööratta pöörlemissagedust (voolu sagedust) kuni vesi voolab paagist 1 survepaaki 23. Üleliigne vesi survepaagis 23 peab
ülevoolutorustiku 8 kaudu voolama paaki 1 ja veenivoo nivootorus 25 peab püsima muutumatuna. See saavutatakse muutes sagedusmuunduri 18 abil tsentrifugaalpumba tööratta
pöörlemissagedust.
Joonis 2 Katsetorustik
Katsetorustik (Joonis 2) on koostatud standardsetest osadest ja on ühendatud survepaagiga 23, milles hoitakse konstantset nivood .
3.Mõõtesüsteem Mõõtesüsteem koosneb kahest osast:

torustikus voolava vedeliku kulu mõõtesüsteem
vedeliku nivoo mõõtesüsteem

Vedeliku kulu mõõtmiseks kasutatakse spetsiaalset paagil 1 asuvat mõõteanumat 3, millel on põhjaklapp 5 ja nivooklaasiga 4 varustatud nivood näitav ujuk 6. Vedeliku kulu mõõtmiseks sulgetakse põhjaklapp 5 ning kindlal algnivool käivitatakse stopper (märkida ülesse algnäit). Fikseeritakse mingi kindel lõppnivoo (märkida ülesse lõppnäit) ning märgitakse üles aeg, mis kulus selle saavutamiseks. Kasutades kaliibrimisgraafikut (Lisa 1), määratakse vedeliku maht, mis antud ajavahemikus välja voolas. Seejärel avatakse põhjaklapp ning lastakse veel voolata paaki 1, kus vedeliku nivoo peab olema allpool mõõteanuma põhja. Vedeliku nivood mõõdetakse klaasist piesomeetrites visuaalselt , kasutades gradueeritud skaalasid. 10

Arvutused

Katseandmete põhjal leiame:

Vedeliku voo kiirus w, m/s valemiga (1.3)
ω=, kus V- mahtkulu , m3 /s (V= 1,07/ᴦ l/s) ja A- vedeliku voo ristlõige , m3 () Kus d on toru diameeter ja need väärtused on toodud tabelis 2 Voo kiiruse väärtused on toodud tabelis 2.

Arvutame Reinoldsi kriteeriumi väärtuse valemiga (1.6)
Re=, kus ρ- vee tihedus, temp 21,5 kraadi; µ- vee viskoossus = 0,0011 Pa*s
Re kriteeriumi väärtused on toodud tabelis 2.

Arvutame rõhukao p, Pa (katse käigus mõõdetud rõhulangu H põhjal);
p= ρ*g*H, kus g=9,81m/s2
Arvutatud rõhukao väärtused on tabelis 2.

Arvutame Eu kriteeriumi väärtuse valemiga (1.5) Eu=. Euleri kriteeriumi väärtuste valemid on tabelis 2.

Arvutame sirge toru hõõrdekoefitsendi ƛ väärtused erinevatele torudele. Hõõrdekoefitsendi saame hõõrdekao valemist (valem 1.1)
ph=ƛ*

Arvutame sirge toru hõõrdekoefitsendi ƛarv väärtuse empiirilise võrrandi (valemi 1.13) järgi, kui Re väärtused on suuremad kui 2300
ƛ=0,316*Re-0,25 valem 1.13

Leiame sõltuvuse ƛ=A*Rem kordaja A ja astmenäitaja m väärtused. Võtame ƛ’st ja Re’st logaritmi, tulemused Tabel 3 ja tõmbame punktidest sirged läbi. Logƛ ja kogre sõltuvused on toodud joonistel 1-3.
Logƛ= logA +mlogRe

Zn toru : y = -0,2282x – 0,5871

M=-0,2882
LogA=-0,5871
A=10-0,5871=0,26

PVC toru : y = -0,3706x -0,0217

M=-0,3706
LogA=-0,0217
A=10-0,0217=0,95

Vask toru: y= -0,2489x -0,5153

m=-0,2489
logA= -0,5153
A=10-0,5153=0,31

Torustiku kareduse määrasime toru materjali põhjal ning leidsime teatmeteosest kareduse väärtuse.

Tabelid

Tabel 1
Tabel 2
Tabel 3
Joonis 5
Joonis 4
Joonis 3
Töö ülesanne 2
Kulukoefitsentide väärtuste määramine vee väljavoolamisel paagi erineva kujuga külgavadest statsionaarsel ja mittestatsionaarsel režiimil ning saadud tulemuste võrdlemine kirjandusandmetega.
Arvutused

Kulukoefitsentide määramine statsionaarsel režiimil

Leidsime ka vee tegeliku kiiruse ω=
Ja kandsime katse tulemuste tabelisse 4

Vee teoreetiline kiirus ω=, tulemused esitatud tabelis 4

Kulu koefitsient on arvutatav ka α=
Tabel 4

Kokkuvõte

.DOCX Laadi alla originaalfail 17 lk · .docx · 82 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-11-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

82 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Vi4uha Õppematerjali autor

Korralikult tehtud ja kaitstud protokoll aines "keemiatehnika alused" koos lahenduste ja tabelitega

paak mõõtesüsteem põhjaklapp vedeliku nivoo nivood vedeliku kulu

Sarnased õppematerjalid

docx

Hüdrodünaamika

Tallinna Tehnikaülikool Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Gaaside ja vedelike voolamine HÜDRODÜNAAMIKA ALUSED Õpilane: Õppejõud: Jelena Veressinina Õpperühm: KAKB-41 Sooritatud: 11.02.2013 Esitatud: Tallinn 2013 Teooria 1. Vedelike voolamine torustikes Torustikus vedeliku või gaasi liikumapanevaks jõuks on rõhkude vahe, mida on võimalik tekitada pumbaga, kompressoriga või vedeliku nivoo tõstmisega. Teades hüdrodünaamiks põhiseadusi on võimalik leida rõhkude vahe, mis on vajalik selleks, et teatud kogus vedelikku või gaasi panna liikuma etteantud kiirusega ning järelikult ka vedeliku voolamiseks vajaminevat energiakulu. Samuti on võimaliklahendada ka pöördülesannet- leid

Gaaside ja vedelike voolamine

docx

Hüdrodünaamika

Tallinna Tehnikaülikool Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Gaaside ja vedelike voolamine HÜDRODÜNAAMIKA ALUSED Õpilane: Õppejõud: Jelena Veressinina Õpperühm: KAKB Sooritatud: 15.05.2015 Esitatud: Tallinn 2015 Teooria 1. Vedelike voolamine torustikes Torustikus vedeliku või gaasi liikumapanevaks jõuks on rõhkude vahe, mida on võimalik tekitada pumbaga, kompressoriga või vedeliku nivoo tõstmisega. Teades hüdrodünaamiks põhiseadusi on võimalik leida rõhkude vahe, mis on vajalik selleks, et teatud kogus vedelikku või gaasi panna liikuma etteantud kiirusega ning järelikult ka vedeliku voolamiseks vajaminevat energiakulu. Samuti on võimaliklahendada ka pöördülesannet- leida ettean

Gaaside ja vedelike voolamine

docx

HÜDRODÜNAAMIKA ALUSED

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika alused HÜDRODÜNAAMIKA ALUSED Tallinn 2011 1. VEDELIKE VOOLAMINE TORUSTIKES 1.2. TÖÖ EESMÄRK Käesoleva töö eesmärgiks on 1. tutvuda katseseadme konstruktsiooniga ja torustiku elementide erinevate ühendamise viisidega; 2. hõõrdekoefitsiendi ja kohttakistuskoefitsientide i väärtuste eksperimentaalne määramine erinevatel vedeliku voolamise kiirustel; 3. torustiku ekvivalentkareduse orienteeruv hindamine; 4. saadud tulemuste võrdlemine kirjandusandmetega. 1.3. KATSESEADME KIRJELDUS Katseseade torustiku hüdraulilise takistuse määramiseks koosneb 3 osast: 1. toitesüsteem, 2. katsetorustikud, 3. mõõtesüsteem. 1.3.1. Toitesüsteem Katseseadme to

Keemiatehnika

pdf

Diafragmakulumõõturi tareerimine

1 Töö eesmärk Töö eesmärkideks on:  tutvuda diafragmakulumõõturi ehituse ja tööpõhimõttega,  tareerida diafragmakulumõõtur,  koostada tareerimiskõverad 𝑄 = 𝑘√𝑝 ja C = f(ReD) korral,  esitada koostatud kõverate valemid ja diafragmakulumõõturi tööpiirkond. 2 Katseseadmete kirjeldus Joonis 2.1. Joa ahenemine ja voolu kiirenemine diafragma piirkonnas Vedeliku voolamisel läbi torule asetatud diafragma tekib joa kohalik ahenemine ja vooluse kiirenemine (joonis 2.1). Joa kineetiline energia suureneb, kuid potentsiaalne energia, seega ka staatiline rõhk väheneb. Teatud kaugusel diafragma taga saavutab voolukiirus esialgse väärtuse ning staatiline rõhk taastub osaliselt (p'3). Diafragma hüdrodünaamilise takistuse tõttu esineb jääv rõhukadu (p'1 – p'3). Joonis 2.2. Diafragmakulumõõturi tareerimisseadme skeem: 1) mõõtepaak; 2) nivooklaas; 3) veekulu reguleerimiskraan; 4) vee sisselaskekraa

Soojustehnika

doc

AM kordamiskusimused lopueksamiks ( vastused)

Küsimus 1. 1. Pumpade kasutusalad Pümba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: M manomeeter näitab rõhku selles paigas, kus ta ise on (sest manomeetri toru on vett täis) Rõhk pumba survetorus p = M+ zm , kus zm on kõrgusvahest põhjustatud rõhk. V vaakum ehk rõhk imitoru selles punktis kuhu vaakummeeter on ühendatud. Pumpade tööparameetrid. Pumba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: 1. Imemiskõrgus hi (m), 2. Kavitatsioon ja kavitatsioonivaru h (m) - ingliskeelses kirjanduses NPSH - net positive suction head ehk lubatav vaakum pumba Tööpiirkonnas, H lub/vac(m), 3. Tõstekõrgus e. surve ( H - m veesammast ), 4. Tootlikkus (jõudlus , vooluhulk) 5. Tarbitav võimsus P (kW), 6. Kasutegur ( absoluutarv või % ), 7. Tööorgani liikumissagedus n ( pöörlemis-või käigusagedus p /min või käiku/minutis ). 1 Küsimus 2. Pumba imemiskõrgus ja selle avaldamine Bernoulli võrra

Abimehanismid

pdf

Keemiatehnika osaeksami konspekt

Osaeksam hõlmab fluidumi voolamisega seonduvate massi- ja energiabilansside rakendusoskust, hüdrostaatika ja hüdrodünaamika põhialuseid ja rakendusi ning vedelike transporti (voolamist torustikes) ning pumpade ehitust ja arvutust. Loengumaterjal lk 2 kuni lk 71. Harjutustunni materjal. Geankoplis. 2.7A-2.7F, Paal jt. Hüdraulika ja pumbad. 1. MÕISTED Reaalne fluidum, ideaalne fluidum, perioodiline ja pidev protsess, statsionaarne ja mittestatsionaarne protsess, akumulatsioon, kokkusurutav ja mittekokkusurutav fluidum jne Füüsikalised suurused ja nende mõõtühikud. Tuleb teada igas peatükis esitatud mõisteid!

Keemiatehnika

pdf

Keemiatehnika alused

jõuga, mis on võrdne 2 d F2 = 2 F1 (3.28). d1 Saab näha, et kui läbimõõtude vahe on kahekordne, siis saadav jõud võimendub neljakordselt rakendatud jõuga võrreldes. Joonis 3.4 Hüdraulilise pressi ja hüdrauliliste pidurite töö põhimõte. 3.4. Hüdrodünaamika Hüdrodünaamika (kreeka keelest ' - vesi ja µ - võimas) käsitleb fluidumi liikumise seaduspärasusi ning selle vastasmõju erinevate tahkete kehadega. Fluidumi liikumist alati tekitab rõhkude vahe selle teekonna otspunktides. Hüdrodünaamikas eristatakse nn. kolm ülesannet: sisemine, mis käsitleb fluidumi voolamist torude või kanalite sees, välimine, mis käsitleb tahke keha liikumist fluidumis, ning segaülesanne, mis käsitleb vedeliku liikumist läbi tahke materjali kihi. 3.4

Keemiatehnika

Optiliste sensorite kasutamine veearvestite taatlusprotsessis

100

pdf

Optiliste sensorite kasutamine veearvestite taatlusprotsessis

Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool MTM40LT Ove Hillep Optiliste sensorite kasutamine veearvestite taatlusprotsessis Bakalaureusetöö Autor taotleb tehnikateaduste bakalaureuse akadeemilist kraadi Tallinna Tehnikaülikool 2014 AUTORIDEKLARATSIOON Deklareerin, et käesolev lõputöö on minu iseseisva töö tulemus. Esitatud materjalide põhjal ei ole varem akadeemilist kraadi taotletud. Töös kasutatud kõik teiste autorite materjalid on varustatud vastavate viidetega. Töö valmis Lauri Lillepea juhendamisel “.......”....................201….a. Töö autor ............................. allkiri Töö vastab bakalaureusetööle esitatavatele nõuete

Materjalitehnika

Rohkem sarnaseid