17. sajandi teadusrevolutsioon (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

10

pdf

17.SAJAND TEADUSREVOLUTSIOON

17.SAJAND TEADUSREVOLUTSIOON. MIS ON TEADUSREVOLUTSIOON JA MILLEST SEE ALGUSE SAI Teadusrevolutsiooni ajastuks on nimetatud 17.sajandit. Sel ajastul toimusid suured muutused inimeste arusaamas maailma ning sellega seostuvate teadmiste kogumise viisidesse. Teadusrevolutsiooni aluseks oli murrang teaduse meetodites e. selles, mis toimimisviisidel, püstitatud eesmärke saavutati. KESKAEGNE ARUSAAM Keskajal arvati, tõese teadmiseni jõuab kõige paremini loogika ja filosoofiliste arutluste kaudu, sest inimese meeleorganid tajuvad vaid maailma ähmast pealispind, mitte selle tõelist olemust. Sellist lähenemist nimetatakse skolastikaks e. koolifilosoofiaks, sest niisugust lähenemist õpetati eeskätt ülikoolides. Skolastilise lähenemise suurim autoriteet oli vanakreeka filosoof Aristoteles. VARAUUSAEG Varauusajal hakati suuremat huvi tundma looduse vastu. Suurt rõhku pandi hoolikatele vaatlustele ja teaduslikele katsetele (eksperimenditele) mis aitasid loodust tundma õppi

Ajalugu

11

doc

Teadlased, kes muutsid maailma

Teadlased, kes muutsid maailma referaat Koostanud: Katarina Kiiver 9.klass Sinimäe, 2009 Teadlased, kes muutsid maailma (Katarina Kiiver) Sisukord Teadlased, kes muutsid maailma.............................................................................................1 Sisukord...................................................................................................................................2 .............................................................................................................................................3 Marie Curie.............................................................................................................................3 Galerii ..............................................................................................................................

Keemia

7

doc

Kuulsaimad füüsikud

Kuulsaimad füüsikud Albert Einstein 1879 ­ 1955 Eri- ja üldrelatiivsusteooria väljatöötamine Paljude arvates 20. sajandi tähtsaim teadlane Albert Einstein kasvas üles Münchenis, kus nautis viiulimängu, pidas kooli surmigavaks ning tegeles selle asemel iseseisvalt füüsikaga. Töötades 1905. aastal Sveitsi Patendiametis, vapustas ta teadusmaailma nelja revolutsioonilise dokumendi avaldamisega. Need sisaldasid selgitust, kuidas valgus käitub osakeste joana ning eri- ja üldrelatiivsusteooria, mis lõid eelduse hilisemaks tuumaenergia kasutuselevõtuks. 1916

Füüsika

61

doc

Füüsika läbi ajaloo

langemise kiirendus ei sõltu keha raskusest. 1590 Zacharias Janssen leiutab mikroskoobi. 1593 Galilei leiutab algelise termomeetri, mis jääb siiski parimaks 1680. aastateni. 1596 Ludolph van Ceulan arvutab 20 pi komakohta, kasutades ringi sees olevaid ja ringi ümbritsevaid hulknurki. 1598 Hispaania kuningas Philip II lubab auhinda sellele, kes leiutab piisavalt täpse kronomeetri laevasõidu jaoks.  Teadusrevolutsioon Füüsika 17. sajandil Kronoloogia 1609 Galilei avastab teleskoobi abil kuu mäed, Jupiteri kaaslased, Veenuse faasid ja palju uusi tähti. 1609 Johannes Kepler avaldab "Astronomia Nova", väidab, et planeetide orbiitideks on ellipsid (Kepleri esimene seadus) ja et planeeti ning päikest ühendav sirglõik katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad (Kepleri teine seadus).

Füüsika

18

doc

Galileo Galilei

ümberjutustamiseks sedavõrd tehnilist laadi peensused, nagu ka näiteks kaaslaste varjutuste määramine, et neid polnud lihtsalt võimalik ,,Dialoogide" asjaarmastajaist lugejaskonnale mõne sõnaga lahti seletada. Lähenedes sündmuste reale, mis juhivad meid otse kiriku sekkumiseni sellesse puhtteaduslikku vaidlusesse, oleks kasulik teada mõningaid eelnenud arvamusi. Praegu kuuleme sageli öeldavat, et vaieldamatud tõendid Maa aastase perioodiga liikumise kohta leiti alles XIX sajandi alguses, kui suure täpsusega instrumendid esimest korda võimaldasid tabada kinnistähtede parallakse. Maa ööpäevase pöörlemise kõige otsesemaks tõendiks peeti XIX sajandi keskpaigast pärinevat Foucault' pendlit. Sellised arvamused on pikantsed, kuid teaduslike veendumuste alusena eksitavad. Mitte ühelgi XIX sajandi teadlasel ei tekkinud tollaste maailmapilti muutvate sündmuste valguses kestvamaid kahtlusi. Lugu oli nimelt

Uurimistöö

19

doc

Tehnika ajalugu

Sellest ajast on püssirohi või hiljem leiutatud ülejäänud lõhkeained olnud sõjapidamise lahutamatu osa, kirjutas LiveScience. Algne püssirohi koosnes kolmest komponendist ­ salpeeter ehk kaaliumnitraat (75 protsenti), puusüsi (15) ja väävel (10). Kaaliumnitraat annab põlemisreaktsiooni läbiviimiseks vajaliku hapniku ning tagab reaktsiooni kiire toimumise, süsi ja väävel on aga kütuseks. Euroopasse jõudis püssirohi küll alles 13. sajandi keskel, kuid juba mitu sajandit varem said püssirohu hävitavat jõudu tunda Hiinat rünnanud mongolid. Ajaloolaste arvates on püssirohul väga oluline roll selles, et hiinlased suutsid mongolite rünnakutele vastu panna. Ilmselt ei ole asi ainult püssirohus, vaid ka selle müstilise aine psühholoogiliselt vastaseid demoraliseerivas mõjus. Püssirohi jäi hiinlaste omandiks kuni 13. sajandini, mil ta lõpuks levis siiditee kaudu ka islamimaadesse ja Euroopasse. Aastaks 1350

Tehnikalugu

5

doc

Keskaja filosoofia ülevaade

3.Tuleb alustada kergemini tunnetatavast ja minna keerulisema juurde. 4.Kõik uurimisvaldkonnad jaotada osadaks ja koguda erinevaid fakte, andmeid jne. Tunnetusteooria meetodilt deduktiivne. Liikumine üldiselt üksikule. Vabadus pole midagi muud, kui paratamatuse tunnetamine selle kohta, et inimene on vaba oma tahtmistes sedavõrd, kuivõrd ta mõistusega suudab tunnetada tõde. "Mitte haarata elust rohkem kui mõistus tõesena tunnetada suudab." Filosoofia Inglismaal 17. sajandi filosoofid käsitlevad maailma olemist materialistlikuna. Tunnetusteoorias pidasid nad tõeseks tunnetatud kogemuslikke teadmisi, mille põhjal mõistus (üldistuse ja analüüsi teel) jõuab olemise üldistumiseni. 18. sajandil on tegemist subjektiivse idealismi esindajatega. George Berkeley ­ Jõudis järeldusele, et inimene võtab vahetult vastu oma ideid ja aistinguid. Asjade eksisteerimine seisneb tajutavuses. Ideed on passiivsed, neid tajub kehatu substants ­ hing, mis omab

Filosoofia

19

doc

Valgustusaeg Euroopas

Tartu Kivilinna Gümnaasium Valgustusaeg Euroopas referaat Nimi: Katri-Helena Kaasik Klass: 10a Juhendaja: Piia Jullinen  Tartu, 2007 Sisukord 1. Sissejuhatus..............................................................................3. 2. Valgustusaeg............................................................................6. Prantsusmaa.....................................................................6. Saksamaa.........................................................................7. 1. Sõjandus...................................................................................8. 2. Palgaarmee...............................................................................8. 3. Alaline armee...........................................................................9. 4. Sõjav

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)