Auto hoolduse põhitõed (4)

Autode pesemine
Hooldamisega hoiad auto korras ja väldid roostetamist. Pesemine ja vahatamine kaitsevad autod välismõjude eest. Sagedane pesemine ja vahatamine, kaitsevad värvipinda ja keskkonda kahjustavate tegurite nagu ultravioletne kiirgus temp muutus, sademete aga ka õhus olevate tahma ja väävli ühendite eest. Kasutada autopesuks selleks ette nähtud aineid. Ainult siis võib olla kindel lõpptulemuses. Kasutada ei tohiks kodu ja ega üldpesuaineid. Need vähendavad liigselt veepind pinevust: Vesi tungib värvikihti ja tuhmistab selle. Jäätumisel võib vesi tekitada värvipinnal pragusid. Müüakse väga palju erinevaid autopesu vahendeid. Kasutada tasuks tuntud kaubamärkidega tooteid. Need annavad hea tulemuse. Tänapäeval ei ole põhjust kasutada põlemis vedelikeks mõeldud aineid lahusti pesuks. Seega bensiin, nafta ja petrooleum ei ole auto pesuks sobilikud . Ei ole soovitatav lahustid pääseksid kanalisatsiooni ja pinnavette. Kui pesutulemus esimesel korral ei rahulda, tuleks pesta uuesti ja kontrollida auto värvi pinda ega ei paista põhivärv. Kui on nii juhtunud, siis seda autod puhtaks saada on võimatu. Terve ja hästi hoitud värvipind on eelduseks hea pesutulemuse saamiseks. Praguline värv imeb sisse pori ja tugevate lahustite kasutamine ainult halvendab olukorda.

Autohoolduse põhitõed

Pese autot korrapäraselt.

Vahata autot vähemalt kaks korda aastas.

Tee alati ka salongi puhastus koos pesemisega , unustamata akende sisepindu.

Kasuta põhjamaade jaoks toodetud autohooldus vahendeid, sest nende koostis vastab meie kliimale.

Ära unusta kummi ja plastpindasid millel on loodud omad puhastus ja hooldus vahendid.
Maantee tolm, liiv, kruus ja pori kulutavad värvipinda mehaaniliselt. Soolbituumen ja mitmed keemilised ained mõjuvad söövitavalt. Ainus võimalus nende mõju takistada on autot piisavalt tihti pesta ja vahatada. Puhta autoga on turvaline liigelda ja läbi puhaste akende näed ise ja oled nähtav. Pesemise ja vahatamise ajal on hea puhastada salongi ja mootorit. Puhta ja korras auto kasutus iga pikeneb. Edasi müügi hind on kõrgem ja sellise autoga on meeldiv sõita. Hästi vahatatud ja pestud pinnalt eraldub mustus kergelt. Hoolikas loputus ja kuivatus kindlustab lõpptulemuse. Autovälispindade-pind pesu. Kui auto on eriti must, tuleks alustada leotus pesust. Auto keemiaga mis eemaldavad tõhusalt rasva, oli, soola ja muud plekid auto pinnalt. Pesta tuleks autol just nii suur ala korraga kui suudad kontrollida soovitatavaid protsesse (Keemia kuivamine, lubatud mõjumisaeg) Ja loputa. Rohke veega loputus takistab laikude tekkimist. Leotus aine kanda kuivale pinnale alt ülesse, lasta natuke imenduda ja loputada veega suure surve all. Eriti mustades kohtades ( Veljed ) võib leotus aine imendumist tõhustada harjaga või käsnaga hõõrudes. Tulemus nõrgeneb, kui pesuaine enne loputamist kuivab enne pestavale pinnale. Liiga sage leotus pesu nõrgendab auto värvi ja vahapinda, siis kasutatakse seda vaid kõvasti pinnale jäänud mustuse korral. Bituumen plekkide eemaldamiseks kasutatakse spetsiaalset vahendit.

• Pihustada ainet eelnevalt muust kergemini eemalduvast puhastatud bituumeni plekkidele ( Kuival pinnal on mõju efektiivsem).
  
• Lasta mõjuda vähemalt 5 minutit
  
• Vältida aine kuivamist pinnal.
  
• Pesta pind nii: A) kanda töödeldud pindadele leotuspesuvahendit, eemaldamaks efektiivsemalt lahti sulatatud bituumenit. B) peale mõneminutilist ooteaega eemaldada surveveega autolt leotusained. C) Seejärel pesta auto harja või švammiga ja auto šampooniga. D) Loputada. E) kuivatada. F) vahatada.
  

Alusta pesemist katusest. Normaalpesu on hea teha ülevalt katusest põhja suunas, nii väldid kriimustava mustuse kandumist nähtavamatele osadele. Kriimustuste tekke minimeerimiseks auto käsitsi pesul tegutse nii:

• Eemalda surveveega autolt mustus, eelnevalt võib kasutada ka eel-leotusvahendit.
  
• Kasuta auto pesuks puhast, pehmete harjastega harja või švammi.
  
• Kasuta abrasiivosakestest puhast vett.
  
• Vee määrdumisel vaheta vesi ja loputa hari jooksva veejoa all.
  

Alusta pesu ülemistest pindadest, esiteks katus ja klaasid , teiseks kapott ja pagasiluuk, kolmandaks küljed ülalpool liiste, neljandaks küljed allpool liiste, viiendaks küljekarbi alumised ääred ja kuuendaks rattad. Kuivatamisel kasuta selle tarbeks mõeldud vahendeid (kaabits ja kuivatuslapp). Kui ilmneb et autot harjaga pestes ei kao seal mõni plekk sama lihtsalt nagu muu mustus ei tohi seda kohta eriliselt hõõruda, pese kõiki pindu ühtlase tugevusega , selliste plekkide eemaldamiseks kasuta sobivat keemiat või keemia puudumisel lasta plekkidel jääda. Harilik mustus eraldub hästi pesemisel šampooniga. Esiteks loputa kergemini eemalduv mustus pinnalt või alusta leotuspesust, lisa ettenähtud kogus šampooni vette. Kõigepealt horisontaalsed pinnad (katus, esi- ja tagapeeglid), seejärel küljed ja lõpuks veljed. Loputa auto korralikult, et pesuvahend ei kuivaks auto pinnale ega rikuks värvi ja muid detaile. Kuivata auto lapiga , et veepiisad ei jätaks pinnale laike, kindlasti tuleks kuivatada ka ukse alumised pinnad ja lävekarbid. Veepiisad tekitavad päikesepaistel põletusi. Kuivata alati auto peale pesemist.
Autode välispindade hooldus – vahatamine
Kuigi autovärvid on muutunud aina paremaks, tuleks autot korrapäraselt vahatada, sest see on parim värvipinna kaitse. Korralik vahatamine viimistleb auto pinna. Kasuta poleerimiseks kahte lappi, ühega pühid ära üleliigse vaha ja teisega poleerid. Poleerimislapiks sobib pehme puuvillane lapp . Kui lapp saab mustaks või imbub liialt vanast vahast läbi, tuleks see puhastada või välja vahetada. Vahatamine sõltub auto kasutamisest ja pesu sagedusest. Eesti kliimas peaks autot vahatama vähemalt 2 korda aastas, kevadel ja sügisel. Kevadvahatamine kaitseb värvipinda pleegitava päikese eest ja eemaldab talvel kogunenud mustuse. Sügisvahatamine kaitseb autot raske talvise sopa mõju eest, mis eraldub siis kergemini. Auto klaase võib samuti vahatada, siis on neid kergem jääst või lumest puhastada. Parim koht auto vahatamiseks on soe, kuiv ja valge ruum, näiteks garaaž temperatuuril 15-20Co. Vahatamiseks tuleb otsida varjuline koht, päike põletab kuivava vahakihi pinnale kinni, see muudab poleerimise raskeks. Liiga külm õhk – alla kümne kraadi aeglustab vaha kuivamist ja töötulemus on halb. Eestis kasutatakse suhteliselt palju teflonvaha. Vahatamist peaks tegema korraga väikesel pinnal.

• Kanna vaha alati ühele pinnale korraga – näiteks uksele, kapotile jne, seejärel poleeri.
  
• Ära vahata värsket värvipinda, kuigi uusi autosid võib vahatada kohe.
  

Tehnonõuded auto rehvide ja amortisaatorite osas.
Rehvi ja velje valik ning kasutamine vastavalt tehnilistele nõuetele, rehvimarkeeringule ja aastaajale.
Suverehvid, talverehvid , naastrehvid.
TUBELESS – tähtrehv
REINFORCED – Tugevdatud
RETREAD – Taastatud
M+S, MS, M.S, M&S – on ette nähtud sõitmiseks talvel või mudas
TREADWEAR – kulumiskindlus on sellel rehvil 60% parem
Rehvid jaotatakse kolme kvaliteediklassi:
1. Nõuetekohane märgistus ja neid müüakse täieliku valmistajapoolse garantiiga.
2. DA teise klassi rehvid, millel on välimuse vead või vähemärgatavad remonditud kohad, mis ei mõju sõiduohutusele, täielik garantii .
3. Max 30km/h. neid ei tohi kasutada sõidukitel ja nende haagistel.
Lamell tähendab liistakut või laastu .
Lamellrehvi omapära seisneb selles, et need liistakud on pehmest liibuvast kummist, mis peab tagama mõõduka kiiruse juures hea haardumise .
Amortisaator – 50 000 – 200 000 km. 
Veepump – 100 000 – 200 000 km.
Hammasrihm – 40 000 – 100 000 km.
Sidur – 150 000 – 200 000
Klapisääretihendid 150-000 – 200 000 km.
Generaatori Harjad – 100 000 – 200 000 km.
3 rooliseadme lihtsat kontrollimisviisi:
Vaatlusel
Mehhaniline seisund
Rooli vabakäik(käändmiku juhtimisel)
Roolisüsteemi kinnitused (lõtk roolikannu laagrites)
Aasta teenindusraamatu järgne hooldus:
Kontroll ja vastavad nõuded.
Õli ja vedelike tasapind.
Õli tasapinna kontrollimine toimib nii tihti, et oleks välistatud õlitasemel langemine allapoole õlivarda kontrollkriipsu.
Uus mootor kulutab õli vähe või õige napilt.
Kulunud mootor hoopis rohkem.
Kontrollida rehvi siserõhku ja seisukorda.
auto on konstrueeritud selliselt, et ta käituks igas olukorras enamvähem ühtlaselt.
Kurvis sõidul avaldab tsentrifugaaljõud suuremat jõudu tagumistele ratastele.
Eriti väliskurvis olev.
Kui tagarataste rõhk pole piisav, siis kaldub auto tagaosa kurvi vastassuunas seda rohkem, mida pehmemad on tagarattad.
Et niisugust ülejuhitavust vältida soovitab autovalmistaja tagaratastesse pumbata õhku natuke rohkem.
Tagarataste suurema rõhu korral paraneb ka juhitavus roobastega teel, pikivagudega.
Sõidukil tohib kasutada valmistajatehase poolt ettenähtud rehve, mis peavad olema ilma vigastusteta ja õige mustrisügavusega:
Kui rehvis on ettenähtust vähem rõhku, siis sellise rehvi veeretakistus on suurem.
Rehv kuumeneb rohkem ja kulub.
Rehvi muster kulub kiiremini.
Ja selle rehvi karkass saab vigastada.
Pooltühja rehvi veeretakistusena on bensiinikulu tunduvalt suurem.
näkdkkud ja hoiatustuled peavad olea´ma korras.
Kui pidurdusteekond kuival kõvakattega teel kiirusel 40km/h on pikem kui 13,2m.
täiskoormaga sõiduautol 14,7m, pole pidurid heas korras, vaja remonti.
Seda kontrollib tehnoülevaatus.
Kiirus 15km/h või väiksem peaksid ABS pidrutega autorattad järsul pidurdusel lohisema. :D:D
ABS pidrutega armatuurlaual peaks olema rikkesignaaltuli.
LE järgi ei tohi edasi sõita, kui pidur ei tööta, kui rool ei toimi, saju ajul ei tööta juhipoolne klaasipuhasti.
Talverehvid on kohustuslikud detsembrist märtsini.
Lamell on naastrehvist vaiksema veeremisega.
Lumisel teel hea haardumisvõimega
Jäisel teel on naastrehv parema pidamisega.
lamellidega võimalik sõita ka suvel, aga kuluvad kiiremini.
Suverehvidele min. mustrisügavus 1,6mm
Talverehvidele 3
Õlid jagunevad:
MIneraalõli, poolsünt, täissünt.
Ükski tuntud firma ei valmista mittekvaliteetset õli, kuid vahe on siiski olemas.
Õlid sobivad vastavalt valmistamisele erinevatesse kohtadesse .
Õlinõul on näiteks sellised nrid: SAE5W-40.
SAE – õli viskoossuse näit.
Viskoossus on mootoriõli voolavuse mõõt – määr.
Kui õli voolab kiiresti, on selle viskoossus väike e. madal.
Antud juhul on tegemist aastaringse õliga, see tähendab et talvel on õli viskoossus 5W ja suvel 40.
Õli 5W pumbatuse temperatuur on -30kraadi.
APISJ/CE
Levinuim kvaliteedinäitaja on API
Täht S – õli sobib benamootorile.
C – diiselmootorile.
Peaaegu alati on S ja C tähe taga mingi teine täht tähestiku järjekorras alates A’st.
Mida kaugemal see teine täht on A’st, seda kvaliteetsem on õli.
Õli tuleb vahetada vastavalt hooldusvälbale, kuid vähemalt korra aastas.
Hermeetilistes tingimustes säilib õli kolm aastat, kuid karter pole hermeetiline, õli puutub kokku õhuga ning põhjustab oksudeerumisprotsessi.
Erinevaid õlisid ei soovitata omavahel segada v.a sünt. Õlid.
Bensiini süttimise kiirust iseloomustab oktaanarv .
seda määratakse kas mootori või uurimismeetodil.
Lühendid: RON / MON
Oktaanarvuga hinnatakse bensiini detonatsioonikindlust.
Detonatsioon on küttesegu ülikiire plahvatuslik isesüttimine.
Mida kõrgem on oktaanarv, seda väiksem on detonatsioonioht.
Detonatsiooni puhul tõuseb rõhk silindris ülemäära kõrgeks.
Kuulda on heledat metalset kloppimist.(klõbinat)
Mootoridetailid võivad puruneda.
Hõõgsüüde – vüib kaasneda detonatsiooniga, kuid reeglina siiski eraldi.
Mootor kuumeneb üle, kui süüde on hilisem, põlemiskamber on tahmunud ja küttesegu ei sütti süüteküünla sädemest vaid põlemiskambri hõõguvatest pindadest.
Mootor töötab edasi peale süüte väljalülitamist.
Oktaanarv võib olla märgitud bensiinipaagi luugi siseküljele.
Neste pliivaba bensiinitootjad väidavad, et kogu heitgaasi torustik peab 2x kauem vastu.
Küünalde iga on pikem. Etüüliga bensiiniga peaks küünalde iga olema 20 000km.
Pliivaba bensiiniga 40 000km.
Kasutada aastaajale sobivat jahutusvedelikku.
Kui kasutada vett, siis keedetult.
Antifriis – külmumiskindel etüleel või propüleelglükooli ja vee segu. 
Väga mürgine ja paisub veest rohkem.
Tosool soovitatakse vahetada igal aastal, vene päritolu puhul.
Silikaatide baasilist iga 2aasta tagant.
Orgaaniliste manustega iga 5a tagant.
Vahetada on vaja selleks, et manused e. lisandud ammenduvad ning mootor hakkab seestpoolt korrodeeruma, mis võib põhjustada mootori ülekuumenemist, ummistumist, veepumba termostaadi ja lõdvikute purunemist.
Hooldusraamat näitab konkreetse masina ajalugu.
Sinna kantakse sisse kõik hooldus ja remonditööd.
Hüdroajam
Ajam , kus töötavaks kehaks on vedelik. (Neumoajamis on töötavaks kehaks gaas , tavaliselt õhk).
Hüdroajamit kasutatakse tänapäeva tehnikas seoses automatiseerimisega üha laiemalt.
Hüdroajam võib töötada nii iseseisva ajamina, kui ka automaatjuhtimisega seadme osana .
Hüdroajami eelised: On lihtne saada nii kulgevat, kui pöörlevat liikumist.
Võib saada suuri jõude ja jõumomente suhteliselt väikeste ja kergete komponentide abil.
Jõu, jõumomendi ja liikumiskiiruse reguleerimine on lihtne ja realiseeritav odavate vahenditega.
Ülekoormusi saab vältida.
Koosneb enamasti standardsetest komponentidest, mis lühendab ajami projekteerimise ja valmistamise aega.
Lihtne on ajamit elektriliselt juhtida, mis võimaldab seda laialdaselt kasutada automaatujuhtimises.
Hüdroajami plussid:
Ühtlane ja täpne liikumine.
Võime startida suurtel koormustel.
Hea soojusvahetus .
Hüdroajami puudused:
Tuleohtlikus töövedeliku ja tema aurude lekkimisel.
Töövedeliku tundlikkus saastumise suhtes.
Temperatuuri ja rõhu mõju töövedeliku viskoossusele.
Suhteliselt madal kasutegur
Hüdroajamilt saadav võimsus ja kasutegur:
Hüdroajam muundab energiat mitu korda ühest liigist teise.
Etapid on järgmised:
1. Elektrienergia
2. Elektrimootori pöörlemise mehhaaniline energia
3. Pumbast väljuv hüdrauliline energia
4. Hüdrosilindrilt või mootorilt saadav mehhaaniline energia
Iga muutusega kaasneb energiakadu , mis sõltub vastava lüli kasutegurist.
Lisaks esinevad hüdrosüsteemis ka kohalikud takistused ja hõõrde ning lekkekaod.
Kui jätta kõrvale kaod elektrimootoris, siis kaod ajami hüdraulilises osas saab jagada kaheks:
1. Kaod hõõrdumisel pumbas, klappides, silindrites ja hüdromootoris. :D
Iseloomustatakse mehhaanilise kasuteguriga.
2. Kaod sisemistele ja välisleketele, mida iseloomustatakse ajami mahulise kasuteguriga.
Hüdrauliline energia muutub mehhaaniliseks energiaks.
Selleks et ajam normaalselt toimiks on vaja hulk hüdrosüsteemi elemente, mis tagavad hüdroajami tõrgeteta töö.
Hüdroajami elemendid:
1. Paak töövedeliku jaoks.
2. Pump koos pumbaajamiga.
3. Süsteemi kaitseseaded(kaitseklapp näiteks)
4. Reguleerimisseaded kolvi liikumise kiiruse ja õlirõhu reguleerimiseks.
Juhtimisseadmed hüdroajami silindri juhtimiseks
1.Hüdrosilinder mehhaanilise energia saamiseks.
2.Süsteemi abiseadmed, filter ja torustik
Hammasrataspump
See on pump, mille konstruktsioonis on hammasrattad .
Hammasratas pumpasid kasutatakse laialdaselt, mille tagab tema lihtne ehitus ja pikk tööiga.
Pumpade klassifikatsioon.
Välishambumisega pumbad , neid saab omakorda liigitada.
1. Kahehammasrattalised pumbad
2.Mitmehammasrattalised pumbad
Sisehambumisega pumbad, mis jagunevad:
1.eraldussektoriga pumbad
2. Rootorpumbad.
Pumba tööpõhimõte:
Hammasrattad jagavad pumba tööruumi kaheks.
Sisselaskepool ja survepool
Hammasratta pöörlemisel satub vedelik hambavahedesse, hambad hambuvad ja vedelik surutakse survetorusse.
Selleks et vedelik pääseks vabalt survepooles hambavahest välja on sealsetesse tihenduspuksidesse tehtud kanalid.
Hammasrataste pöörlemisel lähevad nende hambad imemispooles hambumisest välja.
Hambavahed jäävad tühjaks ning imemispooles tekib hõrendus, mille toimel sinna imetakse paagist uut vedelikku.
Hammasrataspump annab pulseeriva vedelikujoa, vedelik surutakse hambavahede kaudu portsijonite kaupa.
Kui pumbast väljuva vedelikujoa rõhk ja vooluhulk on ebastabiilsed.
Voolu pulseerimise vähendamiseks kasutatakse pumpasid, millel on kaks paari hammasrattaid.
Hammasrataspumbad sobivad paremini suure viskoossusega vedelike pumpamiseks .
Amortisaatorid
Amotrisaatorite ja vedrustuse eesmärk, on taga ratta ja tee pidev kontakt. Pirudustee heade amortisaatoritega lüheneb, väidetavalt linna kiirusel 2m. Halbade ja katkiste amortisaatoritega auto hakkab õõtsuma. Õõtsuva autorattad ei toetu ühtlase jõuga teekattele vaid kord rohkem kord vähem, kuid pidurdus on seda efektiivsem, mida tugevamini toetuvad rattad teepinnale.