Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Puidurikked Referaat". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mädanik, rikked, oksad, lõhe, puidukaitse, rike, malts, puiduga, kasvamise, kiudu, okstega, lõhed, rikete, kokkukasvanud, ladva, värvused, normaalsest, kasvaja, kokkukasvamata, tõmbetugevus, mõõtmete, salmilisus, vineeri, hallitus, toonesepp, puidurikked, puitmaterjali, killu, ebanormaalsed, bakterid, võra, okstest, saetud, kiude, ümarmaterjaliPUIDURIKKED Fred-ingvar kirsipuu EP13 Puiduriketeks nimetatakse mitmesuguste tegurite mõjul puidus tekkinud muudatusi ja kõrvalekaldumisi puidu normaalsest ehitusest. Osa puidurikkeid tekib juba puu kasvamisel ( koonilisus, tüüakus, kõverus, kasvaja), teised nii kasvamise kui ka säilitamise ajal ( seente, putukate ja ilmastiku kahjustused, pragunemine ja kaardumine kuivamisel jne. ) või koguni transpordil ja töötlemisel. Puidurikked alandavad puidu kvaliteeti või muudavad selle kas osaliselt või täielikult kasutamiskõlbmatuks. Teatud puidurikked muudavad aga käsitöömeistrite tarbeks antud puiduosa põnevaks ja väärtuslikuks. Puiduriketeks on okslikkus seenevärvused ja mädanikud keemilised värvused deformatsioonid ja lõhed
mittepuitunud(sümbioosid) osast.Suur osa meie kübarseentest võivad olla aastat.Okaspuud kuuluvad paljasseemneliste taimede puudega mükoriisa vahekorras.Tüve juurdekasv-piki tüve asetsevat peenikest hulka(gümnospermid),lehtpuud katteseemneliste taimede habrast kudet,mis koosneb esmastest rakkudest nim säsiks,taime kasvades hulka(angiospermid).Üldjoontes koosneb puitaine juht- ja tugikoest.Okaspuu areneb säsi tipus ladvapung.Kasvukohating,milles ladvavõrsed ja oksad puit koosneb 90..95 %(puidu põhimassist) trahheiididest,st pikkadest kitsastest kasvavad,määravad puu tüve sirguse,okste seisukorra ja esinemise rakkudest,mille seintes asuvad radiaalsuunalised koobaspoorid.Soonte järgi sageduse.Suurem osa puu aastasest juurdekasvust toim kevadel.Kasvuaja lõpul jaot lehtpuud 2-te rühma:1)hajulisoonelised 2)rõngassoonelised-kevadpuidu
Liigitatakse: – Nähtav oks/nähtamatu oks – Lõikekuju järgi – ümaroks, ovaaloks, pikkoks – Asendi järgi - lapikpinna oks, servaoks, kandioks, otsaoks – Omavahelise paigutuse järgi – põikoks, hajuoksad, koondokasd, sõrgosad – Kokkukasvamise järgi - kokkukasvanud oks, osaliselt kokkukasvanud oks, kokkukasvamata oks, irdoks – Puidu oleku järgi - terve oks, mädaoks, tuhkoks Lõhed - Lõhet iseloomustab puidu rebenemine piki kiudu. Liigitatakse: – Tüübi järgi – säsilõhe, ringlõhe, külmalõhe – Asendi järgi- küljelõhe, servalõhe, otsalõhe – Muud – läbiv lõhe, sirge lõhe, kaldlõhe, kitsaslõhe, pinnalõhe, välgulõhe, langetuslõhe Tüve kuju rikked – Kõverus (liht- ja liitkõverus) - ümarpuidu pikitelje kõrvalekalle sirgjoonest – Ovaalsus - ümarpuidu ristlõige, kus suurema ja väiksema läbimõõdu ernevus on rohkem kui 1,5 korda.
PUIDUTEADUS Juured · Juurtel on kolm peamist ülesannet: · kinnitada puud pinnasesse; · võtta mullast mineraalainetega toitemahlu ja juhtida neid tüvesse; · säilitada süsivesikuid ja teisi orgaanilisi toitaineid. Tüvi · Puutüve tähtsamad ülesanded on: · hoida üleval tervet puud, st nii võra kui oksi; · olla mahlu transportivaks ja juhtivaks organiks; · säilitada toitaineid. Võra · Lehed, okkad ja oksad · Rohelised lehed või okkad omandavad õhust süsihappegaasi ja toodavad selle abil puule vajalikke toitaineid. · Okste ülesanne on laiendada võra pindala ja tagada sellega kasvuruum lehtedele või okastele. Tüve osad · Säsi · Lülipuit · Maltspuit · Kambium · Niin · Korp Puutüve jämeduskasv Toitainete liikumine tüves Tüve ehitus Kuna puit on anisotroopne materjal, st et tema anatoomilised ja füüsikalised omadused on eri suundades erinevad, on puidu
ümarpuidu ristlõikel säsi ekstsentriliselt; vt ka mõistet ränipuit. · Haru palgi või noti jagunenud säsiga ja tihti sissekasvanud koorega osa. Avatud harude korral on palk või nott jagunenud. HEA LAASIMINE · Hea laasimine termin väljendab laasimise kvaliteeti. NB! Oksa läbimõõt mõõdetakse laasimise kvaliteedi määramiseks teisiti kui palgi kvaliteedi määramisel; vt joonis 12. Hästi laasitud palkidel ja paberipuidul peavad oksad olema laasitud võimalikult pealispinna lähedalt, lubatud on oksatüüka pikkus kuni 1,5 cm, mõõdetuna puidu pinnalt. Okstel, mille läbimõõt koore alt on 1 cm või väiksem, pole pikkus piiratud. HEA LAASIMINE · Joonis 1. Oksatüüka pikkuse ja diameetri mõõtmine laasimise kvaliteedi määramiseks · L oksatüüka pikkus. Palgi või noti pikiteljega risti oleva sirge pikkus alates noti pinnalt koore alt kuni oksatüüka ülaservani. Oksa alusel olev
............................................................................................3 1. Puidukaitsevahendite ajalugu................................................................................................4 2. Puidumädanik......................................................................................................................5 2.1.1. Seenvärvuslikud lülipuidu laigud ja vöödid. ...................................................................6 2.1.2. Lülipuidu mädanik. .........................................................................................................6 2.1.2.1 Kirju lülipuidu mädanik. ................................................................................................6 2.1.2.2 Pruun lõhenenud lülipuidu mädanik. .............................................................................8 2.1.2.3 Valge kiuline lülipuidu mädanik. ....................... ..........................................................8 2.1.3
1. Juurte ülesanded · Kinnitavad puud pinnasesse · Võtavad mullast mineraalainetega toitemahlu ja juhivad need tüvesse · Säilitavad süsivesikuid ja teisi toitaineid. 2. Puutüve ülesanded · Hoida üleval tervet puud tüve ja oksi · Olla mahlu transportivaks ja juhtivaks organiks · Säilitada toitaineid 3. Võra · Lehed , okkad ja oksad · Rohelised lehed või okkad omandavad õhust süsihappegaasi ja toodavad selle abil puule vajalikke toitaineid · Okste ülesanne on laiendada võra pindala ja tagada sellega kasvuruum lehtedele või okastele. 4. Säsi on puutüve keskosas asetsev kobe kude, mis kulgeb piki tüve ja mille tipp lõpeb ladvas pungaga. Säsi koosneb õhukeseseinalistest rakkudest, mis sisaldavad toitaine tagavarusid. Läbimõõt on 2...5 mm
(säsikiired erinevad vaatlemisel lõhedest, sest lõhed on suunatud väljast sisse aga säsikiired seest välja). 2.Töödeldavus- puidu laastu eraldamine lõiketeraga kergema või raskema vaevaga. Laastu eraldamine toimub olenevalt puidu kiudude suunast. Millest oleneb- lõikesuund pikki või risti, puit tihe, hõre, pehme või kõva jne- pehmet kergem lõigata, halb lihvida, samuti parem lihvida tihedat, kui hõredat. Töölemist raskendavad puidu vead ja rikked: keerdkasv, salmilisus, oksad Kergesti töödeldavad: mänd, lepp, pöök, kask, seeder, pärn Lõhestatavus- puidu om lõheneda kiudude suunas kiilu toimel või selle taolise esemega (vajalik om lühikese ja peenetüvelise puidu eeltöötlemiseks). Kergem lõhastada kui tera suunatud radiaalselt, sest säsikiired kergendavad tükeldamist (tangensiaalsuunas toiming raskem 2-3 korda) Kergem lõhastada kergeid puuliike kui raskeid. Kergem lõhastada raskeid puuliike jälle värskelt raiutult e märjalt.
Selle puidu kiud on pikemad , sisaldavad rohkem tselluloosi ja tunduvalt vähem ligniini kui normaalne puit, see pärast heledama värvusega. Räni- ja tõmbepuidu tekkimise põhjuseks puidu juurdekasvu häired. Puidutoodete ja konstruktsioonmaterjalide valmistamiseks ebanormaalse ehituse tõttu täiesti kasutuskõlbmatud. OKASPUUD Kasvavad parasvöötmes, on paljasseemnetaimed. Meie okaspuud kuusk, mänd, jugapuu. Põõsa alla kuulub aga väärtusliku puiduga kadakas, mille eederlikud õlid jätavad lõhna juurde ka peale töötlemist. Välismaistest säilitab lõhna tänu eeterlikele õlidele nt sandlipuu. Elupuu, nulg, lehis on sissetoodud okaspuud. On higihaljad e ei vaheta lehti e okaid kõiki korraga (va lehis). Okkad kaetud vahaga, mis kaitseb neid väliskeskonna ja vedeliku liikse aurustumise eest. Alumisel pinnal asuvad aga poorid süsihappegaasi omastamiseks
Põikkaardumist mõõdetakse laiuses tekkinud kõverdumise paindekõrgusega pikkusmõõduna või väljendatuna sortimendi lause osadena (joonis 9.71, mõõde a5). • Keerdumine – saematerjali spiraalne kõverdumine pikuti. Keerdumist mõõdetakse pealispinna suurima kõrvalekaldumisena sortimendi sirgjoonelisest tasapinnast pikkusmõõduna või sortimendi pikkuse osades (joonis 9.71, mõõde a6). 28. Millised on tüüpilised puidu- ja tüve rikked? Tooge 3 näidet Tavalised puidurikked on: • puu kasvamisel tekkinud kõverus, kaldkiulisus, salmilisus, kasvaja, okslikkus jt., • puu kasvamise ja puitmaterjalide säilitamise ajal seente, putukkahjurite või ilmastiku tekitatud kahjustused on mitmesugused puidumädanikud, külmalõhed, tõugurikked jt., • puidu niiskusesisalduse muutumisega tekkivad rikked – lõhenemine, kaardumine, kõmmeldumine jt.,
Säsilõhed – lüli- või küpspuidus esinevad radiaalsuunalised lõhed. Ringlõhed – lüli- ja küpspuidus esinevad lõhed, mis kulgevad mööda aastaringe. Ümarpuidu otspindadel on ringlõhed kaare- või ringikujulised Külmalõhed – ümarpuidu pinnale avanevad radiaallõhed, mis tekivad kasvava puu tüves talvel madalate temperatuuride mõjul. Sageli ulatuvad külmalõhed sügavuti säsini ning on ka väga pikad 43. Millised on tüve kuju rikked? Nimetage 3 Ovaalsus (ovality) – ümarpuidu ristlõige, mida iseloomustab suurema ja väiksema läbimõõdu märgatav erinevus (> 1,5 korda). koondelisus (taper) – läbimõõdu järk-järguline muutus ümarpuidu pikisuunas. nihkunud säsi (eccentric pith) – säsi, mis paikneb märgataval kaugusel ümarpuidu ristlõike geomeetrilisest tsentrist. 44. Selgitage puidu ehituse rikkeid spiraalkiulisus ja kaldkiulisus
Millised on istanduste eelised võrreldes tavapärase metsakasvatusega? Istandustes kasvatatava eukalüptipuidu põhi kasutusalaks on lühikesekiulise tselluloosi tootmine. Tselluloosist toodetakse paberit. Istanduste eeliseks on: väike ruumi nõudlikkus (80 000 ha suurusest istandusest saadakse 3.5 miljardit tm puitu); eukalüpt kasvab raieküpseks 15-20 aastaga, aastane juurdekasv võib olla üle 50 tm/ha; hübriid lyptus on kõvema puiduga kui tamm ja saab Brasiilias raieküpseks 14...16 aastaga. 3. Millised on Eesti metsatööstuse ja puidutranspordi põhiprobleemid? Mis tõstaks Eesti metsa- ja puidutööstuse konkurentsivõimet? 2010. aastal võeti RMK poolt arvele 13 675 ha ulatuses metsakahjustusi. Metsakahjustusi põhjustasid tulekahjud, ebasootsad veereziimid, tuuleheited ja murrud, mädanikud ja ulukikahjustused. Puidutranspordi
Kolmandik maismaast on kaetud metsadega, üks kolmandik okaspuumetsad ja teine kolmandik lehtpuumetsad. Maailmas üle 70000 erineva puuliigi. Eestis metsamaa osakaal 44,4% - 1938750 hektarit kokku. 1st hektarist saad 154 m3 puitu. Pindala järgi põhilised puuliigid: Männikud 37,7% Kaasikud 30,2% Kuusikud 23,6% Hall-lepikud 4,3% Ülejäänud 4,2% III Kasvava puu osad Kasvav puu koosneb järgmistest osadest: Puukroon, tüvi, juurestik. Puukroon Puukrooni moodustavad oksad koos lehtede või okastega. Puukroonis toimub fonosünteesi protsess. Lehtedes ja okstes leiduva klorofülli ja päikese abil võetakse õhust süsihappegaasi. Eraldub vaba hapnik. Okste puidust valmistatakse puidu haket(kütet). Okkad on keemiatööstuse tooraineks. Puutüvi Tüvi koosneb puukoorest ja puidumassist. Tüve ülesandeks on: *hoida üleval tervet puud *olla toitaineid transportivaks organiks *säilitada toitaineid Puukoor moodustab tüvemahust keskmiselt 10-12%
lagunenud rakkudest PUIDU KEEMILINE KOOSTIS Puidu raku struktuur erinevate suurendustega EHITUSMATERJALID 3 TÄHTSAMAD PUU LIIGID Mänd • Eesti levinuim puuliik. Lülipuiduline. • Suhteliselt kerge, küllalt tugev, suure vaigu sisaldusega. • Tüvi võrdlemisi sirge ja väikese koonilisusega. Saematerjali pinnal oksad ovaalsed. Kuusk • Küpsepuiduline • sisaldab männist vähem vaiku (vähem vastupidav kõdunemisele). • männist kergem ja veidi väiksema tugevusega • saematerjali pinnal kuuse oksad ringikujulised. EHITUSMATERJALID 4 Kask • Levinuim lehtpuu, maltspuiduline • Värvus valge, õhu käes muutub roosakaks • aastarõngad vaevu eristatavad
külgvõrsed, mis kasvades muutuvad oksteks Lehtpuude oksakohad on ebakorrapärased, sest mõned külgvõrsed arenevad peavõrseteks e hiljem tüvedeks, mistõttu pikkuse juurdekasv kujuneb ebaühtlaseks. Kui aga okaspuu ladvavõrse saab mingil moel kahjustatud, areneb sel lehtpuudele sarnaselt mõnest külgvõrsest ladvavõrse ning hiljem sellest tüvi. Nii võib juhtuda näiteks põtrade poolt kahjustatud puudega. Kasvukohatingimused, milles ladvavõrsed ja oksad kasvavad ning arenevad, määravad puu tüve sirguse, okste seisukorra ja esinemise sageduse. Kõigel sellel on suur tähtsus puidu praktilise kasutuse seisukohast. Puukrooni e võra suurus ja kuju sõltuvad suurel määral puu kasvuümbrusest. Kroon kasvab laiusesse, kui puu saab vabalt kasvada. Võra suurus on piiratud, kui ta peab tihedas metsas teiste puudega võistlema (joonis 1). Joonis 1. Kasvukoha mõju tüve kujule.
3. Puit on hugroskopne materjal.see tähendab imeb õhust niiskust või annab selle ära (0- 30%)ulatuses 4. Niiskusemuttumisega kaasneb ka puittetailile mõõtmete ja kuju,muutumine ning lõhenemine. 5. Mädanemise ohtlikkus:seenhaigused ja bakterid 6. Tuleohtlikus puidul võib isesüttimine alates 280 C . puiduehitus kasvava puuosa: kasvav puu koosneb kroonist ehk võrast: · Lehed · Okkad · Oksad Lehtedes toimub puu elutegevus,see keeruline protsess kannab nime fotosüntees.Selle protsessi käigus toodab leheroheline ehk klorifüll valguse abil toormahladest ja süsinikust toitaineid,süsinik saadakse õhust,võetava süsihappegaasi lagundamisel süsinikuks ja hapnikuks,enamus hapniku antakse tagasi.seega teeb taimestik väga tänuväärst tööd vabastades keskkonda heitgaasidest,teatud osa on ka puidus küttematerjalides · Nafta · Kivisüsi · Põlevkivi · Turvas
(maa-alusele) eluviisile põhjustavad mitmed neist suurt majanduslikku kahju oma agressiivse leviku tõttu (metsanduses nt juurepess) või viivad näiliselt tervete pargipuude ootamatu pikalikukkumiseni pärast juurte läbimädandamist (jänesvaabik, lamesüsik). Juure- ja tüükamädanikud saavad alguse eri põhjustel surnud või katki rebitud juurtest ning vigastatud juurekaelast. Sõltuvalt seeneliigist jääb mädanik allapoole maapinda või tõuseb kõrgemale, tüükasse ja tüvesse. Puujuurte nakatumisele ja suremisele järgnevad tavaliselt muutused võras, seega võib juuremädanikku kahtlustada siis, kui: · Puu lehed või okkad on muutunud väiksemaks ja kahvatumaks kui eelmistel aastatel · Võrsete juurdekasv on ebanormaalselt väike · Kevadel on lehtimine hilisem ja/või sügisel langevad lehed enneaegselt · Võra hõreneb ja hakkab ladvast alates kuivama
neid edasi, puhastab palgi mullast ja väikestest kividest, tõstab saagimise tootlikkust kuni 3%, saame täpsemad palgi mõõdud. 33. Millega palke kooritakse Olenevalt puuliigist, kvaliteedist ja palgi diameetrist eristatakse kahte võimalust. Keemiline (peamiselt USA-s), mehaaniline (lõikamine, hõõrumine, surveveega). Rootor-koorimispink – nürid noad (väiksem kadu), kuna koor pehmem kui puit. Probleem kuivanud ja külmunud puiduga (abiks teravad noad, freesid). Ühtlase kvaliteedi ja mõõtmed tagab freesimine (põõrlevad noad, pöörlev palk). 34. Mis on pneumotransport Sellega transporditakse saetööstuses puidu laastu, saepuru, tolmu ja puidukoort. Madal-, kesk- ja kõrgrõhuga transport imeva-, suruva või kombineeritud tegevusega süsteem. Kolm liiki: transportimine torudes materjali hõljuvas olekus; transportimine torudes materjali eelnevalt õhuga küllastades; materjali transportimine torusid mööda kapslites
Tekstuur Korp puu väline kaitsekiht; Niin korbaalune kiht, milles puu kronist allapoole kulgevad toitemahlad tüvesse ja juurtese (korp ja niin moodustavad puukoore); Mähk e kambrium on koore alune kiht; Puit mähiosaga piiratud tüveosa, mille moodustavad aastarüngad; Säsi e puusüda on aastarõngaste tsentriosa, mis koosneb nõrkadest, sageli pooleldi lagunenud rakkudest. 5. Puidu vead- lõhed, oksad, mädanemine, kasvuvead Puidu vigadeks loetakse kõiki nähtusi, mis kahjustavad tema tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad töötlemist. Ehituspuidu vead tulenevad saagimisvigadest, kuivamisest ja puitmaterjali enda vigadest. Lõhed (praod) puidus jagunevad välimisteks ja sisemisteks. Välislõhed on kõige levinuim lõhede tüüp ja nad tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel. Saetud materjal lõheneb kuivamisel vähem kui ümarmaterjal
Tähtsamad neist on: • ebaühtlane struktuur (piki- ja ristikiudu erinev, oksakohad jne ) • hügroskoopsus (niiskuse sisaldus kõigub) • kõdunevus (puithoone iga pole eriti pikk) • süttivus (üks olulisemaid puudusi) • kahjustatav putukate ja röövikute poolt Puidu määratavad tugevuse liigid: • surve pikikiudu • surve ristikiudu radiaalsuunas • surve ristikiudu tangensiaalsuunas • tõmme pikikudu • paine • nihe pikikiudu 5. Puidu vead- lõhed, oksad, kasvuvead Puidu vigadeks loetakse kõiki nähtusi, mis kahjustavad tema tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad töötlemist. -Lõhed (praod) puidus jagunevad välimisteks ja sisemisteks. Välislõhed on kõige levinuim lõhede tüüp ja nad tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel. Siselõhed on harvem esinevad ja nad võivad tekkida kasvavates puudes tormi tagajärjel või märja puidu külmumisel. Arvatakse, et need võivad tekkida ka puu langetamisel
..20 %), · ruumikuiv puit (niiskust 8...12 %). · Tugevus on puidul erisuundades erinev. Puidu tugevust kontrollitakse järgmistele koormisliikidele: · surve pikikiudu, · surve ristikiudu radiaalsuunas, · surve ristikiudu tangensiaalsuunas, · tõmme pikikudu, · paine, · nihe pikikiudu. · Puidu tugevust kontrollitakse oksteta tervest puidust tehtud proovikehadega. Kõige rohkem kahjustavad oksad tõmbe- ja paindetugevust, survetugevust kahjustavad nad vähem ja nihketugevust oksad suurendavad. · Kuna puidu tugevus sõltub palju tema niiskusest, siis antakse puidu tugevusnäitajad 12% niiskuse juures ja nad on järgmistes piirides: · tõmbetugevus 110...130 N/mm2, · paindetugevus 70...100 N/mm2, 05.05.2014 · survetugevus pikikiudu 30...55 N/mm2 ( 300...550 kg/cm2 ), · survetugevus ristikiudu 5...10 N/mm2, · nihketugevus 5..
PUIDU POSITIIVSED OMADUSED a. Väike tihedus (puithoone on kerge) b. Küllalt suur tugevus c. Väike soojajuhtivus d. Lihtne töödelda e. Sobib paljudesse kohtadesse 1. VÄRVUS enamikel puuliikidel valge, kollakas, pruunikas v punakas. Võib ajajooksul tumeneda. Ebaloomulik värvus või laigulisus on puidu haiguse tunnuseks. 2. TEKSTUUR muster, tuleneb sellest, et kevadpuit ja sügispuit on erivärvi. Mustrit kujundavad ka oksad. Värvus ja muster on peamised puiduliikide eristamise tunnused. Puidu muster oleneb, mis suunas puitu on lõigatud (ristlõige, radiaallõige või tangensiaallõige). 3. NIISKUS puidus on alati niiskust, kuna maa atmosfäär sisaldab veeauru. Puidus olev niiskus jaguneb: a) vabaniiskus asub puu soontes ja rakuõõntes. b) hügroskoopne niiskus asub raku seintes. Kuivamisel eraldub vabaniiskus kiiremini. Niiske puit on nõrgem kui kuiv puit.
· kahjustatav putukate ja röövikute poolt, · suured töötlemiskaod. 2.1 Tähtsamad puu liigid Ehitusmaterjale valmistatakse peamiselt okaspuidust, harvem ka lehtpuidust. Mänd on Eestis levinuim puuliik (moodustab tarbepuidust 38%). Ta on lülipuiduline. Lülipuit on pruunikas, maltspuit kollakas. Ta on suhteliselt kerge, küllalt tugev, suure vaigu sisaldusega. Männitüvi on võrdlemisi sirge ja väikese koonilisusega. Saetud materjalide pinnal on männi oksad ovaalsed. Kuuske esineb Eestis vähem kui mändi (tarbepuidust 29 %). Ta on küpsepuiduline. Värvilt männist veidi heledam. Vaiku sisaldab männist vähem, seetõttu ka kõdunemisele vähem vastupidav. Männist kergem ja veidi väiksema tugevusega. Saetud materjali pinnal on kuuse oksad ringikujulised. Kask on meil kõige levinum lehtpuu (tarbepuidust 23%). Ta on maltspuiduline. Värvus valge, õhu käes muutub veidi roosakaks. Ühtlase struktuuriga, aastarõngad vaevu eristatavad. Seetõttu
) > Hööveldatud lauad > Põranda lauad, paksus 2237mm > Voodrilauad, paksus 1222mm > Piirlauad ja liistud > Sindlid 0.50.7m > Katuselaastud 0.5m > Kattevineer (spoon) > Ristvineer saadakse mitme spoori risti liimimisel parketiliistud. Puitlaast > Puitlaastumassi hulka viiakse sünteesilisi vaikusid (näiteks karbamiid või fenoolformaldehüüdvaigud) ja pressitakse toode kuumalt kokku. Võib katta melamiinvaiguga, immutatud paberi või spooriga, lamineerida, samuti värvida. > Puiduga võrreldes omab puitlaastplaat homogeenset struktuuri, tal on suurem pinnakõvadus, väiksem süttivus. Samas on ta suurema massiga ja pundub märjaks saamisel. > Kasutatakse sisevooderdamiseks, aluspõrandate jne ehitamiseks. Puitkiudplaadid > Valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud ligniinid. > Jagunevad: isoleerplaadid, katteplaadid ja jäigad plaadid.
Niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgestab nendevahelist sidet. 1. toores puit, 2. poolkuiv puit, 3. õhukuiv puit, 4. ruumikuiv puit Standardne puidu niiskus: 12%. Tugevus 1. survetugevus pikikiudu 2. survetugevus ristikiudu radiaalsuunas 3. survetugevus ristikiudu tangensiaalsuunas 4. tõmbetugevus pikikudu 5. paindetugevus 6. nihketugevus pikikiudu Puidu tugevust kontrollitakse oksteta tervest puidust tehtud proovikehadega. Kõige rohkem kahjustavad oksad tõmbe ja paindetugevust, survetugevust kahjustavad nad vähem ja nihketugevust oksad suurendavad. Tekstuur tuleneb sellest, et kevadpuit ja sügispuit on erivärvi. Suure osa puidu mustrist kujundavad ka oksad. Okaspuud on enamasti lihtsama mustriga kui lehtpuud. Puidu muster sõltub sellest, millises suunas on puitu lõigatud. Peamised puidu lõikesuunad on rist, radiaal ja tangensiaallõige. 5. Puidu vead lõhed, oksad, kasvuvead Lõhed 1
sobivus. 2)Negatiivsed: ebaühtlane struktuur, hügroskoopsus, kõdunevus, süttivus, kahjustatav. 3)Puidu värvus-valge, kollakas, pruunikas või punakas. Värvus tumeneb aja jooksul õhu ja päikese toimel. Ebaloomulik värvus on sinakas, hallikas, rohekas või laigulisus, mis vihjab haigestunud puidule. 4)Tekstuur-tuleneb sellest, et kevadpuit ja sügispuit on erivärvi. Suure osa puidu mustrist kujundavad ka oksad. 5)Niiskus-seda on puidus alati, kuna Maa atmosfäär sisaldab veeauru. Vabaniiskus asub puu soontes ja rakuõõntes. Hügroskoopne niiskus asub rakuseintes. Kuivamisel eraldub vabaniiskus kiiremini. Niiske puit on alati nõrgem, kuna niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgestab nendevahelist sidet. 6)Niiskuse järgi on puit jaotatud: 1)toores puit (niiskust üle 30% kaalust) 2)poolkuiv puit (niiskust 23-30%) 3)õhukuiv puit (niiskust 15-20%) 4)ruumikuiv puit (niiskust 8-12%)
enam-vähem võrdne. Lülipuidu niiskusesisal- dus on väiksem, kuna ta ei osale enam vedelike transpordis. Et lülipuidu näol on tegemist sur- nud puiduga, on ta vastuvõtlik surnud orgaani- lisest ainest toituvate seente ehk saprobiontide rünnakutele; need pääsevad tavaliselt puutüve sisemusse mööda otseteed näiteks suurte, lüli- puitu sisaldavate okste eemaldamisel tekitatud
PUIDU VEAD JA KAHJUSTUSED Välispraod on kõige levinumad ja tekivad peamiselt puidu ebaühtlase kuivamisel. Välispraod on radiaalsed. Sisepraod võivad olla radiaalsed ja ringpraod PUIDU KASVUVEAD Puidu keerdkasv. Kõverkasv. Koonuskasv. Ekstsentrilise säsi korral on aastaringi mingis suunas tunduvalt laiemad. Kaksiktüvi. Voldiline tüvi. Salmilus. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem. Surnud oks võib olla puidust kinni või lahti. Sarvoks on muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem. Oksad vähendavad peamiselt tõmbe- ja paindetugevust. Väga okslikku puitu ei saa kasutada tõmmatud elementidena. Painutatud elemendid tuleb paigutada nii, et okslikum pool asub survetsoonis. MÄDANIKUD Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seened toituvad
all, seda suuremat külmakindlust talt nõutakse. Harilik tellis - 15 tsüklit; kõnniteeplaat - 100 tsüklit. Soojajuhtivus on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Soojajuhtivuse mõõtühikuks on soojaerijuhtivus (lambda) (W/m°C või W/mK). Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest. Peenpoorne materjal juhib soojust vähem kui kui jämepoorne. Kiuline materjal (nt puit) juhib soojust piki kiudu rohkem. Niiskumisel materjali soojajuhtivs suureneb. Soojamahtuvus on materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Soojamahtuvuse ühikuks on soojaerimahtuvus c (kJ/°C kg või kJ/K kg) ja näitab soojusenergia hulka, mis kulub 1 kg materjali soojendamiseks 1°C võrra. Suure soomahtuvusega - vedelikud. Seepärast niiskumisel materjali soojamahtuvus suureneb. Väikese soojamahtuvusega - metallid
2. MALTSPUIDULISED lehtpuud: lepp, kask, haab, sanglepp, vaher. 3. KÜPSEPUIDULISED maltspuit + küpsepuit, lülipuit on hele: pöök. Eksootilised puidud: merbau (punakas), venge (tumepruun) *Orgaaniline osa koosneb: süsinik, vesinik, hapnik, lämmastik (+ mineraalained) PUIDU OMADUSED: *VÄRVUS helekollakas valge kuni tumepruun. *TEKSTRUUR e. muster oleneb kuidas on kevad ja sügispuit, oksad. Lehtpuud on looklevama tekstuuriga *NIISKUS sisalduvuse järgi jagatakse puit: 1. Toorespuit 35% kaalust 2. Poolkuiv 20 25 % kaalust 3. Õhukuiv 1520 % kaalust 4. Toakuiv 8 13 % kaalust Standartne niiskus 15 %. Erinevad puidu näitajad antakse ka sealjuures (paisumine, kuivamisel kahanemine). Kõige väiksem kahanemine pikikiudu 0,1 0,3 %. Radiaalsuunaline (läbilõikes) 3 6 %. Tangensiaalsuunaline 6 10 %.
TALLINNA TAHNIKAKÕRGKOOL Marko Pettai EHITUSMATERJALID REFERAAT Õppeaines. EHITUSMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm: KTI-21 Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2010 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS................................................................................................................................. 3 2. NIISKUSE MÕJU PUIDULE JA PUIDU KUIVATAMINE..........................................................4 2.1. Niiskuse mõju puidule................................................................................................................ 4 2.2. Puidu kuivatamine......................................................................................................................6 2.3. Teisi kuivatamise variante......................................................................................................... 7 3. SAVIT
Soojajuhtivuse ühik on soojaerijuhtivus ʎ ( W/m ºC või W/m K ). ʎ näitab soojusenergia kogust, mis voolab läbi materjali kuubi (kõik servad on 1 m) ühe tunni jooksul. Kuubi vastaspindade temperatuuri vahe on 1 ºC. Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest. Mida kergem ja poorsem on materjal, seda väiksem on tema soojajuhtivus. Samas peenpoorne materjal juhib soojust vähem kui jämepoorne materjal. Kiuline materjal (nt puit) juhib soojust rohkem piki kiudu. Niiskumisel materjali soojajuhtivus suureneb. Põhjuseks on see, et vee soojajuhtivus on tunduvalt suurem kui õhul. Väikese soojajuhtivusega materjale nimetatakse soojaisolatsiooni- materjalideks. Neid kasutatakse hoonete piirdekonstruktsioonidel vajaliku soojuse tagamiseks. Mitmest materjalist koosneva piirdekonstruktsiooni korral kasutatakse soojajuhtivuse vastandmõistet – soojapidavust. Soojamahtuvus. See on materjali omadus salvestada soojenemisel endasse soojusenergiat
teise rindega, männik kuuse teise rindega või ka Kõige levinum puuliik Eestis on mänd 31% Valgusnõudlikel puuliikidel (kask,lehis, mänd) kuusik, kus nii esimeses kui teises rindes kasvavad II kohal on kask 31% toimub see kiiremini kui varjusallivatel liikidel kuused. Ülarinde III kohal kuusk - 18% (kuusk, nulg). Lõpukskuivanud oksad kõdunevad, eraldamiseks peab selle täius olema vähemalt hall lepp 9% langevad maha ja moodustub oksavaba tüve Järelkasv - noor metsapõlvkond, mis võib haab 6% laasumine. Metsa tuleb mõista kui seostatud edaspidi vana metsa asendada. Järelkasv koosneb
annaabi.ee 
