Puidurikked (0)

Puidurikked

Oksad - Oksad on bioloogiliselt paratamatud puidurikked.
Liigitatakse:

• Nähtav oks/nähtamatu oks
  
• Lõikekuju järgi – ümaroks, ovaaloks, pikkoks
  
• Asendi järgi - lapikpinna oks, servaoks, kandioks, otsaoks
  
• Omavahelise paigutuse järgi – põikoks, hajuoksad, koondokasd, sõrgosad
  
• Kokkukasvamise järgi - kokkukasvanud oks, osaliselt kokkukasvanud oks, kokkukasvamata oks, irdoks
  
• Puidu oleku järgi - terve oks, mädaoks, tuhkoks
  

Lõhed - Lõhet iseloomustab puidu rebenemine piki kiudu .
Liigitatakse:

• Tüübi järgi – säsilõhe , ringlõhe, külmalõhe
  
• Asendi järgi- küljelõhe, servalõhe, otsalõhe
  
• Muud – läbiv lõhe , sirge lõhe, kaldlõhe, kitsaslõhe, pinnalõhe, välgulõhe, langetuslõhe
  

Tüve kuju rikked

• Kõverus (liht- ja liitkõverus) - ümarpuidu pikitelje kõrvalekalle sirgjoonest
  
• Ovaalsus - ümarpuidu ristlõige , kus suurema ja väiksema läbimõõdu ernevus on rohkem kui 1,5 korda.
  
• Koondelisus - läbimõõdu järk- järguline muutus ümarpuidu pikisuunas
  
• Nihkunud säsi - säsi, mis paikneb ristlõike keskelt eemal.
  
• Kurmulisus – pikisuunalised süvendid või paksendid
  
• Pahk – suur puitunud „ kasvaja “ puidu tüvel
  

Puidu ehituse rikked

• Korduv maltspuit – lülipuidus esinev täielik või mittetäielik rõngas, millel on maltspuidu värvus ja omadused.
  
• Koorepesa – koor, mis paikneb täielikult või osaliselt puidus.
  
• Spiraalkiulisus – säsi suhtes spiraalne kiudude suund.
  
• Kaldkiulisus – kiudude suuna kõrvalekalle saematerjali ühiku pikiteljest.
  
• Sasisalmilisus – kitsas ja korrapäratu kiudude paiknemine
  
• Reaktsioonpuit - tavalisest erinevate anatoomiliste tunnustega puit, mis moodustub enamasti kaldu kasvanud tüvedel.
  

• ränipuit – reaktsiooni-puit, mis moodustub enamasti kaldu kasvanud okaspuude surutud puidus.
  
• tõmbepuit – reaktsioonipuit, mis moodustub enamasti kaldu kasvanud lehtpuude tõmmatud puidus.
  

• Vaigupesa – õõnsus puidus, mis sisaldab või on sisaldanud vaiku.
  
• Mõlu – pindmine haavand , mis on puu kasvamisel täielikult või osaliselt sulgunud.
  

Keemilised värvused

• Keemiline värvus - värskelt raiutud puidu ebanormaalne , keemilise või bioloogilise tekkega ühtlane värvus, harilikult seoses oksüdeerumisega.
  
• Pargend - punakas või sinakaspruun keemiline värvus
  
• Keemiline kollasus - okaspuuliikide parvetuspuidu maltspuidu helekollane värvus, tekib intensiivsel kuivatamisel.
  
• Hele keemiline värvus -
  
• Tume keemmiline värvus - sügavatooniline keemiline värvus
  

Seenkahjustused

• Lülipuidud seenlaik/seenvööt
  
• Hallitus
  
• Maltspuidu seenvärvus
  
• Sinavus - maltspuidu värvumine seente toimel, ei mõjuta puidu mehhaanilisi omadusi.
  
• Pruunisus
  
• Mädanik - rakukestasid lagundavate seente kahjustus, mis avaldab mõju puidu mehhaanilistele, füüsikalistele ja keemilistele omadustele.
  
• Sõelmädanik
  
• Pruun lõhemädanik
  
• Valge kiudmädanik
  
• Maltspuidu mädanik
  

Biokahjustused

• Tõugurike – putukate tekitatud auk või käik puidus
  
• Parasiittaimede puidukahjustus – nt puidu pinnal olevad süvendid, mis on tekitatud taimparasiitide poolt (nt puuvõõrik)
  
• Linnuõõs – nt rähnide poolt sisse toksitud õõnsused.
  

Võõrkehad, mehaanilised kahjustused ja töötlusrikked

• Võõrkeha – puidus esinev mittepuiduline võõrkeha (kivi, traat , nael jne)
  
• Söestumus – tule toimel tekkinud alad puidu pinnal
  
• Koorerebend – ümarpuidu kooreta osa
  
• Karr – tüvekahjustus vaigutamisest
  
• Kaldots -
  
• Poomkant – osaliselt saejälijeta saematerjal
  
• Koorelaik – puukoore ala spoonil
  
• Kriipsud – nt sae jäljed
  
• Lainelisus, pinnulisus, lemmelisus, narmalisus – metsamaterjali erinevad pinnakaredused
  
• Sisseraie – kirvega tekitatud vigastus
  
• Sisselõige – saeteekujuline vigastus
  
• Murrend – puu langetamisel tekkiv ulatuslik välislõige
  
• Killend – metsamaterjalist eraldunud puidukild
  
• Nokk – metsamaterjali puudulikul läbisaagimisel jääb puiduosa
  
• Kida – spooni või detaili servalt väljaultuv nokk
  
• Rebis – puu langetamisel või töötlemisel paikne süvend
  
• Muljutis – jeebus küll
  
• Rõmelisus – spooni pinnakaredus
  
• Torge – terava esemega tekitatud torkeava
  
• Kriim – kitsas vagu puidu pinnal
  
• Õnarus – freesimisel tekkiv süvend
  
• Freesimisvajak – freesimata koht
  
• Harjand – lõiketera vea tõttu tekkiv töötlemata pinna riba
  
• Läbilihv – liiga palju lihvitud detail
  
• Vaeglihv – liiga vähe lihvitud detail
  
• Põletis – lõikeriista liiga suure hõõrdumise tõttu tekkiv põletus puidu pinnal
  

Kaardumused

• Kaardumus – puidu kõvrdumine piki puitu
  
• Kõmmeldumus – kaardumus laiupidi
  
• Keerdumus - propeller
  

Niiskuse, temperatuuri ja hapniku mõju kahjustuste tekkele
Niiskuse vähenemisega suureneb puidu tugevus. Temperatuuri tõstmine vähendab puidu tugevust. Suured temperatuuride kõikumised või liigne niiskus võivad põhjustada pragude ja lõhede tekkimist. Pikaajalisel toimel kahjustab UV-kiirgus puitu. Seejuures laguneb ligniin ja vihmavesi uhub selle jäägid välja. Lisaks sellele muutub puit UV-kiirguse toimel halliks . Päikesekiirte mõju on tuntav puidu välimistel kihtidel ja seda annab vältida pigmendirikaste lakkide, ehk siis värvide kasutamisega.
Konstruktiivne puidukaitse

• hoida puidu niiskussisaldus madal
  
• vältida puidu märgumist
  
• kaitsta puidu pinda otsese vihma ja päikese eest
  

Keemiline puidukaitse sh immutusvahendid

• pinnaviimistlus, mis kaitseb puitu välistegurite mõju eest, nt niiskus, bioloogilised kahjustused, õhuhapinik jne.
  
• Immutusvahendid – vaakumimmutus, surveimmutus
  
  • veeslahustuvad immutid
    
  • õlis lahustuvad immutid
    
  • antiseptilised pastaed
    
  • antiseptilised värvid