Elutegevuse lõppemisel oksapuidus kasvavad tüvepuidu kihid ümber kuivanud oksa, ümbritsedes ka oksal olevat koort. PALGI OKSTE JÄRGI PALGI KVALITEEDI MÄÄRAMINE · Umboks kühm palgi pinnal, mis tekib surnud ja varisenud või laasitud oksatüüka täielikul ülekasvamisel elusate puidukihtidega. Umboksaks loetakse ainult neid kühme, mille kõrgus palgi pinnast koore all on üle 5 mm. PALGI OKSTE JÄRGI PALGI KVALITEEDI MÄÄRAMINE · Tulioks kasvus allajäänud või surnud teine latv, mis on puidus teravnurga all, tihti on tulioks tüvepuidu sees ümbritsetud koorega (joonis 13). Tulioks PUNASÜDAMIK · Punasüdamik ehk väärlülipuit lülipuiduta lehtpuu puidu siseosas tumedaks värvunud osa, mis on kasel pruuni ja haaval punakaspruuni värvusega. Puidu mehaanilistele omadustele punasüdamik mõju ei avalda. · Põdrakahjustus suuruluki põhjustatud
servaga objekti survele sama vastupidav kui terve puit. Äärmuslikel juhtudel mädanikuaukudega 9. Lahtine mõlu avaneb palgi külgpinnale või palgi külg- ja otspinnale 10. Kinnine mõlu on külgpinnal kinni kasvanud ja avaldub ainult otspinnale 11. Terve oks, mille ümbermõõdust üle poole on kinni kasvanud ümbritseva puiduga 12. Kuiv oks, mille ümbermõõdust üle poole on lahti ümbritsevast puidust 13. Mädaoks, mis on palgi pinnal suurel määral pehmemädanikust kahjustatud 14. Tulioks tugevalt ülespoole suunatud ja sageli koorega sissekasvanud oks, tavaliselt moodustunud topeltladva või murdunud ladva tüvesse sissekasvamisel 15. Põdrakahjustus, kuna kuuses leidub kõige rohkem mineraalaineid ja eriti selliseid aineid mida põder suudab omastada, sellest järeldubki miks põdrad sõõvad kuuskede koori 16. Ränipuit okaspuu puidu ehituse paikne muutumine tüve- ja oksapuidu aastarõngaste sügisosade järsu paksenemise ja kõvenemine
kiudude otsesuunast kõrvalekaldumise järgi senti-meetrites materjali pikkuse 1 meetri kohta. Kõveruse mõõtmine A kõveruse kõrgus, B kõveruse läbimõõt Puidu kõverus Salmilisus ehk kisulisus puidukiudude ebakorrapärane, üksteisest läbipõimuv ja laineline kasv. Looge aastarõnga kohalik kõverdumine. Puidu räni aastarängaste ekstsentriline kasv. Kaksiksüdamik kaks või enam säsi puidu ühes ristlõikes. Tulioks oks, mis moodustab tüve teljega väga väikese nurga ning läbib tüve tunduvas pikkuses. Kurmulisus tüve voldiline alumine osa. HAAVANDID ja EBATERVED KIHISTUSED mõjutavad puidu kvaliteeti ja võivad põhjustada puidu kõlbmatust laudsepa ja mööblitöödeks Mehaaniline vigastus osaliselt maharebitud koor, sisseraided jne. Mõlu puidu tüvesse sissekasvanud surnud puit või koor. Kuivkülgsus puu ühel küljel asuv surnud puidupind, mis on
nähtav ovaalsete lamedate süvenditena, radiaalpindadel piklike kitsaste piludena. Säsi kohevatest parenhüümrakkudest koosnev kitsas tüve keskosa. Iseloomuliku pruuni või ümbritsevast puidust heledama värvusega. Alandab saematerjali sorti. Kaksiksäsi - kahe või enama säsi olemasolu sortimendis. Esineb sortimendil, mis on saetud kaheladvalise puu hargnemiskoha lähedalt. Iseloomulik tüve paikne laienemine ja elliptiline ristlõige. Raskendab töötlemist , lõheneb kergesti. Tulioks kasvus kängujäänud teine latv või terava nurga all kasvav oks, mis pikalt ulatub puitu. Kuivkülgsus tüve välispinna ühepoolne kuivanud puidu ala. Tekib koore vigastuse tagajärjel. Kuivanud puidu ala servades on vallikujulised kasvajad. KaasnebRikub ümarmaterjalide kuju, põhjustab aastarõngaste kõverdumist . Mõlu õlekasvanud kuivanud puidu ala puutüves, mille pinnal on radiaalne lõhe. Tekib kasvaval puul vigastuste ülekasvamisel. Kaasnevad tõrvaslaik, lülimädanik
Keerdumine on puidu pikisuunaline spiraalne deformatsioon. Mõõtmine tehakse halvimast 2m pikkusest kohast ja suurim erinevus tasapinnast väljendatakse protsendina saematerjali laiusest. 56. Mis on kaldkiulisus? Puidukiudude kõrvalekalle puutüve pikiteljest. Seda võib põhjustada puu keerdumine või kõverdumine kasvu ajal ja ka tugev palgi koondelisus. Täpseks mõõtmiseks tuleb kasutada mehaanilisi abivahendeid. Suurust väljendatakse suhtena saematerjali pikisuunas. 57. Mis on tulioks? Kui kasvaval puul tekib ladva murdumine siis moodustub tavaliselt ladvale lähim külgoks uue ladva ja pikkuskasv jätkub. 58. Mis on vaigupesa? Aastarõngaste sees või vahel paiknev vaiguga täidetud õõnsus. Esineb ainult okaspuudel, millel on vaigukäigud. Suurust mõõdetakse pikkusena millimeetrites saematerjali pikisuunas. 59. Mis on poomkant? Servatud saematerjali külgpindadele jäänud saagimata ümarpuidu osa. 60. Miks puitu immutatakse?
5. Petmine- püss läks kogemata lahti, püssi tegid lätlased, kuuli tegid mustlased, riided pandi tagurpidi selga, 6. Võimalus pääseda- jänest kunagi pesast ei lastud, pidi andma võimaluse pääseda. 7. Igal juhul oli vaja loom tabada 8. puud raiutakse siis kui puu on surnud 9. tarbepuud langetetakse alati põhjatuulega 10. küttepuud langetatakse lõunatuulega et puu paremini põleks. 11. Kui puul oli ebatüvi(tulioks) siis kunagi seda puud majale ei pannud, sest sinna pidi äike sisse lööma Metsarahvas 1. perekondlik esinemiskuju 2. mees-pikk ja peenike, u sammalhabeme moodi naine- peenike või paks(viljakas), imepeened juuksed - pikad ja peenikesed et mahtuda õõnsatesse puutüvedesse 3. muutlik suurus, eest üks tagant teine 4. liigub kohinal 5. ainult asustamata maal 6. huikab, metsarahva kuljused- huikab kevadel või enne suurt tormi hoolitseb loomade eest
Puit kõvem ja tumedam. Tõmbepuit lehtpuudel ebanormaalne puiduladestumine(kaldukasvavatel puudel ja okstel). Salmilisus puidukiudude looklev või segipaisatud asetus(maarjakask). Looge okstest või mõlust põhjustatud aastarõngaste paikne kõverdumine. Mõlu kasvava puu ülekasvanud haavand. Silmad võrseks arenemata uinuvate pungade jäljendid. Vaigupesa vaiguga täidetud õõnsuses aastarõngaste vahel. Tulioks kasvus kängujäänud või väljasurnud teine latv, mis pikalt ulatub puitu terava nurga all. Kuivkülgsus tüve välispinna ühepoolne surnud puidu ala. Vähk kasvava puu tüve pinnale parasiitseenre ja bakterite tegevuse tagajärjel tekkinud haavand(avatud, suletud). Tõrvalaik tugevasti vaiguga läbiimbunud tüveosa. Väärlülipuit mitmesuguse värvi ja kujuga tumedalt värvunud tüve siseosa, mis tekib kasvavatel puudel ebaregulaarse lülipuidu
Vaigupesa - vaiguga täidetud õõnsused aastarõngaste vahel. Ühekülgne vaigupesa - vaigupesa, mis väljub sortimendi ühele või kahele lähispinnale. Läbiv vaigupesa - vaigupesa, mis väljub sortimendi kahele vastaspinnale. Säsi on kohevatest parenhüümrakkudest koosnev kitsas tüve keskosa. Iseloomuliku pruuni või ümbritsevast puidust heledama värvusega. Kaksiksäsi on kahe või enama säsi olemasolu sortimendis. Nihkunud säsi - säsi ekstsentriline paigutus. Tulioks - kasvus kängujäänud (kuivanud) teine latv või terava nurga all kasvav oks, mis ulatub pikalt puitu. Kuivkülgsus - tüve välispinna ühepoolne kuivanud puidu ala. Tavaliselt tekib ulatuslikuma koore vigastuse tagajärjel. Mõlu - ülekasvanud kuivanud puidu ala puutüves, mille pinnal on radiaalne lõhe. Lahtine mõlu avaneb sortimendi külgpinnale või sortimendi külg- ja otspinnale. Ühekülgselt lahtine mõlu - lahtine mõlu, mis avaneb sortimendi
annaabi.ee 
