50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 118 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-06-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
keerman
Õppematerjali autor
Iseseisev töö (kutseeksamiks ettevalmistumine). Harvesteril teostavad toimingud. Kirjeldada järgnevaid toiminguid kirjalikult. 1. Harvesteri mootoriõli vahetus. Vaja läheb uut õli, filtrit ja nõud kuhu vanaõli lasta. Järgmisena tuleb lasta mootoril töötada töö soojaks. Eelnev tehtud seiska masin ja lase alla põhjakaitse.Keera karteri alt lahti kork, alla asetades piisava mahutusega nõu. Järgnevalt ava õli sisestus kork, ning oota kuna õli jooks peatub. Edasi tuleb võtta ära vana õlifilter ja asendada see uuega, soovitavalt kokku määritult uue õliga. Uus õlifilter paigas tuleb keerata karteri alt kinni punn. Valada sisse uus õli ja jälgida õlitaseme normi piiri, et rohkem ei saaks. Keerata kinni õli sisestus kork ja käiata mootorit natuke aega. 2. Harvesteri kütuse filtrite vahetus ja sellele järgnev mootori käivitamine. Läheb vaja uut kütusefiltrit. Tuleb eemaldada
1.Puidu tihedus Tihedus on mahuühiku mass (materjali massi ja mahu suhe). Puidu tihedus sõltub puidu niiskusest. Põhilised tegurid mis määravad konkreetse puiduliigi tiheduse: OP-sügispuidu osakaal aastarõngastes LP- libriformikiu seinapaksuse ja välisdiameetri suhe Makrotihedus- puitaine mass puidu ruumalaühikus, arvestamata puidu anatoomiliste elementide erinevat ehitus (nt.tühimikke) Mikrotihedus- puitaine mass ühtse ehitusega anatoomilises elemendi ruumalaühikus. Ühe ja sama puuliigi tihedused erinevad sõltuvalt puidu geograafilisest päritolust, kasvukohast ning vegetatsiooniperioodi pikkusest antud regioonis. Puidu tihedust määratakse: Stereomeetrilise meetodiga, kaalumismeetodiga 2. Puitaine tihedus Puitaine- rakuseina materjal ilma tühimiketa. Puitaine massi ja selle kompaktruumala nimetatakse puitaine tiheduseks. Kuna keemiline koostis puiduliikidel erineb vähe siis puitainetihedus loetakse kõikidel puiduliikidele samaks. 1,50 g/cm3 3. Järjesta puuliigid
PUIDURIKKED Fred-ingvar kirsipuu EP13 Puiduriketeks nimetatakse mitmesuguste tegurite mõjul puidus tekkinud muudatusi ja kõrvalekaldumisi puidu normaalsest ehitusest. Osa puidurikkeid tekib juba puu kasvamisel ( koonilisus, tüüakus, kõverus, kasvaja), teised nii kasvamise kui ka säilitamise ajal ( seente, putukate ja ilmastiku kahjustused, pragunemine ja kaardumine kuivamisel jne. ) või koguni transpordil ja töötlemisel. Puidurikked alandavad puidu kvaliteeti või muudavad selle kas osaliselt või täielikult kasutamiskõlbmatuks. Teatud puidurikked muudavad aga käsitöömeistrite tarbeks antud puiduosa põnevaks ja väärtuslikuks. Puiduriketeks on okslikkus seenevärvused ja mädanikud keemilised värvused deformatsioonid ja lõhed tüve vormirikked puidu struktuuririkked haavandid ebanormaalsed ladestised mehaanilised rikked ja töötlusvead. OKSAD-bioloogiline paratamatus
See võib olla kuni 50%. Gaaside pikaajaline toime järkjärgult hävitab puitu. Kahjustatud puit muudab alul värvi, siis hakkab pudenema, peale pudenemist protsess kordub. Puidurikked Puiduriketeks nimetatakse mitmesuguste tegurite mõjul puidus tekkinud muudatusi ja kõrvalekaldumisi puidu normaalsest ehitusest, mis alandavad puidu kvaliteeti või teevad puidu kas osaliselt või täielikult kasutuskõlbmatuks. Tavalised puidurikked on: · puu kasvamisel tekkinud kõverus, kaldkiulisus, salmilisus, kasvaja, okslikkus, · puu kasvamise ja puitmaterjalide säilitamise ajal seente, putukkahjurite või ilmastiku tekitatud kahjustused on mitmesugused puidumädanikud, külmalõhed, tõugurikked, · puidu niiskusesisalduse muutumisega tekivad rikked lõhenemine, kaardumine, kõmmeldumine, · puidu töötlemisel tekivad rikked killu lahti murdumine, sisselõige, kaldlõige.
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS SAS-13 Katri Randma PUIDURIKKED Referaat Juhendaja: Marek Tarkin Haapsalu 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus......................................................................................................lk 3 2. Puidu rikked.....................................................................................................lk 4 3. Puidukahjustused .............................................................................
Küttepuu – Tehnoloogiline laast – Saepalgi tüübid sõltuvalt kohast tüves Tüükapalk – tüve oksavaba tüükaosa kasutatakse nn. Puusepasaematerjali saamiseks (mööbel, uksed, aknad) Vahepalk – tüve keskmine osa ehituslik saematerjal Ladvapalk – tüve ladvaosa liimkilbi valmistamise tooraine, voodrilaua valmistamiseks Saepalgi kvaliteet – saepelgi kvaliteedi määravad temas leiduvad puidurikked: Okslikkus Koonilisus Kõverus Lõhed Värvirikked(sinavus) Mädanik Saepalgi mõõtmine Saepalgi mõõtmine on vajalik tema koguse määramiseks Saepalgi mahu määramiseks on vaja mõõta: Palgi läbimõõt Palgi pikkus EUR/m3 – ühiku hind Jämedus ehk läbimõõt Saepalgi läbimõõtu mõõdetakse cm täpsusega ladvaotsast
Seenkahjustuste vastane. Puidu immutusvahendid. *Vees välisjõududega deformeerimisele vastupanu materjali elastsuspiiri lahustuvad immutid(soola sisaldavad) *Õlis lahustuvad * Kreosooti- ulatuses.Koormuse eritüübid-sagedasemad tõmbe-,surve,painde, ja Valmistatakse kivisöe tõrvast ja kasutatakse postide, vaiade ja liiprite nihketugevused.Tähtsad ka löögi ja lõhestamistugevused ning immutamiseks. Puidurikked muudatused ja kõrvalekaldumised puidu kõvadus.Kiuseina tõmbetugevus-kõrge tõmbepinge all rebitakse kiud normaalsest ehitusest, mis alandavad puidu kavaliteeti või muudavad katki,tugeva survepinge korral kiud paind ja nihkuvad kõrvale.Survetugev on kasutuskõlbmatuks. 1)puu kasvamisel tekkinud kõverus, salmiliseus, kasvaja jt. 2)puu kasvamise ja materjali säilitamise ajal seente, kahjurite, või ilmastiku
Pilet nr. 1 1.Puidu siseehitus, makrostruktuur ristlõikes. 2.Puidu töödeldatavus, lõhestatavus. 3.Puitkiudplaadid. 1.Makrostruktuur: ristlõike joonis ning kirjeldus väljast sisse poole: Korp- kattekude, ülesanne katta ja kaitsta puud kahjustavate välistegurite eest,pole terve puu suhtes ühtlane, korba kihi vigastamine puule halb, vigastatud kohti saab kaitsta õlivärvi või vahaga.(vigastused jagunevad: mehaanilised vigastused, loome vigastused, kliimatilised vigastused-nt külmalõhed, kus kliima soojenedes algab seente areng või leiavad kodu puidukahjurid. Külmalõhed suurenevad iga aasta külmadega) Niin- juhtkude, toitemahlu trantsportiv koore osa e alla liikuvad mahlad, see on erinevatel puudel erineva paksusega. (meie niinepuu on pärn- selle niine kiud on kõige tugevamad ja vastupidavamad, niint tõmmatakse ainult noortelt puudelt...meil pärnametsad seetõttu hävind) Kambium e mähk- toimub uute puidurakkude teke. (puidurakkude teke on erinev aastalõikes- kiirem
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid