RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 10. peatükk PROJEKTI HINDAMINE Selles peatükis käsitletakse projektitsükli viimast faasi. Räägime programmide/projektide hindamise olemusest, peamistest kriteeriumidest ning seostest loogilise maatriksiga. Samuti käsitleme hindamise erinevaid ajastamise võimalusi. Projekti hindamine on kindlatele kriteeriumidele tuginev projekti tulemuste ja mõju analüüs püstitatud eesmärgi kontekstis. Hindamist teostatakse selleks, et: kogemuste põhjal õppida, mis õnnestus ja mis mitte; kaaluda, kas projekti kavandamiseks ja elluviimiseks on paremaid mooduseid; kontrollida, kas täideti projekti üldised ja otsesed eesmärgid; tagada dokumenteeritud materjal juhuks, kui projekti lepingupartneriga tekib vaidlus teemal, mis saavutati ja mis mitte; hinnata, millised probleemid on lahendamata ning missuguseid edasisi tegevusi oleks vaja...
Äriplaani tasuvuse hindamine Äriplaani tasuvuse hindamine 1. Projekti nüüdisväärtus (NPV) , r = 2584.2 * 100 / 11043 = 23.4% --> 25% Aasta Rahavoog Diskonteerimis Rahavoogude Kumulatiivne (tuhat ) tegur 25% PRAEGUNE rahavoog puhul (tabel 2) nüüdisväärtus (tuhat ) (tuhat ) 1 203.5 0.8 162.8 162.8 2 1141.2 0.64 730.4 893.2 3 1134.9 0.512 581.1 1474.3 4 1781.1 0...
Äriplaani tasuvuse hindamine ÄRIPROJEKTI TASUVUSE HINDAMINE 1. Projekti nüüdispuhasväärtus (NPV) Projekti nüüdispuhasväärtuse leidmisel on investeerija nõutavaks tulumääraks kasum ×100 "r"arvestatud 15 % (võib võtta kasumi %) r = netokäive 615 × 100 r= = 15% . Laenu intress on aga 10%, mis sobib, kuna on väiksem e/v 4100 tulunormist Projekti kestuseks on 5 aastat Tasuvuse hindamine on tehtud 5 aasta pealemis on arvestatud projekti kestuseks. Projekti maksumus ehk esialgne investeering on 2000,0 tuh.krooni Rahavoogude nüüdisväärtuse leidmine Aasta Rahavoog Diskonteerimis- Rahavoogude Kumulatiivne (CF) tegur 15% puhul praegune rahavoog (tabel 2) nüüdisväärtus 1 487 ...
Projekti järelhindamine Projekti peamiseks eesmärgiks on lõpptulemuseni jõudmine ja tulemuste kasutamise tagamine. Seda olenemata sellest, mis liiki projektiga on tegemist. Seetõttu on lõpetamine üks olulisemaid etappe projektitöös. Õigesti lõpetatud projekt annab võimaluse kasutada projektis saadud kogemusi järgnevates projektides ja teistes ettevõtmistes. Majanduslikust küljest on projekti lõpetamine samuti oluline. Organisatsioonil tekkib võimalus lõplikuks arveldamiseks tellijaga ja teostajatega. Paljude teostusprojektide korral läheb projekti tulemuse omandiõigus lõppkasutajale. Arendusprojektide korral hakkab projekti resultaat selles perioodis raha tagasi tooma. Hästi kavandatud lõpetamine kiirendab lõpptulemuse üleandmist ja kasutuselevõttu. Projekti vältel omandatud kogemused (nii head kui ka halvad) kogutakse kokku ja fikseeritakse lõpparuandes organisatsiooni projektitegevuse edasiarendamiseks ja juhtimiseks. Viimaseks proj...
Organisatsioon ja juhtimine Projektijuhtimine PROJEKTIJUHTIMISE ALUSED Projekt – tegevuste kogum, mida seob teatud ajaperiood ja mida viiakse ellu ainulaadse tulemuse saavutamiseks (püsiv kvalitatiivne muutus, uus teenus, uus toode). Ühekordne, täpselt määratletud eesmärgiga ajutine ülesanne mis tuleb lahendada tähtaegselt, kasutades selleks kindlaksmääratud ressursse. Äriplaan – teisisõnu äriprojekt; toodete ja teenuste tootmiseks ja müümiseks ning ettevõtte rajamiseks/laiendamiseks koostatav plaan. Projekti iseloomustavad kolm piiravat tegurit: AEG, RESSURSID, TULEMUS. Aeg. Projekt toimub kindlas ajavahemikus; projekti lõpuks tuleb saavutada püstitatud eesmärgid. Ressurss. Inimesed, töövahendid, ruumid jm väärtused. Ressurss lepitakse projekti kavandades kokku, see on rahaliselt mõõdetav ja moodustab projekti eelarve. Tulemus. Projekti käigus võidakse saavutada lisaks lõpptulemusele veel...
Tallinna Tehnikaülikool Ehitusteaduskond Projektijuhtimine Kursuse kood: TMK0080 2016K1 HW1 Ripsmetehniku teenuste pakkumine kaubikus Kontrollleht antud kriteeriumitele OK/NOK Tiitelleht: aine kood tudengi nimi, aasta-semester, HW#, projekti pealkiri OK Ulatuse kirjeldus OK Riskid OK Eeldused OK Piirangud OK Kommunikatsiooniplaan ...
PROJEKTIJUHTIMINE I SISSEJUHATUS PROJEKTIJUHTIMISSE Projekt- selle all mõistetakse ajaliselt piiratud ettevõtmist, mis on suunatud ainulaadse toote, teenuse või tulemi loomisele. Huvigrupid- inimesed või organisatsioonid, kes on aktiivselt haaratud projekti või kelle huvid võivad olla positiivselt või negatiivselt mõjutatud projekti poolt. Projektijuhtimine- teadmiste, oskuste, vahendite ja tehnikate rakendamine projekti tegevuste läbiviimisel, saavutamaks projekti nõuete täitmine. Funktsionaalne juht- inimene kes vastutab teatud allüksuse tegevuse eest. Juhib gruppi, mis tegelikult valmistab toodet või teostab teenust. Projekti elutsükkel- on projekti üldjuhul lineaarsete faaside kogum, kusjuures faaside nimed ja arv on määratletud projekti hõivatud organisatsiooni või organisatsioonide kontrollivajadusega. Klient- selle all mõistetakse inimest või organisatsiooni, kes hakkab projekti toodet, teenust võ...
...................................... PROJEKTIJUHTIMINE Projekt Arveldusosakonna töö efektiivsuse suurendamine Autorid: ................................ Juhendaja: .......................... .................................. SISUKORD Projektijuhtimine 2010 Arveldusosakonna töö efektiivsuse suurendamine ja tööjõukulu vähendamine Projekti eesmärk Selgitada välja, millised tööprotsessid ning kui suures mahus tehakse käsitsi, läbi tööprotsesside automatiseerimise, kiireneb andmete töötlemine ja finantsandmete raporteerimine ettevõtte juhtorganitele. Samuti on võimalik läbi automatiseerimise, tõsta töötajate e...
PM ökonoomika põhikursuse loengumaterjalid 2. EFEKTIIVSUSTEOORIA 2.2 Efektiivsuse seadused Ressursside kasutamise efektiivsuse hindamiseks on vaja tunda efektiivsuse kujunemise seaduspärasusi. Ainelistes suhetes tegur-toodang võib esineda kolm erijuhtu: püsiv, kasvav ja vähenev tootlikkus, st tootmistegurite järjestikusel lisamisel võib toodang ressursside suhtes kasvada kas proportsionaalselt, ülenevalt või vähenevalt. Väheneva tootlikkuse seadus (1768) – kui ühe teguri sisendit suurendatakse ühesuuruste hulkadega, kusjuures teiste tegurite hulgad ei muutu, siis kogutoodang suureneb, kuid teatud piirini ja iseloomulik on see, et toodangu juurdekasv jääb järjest väiksemaks. Suhted tegur-toodang pole püsivad, vaid muutuvad. Muutuvate suhete seadus (1900) – iseloomustab ressursside kasutamise põhjuslik-tagajärgsete seoste muutumist. Uuritakse kolme liiki suhteid: 1) TEGUR – TOODANG (muudetakse sisendeid teguris ja uuritakse, kuidas...
TALLINNA TEHNIKAULIKOOL INFORMAATIKAINSTITUUT OPENCMS SISUHALDUSE SUSTEEMI KVALITEEDI ANALUUSI RETSENSIOON Projekt oppeaines "Tarkvara kvaliteet ja standardid" TALLINN 2016 Sisukord 1.Retsenseerija andmed............................................................3 2.Vaadeldava projekti andmed...................................................3 2.1 Autorite andmed........................................................................3 2.2 Projekti andmed........................................................................3 3.Töö analüüs...........................................................................3 3.1Projekti struktuur.......................................................................3 3.2Ülesande püstitus.......................................................................3 3.3Nõuded süsteemile......
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 1. peatükk PROJEKTITSÜKKEL Selles peatükis seletatakse lahti projekti mõiste, tutvustatakse projektitsükli erinevaid faase ja etappe ning antakse lühiülevaade projektitsükli kasutamisest juhtimismeetodina. Projekti olemus Projekt on tegevuste kogum, mida seob Projektitsükkel teatud ajaperiood ja mida viiakse ellu ainulaadse tulemuse saavutamiseks, milleks on tavaliselt püsiv kvalitatiivne muutus, uus Piiravad tegurid teenus või toode. Mitte kõik eesmärgistatud protsessid pole AEG projektid. Projekti iseloomustavad kolm piiravat tegurit: aeg, ressurss ja tulemus. Aeg. Projekt toimub kindlas ajaraamis. Tal on konkreetne algus ja lõpp, mis määratleb RESSURSID TULEMUS tulemuste saavutamiseks antud ...
KAPITALI EELARVESTAMINE Kapitali eelarvestamine on seotud pikaajaliste strateegiliste äriplaanide koostamisega, mille käigus tuleb leida vastused järgmistele küsimustele: Milline on meie projekti ajaldatud nüüdispuhasväärtus (NPV)? Milline on projekti sisemine tasuvuslävi (IRR) ja modifitseeritud tasuvuslävi MIRR? Samuti leitakse diskonteeritud ja diskonteerimata tasuvusajad. Kõige üldisemalt võib öelda, et kui: 1. Sisemine tasuvuslävi projektil on suurem, kui nõutav tulunorm, 2. Projekti NPV on positiivne ja 3. Kasumiindeks on üle 1.0, Siis võib selle projekti vastu võtta. Pikaajalised investeeringud ja nende finantseerimine Pikaajaliste investeeringute planeerimine on kasumi saamise eesmärgil tehtavate pikaajaliste (kasumit ei saada tavaliselt varem kui aasta pärast) investeerimisotsuste vastuvõtmine. Pikaajalise...
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Projekti kui infosüsteemi spetsifikatsioon 4. iseseisev töö õppeaines "Infosüsteemi projekti juhtimine" Autor: Eero Ringmäe 010636IAPM Juhendaja: Karin Rava Tallinn 2006 Sisukord 1. Projektist.......................................................................................................................... 3 1.1.1 Projekti üldine taust............................................................................................ 3 2. Pädevusalade (rollide) vaade........................................................................................... 3 1.1.2 Rollid klientorganisatsioonis:...............................................................................
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 6. peatükk PHARE PROJEKTI PAKKUMISKONKURSS Selles peatükis kirjeldatakse, kuidas käivitada projekti pakkumiskonkursi kaudu. Aluseks on võetud suurima rahvusvahelise rahastaja Phare programmi reeglid ja tavad, mis on sätestatud detsentraliseeritud rakendussüsteemis (DIS). Ühtlasi tutvustame ka Phare programmi funktsioneerimise põhimõtteid. Phare Detsentraliseeritud Rakendussüsteem (DIS) DIS ehk detsentraliseeritud rakendussüsteem on reeglite, juhiste ja protseduuride kogum, mida peab järgima planeerides ja teostades Euroopa Liidu Phare programmi poolt rahastatavaid projekte. DIS määratleb ka nõutavate dokumentide standardformaadid. DIS on mõeldud järgimiseks kõigile Phare projektidega seotud töötajatele programmi koordinaatoritele ja administraatoritele, kasusaajatele, hindajatele, lepingulistele teostajatele jne. Taust Phare programm loodi E...
Investeeringute hindamine Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Investeerimisprojektid 3 Raha ajaväärtus 4 Investeerimisprojektide hindamine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·saad aru raha ajaväärtuse kontseptsioonist; ·oskad leida raha tulevikuväärtust ja nüüdisväärtust; ·oskad kasutada erinevaid hindamismeetodeid investeerimisprojektide hindamiseks; ·tead erinevate hindamismeetodite plusse ja miinuseid. 2 Investeerimisprojektid Investeerimisprojektide analüüsi all mõeldakse pikaajaliste investeerimisotsuste kaalumist: maa, hoonete, seadmete ost või väljavahetus, uue toote turuletoomine, laienemine teistele maadele või teise tootesektorisse. Investeerimisprojekti analüüsi eesmärk on määrata kindlaks, kas kavandatav projekt tasub ennast ära. Kui vaatluse all on mitu projekti, võetakse eesmärgiks nende võrdlemine ning parima ehk tasuvaima väljavalimine. Iga vara väärtus sõltub, selle vara p...
Tallinna Tehnikaülikool Infotehnoloogia teaduskond KAVA aines „Väljendusoskus“ teemal Rail Baltic – raudteekoridori valupunktid Õppejõud: dots. Boris Gordon Tallinn 2016 Rail Baltic – raudteekoridori valupunktid Eesmärk: Artikli eesmärk on anda inimestele informatsiooni Rail Balticu hetkeseisust ja tulevikust. Sõnum: Arupidamised ja diskussioon Balti riike ja ülejäänud Euroopat ühendava raudteeprojekti üle on kestnud üle kümne aasta. Mida ja millal üldse ehitatakse? Miks peaks lugeja minu kirjatööd lugema? Mida ta siit saab? Artikli tähtsus seisneb lugeja teadvustamisest Rail Balticu projekti kohta, mis kulgeb Tallinnast Riia kaudu Leedu-Poola piirini. Sissejuhatus: 1. Rail Balticu projekti hetkeseis. 2. Rajatiste eelprojekti koostamine – lahendused võivad veel muutuda. 1. Rail Balti...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Anu Uusmaa TDJ15 Kvaliteedi mõõtmine ja hindamine kuus sigmat Praktilise õppe töö Juhendaja: dotsent Heli Tooman Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. KUUS SIGMAT............................................................................................................4 1.1.Kuue sigma filosoofia..............................................................................................4 1.2.Motorola - meie kvaliteet on mäda..........................................................................4 1.3.........................................................................................................................
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 5. peatükk LÄHTEÜLESANNE Selles peatükis tutvustatakse projekti lähteülesande olemust ja eesmärke. Samuti saate teada, kuidas lähteülesanne koostatakse ja missugune on selle struktuur. Oleme läbinud strateegilise planeerimise faasi. Programmi/projekti kavand on koostatud ja finantseerimine tagatud. Alanud on projekti teostamine, mis algab käivitamise etapist. Juhul kui projekti teostamiseks ei piisa kasusaava organisatsiooni teadmistest ja oskustest, tuleb teostaja leida väljastpoolt. Selleks on vajalik lähteülesande täpsustamine. Lähteülesanne on dokument, milles on esitatud täielik kirjeldus projekti eesmärkidest, oodatavatest väljunditest, tingimustest ja ressurssidest. Lähteülesanne on projekti lepingulisele teostajale kohustuslikuks alusdokumendiks. Lähteülesande otstarve Lähteülesanne on vajalik eelkõige siis, kui projekti teostab kolma...
ÄRIPLAAN Loengukonspekt © Arvi Kuura 2013 Lisa: Koond tabelitest 5.1-5.5. Nr. Valdkonnad Käsitletav temaatika 1 Strateegiline sobivus ... ehk strateegiline põhjendus 1.1 Äriline vajadus · Äriline vajadus, millele projekt on suunatud ja miks seda on vaja nüüd (või teatud ajal ja miks seda vajadust varem ei olnud). 1.2 Organisatsiooniline üle- · Organisatsiooni (peamised) eesmärgid, struktuur, vastutusalad. vaade · Äristrateegia põhiaspektid: strateegiline visioon ja -plaan(id) ning jätkuvad eesmärgid (mis jäävad väljapoole projekti). · Olulised strateegilised võtmeteemad ja valdkonnad, programmid ja projektid, mida vaadeldav äriplaan puudutab (nii sisesed kui ka ...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Grete Jakobson Katriin Mats TH2 NOORTESEMINAR TEEMAL ÕPPIMISE-JA TÖÖTAMISEVÕIMALUSED VÄLISMAAL Projektikava Pärnu 2012 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................2 KOKKUVÕTE..................................................................................................................3 1. PROJEKTI ORGANISATSIOON JA TEOSTAJATE HINDAMINE NING HUVIGRUPPIDE MÄÄRATLEMINE............................................................................5 2. PROBLEEMIDE ANALÜÜS JA EESMÄRGISTAMINE..........................................8 3. STRATEEGIA KUJUNDAMINE JA EELDUSTE NING RISKIDE MÄÄRATLEMINE.....................................................................................................
1:Põllumajandusliku tootmist piiravad kitsendused (turu- ja tootmiskitsendused) Turukitsendusi võime vaadelda sise- ja välisturu abil. 1) Siseturu nõudlus · Tarbijate arv · Ostujõud ja selle diferentseeritus · Tarbmisharjumused Valisturu müügivõime · Eksport · Import 2) Tootmiskitsendused: · 1)harimiskõlblik maa · 2) tööjõuressursid · 3)kapitaliressursid · 4)reformid 2:Tootlikuse mõiste kitsamas ja laiemas tähenduses Väljundite ja sisendite suhe. Tootlikus = väljund/sisend=toodang/ressurssid(kulud) Väljund-naturaalne (tk, inimene); väärtuseline (rahaline) Sisend-naturaal; väärtuseline; ajaline väljund =ressurss* tootlikus Tootlikus laiemas mõistes-kõigi ressursside (maa, kapital, tööjõud, energia, informatsioon) kasutamise efektiivsuse näitaja. Tootlikus kitsamas mõistes-vaadeldakse tootlkkust töö efektiivsusena ehk ühe ressursi töö efektiivsust. Tootlikkuse moodustamise põhimõtteline skeem? 3:Tootl...
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ärijuhtimise õppekava Esimene kursus Smart EEK MAINORI ÜLIÕPILASTE KÖÖGI- JA PUHKENURK Projekt Juhendaja: Meelis Zimmermann Tallinn 2015 1. Üldandmed: Projekti nimi: EEK Mainori üliõpilaste puhke- ja kööginurk Projekti teostamise aeg: Projektiga alustamine 1.veebruar 2016 ning puhke- ja kööginurga ametlik avamine 1.september 2016 Projekti teostamise koht: Puhke- ja kööginurk hakkab tegutsema Tallinnas EEK Mainori õppekeskuses, Suur-Sõjamäe 10a Projekti teostajad: 1. Meeskonnaliige: Rain Kaaret, Suhtekorraldaja, Kohustused: EEK Mainori juhtkonnaga, IT- osakonnaga suhete loomine ja hoidmine. Reklaami eest vastutamine. 2. Meeskonnaliige: Ilona Šmunk, Projektijuht, Kohustused: projekti kokkupanemine ja selle ellu viimine. 3. Meeskonnaliige: Evon...
1. Aktsionäride puhastulu kasv on 1. pikaajaline eesmärk 2. lühiajaline eesmärk 3. ettevõtte rahanduse strateegiline plaan 4. taktikaline eesmärk vaid aruandeperioodiks 5. alati seotud ettevõtte positiivse majandustulemusega 2. Lihtaktsia omanikul on õigus 1. osaleda ülskoosolekul ja hääletada 2. osa võtta a/s-i juhatuse koosolekutest omal soovil 3. saada osa aruande perioodi kasumist 4. saada dividende sõltumata ettevõtte majandustulemustest 5. hääletada vaid siis, kui 2 järjestikusel majandusaastal ei suudeta maksta dividende 3. Ettevõtte finantsvaradeks on 1. rahalised vahendid 2. finantsnõuded 3. teiste ettevõtete võlakirjad 4. oma aktsiad 5. immateriaalne vara 4. Rahakäibe aruanne sisaldab järgnevaid struktuuriosasid 1. Finantseerimine 2. Rahaline hindamine 3. Investeerimine 4. Äritegevus 5. Virtuaalsed rahavood 5. Aktsiaseltsi aktsiakapital 1. ...
Nord Stremi gaasijuhe ja selle kavandamise ajalugu · Nord Stream koosneb kahest 1220 km pikkusest gaasijuhtmest, mille kummagi võimsus on 27,5 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas ja mis kavatsetakse rajada läänemerre Venemaalt Viiburist saksamaal asuva Greifswaldini. · Gaasijuhtme tööeaks on kavandatud 50a. · Projekti alustati aastal 1997. Kolm aastat kestnud uuringute alusel veenduti veealuse gaasijuhtme teostatavuses ja aastal 2000 anti sellele Euroopa Liidu projekti status. 8. Sept 2005 kirjutati alla gaasitoru ehitamise ja haldamise dokumendile ja 2005a. augustis alustati Leningradi Oblastis gaasitrassi Venemaa osa Ehitust. ((Gaasitrassi maapealse osa ehitusega venemaal Grjazovetsist Viiburini Nord Stream ei tegele)) Nord Streami veealuse osa ehitusega on kavas alustada 2010. aastal korraga kolmest kohast: Venemaalt, Saksamaalt ja Gotlandi juurest. Plaanide koha...
EUROÜLIKOOL Keskkonnakaitse teaduskond Teema: Gaasitoru EL keskkonnapoliitika ja ökoloogiline julgeolek Referaat Eliko Roomet Keskkonnakaitse teaduskonna II kursuse üliõpilane Juhendaja: Jüri Martin 2007 Sissejuhatus Viimasel ajal on tihti räägitud ja kirjutatud hiigelprojektist, millega soovitakse teenida keskkonnakaitse arvel. See on Nord Stream gaasijuhe, mille Vene ja Saksamaa kontsernid kavatsevad rajada Balti merre. Selle ehitamiseks tuleks lõhata ning kaevata merepõhja ja trass oleks 1200 km ulatuses piki kogu Balti merd põhjast lõunasse. Kuid projekti läbiviimine ei lahenenud nii nagu oli soovitud. Gaasitoru ehitamine merepõhja on tekitanud palju vaidlusi ning selles nähakse mitmeid ohte. Venemaa-Saksamaa gaasijuhtme kavan...
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 3. peatükk PROJEKTI KAVANDAMINE Selles peatükis käsitletakse projektide planeerimist ja arendamist, tutvustatakse loogilist maatriksit, eesmärkide, väljundite, tegevuste ja sisendite sekkumisloogikat ning kirjeldatakse, kuidas on selle loogikaga seotud eeldused ja riskid. Loogilise maatriksi ehk LogFrame'i meetod LogFrame'i meetod on praktiline vahend nii projektide planeerimiseks kui ka nende teostamiseks ja hindamiseks. Tegemist on süsteemse lähenemisega, mis selgitab välja püstitatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud toimingud. Selles protsessis näitab LogFrame'i meetod kätte tasandite vahelised loogilised seosed ning määratleb eelduste ja riskide kaudu tingimused, mille juures probleemi lahendamisse on võimalik sekkuda. Sekkumisloogika sõltub projekti otstarbest ning sätestab projekti üldised eesmärgid, väljundid, tegevused ja sisendid. LogFrame...
1. Põllumajandusliku tootmist piiravad kitsendused (turu- ja tootmiskitsendused) Turukitsendusi võime vaadelda sise- ja välisturu abil. Põllumajanduse jaoks kujundavad tootmise tasakaalu siseturu ostuvõime ja välisturu müügivõime, kusjuures välisturu müügivõime on määramatu, siseturu ostuvõime on prognoositav. Tootmiskitsendused: 1)harimiskõlblik maa , 2) tööjõuressursid, 3)kapitaliressursid, 4)reformid 2. Tootlikkuse üldine tähendus, mõiste kitsamas ja laiemas tähenduses Tootlikkus kujutab endast majanduskasvu ja konkurentsivõime põhitegurit nii majanduse makro- kui mikrotasandil. Tootlikus = väljund/sisend = toodang / ressursid (kulud) Tootlikkuse moodustamise põhimõtteline skeem................ Tootlikkus laiemas mõistes kujutab endast süsteemi(sh. ettevõtte)väljundite ja sisendite suhet. Tootlikkuse kitsamas käsitluses vaadeldakse ühe ressursi, s.o. töö efektiivsust 3. Tootlikkuse juhtimise protsess ettevõttes Tootli...
PROJEKTITÖÖ Loengukonspekt SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1. PROJEKTITÖÖ PÕHIALUSED.....................................................................................4 1.1 Projekt ja projekti etapid............................................................................................4 1.2 Projektiorganisatsioon ja projektid põhiorganisatsioonis.......................................... 7 1.3 Projektide liigid..........................................................................................................8 2. PROJEKTI MÄÄRATLEMINE......................................................................................9 3. PROJEKTI PLANEERIMINE (KAVANDAMINE).................................................... 16 4. PROJEKTI PLAAN..................................................................................
Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Martin Sillaots Projektijuhtimise e-konspekt Magistritöö Juhendaja: Peeter Normak Autor: ............................................................ “ ....... “ ................... 2003 Juhendaja: ..................................................... “ ....... “ ................... 2003 Osakonna juhataja: ....................................... “ ....... “ ................... 2003 Tallinn 2003 Sisukord Sissejuhatus .................................................................
SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL Tarkvara arendus Noorte infopäev “KAINE ON IN!” Projekt Juhendaja: Projekt: Noorte infopäev „Kaine on in!“ 2 ........ 2012 SISUKORD 1. Üldinfo.....................................................................................................................................3 1.1 Projekti taust......................................................................................................................3 1.2 Projekti eesmärk.................................................................................................................4 1.3 Projekti analüüs ja hindamine............................................................................................4 1...
AS KARU EELDUSED Projekt 4 aastat Müük koos ekspordiga 30,000 tk Müügihind tk/€ 40 Müügitulu aastas/€ 1,200,000 4 aasta müügitulu/€ 4,800,000 Omahind tk/€ 25 Tootmiskulu aastas 150,000 Investeering/€ 900,000 Amort aastas/€ 150,000 4 aasta amort/€ 600,000 Amort jääk 4 a pärast /€ 300,000 Täiendav investeering käibevarasse/€ 300,000 Tagasi projekti lõppetes/€ 300,000 Turu-uuringud/€ juba tehtud EI kajastu RV-s 20,000 WACC 12% OMAFINANTSEERING: Emiteeritakse aktsiaid/tk 40,000 ...
Kulu (expense, cost) on eesmärgi saavutamiseks ärakasutatud või loovutatud ressursside maksumus. Hoolde- ja käidukulusid loetakse kas kõik muutuvkuludeks, kas osa muutuvkuludeks Otsekulud (direct costs) on kulud, mida saab vahetult seostada tootega. ja osa püsivkuludeks või kõik püsivkuludeks. Nii on otsekuludeks toote valmistamiseks vajalik materjal või elektri tootmisel kütus. Kapital on vara või varaline õigus, millest saab rahas väljendatavat tulu ning mida Kaudsed kulud (indirect costs) on kulud, millel puudub otsene seos tootega või mida saab kasutada lisavara loomiseks. ei soovita lugeda otsekuludeks Vara jaotatakse järgmiselt: · Muutuvkulud (variable cost) Cm on kulud, mis muutuvad koos tootmismahu muutusega · Põhivara, kestva kasutusega (tavaliselt üle ühe aast...
1. SISSEJUHATUS Põllumajandusökonoomika põhikursuse sisu majanduse üldteoorias tuntud tees- olemasolevate piiratud ressursside võimalikult efektiivne kasutamine. Majanduslike uuringute vaateväljas on põllumajandusel eriline koht, mida võib seostada: 1) Põllumajandusressursside ja tootmisressursside iseärasusega. 2) Põllumajanduse kui majandusharu üldise seisundiga. Põllumajanduslikku tootmist piiravad turu- ja tootmiskitsendused. Turukitsendusi võime vaadelda sise- ja välisturu abil. Põllumajanduse jaoks kujundavad tootmise tasakaalu müügivõime välisturul ja siseturu ostuvõime, välisturu müügivõime määramatu, siseturu ostuvõime prognoositav. Siseturu ostuvõimet mõjutavad: tarbijate arv; tarbijate ostujõud ja selle diferentseeritus; tarbimisharjumused ja nende muutused. Tootmiskitsendustena esinevad: harimiskõlblik maa; tööjõuressursid; kapitaliressursid; reformid. Ettevõtja- füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või tee...
KESKKONNAMÕJU HINNANG (KMH), (Environmental Impact Assessment): 1. on süsteemse analüüsi ja plaanitava tegevuse keskkonna mõjude hinnangu protsess, selle analüüsi tulemusi kasutatakse planeerimisel ja tegevuse/projekti elluviimisel/rakendamisel. Üldine eesmärk hoida ära, vältida, viia miinimumini oluline keskkonnamõju 2. on kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiividega kaasneva keskkonnale avalduva mõju hindamine. Eesmärk on selgitada, hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse eeldatavat mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks 3. peab määratlema, kirjeldama, hindama nii otsest kui ka kaudset tegevuse/projekti keskkonna toimet: *Faunale, floorale, pinnasele, veele, õhule, kliimale, maastikule *Elanikkonna tervisele ja heaolule *Kultuuripärandile, materiaalsele...
FINANTSJUHTIMINE- JA ANALÜÜS Andres Laar Andres Laar 2008 2007 KURSUSE EESMÄRK JA SISU Kursuse eesmärk- pakkuda juhtimiseks vajalikke minimaalseid rahandusteoreetilisi teadmisi ning kogemusel põhinevaid praktilisi soovitusi. Kursus on enamasti praktilise suunaga. Finantsjuhtimise olemus ja eesmärgid Finantsjuhtimise tegevused finantsanalüüs kapitali juhtimine rahakäibe juhtimine eelarvete süsteem ja prognoosimine raha hankimine ja paigutamine investeeringute analüüs väärtusjuhtimine Andres Laar 2008 2007 Mida Te peale kursust peate oskama? Hinnata ettevõte finantsseisundit Hinnata kapitali hinda ettevõttes ja turgudel Hinnata ettevõtte äriprojekt...
1. ENERGEETIKA NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄHENDAMISE ALAMPROGRAMM JA VÄLISÕHUKAITSE ALAMPROGRAMM Sisukord Sisukord..........................................................................................................................3 1.1 Seletuskiri.................................................................................................................4 1.1.1 Alamprogrammide koostamine, eesmärgid ja prioriteedid................................4 1.1.2. Esitatud taotluste ülevaade prioriteetide lõikes................................................6 1.1.3 Rahastamisettepanek ja eelarve eelnõu tabel.....................................................7 1.2 Riiklikud projektid, eesmärgid ja ettepanekud.........................................................8 1.3 Eeldatav mõju prioriteetide lõikes..........................................................................13 Lisad: Lisa 1. KIK-ist laek...
SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1. MICROSOFT OPERATIONS FRAMEWORK?.....................................................................4 1.2 Komponendid....................................................................................................................................5 1.2.1 Service Management Functions..................................................................................................5 1.2.2 Management Review..................................................................................................................5 2. ETAPID....................................................................................................................................6 2.1 Plaani etapp...............................................................................
ISESEISEV TÖÖ ÕPPEAINES ÄRIPLAAN Koostajad: Juhendaja: Esitatud: (kuupäev) Kaitstud: (kuupäev) Hinne( punktid): ÕPPEAASTA 2012/2013 SISUKORD 1. KOKKUVÕTE 3 2 1.1. PROJEKTI MAKSUMUS 3 1.2. LAENUTAOTLUS 3 2. ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS 2.1. ETTEVÕTTE MISSION JA ÄRIIDEE 2.2. UUS ETTEVÕTE 4 2.3. TEGUTSEV ETTEVÕTE 5 3. TOOTMISHARU JA ETTEVÕTLUSKESKKOND 3.1. TOOTMISHARU ARENGUSUUNAD 5 3.2. MUUTUSED ETTEVÕTLUSKESKKONNAS 5 4. ÄRIPROJEKT 4.1. TOODE/TEENUS 6 4.2. TURG 6 4.2.1. Turu kirjeldus 6 4.2.2. Tarbijaskonna määratlus 6 ...
Projekti Projektimeeskond kavandamine Projekti kavandamine LogFrame meetod • Tagab süsteemse lähenemise projekti kavandamisele; • Eristab eesmärkide, tulemite, tegevuste ja sisendite tasandid; • Loob projekti kava muutuvas keskkonnas määrates kindlaks eeldused ja hinnates riske; • Täpsustab tulemuslikkuse näitajad ja hindamise viisi, • Loob tingimused järgnevale projekti monitooringule ja hindamisele. 1 Marju Medar Projekti Projektimeeskond kavandamine Loogiline maatriks Sekkumis- Kirjeldus Saavutamise Kontrolli Eeldused ja loogika indikaatorid meetodid riskid Üldine eesmärk Otsene eesmärk Väljundid R: tegevusi ei viida ...
Eesti kui kaigaste kodaratesse loopija Nord Stream gaasijuhtme projektis Nord Stream gaasijuhtme projekti alustati juba 1997. aastal kui Venemaa ettevõte OAO Gazprom ja Soome ettevõte Fortum Oyj, kes moodustasid ühiseettevõtte North Transgas Oy. Uuringud kestsid kuni 1999 aastani. 2005.a. mais sai Gazprom North Transgasi ainuomanikuks ja omandas seeläbi ka kõik õigused North Transgasi projektidele ja uurimistulemustele. 8. septembril 2005. aastal kirjutati Berliinis OAO Gazprom, BASF AG (tütarfirma Wintershall AG) ja E.ON AG (tütarfirma Ruhrgas AG) vahel alla kokkulepe gaasitoru ehitamiseks ja haldamiseks. Gaasitrassi Venemaa osa, mis on Gazpromi ainuprojekt, ehitusega alustati Leningradi oblastis 2005. aasta augustis, gaasitrassi nurgakivi pidulik panek toimus 9. detsembril 2005. a. Babajevos. Gaasijuhtme algus asub Viiburi lähistel Portovaja lahes ja kulgeb ligikaudu 1200km ulatuses Läänemere põhjas kuni Greifswaldi...
1.Strateegia on pikaajaliste eesmärkide, nende saavutamise põhiteede ja tegevuspõhimõtete kogum, mis on ettevõtte (organisatsiooni) arengu alus. 2. Taktika ja operatiivne planeerimine on selleks, et teha asju õieti 3. See sisaldab eeldatavaid sooritustasemeid ja edukriteeriume, samuti infosüsteemide arenduse eesmärke, vajalikke ressursse ja teenuseid koos nende teostuse põhimõtetega. 4. juhtkonna selgelt väljendatud vastutus turvapoliitika väljaarendamise eest; - IT-strateegiaga kooskõlas olevad turvaarhitektuuri põhimõtted; - turvaprogrammi kõikehõlmava ja tõhusa teostuse aluseks olevad standardid; - igapäevase äritegevuse ja muude toimingute aluseks olevad protseduurid. 5. infoturbe keskne haldus; - mitmetasandiline viirusetõrje (tööjaamades ja serverites, pääsupunktides); - Internetist tuleva andmevoo filtreerimine; - võrgus ja süsteemipäevikutes olevate ebaharilike operatsioonide korrapärane automaatanalüüs; - ava...
Abimaterjal äriplaani koostamiseks Koostatud materjali eesmärgiks on kaasaaidata alustaval ettevõtjal oma plaanitava äritegevuse detailset läbimõtlemist äriplaani koostamiseks. Töövihikut täidetakse iga loengutsükli käigus ja koduse tööna loengutsüklite vahel. Koduse töö käigus tekkivaid probleeme arutatakse iga uue loengutsükli alguses. Töövihiku täitmise tulemusena kujuneb igale üliõpilasele materjal, mis on sisuliselt individuaalse äriplaani tööversioon. Kirjutage oma äriplaanile kokkuvõte vastates allpool esitatud küsimustele. Kokkuvõtte pikkuseks võiks olla 1-1,5 lehekülge. Kokkuvõttes esitatakse lühidalt kogu äriplaani sisu. Peab olema lühidalt esitatud kõik oluline info, mida vajab investor või tulevane äripartner otsustamaks, kas äriplaan on reaalne, kasumlik ja piisavalt atraktiivne. Juhul, kui Teil esialgu puudub vastus mõnele küsimusele, siis püüdke kirja panna nii palju kui oskate. Kokkuvõtet täiendatakse ja parandatakse...
46. Pakkumistegevused, mis tagavad tellijale tema huvide kaitse 47. Pakkumistegevused, mis tagavad pretendentidele nende huvide kaitse 48. Pakkumuste hindamiskriteeriumid ning nende kasutamise eesmärgid 49. Kinnisvara ja ehitise korrashoid; sisu ja vajadus 50. Kinnisvara haldamine; sisu ja vajadus Leht 2 / 2 51. Töövõtja koguriski kindlustus, sellega kaetavad ja katmata riskid 52. Riski olemus ja selle juhtimise põhimõtted ehituses 53. Kindlustusandja ja töövõtulepingu osapoolte vahelised kohustused ( ne nawla otveta) 54. Vääramatu jõu (force majeure) määratlemise vajadus, selle mõju töövõtu osapooltele 55. Ehituse töövõtulepingutes ilmnevate konfliktide lahendamise võimalik metoodika 56. Projekti juht ehituses, tema kompetentsus (oskused ja põhilised kohustused) 57. Kalenderplaan ehituse töövõtulepingu lisana ja selle seos lepinguga 58. Tsüklogrammi ja joongr...
,,Visualizing Research" ,,A Guide to the Research Process in Art and Design" Uurimuse visualiseerimine Kunsti ja disaini uurimisprotsessi teejuht Carole Gray ja Julian Malins Lugemispäevik Üldine arusaam on, et kunsti ja disaini alal on õppimine kogemuslik kõige efektiivsemalt õpime me midagi tehes, läbi aktiivse kogemuse ning antud kogemust peegeldades. Kogemuslik õppimine on otseselt seotud konstruktiivse õppimise teooriaga. Konstruktivism põhineb kolmel põhiprintsiibil: 1) õppimine on loodud vastuseks iga isiku kogemustele ja eelnevatele teadmistele 2) õppimine toimub läbi aktiivse uurimise 3) õppimine ilmneb läbi sotsiaalse konteksti, õppijate vahelise suhtlemise. Enamikele distsipliinidele on omane üldine uurimisprotsess: * uuringu planeerimine ja ettevalmistamine * uuringukonteksti mõ...
TAASTOOTMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED Triin Engmann KP41 1. Programmi õiguslik tagapõhi 1.1 Eesti Vabariigi seadused ja eeskirjad · Kalapüügiseadus* · Looduskaitseseadus* · Kaitstavate loodusobjektide seadus* · Säästva arengu seadus * · Eesti keskkonnategevuskava 20042006 ja keskkonnastrateegia 2010* · Eesti bioloogilise mitmekesisuse kaitse strateegia ja tegevuskava* · Eesti punane raamat * 1.2. Eesti jaoks siduvad rahvusvahelised konventsioonid · Bioloogilise mitmekesisuse kaitse konventsioon, Rio de Janeiro, 1992* · FAO kohuseteadliku kalanduse koodeks* · IBSFC Salmon Action Plan 19972010 (Rahvusvahelise Läänemere Kalanduskomisjoni Lõhekava)* · Berni konventsioon* · Euroopa Liidu (EL) loodusdirektiiv* 2. Programmi tegevus 1. Kalade ning nende elukeskkonna kaitset reguleerivate seaduaktide täiendamine ja muutmine. ...
Milline nimetatud tegevustest ei kuulu iseseisva valdkonnana tootearenduse kontseptsiooni? Vali üks või enam: a. turundus b. finantseerimine c. müük d. tootmine Milline nimetatud tegevustest ei kuulu tootearendusprojekti etappide hulka? Vali üks või enam: a. toote plaanimine b. tootmise korraldamine c. turuuuringud d. toote kontseptsiooni kavandamine Kui palju vahendeist raisatakse statistika alusel tootearenduses tulutult? Vali üks või enam: a. 4050% b. 5060% c. 2030% d. 3040% Mis sundis Eesti Autotehase näites auto konstruktsiooni ringi tegema? Vali üks või enam: a. moe muutus b. uued nõuded autode laiusele c. kütusehindade tõus d. uued piirangud heitgaasidele Mis perioodil avati tootearendusalane haridus TTÜ mehaanikateaduskonnas? Vali üks või enam: a. 19921995 b. 19951997 c. 19961999 Milline toodud näitajatest ei kuulu tootearenduse edukuse põhikriteeriumide hulka? Vali üks või enam: a. toote h...
I Defineeri oma sõnadega, mis on projekti sihtgrupp ja huvigrupid. Millised näitajad on sihtgrupi kirjeldamisel olulised? Projekti sihtgrupp on teatud inimesed kellele on projekt suunatud ehk kellele antud projekt korraldatakse. Projekti sihtrühm on need inimesed, kes projekti tulemust hakkavad kasutama. Projekti huvigrupid on organisatsioonid ja üksikisikud, kes on aktiivselt projektiga seotud. Seotus võib olla tingitud sellest, et projekti lõpptulemus või käik mõjutavad nende huve (positiivselt või negatiivselt). Huvigruppidel endil võib olla mõju projekti käigule või lõpptulemusele. Projekti meeskonna ülesandeks on selgitada välja kõik huvigrupid ja nende huvid, vähendada negatiivset ja suurendama positiivset mõju projektile. Huvigruppide väljaselgitamine on tegelikult keeruline ülesanne. Huvigrupp üldsuse osa, kellele kavandatav tegevus avaldab otseselt või kaudset mõju ja kes tunneb selle vastu vastu sihipärast huvi. Kõik need i...
Insenerieetika lühendatud loengukonspekti lühendatud konspekt 1 Põhimõisted Challengeri start ja 14 inseneri protest enne seda, kuna nende arvates olid ilmastikutingimused morjendavad. Insenerid vs eetilised probleemid puhttehnilised probleemid ja valikud, millest ülejäänud ühiskond teab niipalju, kui insener seda välja laseb paista. Konkurents, piiratud ressursid vs keskkonnakaitse, ohutus. Inseneri kohustus juhtkonna ja kasumi ees vs inseneri kohustus ühiskonna ees. Kas alati on see, mis pole keelatud, lubatud? Kas risk õigustab ennast? Millist hinda tuleb maxta kindlustunde eest? Inimese subjektiivne 'eetikakoodeks'. Inimkonna üldinimlik eetikakoodeks (ntx religiooni abil defineeritud). Teatud elukutsete eetikakoodeksid. Eetikakoodeks kooskõlas seadusandlusega, ent seadusandluse teatud inertsi tõttu peab eelkõige juhinduma ühiskonna kujunemise suundadest. Kõigepealt muutub arusaam eetikast ühiskonnas, alles selle lõplikul v...
1. Raamatupidamise ja rahanduse erinevused: Raamatupidamine: Mõõdav ettevõtte seisundit ja selle lähiminevikku; Standardiseeritud; Agreeritud info; Raha on raha; Raamatupidamine huvitub: Aruandlusest; Investorsuhetest; Välistest huvidest; Rahandus: Tulevikkus suunatud; Objektspetsiifiline; Segmenteeritud info; Rahandus keskendub: Kontrollile; Tulemusele; Probleemide identifiteseerimisele 2. Ettevõtte Rahanduse 7 põhipostulaati: · Firma eesmärgiks on turuväärtuse maksimeerimine : (Ressursside omandamine; juhtimine; finantseerimine) (komponentide efektiivsuse hihdamine) (firma väärtus = aktsiate väärtus + võlakirjade väärtus e. V=S+B) e. siis teisisõnu: Kontrollida ressursside omamist, mida ja kui palju vaja läheb; ilma juhtimiste ei jõua kuhugi; valmisolek finantseerimiseks; hindame ja valime välja kõige efektiivsemad variandid; firma vääruts peaks avalduma tema väärtkirjade ja aktsia...
www.eaei-ttu.extra.hu Lk 1. esimene pool Sissejuhatus Ehituseelarvestamisse kulu (kulutus) -hind -maksumus Kulu- rahasumma, mis on juba kas tegelikult tasutud või kuulub tasumisele olemasolevate maksudokumentide alusel mingi hüvise (toote või teenuse) eest, mujale või teenuse pakkujale nt, ehitajale on lubatus ehitusplatsile tulnud ning eest tasumine. Hind- rahasumma, mida hüvise pakkuma küsib kauba või teenuse eest, kus juures pakkuja tegelikud kulud on hinnast erinevad, üldjuhul madalad hinna ja tegelike kulude vahe on müüja kasumiks. Maksumus- kuluarvutustulemusi üldistav termin , mis esitab rahaliselt ehitise püstitamiseks vajalike ressursside hankimiseks tehtavaid kulutusi, kus juures ühe osapoole kulud on teisele hinnaks. Keskmine hind=kulud+kasum Ehituskulud selle all mõistetakse ehitisse investeerimisega seotud kulutusi, alates ehitise projekteerimisest, kuni selle ...
annaabi.ee 
