Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

OpenCMS sisuhalduse süsteemi kvaliteedi analüüsi RETSENSIOON (0)

1 Hindamata
Punktid
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
INFORMAATIKAINSTITUUT
OpenCMS sisuhalduse süsteemi kvaliteedi analüüsi RETSENSIOON
Projekt õppeaines “ Tarkvara kvaliteet ja standardid
TALLINN 2016

Sisukord


1.Retsenseerija andmed 3
2.Vaadeldava projekti andmed 3
2.1 Autorite andmed 3
2.2 Projekti andmed 3
3.Töö analüüs 3
3.1Projekti struktuur 3
3.2Ülesande püstitus 3
3.3Nõuded süsteemile 4
3.4Riskid ja vastuvõtutestid 4
3.5Vastuvõtutestimine ja esmane hinnang 4
3.6Läbivaatused 4
3.7 Funktsionaalselt testitav komponent ja detailsed nõuded 4
3.8 Funktsionaalsed testid 4
3.9 Funktsionaalsete testide salvestamine ja täitmine 5
3.10 Mittefunktsionaalsed testid 5
3.11 Testitav programm 5
3.12 Programmipõhiste testide koostamine 5
3.13 Programmipõhine testimine, tulemused, hindamine 5
3.14 ITIL raamistiku rakendamine 5
3.15 Kokkuvõte 5
3Töö hinnang 5
  • Retsenseerija andmed


    Autor:
    Õpperühm:
    E-post:
  • Vaadeldava projekti andmed


    2.1 Autorite andmed

    Autorid:
    Rühm:

    2.2 Projekti andmed

    Projekti nimi: OpenCMS sisuhalduse süsteemi kvaliteedi analüüs
    Projekti sisu: OpenCms on sisuhalduse süsteem, mille töökeskkonda saab hallata enamlevinud veebilehitsejate kaudu. OpenCms võimaldab teha muudatusi WYSIWYG redaktoris ning lisada funktsionaalsust väiksema ressursiga. Antud projektis testiti OpenCMSi vastavust esitatud funktsionaalsustele, töökindlusele ja efektiivsusele.
    Projekti staatus: Projekt on üle antud retsenseerimiseks
    Üleandmise kuupäev : 12. Detsember 2016
    Analüüsi sisendid: Projekti testimise dokumentatsioon
  • Töö analüüs

  • Projekti struktuur


    Projekt jälgib etteantud struktuuri. On olemas nii kohustuslikud kui ka valikulised osad. Projekti mahu arvulised näitajad on vastavalt töö autorite arvule.
  • Ülesande püstitus


    Töös on olemas organisatsiooni ja hangitava süsteemi kirjeldus, süsteemi eesmärgid ja vää rtus organisatsiooni jaoks, süsteemi omadused, huvipooled ja nende ootused.
    Samuti on kirjeldatud süsteemi huvipooled, eeldatavad kasutajad ja kasutamine organisatsioonis, süsteemi eeldatav arhitektuur ning hangitavad komponendid.
    Lisaks on kirjeldatud, millised valikulised tööd projektis tehakse ning miks need on valitud.
  • Nõuded süsteemile


    Töös on esitatud nõuded kasutusjuhtudena. Projektis on olemas ka vastavalt projekti mahule töö autorite arvu järgi 15 funktsionaalset ja mittefunktsionaalset nõuet. Sealhulgas kolm koormustesti.
  • Riskid ja vastuvõtutestid


    Projektis on kirjeldatud riskid , nende mõju ning sagedus. Neile on antud prioriteedid ning identifikaatorid, et riskidele saaks viidata. Projektis on projekteeritud ka 30 riskipõhist süsteemi või tarkvara vastuvõtutesti. Neist 18 on funktsionaalsete ja 12 mittefunktsionaalsete nõuete testi. Nende hulgas ka 3 koormustesti. Testid on tuletatud nõuetest ja riskide hinnangust. Samuti on iga test viidanud selle aluseks olevale nõudele ja riskile. Projektis on kirjeldatud ka vastuvõtmise kriteeriumid.
  • Vastuvõtutestimine ja esmane hinnang


    Funktsionaalsed ja mittefunktsionaalsed vastuvõtutestid on täidetud ja läbi viidud kasutades Selenium IDE-d ning jmeter-it. Mõned testid on tehtud käsitsi. Projektis on antud esmane hinnang toote sobivuse kohta, kasutades testtulemusi ja vastuvõtmise kriteeriumeid.
  • Läbivaatused


    Vastavalt ülesande püstitusele on planeeritud ja põhjendatud läbivaatuste korraldamine. Projektis on tehtud läbivaatus mittefunktsionaalsete nõuete kohta.

    3.7 Funktsionaalselt testitav komponent ja detailsed nõuded

    Töös on hästi kirjeldatud funktsionaalsete testide läbiviimiseks süsteemi Sportlyzer. Samuti on välja toodud detailsed nõuded.

    3.8 Funktsionaalsed testid

    Projektis on projekteeritud 30 funktsionaalsed testi. Selleks on kirjeldatud testitavad nõuded, sellest tulenevad ekvivalentsklassid, piirjuhud, testid.

    3.9 Funktsionaalsete testide salvestamine ja täitmine

    Testid on täidetud, tulemused on hinnatud arusaadavalt.

    3.10 Mittefunktsionaalsed testid

    Projektis projekteeritud mittefunktsionaalsed vastuvõtutestid on salvestatud ning täidetud Apache JMeteriga, Seleniumiga ning käsitsi.

    3.11 Testitav programm

    Töös on valitud muu programm, mis saab sisendiks sõiduki VIN- numbri ning seejärel annab kasutajale sõiduki kohta informatsiooni.

    3.12 Programmipõhiste testide koostamine

    Töös on valitud lähtudes testimise ülesande püstitusest lauseadekvaatsuse kriteerium , kriteerium on põhjendatud ning koostatud 18 testi.

    3.13 Programmipõhine testimine, tulemused, hindamine

    Projekteeritud testid on läbiviidud kasutades Java teeki JUnit 4, tulemused on dokumenteeritud ning saavutati koodikatvus 98,5 %. Programm on hinnatud heaks.

    3.14 ITIL raamistiku rakendamine

    Töös on valitud raamistiku rakendamiseks ITIL. Selle valik on arusaadavalt põhjendatud. Samuti on esitatud analüüs, milliseid ITIL protsesse oleks valitud organisatsiooni ja ülesande puhul kõige otstarbekam rakendada.

    3.15 Kokkuvõte

    Kokkuvõttes on süsteem hinnatud, välja toodud riskid ning järeldused. Projektis saadud kogemus on analüüsitud. Kirjanduse loetelu on nõuetekohane.
  • Töö hinnang


    Projekti soovituslik punktisumma on 20. Projekt sisaldab vastavalt nõuetele kümmet osa, jälgib etteantud struktuuri, kõik kriteeriumid ja nõuded on täidetud ning töö on tehtud väga põhjalikult.
  • OpenCMS sisuhalduse süsteemi kvaliteedi analüüsi RETSENSIOON #1 OpenCMS sisuhalduse süsteemi kvaliteedi analüüsi RETSENSIOON #2 OpenCMS sisuhalduse süsteemi kvaliteedi analüüsi RETSENSIOON #3 OpenCMS sisuhalduse süsteemi kvaliteedi analüüsi RETSENSIOON #4 OpenCMS sisuhalduse süsteemi kvaliteedi analüüsi RETSENSIOON #5
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-02-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor lotatimmu Õppematerjali autor
    Tarkvara kvaliteet ja standardid retsensioon teisele projektile

    Sarnased õppematerjalid

    Tarkvara kvaliteet ja standardid projekt
    78
    docx

    Tarkvara kvaliteet ja standardid projekt

    ......................................................................................28 9.2 Programmipõhiste testide koostamine............................................................................31 9.3 Testide tulemused............................................................................................................34 10. Kokkuvõte.........................................................................................................................36 9.1 Süsteemi hindamine, riskianalüüs ja vastuvõtmine........................................................36 9.2 Projektist saadud kogemuse analüüs...............................................................................36 9.3 Kasutatud kirjandus.........................................................................................................36 9.4 Testide kood...................................................................................................................

    Tarkvara kvaliteet ja standardid
    Puhkuste ja töölt eemalolekute haldamise rakenduse testimine
    132
    pdf

    Puhkuste ja töölt eemalolekute haldamise rakenduse testimine

    TALLINNA  TEHNIKAÜLIKOOL   INFOTEHNOLOOGIA  TEADUSTKOND   INFORMAATIKAINSTITUUT           Puhkuste  ja  töölt  eemalolekute  haldamise   rakenduse  testimine   Projekt  õppeaines  “Tarkvara  kvaliteet  ja  standardid”           Autorid:   Martin  Koidu  

    Tarkvara kvaliteet ja standardid
    Tarkvara kvaliteet ja standardid
    21
    docx

    Tarkvara kvaliteet ja standardid

    " (näiteks, süsteem peab võimaldama kauba tellimist). Ülaltoodud nimistus määravad funktsionaalsuse põhiliselt sobivuse ja õigsuse atribuudid. Mõnikord pannakse funktsionaalsete nõuete alla ka ülejäänud atribuudid funktsionaalsuse faktorist (koostalitlusvõime teiste süsteemidega; turvalisus; funktsionaalsuse vastavus normidele). Mittefunktsionaalsed nõuded vastavad küsimusele "Kuidas tarkvara peab vajalikke funktsioone täitma?". Näiteks, süsteemi vastuse aeg peab jääma etteantud piiridesse (tõhusus); süsteem peab teatud ajavahemike jooksul tõrgeteta töötama (töökindlus) jne. Otstarbekas on püstitada testitavad nõuded, muidu ei saa nende täidetust hinnata. Funktsionaalsuse (täpsemalt, sobivuse) korral on see enamasti nii. Mittefunktsionaalsete nõuete puhul on asi keerukam. Nõue võib olla testitav, kuid ebareaalne, ebamõistlik, ebapiisavalt spetsifitseeritud jne. Näide: "süsteemi vastuse aeg peab jääma alla 3 sekundi"

    Tarkvara kvaliteet ja standardid
    Tarkvara kvaliteet ja standardid kordamisküsimused
    22
    docx

    Tarkvara kvaliteet ja standardid kordamisküsimused

    Tarkvara kvaliteedi kordamisküsimused 1. Pakkuge ise kvaliteedi mõiste, võrrelge ülal pakutud mõistega Kvaliteet on nii tootja või kaubamärgiga kaasas käiv omadus, kui ka suhe toote ja nõuete vahel. 2. Kas tarkvara kvaliteedi määratlus erineb teiste toodete kvaliteedi määratlusest? Miks? Ei erine, lihtsalt vaadatakse erinevaid aspekte. 3. Millal võib kvaliteedi määratluses piirduda vaid tootega? Vaid toote ja nõudmistega? Kui kvaliteet on mingi tootja või kaubamärgiga kaasas käiv omadus. 4. Kuidas suhtuda väitesse "Tarkvara kvaliteeti pole olemas, kogu aeg on kiirustamine ja pole aega ühte asja valmis saada, juba tuleb järgmine"? Millist kvaliteedi mõistet siin arvestatakse? Kas / millal on võimalik, et kvaliteeti pole? See oleneb keskkonnast, kus see toode asub. Mõeldud on ideaalse kvaliteedi mõistet.

    Tarkvara kvaliteet ja standardid
    Tarkvara testimist käsitlev juhendmaterjal
    27
    doc

    Tarkvara testimist käsitlev juhendmaterjal

    ............3 3 Sissejuhatus testimisse..............................................................................................4 4 Testimise koht arendusprotsessis.............................................................................5 5 Testimise liigid...........................................................................................................5 5.1 Liigitus tarkvara testitavate omaduste järgi..........................................................5 5.2 Liigitus süsteemi detailsuse järgi.........................................................................7 5.3 Liigitus testide läbiviija järgi................................................................................7 5.4 Liigitus testimise meetodi ja lähenemise järgi.....................................................7 5.5 Liigitus testimiseks kasutatavate andmete valiku meetodi järgi..........................8 5.6 Liigitus testitava objekti spetsiifika järgi.............................

    Informaatika
    Tarkvaratehnika 2016 2017 eksami materjal
    138
    docx

    Tarkvaratehnika 2016/2017 eksami materjal

    organiseerida tarkvaraarendust  Mis on tarkvara(toode) – arvutiprogrammid + nende dokumentatsioon  Kvaliteetse tarkvara atribuudid: o Evib nõutud funktsionaalsust (teeb nii nagu vaja) o Hooldatav  Tarkvara peab arenema, et vastata muutuvatele vajadustele o Usaldusväärne  Tarkvara peab olema töökindel o Efektiivne  Tarkvara ei tohi raisata süsteemi ressursse o Vastuvõetav  Tarkvara peab olema aktsepteeritud kasutajate poolt, kelle jaoks on ta loodud. See tähendab, et tarkvara peab olema arusaadav, kasutatav ja ühilduv teiste süsteemidega  Mis on tarkvaratehnika? o Tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab

    Tarkvaratehnika
    Tarkvaratehnika konspekt eksamiks
    62
    pdf

    Tarkvaratehnika konspekt eksamiks

    • Plaanipärane arendus aitab koordineerida arendustööd suurte süsteemide loomisel, kui süsteemi arendatakse erinevates kohtades. Modifitseeritud kose mudel: igast etappist saab minna ühele eelmistest etappidest ja sealt juba alla poole liikuda. Agiilne tarkvaraprotsess: planeerimine toimub sammude kaupa töö käigus. Iteratiivse mudeli kohaselt koosneb kogu protsess mitmest järjestikusest tsüklist (iteratsioonist), mis kõik sisaldavad • analüüsi, • disaini, • programmeerimist, • testimist kuid erinevates tsüklites on rõhk erinevatel sammudel. Eelised: • Klient saab anda tagasisidet kogu tarkvaraprotsessi jooksul; • Kliendi tagasisidet on odavam arvestada – peab vähem ümber tegema; • Klient saab hakata tarkvara varem kasutama. Puudused: • Tarkvaraprotsess ei ole läbipaistev ega lõpuni dokumenteeritud;

    Tarkvaratehnika
    Tarkvaratehnika kordamisküsimused
    210
    pdf

    Tarkvaratehnika kordamisküsimused

    TARKVARATEHNIKA KORDAMISKÜSIMUSED     1. Mis on tarkvaratehnika?  Software engineering    ! ​“Engineers Australia” definitsioon: ​ Tarkvaratehnika ​on tiimide poolt rakendatav distsipliin  tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab  kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel.    IEEE definitsioon: Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava  lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see  tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale.     Tarkvaraarendus ​ on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu,  standardeid, jne. Tarkvaraarendus on progemine + konfigursatsiooni haldus.    Tarkvaratehnika ei ole ainult programmi kirjutamine, vaid teemad hõlmavad ka kvaliteeti,  ajakavasid,

    Tarkvaratehnika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun