PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Praktika aruanne Mercantile Group AS Autoasi Pärnu Laura-Liis Piigert 2012 PÄRNU 1. Firma, asukoht ja tutvustus Ettevõte asutati 1990a. kevadel AS MG-Auto nime all. 1996a. omandas OY Örum AB 100% aktsiatest ja ettevõtte uueks nimeks sai AS MG-Autopartner. 1.01.1999 ühinesid AS MG- Autopartner, Mercantile Eesti AS ja Mammut AS, moodustades AS Helvar Merca, mille autokaupade divisjoni kaubamärgiks sai MG-Auto. Alates 2003a. sügisest kannab ettevõte nime Mercantile Group AS. Mercantile Group AS kuulub kontserni Mercantile OY AB Firma on kaubanduslik ettevõte, mille tegevusvaldkondadeks on autokaupade maaletoomine, jae- ja hulgimüük. Lähtudes iga kliendi eripärast aitame ...
Põltsamaa Ametikool Õpilase nimi Gr. PRAKTIKA ARUANNE Õpetaja/Juhendaja: I Ees- ja perekonnanimi 2 Kaarlimõisa 2009 Sisukord Vajalike dokumentide loetelu* Tiitelleht Sisukord 1.Leping 2.Praktika programm 3. Hindamisleht 4. Sissejuhatus 5. Ettevõtte iseloomustus praktika ülesande põhjal 6. Praktika sisu 7. Enesehinnang 8. Kokkuvõte * - kõik sinisega kirjutatud juhtnöörid ja suunavad märkused tuleb kustutada enne lõplikku salvestust ja väljaprintimist 1. Leping.........................................................................................................................3 ........................................................................................................................................3 2. Praktika programm..........
Leonardo da Vinci Leonardo da Vinci see on kutseõpe, eelkõige noorte töötajate ja koolitajate praktikal viibimine välismaa ettevõtetes ning koostööprojektid, mis loovad sidemeid kutseõppeasutuste ja ettevõtete vahel. Programmi kaudu soovitakse tõsta koolitusasutuste ja tööturu osapoolte koostöö kvaliteeti, parandada esmases kutseõppes ja jätkuõppes osalejate liikuvust ning soodustada uuenduslike kogemuste levikut kutsehariduse vallas. Selles osalevad 27 Euroopa Liidu liikmesriiki; Norra, Island, Liechtenstein, Sveits, Türgi ning Horvaatia. Programm toimib rahvusvaheliste projektide kaudu. Taotlusi võivad esitada: - asutused või organisatsioonid, kes pakuvad õppimisvõimalusi kutsehariduse valdkonnas; - kutsehariduse ja -koolitusega seotud ühendused; - ettevõtted ja teised tööturu osapooled, sealhulgas kaubanduskojad ja kutsealaliidud; - elukestva õppe mis tahes tahuga seotud nõustamis- ja t...
Järvamaa kutsehariduskeskus Kodumajandus toitlustuse suunaga KM2 Kristi Kitsing HANSALIIN OÜ Praktika aruanne Juhendaja: Liina Lepik Messi kokk Särevere 2010 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 2010 aasta kodumajandus õppegruppi praktika toimus 26. aprill kuni 15. juunini. Õpilastel tuli leida endale sobiv firma, kus nad saaksid enda koolis õpetatud teadmisi teostada ja ka juurde õppida midagi huvitavat. Mina Kristi Kitsing valisin selleks kohaks AS Tallink Gruppi laeva Baltic Princess. 3 1.PRAKTIKA ETTEVÕTTE ISELOOMUSTUS 1.1 AS Tallink Grupp AS Tallink Grupp ettevõte pakub reisijate- ja kaubavedu liinidel Tallinn-Helsingi, Tallinn- Stockholm, Paldiski-Kapellskär, Helsingi-Rostock, Helsingi-Stockholm, Turu- Stockholm/Kapellskä...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL MA16 KÕ2 Praktika koostaja nimi FINANTSRAAMATUPIDAMISE PRAKTIKA I (II) Praktikaaruanne Ettevõttepoolne juhendaja: Nimi Koolipoolne juhendaja: Nimi Mõdriku 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1.ETTEVÕTTEST.........................................................................................................6 1.1Pearaamatupidaja ja raamatupidaja tööülesanded.................................................6 1.2Raamatupidamise tarkvara....................................................................................7 1.3Raamatupidamise sise-eeskiri...............................................................................8 1.4Algdo...
Põltsamaa Ametikool Nimi E1 E2 esimene praktika PRAKTIKA ARUANNE Õpetaja/Juhendaja: Nimi Kaarlimõisa 2013 Sisukord 1. Leping.................................................................................................................................3 2. Praktika programm.............................................................................................................4 3. Hindamisleht......................................................................................................................5 4. Sissejuhatus .......................................................................................................................6 5. Ettevõtte iseloomustus praktika ülesannete põhjal.............................................................7 6. Praktika sisu .......................
Praktika aruanne Meie käisime praktikal Võrumaa Autokoolis. Ettevõtte tegelik nimi on Tugev Partner OÜ. Asukohaks- Räpina mnt 1A, Võru. Tegevusalaks on sõiduõpe. Alates 2001. aastast oli ettevõtte nimi Võrumaa Autokool, kuid aastast 2009 on ettevõtte nimeks Tugev Partner OÜ. Ettevõttes on 1 juht, 1 raamatupidaja ja 1 koristaja. Põhikohaga sõiduõpetajaid on 1-2, lepingulisi kuni 5. Ilma raamatupidamiseta ei saaks ettevõte hakkama. Raamatupidamise lihtsustamiseks on ettevõttes kasutusel programm ,,Merit". Töö ajalise korralduse kohta saimed teada, et kontoritöötajatel ja koristajatel on tavaliselt kindel tööaeg. Palka makstakse neile kuutasuna. Sõiduõpetajad saavad tunnitasu. Algandmete koha pealt on ettevõttes vajalikud kõik andmed. Dokumentidena kasutatakse müügiarveid, ostuarveid, sularaha kviitungeid, kassa sissetuleku ja väljamineku kviitungeid, palgalehti ja tsekke. Dokumente koostab tavaliselt raamatupidaja. Need kantakse program...
Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond RMo16 Gerli Lanno WEBSHOP INTERIOR OÜ Praktikaaruanne Juhendaja Tiina Lanno Tartu 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS Praktika läbiviimiseks valisin ettevõtte Webshop Interior OÜ, praktika toimumise ajaks oli 01.02.2017-31.07.2017, praktika kestvus oli 390 akadeemilist tundi. Valisin selle ettevõtte, kuna ettevõtte raamatupidajal on kogemusi raamatupidamises üle 25 aasta ning on olnud Webshop Interioris raamatupidaja asutamisest alates. Praktika eesmärgiks oli praktiseerida koolist omandatud teadmisi ning saada kogemusi ja enesekindlust, et olla konkurentsivõimelisem tööturul. Soovisin praktikal saada ülevaadet raamatupidaja igapäevatööst ning saada võimalikult palju kogemusi raamatupidamis valdkonnas. Prkatika ülesannete hulka kuulusid ettevõttega tutvumine, raamatupidamise sise-eeskirjaga tutvumine, töötasu ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusteaduskond Tutvumis-ja erialapraktika Praktikaaruanne Juhendaja: Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 4 1.ETTEVÕTTE TEGEVUSE ANALÜÜS........................................................................5 1.1.Praktikaettevõtte kirjeldus: ajalugu, tegevusalad, asukoht, tegevuste üldkirjeldus,kasutatavad ressursid-hooned, masinad ja seadmed, personal jne. 5 1.2.Ettevõtte logistika-ja klienditeeninduspoliitika ning -strateegia kirjeldus......5 1.2.1.Ettevõtte logistikastrateegia eesmärgid ja ülesanded, logistikastrateegia seotus ettevõtte üldise äri-ja marketingistrateegiga..........6 1.3.Logistikatöö korraldus ettevõttes..................................................................6 1.3.1.Ettevõtte peamiste logisti...
xxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Menetluspraktika aruanne Xx xxxxx Koostaja: üliõpilane xxx xxxx Juhendaja: lektor xxxx xxxxxxx Tartu 2010 SISUKORD 1. Sissejuhatus.............................................................................3 2. Ettevõtte üldine iseloomustus.......................................................4 3. Ettevõtte tegevusaladest täpsemalt................................................4 4. Konkurents...............................................................................5 5. Ettevõtte tarnijad ja kliendid..........................................................5 6. Ülevaade tehtud töödest ja tegevustest...........................................6 7. Kokkuvõte.................................................................................7 ...
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS SAMURAI SUSHI OÜ Praktika aruanne Koostaja: Jelizaveta Kuznetsova 305 MRA TALLINN 2015 1 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Ettevõtte iseloomustus.......................................................................................... 4 Kaupade käitlemine............................................................................................... 5 Praktika sisu........................................................................................................... 7 Enesehinnang........................................................................................................ 8 Kokkuvõtte.......................................................................................
Põltsamaa Ametikool Müügikorraldus Teenindus-ja müügioskuste süvendamine MK - 2 Annika Sokk AS PERE (Leiko - 2) Praktika aruanne Juhendas: Svetlana Kukina PÕLTSAMAA 2010 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS........................................................................................................3 2. Praktika leping ...........................................................................................................4 3.Praktika programm .....................................................................................................5 2. Üldandmed praktika ettevõtte kohta..........................................................................4 2.1 Pakutavad tooted ................................................................................................
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Päevane osakond ETTEVÕTTEPRAKTIKA ARUANNE Juhendaja: L. Annus Koostaja: H. Undrits Tallinn, 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................2 1. ETTEVÕTTE TUTVUSTUS......................................................................................................3 1.1 Ettevõtte struktuur.......................................................................................4 1.2 Töö organiseerimine......................................................................................5 1.3 Kvaliteedi küsimuste lahendamine.....................................................................6 1.4 Varustamine ja toodangu realiseerimine...............................................................6 1.5 Töö tas...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R 12 Andre Kalda DIPLOMIEELNE PRAKTIKA MIKMAK TRADE OÜ PÕHJAL Praktikaaruanne Kooli poolne juhendaja: Malle Kasearu, MA Ettevõtte poolne juhendaja: Mikk Paavel, BA Mõdriku 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1ETTEVÕTTEST.......................................................................................................................4 2Ettevõtte Raamatupidamise korraldus.......................................................................................5 2.1Ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirja koostis................................
Trükkplaadi valmistamine ja katsetamine Sissejuhatus Praktika eesmärgiks on projekteerida Multisimis skeem, siis see ülekanda Ultibordi. Skeem tuli välja printida läbipaistvale kilele. Seejärel tuli skeem kanda skeemiplaadile. Digital LCD Voltmeter Kit K2651 Skeemiks on Digitalmeeter LCD ekraani ja valitava skaalaga (200 mV või 2 V). Täiendades sobiva anduriga saab seda kasutada termomeetrina, kuid loomulikult saab seda kasutada ka volt- või ampermeetrina. Skeemi saab panna tööle kas 9v akuga või siis alaldiga 8-15v. Kõigepealt tuli teha elektriline skeem Multisimis 11.0 Kui skeem valmis tuli see kanda Ultibordi ja teha õiged footprindid ja vedada rajad. Kui sobivat footprinti ei leia siis tuleb teha uus footprint vastavalt enda vajadustele. Kui Ultibordis on kõik valmis tuleb välja printida skeem kilele.(Pilt on illustreeriv) Järgmisek ülesandeks oli panna kile trükkplaadipeale ja asetada UV va...
Tartu Kutsehariduskeskus Majutus- ja toitlustusosakond Majutusteenindus eriala ETTEVÕTTEPRAKTIKA ARUANNE Juhendaja:Alina Orlova Juhendajad hotellis:Mare Vood,Külli Illing Helis Lihtsa MJ112 2013 Sissejuhatus Minu praktika kohaks oli Radisson Blu Hotel Olümpia. Praktika kohaks valisin Olümpia sellepärast,et saaks juba kogemust suures hotellis töötades. Siis on peale kooli lõpetamist kogemus olemas mõnes suures hotellis.Kontaktid praktikakohaga olid head. Suhtlesime kirjade teel,personalijuhi Airi Neemrega vastati väga kiiresti. Enne praktikale minekut lugesin läbi mõned peatükid vihikust, kuidas koristada vannituba. Minu eesmärgiks oli, et superior klassi tuba saaks koristatud 30 minutiga. Ettevõttest Käisin praktikal Radisson...
SISSEJUHATUS Laohoidja 3. kursuse praktika, mis toimus 12.11.12-01.02.13 sooritasin AS Kaupmees & KO Aardla hulgilaos Tartus. Praktika kestvus oli kokku 10 õppenädalat ehk 400 akadeemilist tundi. Praktika eesmärgiks oli saada ülevaade praktikaettevõtte organisatsioonist ja harjuda reaalse töökeskkonnaga ning arendada laotöötajatele vajalikke isikuomadusi kui ka kutseoskusi. Praktika käigus on vaja saada teoreetiline ja praktiline teadmiste rakendamise oskus konkreetses töösituatsioonis. Praktikal saadud oskusi rakendatakse kutsealaste õpingute tõhustamiseks. 1. ETTEVÕTTEST AS Kaupmees & KO on 1992. aastast tegutsev Eesti suurim toidu- ja esmatarbekaupu müüv hulgimüügifirma. Kaupmees Gruppi kuulub 7 kauplusladu mis paiknevad üle Eesti suuremates maakonnakeskustes. Klientideks on restoranid, hotellid, baarid ning pubid. Samuti kaubamajad, jaekauplused, kioskid, hulgifirmad ning tööstusettevõtted. Kaupmehe eesmärk on tuua Eestisse u...
Saksa lambakoer on üks populaarseimaid koeratõuge maailmas. Seda tõugu on järjekindlalt aretatud aastast 1899. Saksa lambakoera aretamise idee autoriks on Max von Stephanitz, kes seadis endale eesmärgiks välja aretada tark, tugev, vastupidav ning truu koeratõug. Tänapäeval on Saksa lambakoer enimlevinud teenistuskoer maailmas. Teda kasutatakse valve-, saate-, jälitus-, narko-, pääste- ja juhtkoerana. Saksa lambakoer on äärmiselt intelligentne, õpihimuline ja kuulekas. Ta on hästi õpetatav ning aktiivne koer. Saksa lambakoer ei ole diivanikoer ja seetõttu ei sobi ta igale inimese. Kirjeldus Saksa lambakoer on jõuline, tugevate lihastega, tiheda karvkattega ning ülihea haistmismeelega koer. Tema loomus on tasakaalukas, rahulik, inim(lapse)sõbralik, seltsiv, kuid samas valvas ning vajadusel ka ründav ja ennastohverdav kaitsmaks oma peremeest (karja). Saksa lambakoeral on tugev karjainstinkt. Ta ei tee vahet, kas tema karja kuuluvad teised...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz Õpetajakoolituse osakond Marii Juht HEA ALGUS Referaat Juhendaja: Tea Välk magister Rakvere 2010 1 SISUKORD Sissejuhatus ....................................................................................................................................lk. 3 1. Hea alguse lähtealused ..........................................................................................................lk. 4-6 1.1. Konstruktivism ..................................................................................................................lk. 4 1.2. Arenguline sobivus ............................................................................................................lk. 4 1.3. Pidev õppimine ..................................................................................................................lk. 4 ...
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Üliõpilane WIFI SIGNAALI MÕJUTAVAID TEGUREID Kursuseprojekt õppeaines ,,Inseneriinformaatika" TE.0556 Tehnotroonika eriala Üliõpilane: ,,....." ............... 2013. a ............................... Üliõpilane Juhendaja ,,....." ............... 2013. a ............................... dots. ******* Tartu 2013 ABSTRACT Õpilane, Ü. WiFi signal strength of router Thomson TG784 and its impact on connetion. Course work Tartu: EMÜ, 2012. 17 pages, 8 figures, 3 tables, format A...
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Kursuseprojekt õppeaines ,,Inseneriinformaatika" Energiakasutuse eriala Üliõpilane: "....." ................. 2013. a .............................. Juhendaja: "....." ................. 2013. a .............................. Tartu 2013 Sisukord TÄHISED JA LÜHENDID....................................................................................................4 SISSEJUHATUS....................................................................................................................5 1. ÜLEVAADE KASUTATUD VAHENDITEST..................................................................6 1.1. Ruuter, sülearvuti...
Tallinna Reaalkool UNI JA UNENÄOD Referaat 10A Tallinn 2008 2 Sisukord Uni........................................................................................................................................4 Unega kaasnevad muutused organismis ......................................................................... 4 Une staadiumid................................................................................................................ 4 Unevajadus.......................................................................................................................5 Une tähtsus ja unepuudus.................................................................................................5 Une sügavus.....................................................................................................................6 Unenäod....................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R16 KÕ Laura Potsepp TINEVEX OÜ Praktikaaruanne Koolipoolne juhendaja: Siiri Luts, MA Ettevõttepoolne juhendaja: Eveli Vaarend Valga linn 2017 1 SISUKORD SISUKOR 1.1Ettevõtte sisekeskkond...........................................................................................5 1.2Ettevõtte tegevusala ja selle analüüs......................................................................6 1.3 Äri (turundus) keskkond ja selle mõju praktikaettevõttele...............................6 2MAJANDUSSÜNDMUSTE DOKUMENTEERIMIE JA KIRJENDAMINE............8 2.1Raamatupidamistreguleerivad õigus- ja normatiivaktid, sh raamatupidamise sise- eeskiri.............................................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool MK16KÕ Grete Rudenaite KLIENDITEENINDUSE KORRALDAMISE PRAKTIKA ETTEVÕTTES VILDE KAUBANDUS OÜ Praktikaaruanne Juhendaja: Liina Maasik Praktika juhendaja: Mirjam Ojavere Mõdriku 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................1 ETTEVÕTTE LÜHITUTVUSTUS...........................................................2 Firma struktuur.......................................................................................2 Personali koosseisu lühitutvustus...........................................................3 Emotsionaalne intelligentsus OÜ Vilde Kaubanduses...........................3 TÖÖOHU...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Täiskasvanukoolituse osakond ............ ......... (rühm) (registri nr) Ott Merila PRAKTIKAARUANNE Juhendaja(d) ............................... Esitamine TPT-sse ............ 2013 Hinne ................. Kuupäev ............. Õpetaja allkiri ....................... Tallinn 2012 SISUKORD KOKKUVÕTE ..................................................................................................................16 LISAD Fotod iseseisvast tööst............................................................................................17 Lisa 1. PRAKTIKAPÄEVIK ..........................
Esimene eelkoolikasvatus süsteem on loodud Jan Amos Komensky poolt. Uudne suhtumine lapsesse, tunnustust lapse õigusele olla aktiivne ja rõõmus. 1. õpperaamat 0-6 aastaste laste kasvatamisest, õpetamisest ja nende meetoditest, millega pani aluse eelkoolipedagoogikale kui teadusele. John Locke rõhutas lapse-ea olulisust inimese isiksuse kujunemisel. Esimene psühholoog, kes eraldas lapse-ea psühholoogia üldisest psühholoogiast. Olulist tähelepanu pööras eelkooliealiste laste kehalisele kasvatusele ja mõistuse arengule. Jeadn Jacques Rousseau rõhutas, et lapsel on õigus rõõmsameelsele lapsepõlvele, igakülgsele arengule ja mäng on peamine lapse kasvatamisel. Täiskasvanu sealjuures peab tundma lapse mängu, ergutama lapse huvi ümbritseva vastu, arendama lapse aktiivsust ja toetama lapse isetegevust. Johann Heinrich Pestalozzi- rahva tulevane heaolu peaitub õigesti kasvatatud lastes. Kasvatus ja areng kulgevad ühtsuse...
1. Nimetage ja seletage õhuveo vabadused (Freedoms of the Air) 1-9. 1) Õigus lennukis lennata üle teise riigi territooriumi. 2) Õigus peatada teises riigis tehnilistel eesmärkidel (näiteks tankimiseks). Pole õigust peatamisriigist/sse teostada vedu. 3) Õigus reisijate veoks omast riigist teise riiki. 4) Õigus reisijate veoks teisest riigist oma riiki. 5) Õigus reisijateveoks kahe võõra riigi vahel kui lennuliini alg- või lõpp-punkt asub omas riigis. 6) Õigus reisijate veoks kahe võõra riigi vahel kui kaks lennuliini ühendatakse omal riigil (kodu lennuväljal). 7) Õigus reisijate veoks kahe võõra riigi vahel kolmanda riigi lennuettevõte poolt. 8) (kabotaaž) Õigus veoks ühe riigi lennuettevõtel teisel riigi territooriumil. Liin võib omada algus- või lõpp-punkti lennuettevõte päritolu riigis. 9) Õigus veoks ühe riigi lennuettevõtel teise riigi territooriumil. 2. Seletage lühendid (ASK, ATK, RPK, RTK, LF). ASK – istmete...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut AS ABAKHAN FABRICS EESTI Praktikaaruanne Ülikoolipoolse juhendaja: A. Visberg Praktikajuhendaja: Tartu 2015 SISUKOR SISUKORD.......................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. TEHTUD TÖÖDEST JA TEGEVUSEST.....................................................................6 1.1. Kaupluste igapäe...
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA PRAKTIKA 1. Millised on erinevad võimalused mõiste sotsiaalpedagoogika tõlgendamiseks ja miks on võimalik seda tõlgendada mitmeti? Sotsiaalpedagoogika kohta ei ole üht, kõigile vastuvõetavat tõlgendust. Sotsiaalpedagoogika ei seostu ühegi objektiga sedavõrd selgesti kui muud pedagoogikaga terminid, nagu koolipedagoogika jne. Sotsiaalpedagoogika enesemääratlus kujuneb ja areneb diskusiooni käigus. Selle erisugused tõlgendused on seotud erinevate inimese ja ühiskonna käsitlustega, moraaliteooriate ja teadusteoreetiliste suundmuste ja mõttevooluga. Sotsiaalpedagoogika on tihedas seoses ühiskonna eluga ehk areneb vastavalt ühiskonnas toimuvaga aga teda ei tohiks käsitleda reaktiivse seisukohavõtuna ühiskonnas vaid püüdena toimuvat muuta ehk parandada. Kogu pedagoogika on seotud tuleviku kujundamisega, otsides vaatenurki ja vahendeid indiv...
Rakvere Ametikool Kristi-Leili Dreifeldt H-I kõ Vastuvõtutöö korraldus Kodutöö Juhendaja: Ülle Roodvee Rakvere 2011 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1. Ettevõtete infosüsteemid.........................................................................................................3 1.1 B2B ehk business to business...........................................................................................3 1.1.1 B2B lahendused täna..................................................................................................4 1.2 B2C ehk business to consumer.........................................................................................4 2. Kliendihaldussüsteemid.................................................................................
J. Hämäläinen ,,Sissejuhatus sotsiaalpedagoogikasse" Milline on sotsiaalpedagoogika? pidevas arengus ei seostu konkreetselt objektiga tundlik ühiskonda mõjutavate voolude suhtes Püüe toimuvat aktiivselt mõjutada Tuleviku kujundamine, nii indiviidide, kollektiivi kui ühiskonna seisukohalt Kindel poliitiline kontekst Ühiskonnakriitiline iseloom Teooria määrab praktika Hädasolijate aitamine, tõrjutuse pidurdamine ja leevendamine, ühiskonda integreerumisele kaasaaitamine Inimeste mõjutamine kollektiivis ja kollektiivi kaudu Indiviidi arengu mõjutamine Rõhuasetus on sellel, kuidas indiviid integreerub ühiskonda, selle tegevussüsteemidesse ja kollektiividesse! Kasvatuse keskne tähendus ühiskonna arengus Mida probleemide lahendamiseks võib teha ja peab tegema Sotsiaalpedagoogiline teooria: Enesemääratlusteooria- analüüsib sots.ped põhisisu, kujundab küsimusteasetuse iseloomu, ase...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut SIKASSAARE TUULEPARK Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus Sikassaare tuulepargi planeeringuala asub Saare maakonnas Kaarma vallas Sikassaare-Tiidu ja Sarapuu kinnistutel. Plaanikohaselt on plaanis rajada 3 tuulikut mille võimsuseks oleks kokku 4,5 MW. Ühe tuuliku võimsus 1,5 MW. Detailplaneeringule on väljastatud ehitusluba ning seda teostab OÜ Stacey. Detailplaneering asub Põduste-Upa hoiu-ja loodusala vahetus läheduses. Objekt sai ehitusloa juba 2006 aasta sügisel. (Eesti Keskkonnaühenduste Koda 2010) Saarlased ei nõustu tuulepargi uue asukohaga Laadja ja Upa küllade elanikud ei ole samuti nõus, et tuulegeneraatorid rajatakse Sikassaarde. Algsete plaanide kohaselt oli plaan paigutada tuulikud Nasva külla. Sealsed elanikud hakkasid protestima kui said teada millised on tuulikute mõjud ning tegid vallale ühi...
Tarkvaraprojekti esialgne kavandamine Tarkvaraprojekti esialgsel kavandamisel koostatakse tarkvaraarenduskava. See hõlmab järgmisi tegevusi: · Projekti visiooni määratlemine, · Põhiotsustaja määratlemine, · Projekti eesmärkide määratlemine, · Riskihaldus, · Efektiivsete personalikasutuse strateegiate kujundamine, · Ajaarvestus. Nagu eelmisest punktist nähtub, peab ka Tarkvaraarenduskava suhtes rakendama muudatuste juhtimise skeemi. Käsitleme järgnevas lühidalt tarkvaraarenduskava iga alajaotust. Projekti visioon. Enne mistahes projekti käivitamist peab projektimeeskond projekti põhieesmärgi suhtes kujundama ühised arusaamad ja need ka kirjalikult lühidalt formuleerima. Põhieesmärk peab olema kõrge, kuid reaalne. Halvim on, kui projekti täitjad saavad aru eesmärkide ebareaalsusest, kuid projekti juhtkond mitte; sellisel juhul täitjate motivatsioon langeb kiiresti. Visioonist peaks lähtuma, määratlemaks, mida loodav tarkvara peab võimalda...
Med.ajalugu konspekt 1. Inimene kui dualistlik olend. Inimene kui dualistlik olend on meditsiiniantropoloogia keskne idee, mis seisneb selles, et inimene, olles psühhofüsioloogiline olend, ühendab endas füüsilise (kehalise) ning vaimse poole. Viimast on olemasolevate teaduslike meetoditega paraku raske mõõta (ja mõista). Lisaks loodusteaduste valdkonda kuuluvatele omadustele iseloomustaks inimese veel intiimsus, vaimsus, hirmud, (ajalooline) kogemus, ühiskondlik tunnetus jms. Inimene ei ole meditsiini objekt, vaid subjekt. 2. Mõistete „tõbi“ ja „haigust“ (haigeolek) erinevus Haigus Tõbi - Psühhofüsioloogiline struktuur või - kindlakstehtav, erinevates inimestes funktsiooni hälve, mis põhjustab samu sümptomeid põhjustav haigus. ajutist või püsivat kahju (haigus ja - pühendatud Põhja-Eest...
Koerad Koera põlvnemine Koera koostöö inimese majapidamises on kestnud väga ammu. Nagu ka teised koduloomad põlvneb ka koer metsikutest eellastest. Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffond, P. S. Pallas, K. Linné jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisel koera jäänuste leidmine 1861 aastal Sveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati soo - ehk turbakoeraks (Canis familiaris palustris).[2] Esimene teadaolev koeralaadne loom on Cynodictis (kassitaoline loom). [3][4] Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad ...
ORGANISATSIOONI ARENDUSTEGEVUSE ANALÜÜS SISSEJUHATUS Kodutöö eesmärgiks on analüüsida organisatsiooni arengut. Ettevõtte on valitud autori poolt selle järgi, kus ta hetkel ka ise töötab. Antud kodutöös annab autor ülevaate teenindusettevõttest, mille erinevad kauplused asuvad peaaegu igas Eeestimaa linnas. Suuremates on esindatud ka rohkem (Tallinnas nt. avati veebruari kuus juba kahekümnes kauplus), üle Eesti on kokku 53 kaupluist. Autor analüüsib ettevõtte arengus uuendustest, koolitusprogrammist, meeskonnatööst ja muudatustest. Põhiprobleemiks organisatsioonis on info liikumatus. Erinevate kaupluste juhatajad saadavad kõrgematele ülemustele kirju, aga nendele vastuseid saada on enamasti peaaegu võimatu. Alles hiljuti oli probleem, kus kauplusesse saadeti kolme kasti lillede asemele 29 kasti. Kaupluse juhataja saatis siis selle probleemihga tegelevale osakonnale meili, et saaks teha tagastuse. Kahjuks oli see nii, et lõpuks kui os...
Vaimse arengu peetus 1964 – 1976 Minu uurimused põhinevad ajakirjale Nõukogude Kool. Õppimisraskuste diagnoosimisest (Ilme Pilv, meditsiinikandidaat, Nõukogude Kool, 1972) Õpilase õppeedukus oleneb nii bioloogilistest, sotsiaalsetest kui ka psüühilistest faktoritest. Vaimse jõudlusvõime määravad teadmiste, võimete ja õppimisvalmiduse kõrval mitmed disponeerivad tegurid. Nende hulgas on olulised õpilase tervis, koormusetaluvus ja töövõime Mahajäämuse põhjuseks on küllalt sageli mitmesugused tervisehäired. Juba 1954. aastast suunati õppimisraskustega lapsi arstlikule kontrollile ja selle printsiibi rakendamine andis häid tulemusi. Väär oleks aga iga õppeedukuse languse puhul põhjust otsida psühhofüüsilise arengu häiretes või tervislikus seisundis. Halva koolijõudlusega õpilaste hulgas on palju terveid lapsi, kelle mahajäämus on tingitud pedagoogilisest või sotsiaalsest hooletussejätmisest ning muutustest e...
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristi Erika Peets KRIISISEKKUMINE Portfoolio Juhendajad: Reeli Sirotkina Airi Mitendorf Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus Sotsiaaltöö teoreetiliste mudelite hulgast valisin tutvustamiseks kriisisekkumise, kui ühe enda jaoks kõige lihtsamini mõistetava teoreetilise lähenemise. Kriisisekkumine kõlab tegelikult nagu praktiline kontseptsioon, aga sotsiaaltöös ongi teooria ja praktika omavahelistes suhetes mõningane pinge ning kriisisekkumine on hea näide justnimelt teoreetilise mudeli vajalikkuse kohta praktiliseks tegutsemiseks. Kriisisekkumise definitsioon Kriisisekkumine tähendab klassikaliselt tegevusi kokkulepitud meetoditel, mis katkestavad inimese normaalset funktsioneerimist takistavate sündmuste ahela ning mille tulemuseks on inimese edasine toimetulek. Kriisi olemus ja liigid Kriisisekkumise kui ...
Viljandi Paalalinna Gümnaasium Eesti Keskerakond Referaat Sinu nimi 9c klass Viljandi 2009 Sisukord Sisukord..................................................................................... 2 Sissejuhatus............................................................................... 3 Peamised eesmärgid Eesti arendamisel.................................. 3 Sotsiaalpoliitika.......................................................................... 4 Majandus- ja rahanduspoliitika................................................. 5 Haridus- ja teaduspoliitika......................................................... 5 Kodanikuvabadused.................................................................. 6 Välis- ja kaitsepoliitika............................................................... 6 Keskonna- ja energiapoliitika..........
KMH PROTSESSI SAMMUD: 1. Sõelumine - Kas projektile on kohustus teha KMH, kas me vajame KMH? Millist tüüpi KMH on vajalik? Kõik arenguprojektid ei vaja KMH-d? Paljudel projektidel puuduvad olulised keskkonnamõjud; Sõelumisprotsess määratleb projekte, millel on olulised ebasoodsad keskkonnamõjud. 2. Piiritlemine - Läbivaatuse tähtaeg: Mida on vaja uurida; Mõjutatud ala piirid; Võtmemõjud; Alternatiivid; Ekspertide grupp; KMH plaan k.a. konsultatsioonid ja avalikkuse kaasamine, Tööplaan ja ajakava. 3. Eelhindamine - Taustinformatsioon, tausta olukord; Keskkonna käesolev seisund; Loodusressursside praegune kasutamine, koormused keskkonnale; Võrdlus “0” alternatiiviga; Keskkonna indikaatorite suundumused –trendid; Keskkonna standardid. 4. Alternatiivid - Peavad olema realistlikud ja andma valikuvõimaluse; “0” alternatiiv- null-tegevus, ei tegevusele, projektile, ehitusele; Alternatiiv v...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Sigrid Piiri AÜTH2 TARTU KUTSEHARIDUSKESKUSE HOTELL Organisatsiooniõppe praktika aruanne Juhendaja: Anneli Kompus Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Organisatsiooniõppe praktika sooritamiseks ajavahemikul 15.07 - 09.08.2013 on valitud Tartu Kutsehariduskeskuse Hotell. Juhendajaks on TKHK Õpilaskodu- ja hotelli juhataja Anneli Kompus. Praktika eesmärgiks oli õppida tundma organisatsiooni funktsioneerimisprintsiipe ja ülesehitust, anda ülevaade Tartu Kutsehariduskeskuse tegevusvaldkondadest ning analüüsida organisatsiooni mikro- ja makrokeskkonda. Antud aruande koostamisel on lähtutud organisatsiooniõppe praktika juhendist. Töö koosneb vastavalt püstitatud ülesannetele kuuest peatükist. Neist esimeses leiab ettevõtte kohta käivad üldandmed ning organisatsiooni asutamise...
Comte’i mõtele toetusid realistid. Impressionism on realismi ekstreemne vorm. Comte’i positivism on aluseks realismile, impressionismile ja naturalismile. Comte’il on positiivne programm. Ühiskonnas on vaja taotleda paremat ühiskonda. Mida peavad haritlased tegema? Usub, et kui mõistust harida, saavad inimesed aru, mis on hea. Ühiskonnas on vaja toetada alturismi (teiste inimeste armastamine), korda, progressi. Positiivne katekismus: iga inimese elus on etapid: 1) nominatsioon ehk nime andmine 2) admissioon (lubamine teiste noorukite seltskonda 3) karjääri nõustamine 4) abielu 5) pensionileminek 63-aastaselt 6) surm, keha tuleb anda lahkamiseks, selleks, et teadus areneks. Kolm aastat pärast surma liidetakse inimese mäletus ajalukku. Progressi uskuv mõtteviis. Positivismi prestiiž langev 19. sajandi lõpul. Marksism: tekib varsti pärast Comte’i teooriat. Kunst kuulub pealisehituse hulka. Pealisehitus sõltub baasist. Seega peaks baas ehk...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse- ja maksunduse osakond xxxxxx ,,Tuha Talu OÜ" Praktikaaruanne Õpperühm:xxxxx Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2008-2009 SISSEJUHATUS...................................................................................................... 4 1. TUHA TALU OÜ STRUKTUUR, AJALUGU JA TEGEVUSVALDKONNAD....................................................................................6 2. TUHA TALU OÜ TURUNDUSTEGEVUS, TARNIJAD JA KLIENDID NING KONKURENDID..........................................................................................7 3. TUHA TALU OÜ PERSONALITÖÖ...............................................................8 4. TUHA TALU OÜ RAAMATUPIDAMISE TÖÖKORRALDUS JA TÖÖJAOTUS..............................................................
IT Korraldus SISUKORD IT Korraldus............................................................................................................................................. 1 STRATEEGIA ......................................................................................................................................... 2 IT ARHITEKTUUR................................................................................................................................... 2 VÕRGUD JA TURVALISUS.................................................................................................................... 2 TURVALISUS.......................................................................................................................................... 3 HOOLDUVAHENDID........................................................................................................
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise Instituut Teenindusjuhtimise eriala XXX XXX JUHTIMINE EESMÄRKIDE KAUDU Referaat Juhendaja: Mare Kurvits, PhD Juhtimine eesmärkide kaudu 2 Tartu 2008 SISUKORD EESMÄRK............................................................................................................................3 SISSEJUHATUS...................................................................................................................4 1. STRATEEGIA EESMÄRK............................................................................................... 6 2. OTSUSTAMISE KÄSITLEMISE SUUNAD................................................................... 8 2.1. Otsustamise käsitlemine tegevuse ...
Tarkvara kvaliteedi kordamisküsimused 1. Pakkuge ise kvaliteedi mõiste, võrrelge ülal pakutud mõistega Kvaliteet on nii tootja või kaubamärgiga kaasas käiv omadus, kui ka suhe toote ja nõuete vahel. 2. Kas tarkvara kvaliteedi määratlus erineb teiste toodete kvaliteedi määratlusest? Miks? Ei erine, lihtsalt vaadatakse erinevaid aspekte. 3. Millal võib kvaliteedi määratluses piirduda vaid tootega? Vaid toote ja nõudmistega? Kui kvaliteet on mingi tootja või kaubamärgiga kaasas käiv omadus. 4. Kuidas suhtuda väitesse "Tarkvara kvaliteeti pole olemas, kogu aeg on kiirustamine ja pole aega ühte asja valmis saada, juba tuleb järgmine"? Millist kvaliteedi mõistet siin arvestatakse? Kas / millal on võimalik, et kvaliteeti pole? See oleneb keskkonnast, kus see toode asub. Mõeldud on ideaalse kvaliteedi mõistet. Sageli ei pruugi ideaalset kvaliteeti olemas olla. 5. Tarkvara arenduse tulemid Toode...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond xxxxx xxxxx Raamatupidamise praktika II ,,Tulutee OÜ" Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2009 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................................................................3 1.Ettevõtte struktuur, ajalugu ja tegevusvaldkonnad................................................................................................4 2.Tuha Talu OÜ personalitöö, raamatupidamise töökorraldus ja tööjaotus...........................................
Programmeerimise algkursus 1 - 89 Mida selle kursusel õpetatakse?...................................................................................................3 SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?'......3 PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS.............................3 PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS ..........................................................7 ESIMESE TEEMA KOKKUVÕTE........................................................................................8 ÜLESANDED......................................................................................................................... 8 PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. ...................................................................................9 ..................................................................................................................................
Praktiline personalijuhtimine ja töösuhted TMO0060 Eksamitemaatika 1. Personalijuhtimise eesmärgid ja funktsioonid EESMÄRGID: Efektiivselt töötava personali ligimeelitamine Personali planeerimine Töö analüüs Personali värbamine Personali valik Personali efektiivsuse suurendamine Personali koolitus Personali arendamine Personali hindamine Efektiivse tööjõu säilitamine Töötajate tasustamine Organisatsioonikultuur Töötajatevahelised suhted Eesmärgid on omavahel tihedasti seotud ja üksteisest sõltuvad. FUNKTSIOONID: Töö analüüs Personali planeerimine Personali värbamine Personali valik Personali hindamine Personali hüvitamine Personali arendamine Tööandjate ja töövõtjate vahelised suhted 2. Personalijuhi rollid kaasaegsetes organisatsioonides, millist väärtust loob personalitöötaja Rollid ja väärtus: ...
Õiguse mõiste, tunnused ja tähtsus Kuna õigus on mitmetähenduslik sõna, siis on vaja tähele panna, millises tähenduses õigusest konkreetsel juhul räägitakse. Õigus ideaalses mõttes on väärtusmastaap, millega saab mõõta õiguskorda ja sellest tulenevaid õigustusi. Selles tähenduses sisaldub õiguse mõistes ka õiglus. Õiguse mõiste määratlemisel tuleb alustada juba põhikooli ühiskonnaõpetuse õpikus esitatud tõdemusest, et küsimusele, mis on õigus, on väga raske vastata ja ühest vastust küsimusele, mis on õigus, meil ei ole. Päris üheselt õigeks ja kõikehõlmavalt täpseks vastuseks eeltoodud küsimusele ei saa pidada ka samas õpikus esitatud määratlust, mille kohaselt “tänapäeval on õigus objektiivses mõttes käitumisreeglite süsteemne kogum, mille riik on teinud kõigile ühtmoodi kohustuslikuks ja mille reeglite rikkumise eest saab karistada.” (Taagepera, R. Ühiskonnaõpetus põhikoolile. I osa. Avita, 2008, lk 29) Aga raske on selles vanu...
annaabi.ee 
