1917 2.märts Tallinnas ülelinnaline streik (peale tsaari kukutamist) 26.märts demonstratsioon Petrograadis (mässu tipp) Eesti muudeti kubermangudeks, kubermangukomissaariks sai Jaan Poska 30.märts autonoomia (osaline iseseisvus) Veneametnikud asendati eestlastega, keeleks eesti keel, moodustati Maapäev (Maanõukogu) Septembri lõpul tulevad sisse sakslased Oktoobris võtavad enamlased kubermanguvalitsemise üle (Poskalt Kingissepale) 15.november Maapäev kuulutab end juhiks 1918 Jaanuaris rahvusväeosade asendamine eesti Punaväega Moodustati välisdelegatsioon 18.veebruar saksa armee üldpealetung 19.veebruar erakorraliste volitustega moodustati Eesti Päästekomitee (Konik, Päts, Vilms), koostati iseseisvusmanifest 23.veebruar Pärnus ,,Endla" rõdul loeti ette iseseisvusmanifest 24. veebruar moodustati Ajutine valitsus, peaministriks Päts, manifest kanti ette Tallinnas, Paides, Viljandis 3
· Ühendatakse Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. · Haldusüksuse juhiks saab Jaan Poska · Nõuandev organ kubermangukomissari juures Ajutine maanõukogu, täidesaatev võim Maavalitsus. · Vene ametnikud asendatakse eestlastega. · Luuakse Eesti rahvusväeosad Oktoobripööre · Võimu haaravad enamlased, kes ei poolda rahvuslust. · Eesmärgiks kommunistlik maailma revolutsioon. · Viktor Kingissepp võtab võimu Jaan Poskalt üle. · Kõrgem valitsusasutus - Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. · Linna- maakonnavalitsused asendatakse nõukogudega. · Ühe partei diktatuur Oktoobripöörde järgne majandus · Pankade riigistamine. · Hotellide, äride, suurtööstuse riigistamine. · Mõisnike maa konfiskeeritakse. · Maa kuulutatakse riigi omandiks. · Mõisatest püüti moodustada sotsialistlikke suurmajandeid. Mõisamoonakatest oli kavas moodustada juhtivad komiteed. Arutle · Kes olid enamlaste toetajad
Oktoobris alustasid enamlased ettevalmistusi relvastatud võimuhaaramiseks Venemaal Suuremates linnades moodustati sõjarevolutsioonikomiteed, organiseeriti Punakaardi relvastatud salku 23. Okt saadeti Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee komissarid Tallinna Garnisoni väeosadesse, raudteejaamadesse ja riigiasutustesse, punakaartlased asusid patrullima tänavatel. 27. Okt võttis Viktor Kingissepp võimu üle Jaan Poskalt Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eesotsas oli Jaan Anvelt – kõige olulisemad otsused langetati siiski Petrogradis Demokraatlikult valitud maakonna-, linna- ja omavalitsused asendati enamlaste kontrolli all olevate nõukogudega, kujunes välja ühe partei diktatuur Eesti Asutava Kogu valimised katkestati 1918. A jaanuari lõpul-> Eestis kehtestati
anda venemaa asutav kogu. 26.03 hiiglaslik deomonstratsioon.30.03 ilmus ajutise valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. Ühendati Eestimaa kubermang ja liivimaakubermang ühtseks. Maanõukogu-esimese Eesti parlamentaarse rahvaesinduse valimised. Maavalitsus- Jaan Raamot hiljem Päts. Hakati looma rahvusväeosi. Maa riigistati, eesti asutav kogu arreteeriti. Oktoobri revolutsioon: 27okt võttis enamlane Viktor Kingisepp võimu Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, eesotas Jaan Anvelt, otsustamisõigus oli piiratud. 1918- jaanuaris loodi sidemed suurriikidega ja Lääne-Euroopasse saadeti delegatsioon. 18. veebr. algas saksa pealetung(venelased, sakslased). 19.veebr loodi päästekomitee, moodustati koos Maanõukogu vanamatekogu otsusega(K.Päts, J.Vilms, K.Konik). 21.veebr kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti. 23.veebr Pärnus kell 8 luges Hugo Kuusner
kuulutati ametlikult kubermangu asjaajamiskeeleks ja hakati looma rahvusväeosi. Mõnda aega rahulduti autonoomiaga, kuid järk-järgult hakati ka rääkima täieõiguslikust Eesti osariigist, unistati ka iseseisvast riigist. See tekitas aga konflikte. Esile kerkisid ka enamlased, kes haarasid Venemaal oktoobripöörde käigus võimu. Nad tulid venemaal võimule 25,26.oktoobril ning 27.oktoobril võttis Viktor Kingissepp Jaan Poskalt võimu üle. Kõrgeim kohalik valitsusasutus oli Eestimaa Nõukogude Täitevkommitee, mille eesotsas oli Jaan Anvelt. Enamlased hakkasid ka vastaseid arreteerima ning represseerima, majandusettevõtted riigistati ning rahvusväeosi püüti asendad Punaarmee üksustega. Laiali kästi minna ka maanõukogul, kes seda ei teinud. Järjest rohkem kardeti saksaokupatsiooni. Jõuti järeldusele, et Venemaa ei suuda Eestit selle eest kaitsta ning ainus võimalus end päästa on Venemaast lahku lüüa
*ANTANT (1907) Suurbritannia, Prantsusmaa, väljakuulutamist, liikmed : K.Päts, K. Konik ja Venemaa, USA, hiljem ka Itaalia(1915) J.Vilms Jaan Anvelt eesti enamlaste juht EV väljakuulutamine Johan Laidoner Eesti kindral, vägedejuhataja 23. veebruar 1918 manifesti ettelugemine Pärnus Viktor Kingisepp võttis võimu Poskalt üle Endla teatri rõdul. Luges Hugo Kuusner. 24. veebruar 1918 Võim Tln-s eestlaste kätte 25.02.1918 algas Saksa okupatsioon 05.11.1918 moodustati Balti Hertsogriik Eesti esimese Ajutise Valitsuse peaminister Konstantin Päts, asetäitja Jüri Vilms VABADUSSÕDA (28. nov 1918 2. veebr 1920) 1) Nõukogude Venemaa - Lenin, Eesti enamlased - Jaan Anvelt 2) Eesti väed J. Laidoner 3) Landeswehr (baltisakslased) R. von der Goltz
tingimustel oleks võimalik sõda lõpetada. Oktoobris alustasid bolsevikud relvastatud võimuhaaramiseks Venemaal. 23. oktoobri õhtul saatis Revolutsioonikomitee oma komissarid Tallinna strateegilistesse kohtadesse patrullima. 26. oktoobril saadi teada Ajutise Valitsuse kukutamisest Peterburis ning seejärel anti tallinlastele teada, et ,,pööre on täitsa korda läinud". 27. oktoobril võttis enamlane Viktor Kingisepp võimu kubermangu komissar Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai seejärel Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. Demokraatlikult valitud maakonna-, linna- ja vallaomavalitsused asendati enamlaste kontrolli all seisvate töörahva saadikute nõukogudega. Seniste kohtute asemele loodi revolutsioonilised tribunalid, mis eirasid seadusi ja lähtusid üksnes nii-öelda revolutsioonilisest südametunnistusest. Pankade, ettevõtete, äride ning ka elamute riigistamine. Ühesõnaga kogu maa kuulutati riigi omaks.
Rahvuslust eitaval seisukohal olid eesti poliitikutest ainult enamlased. Enamlaste siht: vallandada kommunistlik maailmarevolutsioon ja luua kogu maailma hõlmav uut tüüpi internatsionaalne ühiskond. Oktoobris alustasid enamlased ettevalmistusi relvastatud võimuhaaramiseks Venemaal. 26. oktoobril , saadi teada Ajutise Valitsuse kukutamisest Petrogradis. 27. oktoobril võttis enamlane Viktor Kingissepp võimu kubermangukomissaar Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt. Venemaast lahkulöömine. Eesti ala haldusjaotus Vene riigi koosseisus enne autonoomiat :Eestimaa kubermang ja Põhja-Liivimaa kubermang ja pärast autonoomiat : Eestimaa ühtne rahvuslik kubermang ( seda juhtis kubermangukomissar Jaan Poska). Eesti kujunes omalaadne kaksikvõim. Ensmilike asutuste kõrval tegutsesid Maanõukogud ja Maavalitsus ning
· Kõikjal ei suudetud olukorda kontrollida · Sõda, sakslased Saaremaal ja Hiiumaal Rahvuslaste nägemus · Enamlaste kultuur süveneb · Oht sattuda saksa võimu alla · Otsida toetust Antanti riikidelt · Iseseisev Eesti riik (Jaan Poska) 15. nov. · Kokku tuli asutav kogu · Riigikorra määrab Eesti asutav kogu · Seni võim Maapäeval Enamlaste võimule tulek, kukutati Ajutine Valitsus Petrogradis Tagajärjed: · Jaan Poskalt võttis võimu Viktor Kingisepp · Kõrgemaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee · Eestlastest ametnikud asendati enamlaste kontrolli all olevate inimestega · Kujunes ühe partei diktatuur · Majandusreformid · Ettevõtete riigistamine · Ettevalmistused elamute natsionaliseerimiseks · Maa kuulutati riigi omandiks · Mõisnike maavaldused konfiskeeriti 5)Eesti iseseisvumine 1918-
· Kõikjal ei suudetud olukorda kontrollida · Sõda, sakslased Saaremaal ja Hiiumaal Rahvuslaste nägemus · Enamlaste kultuur süveneb · Oht sattuda saksa võimu alla · Otsida toetust Antanti riikidelt · Iseseisev Eesti riik (Jaan Poska) 15. nov. · Kokku tuli asutav kogu · Riigikorra määrab Eesti asutav kogu · Seni võim Maapäeval Enamlaste võimule tulek, kukutati Ajutine Valitsus Petrogradis Tagajärjed: · Jaan Poskalt võttis võimu Viktor Kingisepp · Kõrgemaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee · Eestlastest ametnikud asendati enamlaste kontrolli all olevate inimestega · Kujunes ühe partei diktatuur · Majandusreformid · Ettevõtete riigistamine · Ettevalmistused elamute natsionaliseerimiseks · Maa kuulutati riigi omandiks · Mõisnike maavaldused konfiskeeriti 5)Eesti iseseisvumine 1918-
ametnikud eestlaste vastu 4) Eesti keel sai ametlikuks asjaajamiskeeleks. OKTOOBRIPÖÖRE_____________________________________________________ 1917. a tekkisid Eesti terve hulk erakondi. Rahvuslust eitasid üksnes enamlased (eesmärgiks sotsialistlik võimupööre, NK võimu kehtestamine). VSDTP enamlik tiib tõusis 1917. a jooksul järjest tähtsamaks. Enamlaste edu põhines vastutustundetul demagoogial. 27. oktoober võttis Viktor Kingissepp võimu Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee! VKJ-15.nov, UKJ-30.nov. 1917. ISESEISVUMINE___________________________________________________________ Maanõukogu- parlament, rahvanõukogu. Sisuliselt võib öelda, et Eesti Vabariigi iseseisvus kuulutati välja juba 15. novembril (de jure). ,,Manifest kõigile (ehk mitte ainult eestlastele) Eestimaa rahvastele" ehk ,,Iseseisvusmanifest" Koostasid Juhan Kukk ja Ferdinand Peterson
Uue haldusüksuse eesotsa astus keskvalitsuse poolt ametisse nimetatud kubermangukomissaar Jaan Poska. Nõuandvaks organiks sai Ajutine Maanõukogu (Maapäev), täidesaatvaks asutuseks Maavalitsus. Eesti keel kuulutati kubermangu ametlikuks asjaajamiskeeleks. Kõik riigiametnikud pidid oskama eesti keelt. Hakati looma ka Eesti rahvusväeosi. 2. 1917. novembris toimus Venemaal oktoobrirevolutsioon, ka Eestis haarasid võimu kohalikud enamlased Viktor Kingissepp võttis võimu üle Jaan Poskalt. Kõrgeimaks võimuorganiks oli enamlastel ESRK (Eestimaa sõjarevolutsiooni komitee), mille täidesaatev organ oli ENTK (Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee), selle eesotsas seisis Jaan Anvelt. Lühikese ajaga võtsid enamlased võimu üle nii kohalikul kui ka kõrgemal tasandil. Majanduses alustati natsionaliseerimist, mõisnikelt konfiskeeriti maa ja kuulutati riigi omandiks, ka pangad, tööstusettevõtted, hotellid jms riigistati. Taga hakati kiusama
kuulus Päästekomiteesse. Andres Larka(1879-1943)-erukindral, sai Vabadussõjalaste Keskliidu esimeheks. Artur Sirk(1900-1937)-Advokaat. Etendas Larka kõrval suurt rolli Vabadussõjalaste Keskliidus. Johan Laidoner-Sõjavägede ülemjuhataja, muutis senise poolstiihilise partisanivõitluse sihipäraseks sõjategevuseks. Teosteas koos Pätsiga 34a. sõjaväelise riigipöörde. Viktor Kingissepp-enamlane, võttis 27 oktoobril 1917 võimu Jaan Poskalt üle. 3)Dateeri: kuulutati välja Eesti Vabariik-24 veebruar 1918 sõlmiti Tartu rahu-2 veebruar 1920 algas Vabadussõda-28 november 1918 maareform-1919 I põhiseadus-15 juuni 1920a. Rahareform-1972 1.detsembri mäss-1.dets 1924 II põhiseadus-1933, pidi jõustuma 34a jaanuaris Pätsi riigipööre-12 märts 1934 III põhiseadus-1937, pidi jõustuma hakkama 38a. jaanuaris 4)Millised olid enamlaste ümberkorraldused Eestis peale oktoobripööret?
kommunistlik maailmarevolutsioon, luua kogu maailma hõlmav ühine ühiskond. Oktoobri kuus alustasid enamlased ettevalmistusi relvastatud võimuhaaramiseks Venemaal , nad pöörasid ka tähelepanu suurematele linnadele kus asus relvastus ( seal hulgas ka Tallinn) , nad lootsid nendelt linnadelt abi saada.Tallinnas seati valve tänavatele , väeosadesse, raudteejaamadesse ja riigiasutustesse . 26 oktoobril teatati et riigipööre toimis. 27 okt võttis Viktor Kingisepp Jaan Poskalt võimu ära. Pärast riigipööret enamlaste toetus langes, sest nad võtsid Eestilt õigused ära , alustasid arreteerimisi , korraldasid majandus reforme. Pärast Riia langemist Sakslaste kätte hakkas Eestlaste seas levima kuulujutud , et venemaa ei suuda kaitsta eestit sakslaste eest (eesotsas Tõnisson). Tekkisid mitmed mõtted : tekitada soome-Eesti unioon , Läti-Eesti kaksikriik, Balto-skandia. Oktoobripööre süvendas veelgi arusaama lahkulöömise möödapääsmatusest
1909- Tartus asutatakse Eesti Rahva Muuseum 23.02.1917- Veebruarirevolutsioon, mille käigus kukutatakse Nikolai II 2.03.1917- ülelinnaline streik Tallinnas, kes punalippude ja mässulaulude saatel poliitvange vabastama suundusid 26.03.1917- eestlaste hiiglasik demonstratsioon Petrogradis 30.03.1917- ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta 25.10.1917- 27.10.1917- enamlane Viktor Kingissepp võtab võimu kubermangukomissar Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee 15.11.1917- Maanõukogu otsus, mis säteastas järgmise: 1) Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav kogu 2) kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni on ainus kõrgema võimu kandja Eestis Maanõukogu 3) Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused 21.02.1918- vanematekogu kiidab heaks iseseisvusmanifesti 23.02.1918- esimesena loetakse ette Iseseisvusmanifest Pärnus Endla teatris. 24.02
*kohtute asemel revolutsioonilised tribunalid, mis eirasid seaduseid ja lähtusid ,,revolutsioonilisest südametunnistusest" *piirati poliitiliste vastaste tegutsemisvabadust, keelustati nende koosolekud, sulgeti ajalehed, vangistati juhte. *kehtestati Eesti piiramisseisukord, algas baltisakslaste ja eesti rahvuslaste arreteerimine Millega läksid 1917.a ajalukku ... Poska? Kubermangukomissar Laidoner? 1. Eesti polgu ülem Viktor Kingissepp? Võttis võimu üle 27.10 Poskalt Jaan Anvelt? Eestimaa nõukogude Täitevkomitee eesotsas ainus kõrgema võimu kandja, saadeti laiali > 1917-1918 põranda alla Iseseisvumine
Sinna valiti 62 saadikut. Tuli kokku mais ja seal seati ametisse Maavalitsus, kellele kuulus nüüdsest täidesaatev võim. d) Oktoobripööre - 1917. aastal võtsid VSDTP enamlased eesotsas Leniniga võimu üle. Eestis võttis võimu üle Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. Muudatused: · Enamlaste kätte koondus võim. · Viktor Kingissepp võttis Poskalt võimu üle. · Maapäev aeti laiali. · Punakaardi relvastatud salkade laialisaatmine. · Suurte ettevõtete riigistamine nt tööstusettevõtted ja pangad. · Kirik lahutati riigist ja kool kirikust, mõndadest kirikutest tehti punased rahvamajad. · Eestist pidi saama Venemaa osa. · Mõisad võeti baltisakslastelt ära. e) Iseseisvumine: Maanõukogu kuulutas ennast oma 15. Novembri 1917
(Laur 1997: 39, 40) 1917. a . oktoobris moodustasid enamlased võimu võtmiseks Eestimaa Sõja- Revolutsioonikomitee (Eestimaa SRK). 23. okt. õhtul saatis SRK oma komissarid Tallinna sõjaväeosadesse, raudteejaamadesse ja ametiasutustesse. Linnatänavail hakkasid patrullima Punakaardi salgad. 26. okt. alustas SRK riigivõimu tegelikku ülevõtmist ning 27. okt. ilmusid Toompeale Eestimaa SRK volinikud ja vormistati dokument, mille kohaselt kõrgem täidesaatev võim läks J. Poskalt üle SRK abiesimees V. Kingisspeale. Algasid enamlaste reformid- täidesaatvat võimu teostas Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee; maakondades, linnades ja valdades valiti töörahva saadikute nõukogud. Valimised olid ebademokraatlikud- osalemisõiguse sai vaid töörahvas, jõukamad kodanikud jäeti pealtvaatajaiks. (Laur 1997: 41) 1918. aasta jaanuaris tehti Eesti Asutava Kogu valimised, kuid kui selgus, et enamlased ei saavuta parlamendis absoluutset enamust, valimised katkestati
11. novembril 1918 a. Võimude aitamiseks ja kaitseks loodi esimene relvastatud kaitsestruktuur, Johan Pitka ja kindral Ernst Põdderi eestvedamisel. Millega on läinud Eesti iseseisvumise ajalukku järgmised isikud? J.Poska Oli Rahvuskubermangu komissar ja Eesti Ajutise Valitsuse välisminister. J.Anvelt Ta oli Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee eesotsas olev isik ja Eesti Töörahva Kommuuni juht.. V.Kingissepp Oli enamlane kes võttis võimu üle kubermangukomissar J. Poskalt. J.Vilms advokaat, Päästekomitee liige ja Eesti Ajutise Valitsuse abiesimees ja kohtuminister. 3 Ajalugu K.Päts poliitikamees, Päästekomitee liige ja Eesti Ajutise Valitsuse peaminister ja siseminister. K.Konik Maavalitsuse organisaator ja arstist Päästekomitee liige. Miks hakkas 1917.a
pidasid rahvuslikke püüdlusi segavaks teguriks ning taunisid teravalt kõiki rahvuslikke ilminguid. Oktoobris saavutasid juhtpositsiooni töörahva nõukogusid ühendav kaitseorganisatsioon- eestimaa nõukogude täitevkomitee. Enamlased lubasid sõja jätta, anda maad. Oktoobris alustasid enamlased ettevalmistusi relvastatud võimuhaaramiseks Venemaal. 26.oktoobril kukutati ajutine valitsus petrogradis. 27. oktoobril võttis enamlane Viktor Kingissepp võimu Jaan Poskalt üle. Kõrgemimaks kohalikuks valitusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eestotsas seisis Jaan Anvelt. Kõik olulised otsused langetati enamlaste partei keskkomitees Petrogradis. Demokraatlikult valitud omavalitsused asendati töörahva saadikute nõukogudega. Miilitsa asemel alustas tegevust enamlik Punakaart ning Eesti rahvusväeosi püüti asendada Punaarmee üksustega. Kohtute asemel loodi revolutsioonilised tribunalid, mis eirasid kõiki seadusi. Enamlased piirasid oma
1896.aastal asus toimetama Postimeest, kus tõstis esile eestlaste rahvusluse edendamist ning astus jõuliselt välja nii venestamise kui ka saksastamise vastu. Tänu tema mõttele kroon devalveerida sai Eesti üle majanduskriistist. Jaan Poska (1866-1920) Tallinna endine linnapea ja vandeadvokaat, pidas ka rahvuskubermangu komissari ametit. Nikolai II Venemaa viimane kroonitud keiser, Viktor Kingisepp - enamlane kes võttis 27. okt üle võimu Jaan Poskalt. Johan Laidoner - sõjalise kõrgharidusega staabiohvitser, sai Eesti diviisi ülemaks 1905, 1917 Veebruari- ja Oktoobrirevolutsiooni põhjused, käik, tulemused. Eestis, Venemaal. 1905.a revolutsiooni ajendiks Verine Pühapäev, põhjustas protestimeeleavavalduse kogu Venemaal. Tallinnas toimus streike, miitinguid. Rahutused levisid Tallinnast välja, haarates käsitöölisi, tudengeid, sulaseid jne. Maal hävitati mõisavara, sagenesid kokkupõrked politsei ja sõjaväega, streigid muutusid
Revolutsioonuikomitee, mille eesotsas seisid Ivan Rebtsinski ja Viktor Kingsepp. -23.oktoobril saatis SRK oma komissarid Tallinna sõjaväeosadesse, raudteejaamadesse, ametiasutustesse. Linnatänavail asusid patrullima Punakaardi salgad. - 26.okt alustas SRK rõõgivõimu tegelikku ülevõtmist. Samal päeval võtsid kohalikud SRK'd üle ametiasutused Tartus ja Narvas. - 27okt ilusid Toompeale Eestimaa SRK volinikud, vormistati dokument, millekohaselt läks võim J. Poskalt üle V. Kingsepp Reformid -Valimised olid ebademokraatlikud- osalemisõiguse said vaid töörahvas ja jõukamad kodamikud jäid passiivseks. -Kõrgem seaduslik asutus oli Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee kuid kõige olilisemad korraldused tulid Petrogradist: Nõukogude Täitevkomitee- Jaan Aavelt. -Kui Eesti Asutava Kogu valimistel 1918 selgus, et enamlased ei saavuta parlamendis absoluutset enamust, siis valimised katkestati.
pahempoolsed. Enamlased olid Eestimaa vastu. Enamlaste riigipööre 1917 otsustasid vene enamlased eesotsas Vladimir Uljanovi (Lenini) pealekäimisel Ajutise valitsuse kukutada. Tema plaani kohaselt tuli mõnes paigas juba enne riigipööret hõivata raudteejaamad, telegraaf jne. Pärast Petrogradilt võimu üle võtmist tehti seda ka Eestis: Toompeal allkirjastas Viktor Kingsepp dokumendi, millega ta asjaajamise Jaan Poskalt üle võttis. Täidesaatev võim läks Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee kätte, eesotsas Jaan Anvelt. Enamlased lootsid endiselt valimised võita, nad said valimistel üle 40% häältest. Tõnissoni ja Pätsi liit sai 29% häältest Olukord jäi ebamääraseks, sest juhtima jäid mitu üksteist välistavat võimu. 37. peatükk Iseseisvuse väljakuulutamine ja Saksa okupatsioon 1918 Maanõukogu otsus
Algas evakueerimine ja vene ametnike, tööliste pagemine itta. Baltisaksa rüütelkonnad aktiveerusid ja arendasid tegevust Eesti ja Läti andmiseks Saksamaa võimu alla. Oktoobripööre : 26.okt. 1917 viisid enamlased Petrogradis läbi relvastatud riigipöörde, haarasid võimu ning kuulutasid Rahu- ja Maadekreedi. Nende plaan oli võtta enda alla enne Petrogradi Tallinn, Kroonulinn ja Helsingi. Tallinnas moodustati Sõja-Revolutsioonikomitee (I.Rabtsinsk ja V.Kingissepp-võttis Poskalt üle kubermanguvalitsuse). 27.okt võim Eestimaa Nõukogude Täitevkomiteele eesotsas J.Anveltiga. Säilis siiski kaksikvõik, sest Maapäev tegutses edasi. Rahvusväeosad koondati Eesti Diviisiks alampolkovnik J.Laidoneri juhtimisel. Maa, pangad ja tööstusettevõtted riigistati, piirati sõna- ja südametunnistusvabadust, suleti opositsioonilisi ajalehti, arreteeriti rahvuslikke ja baltisaksa tegelasi. Novembri valimistel Asutavasse Kogusse toetas ¾ sotsialistlikke erakondi, enamlasi 40,4%
Nad püüdsid luua kogu maailma hõlmav internatsionaalne ühiskond. Enamlased kuulusid ülevenemaalisse parteisse. VSDTP enamlik tiib tõusis 1917. aasta jooksul tähtsamaks, kasvas liikmete arv. Oktoobris saavutasid enamlased juhtpositsiooni Eestimaa Nõukogude Täitevkomitees. ,,Maha sõda!", lubadused maa osas. Enamlased moodustasid sõjarevolutsioonikomiteed ja organiseerisid Punakaardi salku. 27. oktoobril võttis enamlane Vikto Kingissepp võimu Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. Komitee etteotsa asus Jaan Anvelt. Demokraatlikult valitud omavalitsused asendati töörahva saadikute nõukogudega. Miilitsa asemel alustas tegevust enamlik Punakaart. Eesti rahvusväeosi püüti asendada Punaarmee üksustega. Seinste kohtute asemele loodi revolutsioonilised tribunalid, eirati kõiki seadusi. Kujunes välja ühe partei diktatuur.
Enamlaste edu põhines demogoogial, loosungiga ,,Maha Sõda!". Oktoobris alustasid nad ettevalmistusi võimuhaaramisesks Venemaal. 23.okt asusid komissarid Tallinna garnisoni väeosadesse, raudteejaamadesse ja riigiasutustesse ning punakaartla- sed patrullisid linna tänavail. 26.okt saadi teada, et Ajutine Valitsus kukutati Petrogradis ning anti teada tallinlastele ,et ,,pööre on täitsa korda läinud". 27.okt võttis enamlane V.Kingsepp võimu kubermangukomissar Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks võimuks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. Maakonna-, linna- ja vallaomavalitused asendati töörahva saadikute nõukogudega. Miilitsa asemele tuli enamlik Punakaart. Kohtute asemele loodi tribunalid, mis eriasid kõiki seadusi. Kujunes välja ühe partei diktatuur. Enamlased piirasid poliitiliste vastaste tegevusvabadust, keelustasid nende koosolekuid, sulgesid ajalehti, vangistasid juhte. Majandusreformid algasid pankade riigistamisega
see idee veel ei olnud. Enamlaste riigipööre *1917.a okt otsustasid Vene enamlased Vladimir Uljanovi (Lenini) pealekäimisel Ajutise Valitsuse kukutada. Lenini plaani kohaselt tuli mõnes paigas, k.a Tln juba enne riigipööret hõivata raudteejaamad, telegraaf jm. *Kui Petrogradis oli võim võetud, tehti seda ametlikult ka Eestis: Toompeal allkirjastas nn Sõja-Revolutsioonikomitee abiesimees V.Kingissepp dokumendi,millega ta Poskalt asjaajamise üle võttis.Täidesaatev võim läks Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee kätte, mille eesotsas oli J.Anvelt. *Mõni nädal pärast riigipööret toimunud ülevenemaalise Asutava Kogu valimistel olid enamlased saanud üle 40% häältest.Tõnissoni ja Pätsi liit ,Demokraatlik Blokk oli kogunud 29%. EESTI AEG 37.Iseseisvuse väljakuulutamine ja Saksa okupatsioon 1918 Maanõukogu otsus *1917.a hilissügisel hakkas levima arusaam,et Venemaa laguneb ning et Eesti jääb omapead
E. Oktoobripööre ja enamlaste võim Eestis · 1917.a oktoobris moodustasid enamlased Eestimaa Sõja- revolutsioonikomitee (SRK), mille eesotsas seisid Ivan Rabtshinski ja Viktor Kingissepp ning mis oli loodud võimu võtmiseks. 26. oktoobril, saanud teate bolshevistliku riigipöörde õnnestumisest petrogradis, alustas SRK riigivõimu tegelikku ülevõtmist · 27. oktoobril läks kõrgem täidesaatev võim kubermangukomissar Poskalt üle SRK abiesimees Kingissepale · kõrgemaks seadusandlikuks asutuseks sai Eestimaa SRK. Täidesaatev võim kuulus aga Eestimaa Nõukogu Täitevkomiteele eesotsas Jaan Anveltiga. · Maakondades, linnades ja valdades hakati valima nõukogusid. Valimised olid ebademokraatlikud osalemisõiguse sai vaid töörahvas jõukama kodanikud jäeti üksnes pealtvaatajate rolli. · 28. november 1917.a Maapäeva istung-kuni Eesti Asutava Kogu
tähelepanu. Neis linnades paiknesid arvukad relvastatud väekoondised, millest loodeti suurt abi riigipöörde teostamisel. 23. oktoobri õhtul saadeti komissarid Tallinna garnisoni (sõjaväeosa), raudteejaamadesse ja riigiasutustesse ning punakaartlased asusid patrullima linna tänavail. 26. oktoobril, mil saadi teada Ajutise Valitsuse kukutamisest, anti tallinlastele teada, et pööre on korda läinud. 27. oktoobril võttis enamlane Viktor Kingissepp võimu kubermangukomissar Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt. Kõik olulisemad otsused langetati siiski enamlaste partei keskkomitees Petrogradis. Demokraatlikult valitud maakonna-, linna- ja vallaomavalitsused asendati enamlaste kontrolli all seisvate nõukogudega. Eesti rahvusväeosi püüti asendada Punaarmee üksustega. Kujunes välja ühe partei diktatuur. Enamlased piirasid oma poliitiliste vastate tegevusvabadust,
· 26.märts toimub Petrogradis hiiglaslik demonstratsioon · 30.märts ilmub määrus ,,Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta" · Kubermangude vene ametnikud asendatakse eestlastega · Moodustatakse maavalitsus ja maanõukogu, looma hakatakse rahvusväeosi · 1917 moodustuvad paljud uued erakonnad · Enamlased tõusevad juhtivaks poliitjõuks · Oktoobris toimub enamlaste relvastatud võimuhaaramine Venemaal · Oktoobripööre õnnestub ja Jaan Poskalt võtab võimu üle Viktor Kingisepp Valitsusasutuseks saab Eestimaa Nõukogude Täitevkommitee · Kujuneb välja ühe partei diktatuur, toimuvad majandusreformid (nt pankade riigistamine) · Tõnissoni algatusel hakatakse rääkima Venemaast lahtilöömisest, sest I maailmasõda käis täie hooga ja Venemaa ei olnud tol hetkel suuteline Eestit enam Saksamaa rünnakute vastu kaitsma räägiti ühtse, neutraalse Balti riigi loomisest · 15
Neis linnades paiknesid arvukad relvastatud väekoondised, millest loodeti suurt abi riigipöörde teostamisel. 23. oktoobri õhtul saadeti komissarid Tallinna garnisoni (sõjaväeosa), raudteejaamadesse ja riigiasutustesse ning punakaartlased asusid patrullima linna tänavail. 26. oktoobril, mil saadi teada Ajutise Valitsuse kukutamisest, anti tallinlastele teada, et pööre on korda läinud. 27. oktoobril võttis enamlane Viktor Kingissepp võimu kubermangukomissar Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt. Kõik olulisemad otsused langetati siiski enamlaste partei keskkomitees Petrogradis. Demokraatlikult valitud maakonna-, linna- ja vallaomavalitsused asendati enamlaste kontrolli all seisvate nõukogudega. Eesti rahvusväeosi püüti asendada Punaarmee üksustega. Kujunes välja ühe partei diktatuur. Enamlased piirasid oma poliitiliste vastate
Enamlaste riigipööre 1917. aasta oktoobris otsustasid Vene enamlased Vladimir Uljanovi (Lenini) pealekäimisel Ajutise Valitsuse kukutada. Lenini plaani kohaselt tuli mõnes paigas (kaasa arvatud Tallinnas) juba enne riigipööret hõivata raudteejaamad, telegraaf jm. Kui Petrogradis oli võim juba üle võetud, tehti seda ametlikult ka Eestis: Toompeal allkirjastas nn. Sõjarevolutsioonikomitee aseesimees Viktor Kingissepp dokumendi, millega ta asjaajamise Jaan Poskalt üle võttis. Täidesaatev võim läks Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee kätte, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt. Olukord oli pinev, ehkki suhteliselt rahulik. Opositsioonierakonnad tegutsesid ka pärast enamlaste riigipööret edasi ja laiali ei saadetud isegi eesti väeosi, kuna enamlastel ei olnud selleks jõudu. Enamliku täitevkomitee korraldust trotsides tegutses esialgu edasi ka Maapäev. Peatükk 37 1918. aasta Maanõukogu otsus
Poska peaministri faktiliseks asetäitjaks. 1918. sügisel olid Saksa okupatsioonivõimud sunnitud Poska võimu, autoriteeti ja ametit juba aktsepteerima, sest Saksamaa oli sõda kaotamas ja nende üldine võim vähenes igal pool. Kui Saksamaal puhkes revolutsioon, siis hakkasid ka Talinnas paiknevad soldatid ja madrused sellega kaasa minema ning linnas tekkisid toitlusrahutused. Okupatsioonivägede juhataja kindral Secendorff pöördus Poska poole, hirmul, küsis kindal J. Poskalt nõu, kuidas rahvast rahustada. Poska vastas, et peatingimuseks on Eesti Maapäeva kokkukutsumine. Seepeale kutsus Poska kokku Ajutise Valitsuse. Esimene istung toimus 11. ning esimene avalik istung 12. novembril. 17. detsembril asus Poska koos paari kaaslasega Pariisi, kus toimus rahukonverents, sest seal olid lubanud suurriigid Eesti saatuse määrata. Leiti, et Eesti iseseisvuse küsimust ei tohi ilma Venemaa nõusolekuta kindaks määrata
tingimustel oleks võimalik sõda lõpetada. Oktoobris alustasid bolsevikud relvastatud võimuhaaramiseks Venemaal. 23. oktoobri õhtul saatis Revolutsioonikomitee oma komissarid Tallinna strateegilistesse kohtadesse patrullima. 26. oktoobril saadi teada Ajutise Valitsuse kukutamisest Peterburis ning seejärel anti tallinlastele teada, et ,,pööre on täitsa korda läinud". 27. oktoobril võttis enamlane Viktor Kingisepp võimu kubermangu komissar Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai seejärel Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. Demokraatlikult valitud maakonna-, linna- ja vallaomavalitsused asendati enamlaste kontrolli all seisvate töörahva saadikute nõukogudega. Seniste kohtute asemele loodi revolutsioonilised tribunalid, mis eirasid seadusi ja lähtusid üksnes nii-öelda revolutsioonilisest südametunnistusest. Pankade, ettevõtete, äride ning ka elamute riigistamine. Ühesõnaga kogu maa kuulutati riigi omaks.
Tõnisson: `Venemaa on surmahaige' idee liidust Skandinaavia - Balti riikidega Esimesed arglikud mõtted iseseisvusest Saksamaa vallutab Eesti saared Tallinnatööliste ja doldatite nõukogust kujuneb Poska konkurest Oktoobri keskel enamlastele üle-eestimaalisel nõukogude kongressil enamus täitevkomitee juhiks Jaan Anvelt Võim enamlastel 22.10.1917 moodustatakse Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee Juhiks Viktor Kingissepp Võtab Poskalt võimu üle 15.11.1917 ajavad enamlased laiali Maanõukogu teised erakonnad, kes Maanõukogus, kogunevad viimasele istungile, lepitakse kokku et Maanõukogu tähtsaim asutus kuni pole veel Asutavat Kogu tegevust jätkab Maanõukogu vanemate kogu, võimalik ka põranda all tegutseda Maanõukogu kuulutab ennast kõrgeima võimu kandjaks Rüütelkonnad üritavad ennast jaanuaris 1918 iseseisvaks kuulutada Asutava Kogu valimised jaanuaris kehtestatakse enamlaste poolt
teostamisel. 23. oktoobri õhtul saatis Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee oma komissarid Tallinna garnisoni väeosadesse, raudteejaamadesse ja riigiasutustesse ning punakaartlased asusid patrullima linna tänavail. Esialgu sellega piirduti ning alles 26. oktoobril, mil saadi teada Ajutise Valitsuse kukutamisest Petrogradis, anti tallinlastele teada, et ,,pööre on täitsa korda läinud". 27. oktoobril võttis enamlane Viktor Kingissepp võimu kubermangukomissar Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt. Täitevkomitee tegelik otsustamisõigus oli siiski piiratud, sest kõik olulisemad otsused langetati enamlaste partei keskkomitees Petrogradis. Järgnevalt asendati demokraatlikult valitud maakonna-, linna- ja vallaomavalitsused enam laste kontrolli all seisvate töörahva saadikute nõukogudega. Miilitsa asemel alustas tegevust enamlik Punakaart ning Eesti
Linnatänavail asusid patrullima Punakaardi salgad. 26. oktoobril, saanud teate bolsevistliku riigipöörde õnnestumisest Petrogradis, alustas SRK riigivõimu tegelikku ülevõtmist. Korraldati miitinguid ja demonstratsioone enamlaste toetuseks. Samal päeval võtsid kohalikud SRK-d üle ametiasutused Tartus ja Narvas. 27. oktoobril ilmusid Toompeale Eestimaa SRK volinikud; vormistati dokument, mille kohaselt kõrgem täidesaatev võim läks kubermangukomissar J. Poskalt üle SRK abiesimees V. Kingsepale. (T. Tannberg, A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, A. Pajur, Eesti ajalugu. Tallinn: Avita 2001, lk 199) Sammud iseseisvuse poole Eestis koondusid kõik ülejäänud erakonnad enamlaste vastu, kes ei soovinud kellegagi oma võimu jagada ja olid veendunud nende poolt valitud te ainuõiguses. Enamlased olid Eesti iseseisvuse vastu (pärast maailmarevolutsiooni võitu ei pidanud nende arust nagunii mingeid
Alustati ettevalmistusi relvastatud võimuhaaramiseks. Iseseisvumine Oktoobripööre Eestis. Võimu võtmiseks moodustasid enamlased 1917. oktoobris Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee Eestimaa SRK, mille eesotsas seisid Rabtsinski ja Kingisepp. 23. okt. Punakaardi salgad linnatänavail. 26. okt. SRK alustas riigivõimu tegelikku ülevõtmist, sest Petrogradis oli see õnnestunud. Vormistati dokument, mille kohaselt kõrgem täidesaatev võim läks Jaan Poskalt üle Viktor Kingissepale. Valimised olid ebademokraatlikud, Eesti Asutava Kogu valimistel, kui selgus, et enamlased ei võidaks neid, siis katkestatu valimised. Kärbiti kodanikuõigusi. Majandusreformid pankade, tööstusettevõtete, suuräride, hotellide jms riigistamine. Maa kuulutati riigi omandiks. Maapäeval vist plaanitigi, et niipea kui Saka okupatsioon on muutumas tõelisuseks, tuleb Eesti kuulutada iseseisvaks. 1918. jaanuaris loodi kontaktid välisriikidega ja tutvustati neile
26. oktoobril 1917. aastal saanud teate enamliku riigipööprde õnnestumisest Petrogradis, alustas SRK riigivõimu tegelikku ülevõtmist, korraldati miitinguid ja demonstratsioone enamlaste toetuseks, võeti üle ametiasutused Tartus ja Narvas 27. oktoobril 1917. aastal ilmusid Toompeale SRK volinikud, kes vormistasid dokumendi, mille kohaselt läks kõrgeim täidesaatev võim kubermangukomissar Jaan Poskalt üle SRK abiesimees Viktor Kingissepale · ENAMLASTE REFORMID: Olulisemad korraldused tulid Petrogradist Seadusandlikuks asutuseks sai Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee Täidesaatvat võimu teostas Eestimaa nõukogude Täitevkomitee Valimised olid ebademokraatlikud osalemisõiguse sai vaid töörahvas Võim kujunes ühe partei diktatuuriks Kärbiti kodanikuõigusi: keelustati poliiitilised koosolekud, suleti mitmed ajalehed,
küsimuse. Maapäeva 25nda augusti koosolekul leidis Tõnisson, et kuna venelastelt pole abi loota, siis tuleb viia Eesti küsimus rahvusvahelisele areenile. Peeti vajalikuks saata Euroopasse telegatsioon. Iseseisvuse väljakuulutamine Võimu võtmiseks moodustasid enamlased Eestimaa Sõja-Revolutsiooni komitee, mille eesotsas oli Viktor Kingissepp. 27ndal oktoobril 1917 ilmusid toompeale sõjarevolutsiooni komitee volinikud ning kõrgem täidesaatevvõim läks Poskalt üle Kingissepale. Täidesaatvat võimu teostas Eestimaa Nõukogude täitevkomitee, mida juhtis Jaan Anvelt. Kui Eesti asutavakogu valimistel selgus, et enamlased ei võida, siis valimised katkestati. Piirati kodanikuõigusi, suleti ajalehti, arreteeriti rahvuslasi ja kirikud muudeti rahvamajandiks. Majandusreformid algasid pankade riigistamisega, seejärel riigistati ettevõtted ja ärid. Maa kuulutati riigi omandiks, kuid talurahvale maad ei antud. Loodi ühismajandid.
kaotati Eesti seisuslik kord. Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee - sai vormiliseks Eestimaa kõrgeimaks valitsusasutuseks, kuid tegelikult tulid kõik käsud Petrogradist. Oktoobripööre - võimu võtmiseks moodustasid enamlased Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, mille eesotsas seisid Ivan Robtsinski ja Viktor Kingisepp. Korraldati miitinguid ja demonstratsioone enamlaste toetuseks. Vormistati dokument, mille kohaselt läks kõrgeim täidesaatev võim kubermangukomissar J. Poskalt üle Viktor Kingissepale. Enamlaste reformid - Maakondades, linnades ja valdades valiti töörahva raadikute nõukogud, mis võtsid senistelt omavalitsusasutustelt võimu üle. Valimised oldi ebademokraatlikud. Kui Eesti Asutava kogu valmisel avastati,, et enamlased ei saavuta parlamendis enamust, valimised katkestati, Kärbiti kodanikuõigusi: keelustati poliitilised koosolekud, suleti ajaleht, arreteeriti rahvuslasi, ei respekteeritud usuvabadust, koolidest kaotati usuõpetus
seisuslik kord. *Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee -sai vormiliseks Eestimaa kõrgeimaks valitsusasutuseks, kuid tegelikult tulid kõik käsud Petrogradist. *Oktoobripööre - võimu võtmiseks moodustasid enamlased Eestimaa Sõja- Revolutsioonikomitee, mille eesotsas seisid Ivan Robtsinski ja Viktor Kingisepp. Korraldati miitinguid ja demonstratsioone enamlaste toetuseks. Vormistati dokument, mille kohaselt läks kõrgeim täidesaatev võim kubermangukomissar J. Poskalt üle Viktor Kingissepale. enamlaste reformid- Maakondades, linnades ja valdades valiti töörahva raadikute nõukogud, mis võtsid senistelt omavalitsusasutustelt võimu üle. Valimised oldi ebademokraatlikud. Kui Eesti Asutava kogu valmisel avastati,, et enamlased ei saavuta parlamendis enamust, valimised katkestati, Kärbiti kodanikuõigusi: keelustati poliitilised koosolekud, suleti ajaleht, arreteeriti rahvuslasi, ei respekteeritud usuvabadust, koolidest kaotati usuõpetus.
Kubermangu eesotsas AV komissar, tema juurde tuli valida Eestimaa kubermangu Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev. 14.juuli 1917 - Maapäev kogunes (esimene parlamentaarne kogu), moodustati - Rahvuskongress Jüri Vilms: Eestile Venemaa koosseisus osariigi staatus - 25.august Maapäeva koosolekul Jaan Tõnisson - kurss iseseisvusele · Oktoobripööre - 27. okt, päev pärast oktoobripööret Petrogradis võttis Viktor Kingissepp Poskalt Toompeal võimu üle. Võimu võtmiseks oli moodustatus Sõja-Revolutsioonikomitee. Võimu hakkas teostama Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, eesotsas Jaan Anvelt. - 15. (28) nov. - Maapäev kuulutas end ainsaks kõrgema võimu kandjaks Eestis, kui Maapäev ei saa koguneda, lähevad volitused Maapäeva Vanematekogule. Rahvuslikud erakonnad võtsid kursi iseseisva Eesti riigi loomisele ja sellele Läänest tunnustuse hankimisele
töösse. võimu ülevõtmine Tallinnas; 25. oktoobril riigipööre Venemaal juba käis. Eestis võeti valve alla kõrgemate Vene ohvitseride majad, pandi nö koduaresti. Nad toodi sunniviisiliselt Sõjarevolutsioonikomiteesse, kus neid pandi vanduma, et nad ei astu vahele. Võitlust ja vägivaldset võimuhaaramist aset ei leidnud. Elanikkond sai teada kõigest vaid ajalehtede vahendusel. Ei arvatud, et see kaua kestab. Isegi valitsusasutusi ei võetud esialgu üle. Poskalt võeti võim üle 27.10 ja pööre kuulutati kordaläinuks. Poska andis võimu ametlikult paberiga üle Kingissepale ja Meisterile. Kuid nad ei hakanud kubermangu komissari kohuseid täitma. Eestimaa Sõjarevolutsioonikomitee oli 22. oktoobril (ukj 4. novembril) 1917 Tallinnas Eesti Nõukogude II Kongressil valitud bolševike (VSDT(b)P) ja pahempoolsete esseeride (SR) initsiatiivgrupp relvastatud võimuhaaramise ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks Eestimaa kubermangus. 26. oktoobril (ukj 8
Maapäeva istungil moodustati ka Eesti Kongress. 04.07.1917 - Maapäeva teisel istungil teatas Jüri Vilms, et Eesti peaks taotlema föderatiivseid õigusi Vene Ajutiselt Valitsuselt, mitte iseseisvumist. 29.09.1917 - Saksa laevastik jõudis Eesti saartele. 25.10.1917 - Venemaal puhkes Oktoobri revolutsioon, kommunistide juhtimisel. 23.10.1917 - Eestis puhkes revolutsioon enne venemaad. Eestis juhtis seda Viktor Kingissepp, kes võttis Poskalt kubermangukomissari ametikoha üle. Polsevikud lubasid rahu, leiba ja maad ja eestlased jäidki neid uskuma. Enamlaste partei Eestis oli suurim ja hakkas kohe korraldama punast terrorit. Tehti algust ka küüditamise ja natsionaliseerimisega. Hakkati asutama komuune. 26.10.1917 - Eestis revolutsionäärid võitsid. 15.11.1917 - Jaan Tõnisson (mõningatel andmetel Otto Strandmann) kutsus kokku Eesti Maapäeva ja valmistas selleks ette seadus eelnõud: Kõrgeimaks võimuks kuulutada Maapäev.
20 000 sõjavangi, sh eesti polgu mehi ca 1600. Sa endi kaotused ca 400 langenut. Operatsiooni nimi oli Albion. 31 08.10.2008 Voldemar Vöölmann Jaan Anvelt, tema asetäitjaks Meister Brunenieks Sõjarevolutsioonikomiteed SRK loodi 16-liikmeline Eestimaa sõjarevolutsioonikomitee. ... Enamlaste pööre. 26.10 saadeti linnatänavatele ja tähtsamatesse keskustesse patrullid. Poskalt võeti võim üle 27.10 ja pööre kuulutati kordaläinuks. Tegelikkuses algas 27.10st ebamäärane kaksikvõimu periood. SRK kõrval tegutsesid jätkuvalt Maanõukogu, Maavalitsus, kohtuasutused, püsisid Eesti rahvusväeosad jnejne. Enamlasi nimetati avalikult usurpaatoriteks. Enamlastel puudus nädal aega side Petrogradiga, sest telefoni- ja telegraafiametnikud streikisid. Reformid algasid eelkõige võimustruktuurides, aga toimusid ka majanduses ning muudes eluvaldkondades. SRK
neilt otsustamist, kas annavad ustavusvande uuele valitsusele - kõik andsid vande. Sellega oligi riigipöörde Tallinnas toimunud. SRK oli loodud ka Tartus ja Narvas. Kogu ülejäänud Eestis ei toimunud midagi, rahvast sai sellest, et enamlased on kogu Venemaal võimu haaranud alles ajalehtedest. Eestis oli olukord segane. 27. okt läksid ESRK volinikud Kingissepp ja Meister Toompea lossi, kus võtsid üle kubermangukomissarilt Jaan Poskalt - taandus igasugusest ametlikust asjaajamisest, võim kuulus jätkuvalt ESRKle. ESRKga paralleelselt tegutsesid Eesti Nõukogu, Eesti Maavalitsus, linnade ja maakondade esindused, kes sugugi ei kiirustanud enamlaste võimu tunnustamist. Ei kiirustatud kõikide endiste ametiasutuste laialisaatmisega - 15. nov 1917 ajasid enamlased vägivalla abil laiali Eesti Maanõukogu. 20. nov aeti samamoodi laiali ka Eesti Maavalitsus - esialgu ei olnud
annaabi.ee 
