26. märts eestlaste demonst. Petrogradis 30.Märts autonoomia seadus: eestimaa kubermang= üks rahvuslik kubermang Eesotsas E. Kuberm. Komissar Jaan Poska Valimiste teel mood. E. kuberm. Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev Autonoomia saavutamine 2. Rakendamine Eesti keel- asjaajamiskeel Maapäeva valimiste korraldamine Rahvusväeosade loomine Korra tagamine Poliitiline areng Vastuolud: · Senise vene ametnikkonnaga · Nõukogudega (enamlased) · Vene sõjaväega Eesti poliitiliste erakondade kujunemine · Eesti Dem. Erakond Jaan Tõnisson · Eesti Maarahva Liit K. Päts · Eesti Tööerakond Jüri Vilms · Eesti Sotsiaaldem. Ühendus · Eesti Sotsialistide Revol. Partei · VSDTP-sse kuuluvad enamlased- suvi 1917 suurim poliitiline jõud: 7000 liiget Maapäev · Esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis · Valimised 1917.a. mais · Tuleb kokku 1917.a. juulis
Eesti iseseisvumine Sündmused aastatel 1917-1918 Veebruarirevolutsioon · 1917. a veebruaris Petrogradis puhkenud rahutused kasvasid üle revolutsiooniks. · Nikolai II loobus troonist ja Venemaast sai vabariik. ·Võim läks Ajutise Valitsuse kätte. Samal ajal tekkisid tööliste ja soldatite saadikute nõukogud. Veebruarirevolutsiooni mõjud Eestis · 2. märtsil kasvas massimiiting üle korrarikkumisteks: rüüstati politsei- ja kohtuasutusi, tapeti ohvitsere, vabastati Paksu Margareeta vangid jne. Korratused likvideeriti kiiresti.
Eestis taheti kasutada sobivat hetke vajalike reformide teostamiseks. Eesmärgiks seati autonoomia saavutamine Venemaa koosseisus. Märtsi lõpus avaldati määrus Eestimaa kubermangu valisemise ajutise korra kohta. Eestimaa kubermang ja Liibimaa kubermangu põhjaosa ühendati, eesotsa asus komissar ning moodustati Ajutine Maanõukogu. Rahvuslaste tegevus ja pingekollete kujunemine Esmaseks ülesandeks kujunes võimu ülevõtmine. Vene ametnikud asendati eestlastega, asjaajamiskeeleks kuulutati eesti keel. Teiseks ülesandeks olukorra kiire normaliseerimine kohtadel. Lisaks kuulutati välja Maapäeva valimised. Kolmandaks pingeallikaks muutusid vene soldatid. Päevakorrale kerkis rahvusväeosade loomise idee. Ajutiselt Valitsuselt saadi luba nende väeosade komplekteerimiseks eestlastega. Rakveres suudeti luua 1. Eesti Polk. Eesti rahvuslaste vastaseid rünnakuid alustasid ka eesti enamlased, kes käsitlesid rahvuslikke püüdlusi revolutsioonijõudude nõrgendamisena. Poliitiline areng 1917
Valitsuselt nõuti autonoomiaseaduse kohest kinnitamist. - Märtsi lõpus avaldati Ajutise Valitsuse määrus, mille kohaselt ühendati Eestimaa kubermang Liivimaa kubermangu põhjaosaga. Sellest sai üks rahvuslik kubermang, mille etteotsa sai Ajutise Valitsuse komissar kahe abiga ning moodustati Ajutine Maanõukogu. Rahvuslaste tegevus ja pingekollete kujunemine -Rahuvlikud ringkonnad alustasid võimu üle võtmist ning asendasid senised vene ametnikud eestlastega, asjaajamiskeeleks sai eesti keel ja valmistuti üleminekuks emakeelsele kooliharidusele. - Uute võimude teiseks ülesandeks sai olukorra kiire normaliseerimine kohtadel. Selle eelduseks oli kubermangu juhtimise koondamine valitsusametnike kätesse ja revolutsiooniliste nõukogude piiramine. - Vastuseks püüdsid nõukogud kõigutada Ajutise Valitsuse ja rahva usaldust kubermanguvalitsuse ja eestlastest ametnike vastu. - Kolmandaks pingeallikaks muutsuid vene soldatid. Päevakorrale kerkis rahvusväeosade loomise idee
PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUM TIINA LUHT 11c klass EESTI POLIITILINE ARENG 1905- 1918 REFERATIIVNE KOKKUVÕTE Juhendaja: Õp Liia Vijand PÕLVA 2009 Sissejuhatus Selle referatiivse kokkuvõtte teemaks on "Eesti poliitiline areng 1905- 1918", sest selles on käsitletud erinevaid tähtsamaid sündmuseid, mis puudutasid Eestit, mõjutasid iseseisvumise arengut ja mis on seotud Eesti poliitilise arenguga selles ajavahemikus. Teema käsitlus algab 1905. aastast, kuna sel aastal puhkes Venemaal revolutsioon, mis ei jätnud kõrvale ka Eestimaad ning pani aluse edasistele sündmuste käigule. Teema käsitlus lõpeb 1918. aasta veebruariga, Iseseisvusmanifesti ettelugemisega. Arvan, et see teema on tähtis ja vajab käsitlemist, et teada, kuidas saavutati tee iseseisvumisele ning millised on olnud meie maa varasemad suhted välisriikidega. Samuti võib näha, kuidas on
EESTI VABARIIGI SÜND EESTI VABARIIGI VÄLJAKUULUTAMINE Veebruar 1918 alustas Saksamaa pealetungi 24.veebruar 1918 loeti ette iseseisvusmanifest Tallinnas Reaalkooli ees 25.veebruaril 1918 jõudsid saksa väed Tallinna, kes keeldusid Eesti Vabariiki tunnustamast SAKSA OKUPATSIOON Sakslased okupeerisid kogu Eesti Arreteeriti Konstantin Päts. Eesti Ajutine Valitsus läks põranda alla. Saksamaa kaotas I maailmasõja. 11. November 1918 läks võim taas tagasi Konstantin Pätsi juhitud Ajutisele Valitsusele. EESTI VABADUSSÕDA 1918-1920 1919.a määrati Eesti sõjavägede ülemjuhatajaks kindral Johan Laidoner Eestile tuli appi Soome, Inglismaa, Taani, Rootsi 24.veebruar 1919 vabastati Eesti pind võõrvägedest Konstantin Päts (18741956) · Esimene Eesti vabariigi president · Eestimaa Päästmise komitee esimees · mitmekordne peaminister
Eesti iseseisvumine 1917-1918 I Autonoomia saavutamine (autonoomia omavalitsus, osaline iseseisvus) Venemaa Veebruarirevolutsiooni mõjul puhkesid rahutused Eestis (eeskätt Tallinnas) märtsi algul 1917. Toimusid streigid, miitingud; rüüstati vanglad (Paks Margareeta pandi põlema), politseijaoskonnad, kohtuhooned. Erinevalt 1905. aasta revolutsioonist Eestis olid nüüd ülekaalus vene keel ja vene meel, tähtis jõud olid vene töölised. Venemaa Ajutine Valitsus pani ametisse ka uued kubermangujuhid. Eestimaa kubermangu komissariks sai eestlane Jaan Poska. (Lõuna-Eesti kuulus sel ajal veel Liivimaa kubermangu)
· Kujunes välja rahvuslik haritlaskond · Rahva eneseteadvust tugevdasid suurüritused (laulupeod, folkloori ja vanavara kogumine) · Aktiivne seltsielu - kasvas selle organiseerituse tase A. Majanduslikud eeldused · Talude päriseksostmise tulemusena muutus talupeog oma maa peremeheks · Algas tööstuse areng, eriti 20 saj algul toimunud hüppega muutus Eesti üheks tööstuslikult arenenumaks piirkonnaks · Laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene siseturule · Lagas linande eestustumine (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed) B. Sisepoliitilised eeldused · 1905. a revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia
Kõik kommentaarid