Tartu liberaalid (1)

Tartu liberaalid : juht- Jaan Tõnisson. Rahvusluse esindajaks kujunes päevaleht Postimees , mis tõstis esile rahvusliku eneseteadvuse edendamise, astuti välja venestamise ja saksastamise vastu. Andis lugejale mõista, et vene impeeriumi pol korraldus on aegunud, piiramatu isevalitsus tleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga.Peeti vajalikuks eestlaste õiguslikku võrdsustamist baltisakslastega.
Tallinna radikaalid: juht- Konstantin Päts. Ilmus päevaleht Teataja, mis propageeris majanduse edendamist, pidades eestlaste rahvustunde nõrkuseks majanduslike pos haprust. Sihiks seati maj olukorra parandamine. Eesmärkide saavutamiseks loodi liit vene demokraatiaga. 1904 linnavolikogu valimistel tõrjus eesti-vene valimisblokk sakslased välja ja päts sai linnapeaks. Sotsiaaldemokraatia: sotsialismi ideed jõudsid Eestisse 19saj lõpul, jõuti otsusele saata venemaa suurtes keskustes tabatud sotsialistid vaiksesse provintsi: tööstustöölised tlna ja üliõpl tartu. Erakondlik tegevus oli venes keelatud, siis töötasid sotsialistid illegaalselt, pidades salakoosolekuid ja levitades keelatud kirj . Algul kuulusid eesti sots internatsionaalsesse ülevenemaalisse parteisse- tartus hakkas ilmuma ajaleht uudised.
1905- 1904-1905 vene/jaapani sõda. 16okt1905-veretöö. 17okt- nikolai2 kirj alla manifestile, milles lubas anda venemaale parlamendi( riigiduuma ),põhiseaduse ja kodanikuõigused. Esimene partei Eestis, Eesti Rahvameelne Eduerakond(liberaalid) ja Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse (ESDTÜ)- Uudiste toetajad. 27nov- tartus 1rahvaasemike koosolek. Bürgermusse- Jaan Tõnissoni juhtimisel, nõudes E alade ühendamist ühtseks rahvuskubermanguks, baltisaks. Eesõiguste piiramist ning riigimaade jag. rahvale. Aulakoosolek- nõudis valitsuse korralduste boikoteerimist, nekrutikohustuste eiramist, maksudest loobumist, senise omaval laialisaatmine. Otsused said heakskiidu.
Poliitilised olud: aastad olid rahutud , sõjaseisuskord tühistati 1908. Kirjasõna tsenseerimine, pol meeleavaldused olid keelatud. Legaalse erak jätkas Eesti Rahvameelne Eduerakond. Halvati ESDTÜ, mille juhid olid emigratsioonis/vanglas. Taandareng tuli kasuks VSDTP ning enamlased haarasid juhtimise enda kätte. Enamlaste ajaleht narvas ilmuv Kiir, Jaan Anvelt . 17.okt manifesti alusel kutsuti kokku riigiduuma, duumad saadeti laiali ennem kui need jõudsid üldse tööle hakata. Pol edu saavutasid eestlased kohalike omavalitsuste valimistel. Kultuuriareng: emakeelse kooli nõue: lubati asutada emakeelseid erakoole ja kasutada algkoolides kahel õppeaastal eestikeelt. Loodi haridusseltsid, mis võtsid ülalpidamiskulud enda kanda. Esimesena avati Eesti Noorsoo kasvatuse seltsi tütarlaste kool tartus.Esimene eesti kirj rühmitus Noor-Eesti. Seltsid: põllumeeste, karskus, spordi, laulu-ja mängu- teatri. Kasvas eestikeelse ajakirjanduse lugejaskond .Majandus: majanduskriis asendus tõusuga. Eesti tööstuse arengut soodustas keskvalitsuse otsus muuta tln balti mere laevastiku baasiks ning rajada soome lahe sulgemiseks merekindlus. Tööstuse kiire areng toimus vene impeeriumi huvides, arvestamata eesti vajadusi ja võimalusi. Veeti sisse toorainet ja kütust. Mõisatest kujunesid suurmajandid, rakendati uusi agrotehnilisi võtteid: kunstväetised,põllutöömasinad. Kasvas ja tugevnes talumajandus . Külas süvenes sotsiaalne kihistumine .
Veebruarirevolutsioon: veebruari lõpul petrograids vallandunud toitlusrahutused kasvasid kiiresti üle revolutsiooniks. Venemaast sai vabariik, võim läks ajutise valitsuse kätte. Sooviti rahu, leiba ja maad. Nikolai2.
Autonoomia: märtsis 1917tartus toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt ja esitati ajutisele valitsusele kinnitamiseks, olulise seaduse võib anda venemaa asutav kogu. 26.03 hiiglaslik deomonstratsioon.30.03 ilmus ajutise valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. Ühendati Eestimaa kubermang ja liivimaakubermang ühtseks. Maanõukogu-esimese Eesti parlamentaarse rahvaesinduse valimised. Maavalitsus - Jaan Raamot hiljem Päts. Hakati looma rahvusväeosi. Maa riigistati, eesti asutav kogu arreteeriti. Oktoobri revolutsioon : 27okt võttis enamlane Viktor Kingisepp võimu Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, eesotas Jaan Anvelt, otsustamisõigus oli piiratud.
1918- jaanuaris loodi sidemed suurriikidega ja Lääne-Euroopasse saadeti delegatsioon. 18. veebr. algas saksa pealetung ( venelased , sakslased). 19.veebr loodi päästekomitee, moodustati koos Maanõukogu vanamatekogu otsusega(K.Päts, J.Vilms, K.Konik). 21.veebr kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti. 23.veebr Pärnus kell 8 luges Hugo Kuusner iseseisvusmanifesti teksti ette. 24.veebr Tallinnas asusid enamlased petrogardi. Samal õhtul moodustati EV ajutine valitsus, peaministriks sai Päts ja asetäitjaks Vilms. 25.veebr lehvisid rahvuslipud, helistati kirikukelli, peeti jumalateenistusi. Saksa okupatsioon: nov algul puhkes Saksamaal revolutsioon, mis viis keisri kukutamisele ja sotsialistliku valitsuse loomisele. 11.nov kirjutas uus valitsus alla Compiegne ’i vaherahule. Toimus ka Ajutise valitsuse legaalne koosolek.