Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Demokraatia TTP-10 (0)

1 Hindamata
Punktid
Gristi Adrat TTP-10
Demokraatia
Urmas Lehtsalu
Mina ei tunne Demokraatiat oma igapäeva elus eriti aga mõnikord juhtub palju ette.Kuna tegelikult on demokraatia mingisuguse suvalise grupi juhtimise reeglistik, mille puhul kõrgeima astme otsuseid teostavad kõik grupi liikmed nii, et otsuse tulemusi ei mõjuta konkreetse grupi liikme positsioon grupis. Ehk siis ei tohiks meie rahva partei hääletuse valimise tulemusi mitte mingil juhul president üle otsustada. Riiki võib pidada rohkem demokraatlikumaks, mida kergem on otsust läbi viia peale rahva enamuse ühtse arvamuse saavutamist vastavas küsimuses ja mida vähem on rahva vähemusel võimalust sellise otsuse läbiviimist põhjendamatult takistada. Riiki kus demokraatiat ei ole, otsustatakse asju veriste sõdade või isegi revolutsioonidega.
Ise käin Saaremaa Reforminoortes ja puutun kokku Demokraatiaga.Seal me teeme igauguseid reklaame ja asju ja aitame Reformil edas jõuda ja neid reklaamida ja otsime rohkem noori huvilisi kes tahaksid tegeleda ja osaleda Reforminoortes ja oma sõna maksma panna.Reforminoortes on selleks hea käiia , et me saame oma arvamust õelda ja oma mõtteid välja õelda, mis teeksid meid ja teisi noori edukamaks ja mis moodi saaksime oma riiki aidata, või oma Väikest Saaremaatki kuidas seda hoida ja kuidas saaksid ka teised aru kuidas tuleks hoida oma kodumaad ja mitte seda reostada.Meil on palju Poliitikuid käinud rääkimast Eestis toimuvast Demokraatiast ja mis asju ajatakse riigikogudes ja miks just nii valitkase ja kas naad täidavad neid lubadusi mis nad annavad.Muidugi pooled ei täida oma lubadusi mis peaks ja see on suht inimeste ära kasutamine kui inimene valib omale erakonna ja ääletab ja ootab seda head elu mis nemad on lubanud ja siis nad ei täida oma lubadust .
Koolis puutun demokraatiaga kokku köögis ja teiste inimestega arvestamisel.Ja loomulikult kahm õppetööga.Kodu kohas räägitakse enamasti kahm poliitikas ja kuidas võiks olla parem elu ja et ei kärbitaks koguaeg neid rahasid ja siis tehakse proteste töökohtades, koolides ja niiedasi.
Koolis on veel demokraatia hulka saab lugeda riietuse , et inimene saab käiia niimodi koolis riides kuidas ta tahab aga nojahm oleneb koolide kommetest ja oleneb koolist sest pooltes koolides nõutakse kooli vormi kandma nagu Saarema Ühis Gümnaasiumis, sammas see on lahe mulle meeldiks kahm koolivorm , kui see on tehtud nii et on sul jalanõud,püksid või seelik ,särk,jakk, kampsun ,siis on see asi äge ja väärt.Mulle ei meeldi see nagu meil SÜGIS on et ainult vest ja ülejäänu pidulik see on suht mannetu. Sammas nad ju ei või ühtegi pusa selle vesti peale panna ja see on suht jõhkel minuarvates.Sest kui ikka inimesele või lapsel on külm ja te ei taga talle kooli logoga pusa siis mis te vaidlete ja sunnite lapsi külmas olema, või siis kütke koolimaja , et oleks neil soe ja naad saakisd teie kooli vesti kanda.
Mõned inimesed on väga Demokraatiast kinni ja mõned mitte oleneb inimesest kahm ma arvan.Minu perekona erakonnaeelistus Reformierakond - on ju nemad liberaalsed demokraadid –siiski pere otsustab oma perekonna hüvangut. Kui Reformikad leiavad, et nende väljapakutud ja seni ideaalselt töötav vanemahüvitis tuleb kaotada, aga samas jälle Keskerakond seda toetab – Peavad valima mu vanemad kahjuks Keskerakonna. See ongi kogu demokraatia, kogu poliitika minu pere ümber.
Meie ühiskonnas on isegi peale noorte inimesi, kes naeruvääristavad demokraatiat ning kelle jaoks demokraatia on lausa sõimusõna. See on äärmiselt kahetsusväärne ja samas ka ohtlik tendents . Meie ühiskond ei mõista, et demokraatia lahutamatu osa ongi konfliktid ja et erinevate maailmavaadete esindatus riigikogus tuleneb ühiskonnas valitsevatest erinevatest arvamustest, huvidest. Ehk siis nendest endist .
Soovitan Noortel kahm igasugustesse erakondadesse minna.Nagu Saaremaa Reforminoored see ei ole peamislet iga jumala päev koosolekud mõnikord kuus kolmapäeviti saame kokku ja räägime korraldame pidusi ja mõtleme rohkem kuidas saaks oma elu ja teiset elu paremaks teha.Demokraatiat on meie elus kõigil, mõnedel rohkem mõnedel vähem. Demokraatia on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides.Ja inimesed teavad mida nad teevad kelle poolt hääletavad ja keda nad sooviksid presitendiks kuigi jam kõik seda võibolla ei taha aga demokraatiat on meie riigis ja Euroopas küll ja küll.
Demokraatia TTP-10 #1 Demokraatia TTP-10 #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-09-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor gristi14 Õppematerjali autor
On vaadatud filmi ja räägitud lähemalt demokraatiast ja oma arvamus on ka demokraatiast

Sarnased õppematerjalid

Mis on demokraatia
2
docx

Mis on demokraatia

Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Kuidas mina tunnetan demokraatiat igapäevaelus ja kuidas saan selles osaleda (koolis,kodukohas,riigis,euroopas). Kellelt: Ingrid Kobin(Heinala) KKP2 See on kurb, aga üha enam näen ma kuidas tõlgendatakste demokraatiat olevat nagu tarkust, mis tuleb tagumikust pähe taguda. Ja demokraatia `paika' tagumine käib kumminuiaga. Kuna tegelikult on demokraatia mingisuguse suvalise grupi juhtimise reeglistik, mille puhul kõrgeima astme otsuseid teostavad kõik grupi liikmed nii, et otsuse tulemusi ei mõjuta konkreetse grupi liikme positsioon grupis. Ehk siis ei tohiks meie rahva partei hääletuse valimise tulemusi mitte mingil juhul president üle otsustada. Riiki võib pidada rohkem demokraatlikumaks, mida kergem on otsust läbi viia peale rahva enamuse ühtse arvamuse saavutamist vastavas küsimuses ja mida vähem on

Ühiskond
Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger
64
doc

Poliitilisest maailmast arusaamine James N.Danziger

Majandusliku dimensiooni järgi (n: industriaalmaa; arengumaa) Poliitikaanalüütiku jaoks on oluline klassifitseerida süsteeme pol. dimensioonide järgi, nagu: DEMOKRAATIA JA DIKTATUUR Süsteemi klassifitseerimine kas demokraatliku või diktatuurina sõltub väga palju klassifitseerija väärtushinnangutest, poliitilisest taustast ja huvidest. Näiteks Põhja-Korea, Jugoslaavia ja Argentiina klassifitseerivad end kui demokraatlikuid maid, kuigi paljude arvates see nii ei ole. 1. Demokraatia Klassikaline osalusdemokraatia ­ valitsus, mis on moodustatud inimestest ja inimeste poolt. Kõik kodanikud osalevad aktiivselt valitsuse poolt teostatavas väärtuste ümberjagamises. Reaalsuses 100%-liselt seda ei eksisteeri. Esindusdemokraatia ­ kodanikud valivad inimesed, kes esindaksid neid poliitilises protsessis. Laiemalt vaadates ei tohiks demokraatia definitsioon piirduda komponentidega, mis on seotud ainult valimisega

Riigiteadused
Mein Kampf
95
doc

Mein Kampf

1 NB! Redigeerimata! Saateks natsionaalsotsialismi klassiku Adolf Hitleri raamatu MEIN KAMPF eestikeelsele väljaandele Aastakümneid on kogu maailmas püütud Adolf Hitleri raamatut "MEIN KAMPF" inimestele kättesaamatuks teha, samal ajal seda igati maha tehes. Ka end kõige demokraatlikemaks pidavates riikides ei ole see raamat igaühele kättesaadav. Vähemalt samavõrra vastuvõetamatu ideoloogia, marksismi, kandjad ­ Marksi, Engelsi, Lenini jne. teosed, laiutavad aga paljude avalike raamatukogude riiulitel ega ole kunagi tõsiseltvõetavat hukka-mõistu leidnud. Miks see nii on, taipab tähelepanelik lugeja üsna kiiresti. Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute teostega, tuleb tõdeda, et A.

Saksa ajalugu
Õigusfilosoofia ajalugu
110
doc

Õigusfilosoofia ajalugu

3. Umbes 5. sajandil eKr toimusid paralleelselt mitmed muutused nii antiik-Kreekas kui ka mujal arenenud maailmas: · Religioonis: tekkisid maailmareligioonid - hinduism, budism, taoism, judaism · Majanduses: uute maaharimistehnikate kasutuselevõtt, toimus kaubanduse ja jõukuse kasv, linnastumine · Poliitikas: lõpeb Lähis-ida impeeriumide ülemvõim; Kreekas areneb välja demokraatia ja tekivad linnriigid. Suure poliitikafilosoofia aeg jõudis Kreekas kätte paradoksaalselt ajal, mil Ateena oli langenud Spartale ja demokraatlik linnriigi valitsemiskorraldus oli lõppenud. Ateena vastandus seejuures Spartale kui progressiivne riik konservatiivsele, demokraatlik aristokraatlikule. · Õigusemõistmises: varasema ühtse ja ainuõige piirkondliku õigussüsteemi asemel eristuvad

Õigus
Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse
59
pdf

Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse

ka seda, et vaid nendel on selline arutlemise and ja ratsionaalne võime, teised rahvad olid loomult orjad (Aristoteles). Ateenlased pidasid ka lugu tavadest, kuid need polnud väärtuseks iseendas. Enne Platoni Suure poliitfilosoofia aeg jõudis tegelikult kätte alles siis, kui Ateena oli langenud Spartale. Ateena vastandus Spartale kui progressiivne riik konservatiivsele, demokraatlik aristokraatlikule. Herodotus (484-425 eKr) kirjutas teoses "Ajalugu": "Monarh kaldub türanniasse, demokraatia teeb kõik inimesed seaduse ees võrdseks. Kuid demokraatia võib muutuda pööblivalitsuseks ning seetõttu on parimate meeste valitsus (aristokraatia) kindlalt eelistatavam. Miski aga ei saa olla parem kui ühe ja kõige parima mehe valitsus." Solonist (640-560 eKr) alates läks lõhe demokraatia ja aristokraatia vahel umbes nii, põhjused olid peamiselt majanduslikud, aristokraatia huvid seisnesid peamiselt maaomandustes, demokraatias

Õiguse filosoofia
KASVATUSE KLASSIKA
152
docx

KASVATUSE KLASSIKA

KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika
Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

küllalt tugev, et selgelt määratleda ja kaitsta oma liikmete huvisid. Teataval määral kontrollitakse alalepääsu, on olemas eetikareeglid. Seda ajajärku Eestis ei ole olnud ­ ajakirjandus ei ole olnud iseseisev sotsiaalne institutsioon, kuna murrang Eesti ajakirjanduse arengus tuli seoses 1940. aasta okupatsiooniga. Nõukogudeaegset ajakirjandust ei saa vaadelda kui professionaliseeruvat ajajärku, sest selleks puudus elementaarne tingimus ­ sõnavabadus e demokraatia. Periodiseeringud on alati üldistavad, kuigi nõuavad konkreetset sisu. Kommunikatsioonivabadus ja demokraatia Loengumaterjali koostas Anu Pallas. Ajakirjandus sai trükikunsti leiutamise ja maaletoomise järel kergemini juurduda ennekõike nendel maadel, kus keskvõim oli nõrgem, näiteks Madalmaades ja Saksamaal. Laiapõhjalisem poliitiline kommunikatsioon oleneb sõnavabaduse ja avalikkuse olemasolust riigis

Sotsiaalteadused
Holokaust
290
pdf

Holokaust

augustist 2002 on 27. jaanuar nimetatud holokausti ja teiste inimsusevastaste kuritegude ohvrite mälestamise päevaks. 27. jaanuar on Auschwitzi koonduslaagri vabastamise aastapäevana valitsuse hinnangul sobivaim kuupäev, teadvustamaks erinevate inimgruppide tagakiusamist. ÜRO otsusega 1. novembrist 2005 tähistatakse alates 2006. aastast 27. jaanuari holokausti mälestuspäevana kogu maailmas. Holokausti päeva tähistamise eesmärk on teadvustada noortele sallivuse, demokraatia ja vabaduse tähtsust, mille eiramine võib tänapäevalgi põhjustada inimsusevastaseid kuritegusid, sõjakuritegusid, genotsiidi ja teisi inimõiguste rikkumisi. Selle päeva tähistamisega tahetakse näidata, kuidas fanatism võib üle kasvada vägivallaks. Pärast riigipiiride avanemist laienenud migratsioon on kaasa toonud ka rassiliselt ja usuliselt motiveeritud vihkamist ja vägivalda. Nii peab sellest päevast kujunema kõigi lähiajaloos toimunud

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun