Demokraatia TTP-10 (0)

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Mis on demokraatia

Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Kuidas mina tunnetan demokraatiat igapäevaelus ja kuidas saan selles osaleda (koolis,kodukohas,riigis,euroopas). Kellelt: Ingrid Kobin(Heinala) KKP2 See on kurb, aga üha enam näen ma kuidas tõlgendatakste demokraatiat olevat nagu tarkust, mis tuleb tagumikust pähe taguda. Ja demokraatia `paika' tagumine käib kumminuiaga. Kuna tegelikult on demokraatia mingisuguse suvalise grupi juhtimise reeglistik, mille puhul kõrgeima astme otsuseid teostavad kõik grupi liikmed nii, et otsuse tulemusi ei mõjuta konkreetse grupi liikme positsioon grupis. Ehk siis ei tohiks meie rahva partei hääletuse valimise tulemusi mitte mingil juhul president üle otsustada. Riiki võib pidada rohkem demokraatlikumaks, mida kergem on otsust läbi viia peale rahva enamuse ühtse arvamuse saavutamist vastavas küsimuses ja mida vähem on

Ühiskond

64

doc

Poliitilisest maailmast arusaamine James N.Danziger

Majandusliku dimensiooni järgi (n: industriaalmaa; arengumaa) Poliitikaanalüütiku jaoks on oluline klassifitseerida süsteeme pol. dimensioonide järgi, nagu: DEMOKRAATIA JA DIKTATUUR Süsteemi klassifitseerimine kas demokraatliku või diktatuurina sõltub väga palju klassifitseerija väärtushinnangutest, poliitilisest taustast ja huvidest. Näiteks Põhja-Korea, Jugoslaavia ja Argentiina klassifitseerivad end kui demokraatlikuid maid, kuigi paljude arvates see nii ei ole. 1. Demokraatia Klassikaline osalusdemokraatia ­ valitsus, mis on moodustatud inimestest ja inimeste poolt. Kõik kodanikud osalevad aktiivselt valitsuse poolt teostatavas väärtuste ümberjagamises. Reaalsuses 100%-liselt seda ei eksisteeri. Esindusdemokraatia ­ kodanikud valivad inimesed, kes esindaksid neid poliitilises protsessis. Laiemalt vaadates ei tohiks demokraatia definitsioon piirduda komponentidega, mis on seotud ainult valimisega

Riigiteadused

95

doc

Mein Kampf

1  NB! Redigeerimata! Saateks natsionaalsotsialismi klassiku Adolf Hitleri raamatu MEIN KAMPF eestikeelsele väljaandele Aastakümneid on kogu maailmas püütud Adolf Hitleri raamatut "MEIN KAMPF" inimestele kättesaamatuks teha, samal ajal seda igati maha tehes. Ka end kõige demokraatlikemaks pidavates riikides ei ole see raamat igaühele kättesaadav. Vähemalt samavõrra vastuvõetamatu ideoloogia, marksismi, kandjad ­ Marksi, Engelsi, Lenini jne. teosed, laiutavad aga paljude avalike raamatukogude riiulitel ega ole kunagi tõsiseltvõetavat hukka-mõistu leidnud. Miks see nii on, taipab tähelepanelik lugeja üsna kiiresti. Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute teostega, tuleb tõdeda, et A.

Saksa ajalugu

110

doc

Õigusfilosoofia ajalugu

3. Umbes 5. sajandil eKr toimusid paralleelselt mitmed muutused nii antiik-Kreekas kui ka mujal arenenud maailmas: · Religioonis: tekkisid maailmareligioonid - hinduism, budism, taoism, judaism · Majanduses: uute maaharimistehnikate kasutuselevõtt, toimus kaubanduse ja jõukuse kasv, linnastumine · Poliitikas: lõpeb Lähis-ida impeeriumide ülemvõim; Kreekas areneb välja demokraatia ja tekivad linnriigid. Suure poliitikafilosoofia aeg jõudis Kreekas kätte paradoksaalselt ajal, mil Ateena oli langenud Spartale ja demokraatlik linnriigi valitsemiskorraldus oli lõppenud. Ateena vastandus seejuures Spartale kui progressiivne riik konservatiivsele, demokraatlik aristokraatlikule. · Õigusemõistmises: varasema ühtse ja ainuõige piirkondliku õigussüsteemi asemel eristuvad

Õigus

59

pdf

Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse

ka seda, et vaid nendel on selline arutlemise and ja ratsionaalne võime, teised rahvad olid loomult orjad (Aristoteles). Ateenlased pidasid ka lugu tavadest, kuid need polnud väärtuseks iseendas. Enne Platoni Suure poliitfilosoofia aeg jõudis tegelikult kätte alles siis, kui Ateena oli langenud Spartale. Ateena vastandus Spartale kui progressiivne riik konservatiivsele, demokraatlik aristokraatlikule. Herodotus (484-425 eKr) kirjutas teoses "Ajalugu": "Monarh kaldub türanniasse, demokraatia teeb kõik inimesed seaduse ees võrdseks. Kuid demokraatia võib muutuda pööblivalitsuseks ning seetõttu on parimate meeste valitsus (aristokraatia) kindlalt eelistatavam. Miski aga ei saa olla parem kui ühe ja kõige parima mehe valitsus." Solonist (640-560 eKr) alates läks lõhe demokraatia ja aristokraatia vahel umbes nii, põhjused olid peamiselt majanduslikud, aristokraatia huvid seisnesid peamiselt maaomandustes, demokraatias

Õiguse filosoofia

152

docx

KASVATUSE KLASSIKA

KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks  1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika

132

doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

küllalt tugev, et selgelt määratleda ja kaitsta oma liikmete huvisid. Teataval määral kontrollitakse alalepääsu, on olemas eetikareeglid. Seda ajajärku Eestis ei ole olnud ­ ajakirjandus ei ole olnud iseseisev sotsiaalne institutsioon, kuna murrang Eesti ajakirjanduse arengus tuli seoses 1940. aasta okupatsiooniga. Nõukogudeaegset ajakirjandust ei saa vaadelda kui professionaliseeruvat ajajärku, sest selleks puudus elementaarne tingimus ­ sõnavabadus e demokraatia. Periodiseeringud on alati üldistavad, kuigi nõuavad konkreetset sisu. Kommunikatsioonivabadus ja demokraatia Loengumaterjali koostas Anu Pallas. Ajakirjandus sai trükikunsti leiutamise ja maaletoomise järel kergemini juurduda ennekõike nendel maadel, kus keskvõim oli nõrgem, näiteks Madalmaades ja Saksamaal. Laiapõhjalisem poliitiline kommunikatsioon oleneb sõnavabaduse ja avalikkuse olemasolust riigis

Sotsiaalteadused

290

pdf

Holokaust

augustist 2002 on 27. jaanuar nimetatud holokausti ja teiste inimsusevastaste kuritegude ohvrite mälestamise päevaks. 27. jaanuar on Auschwitzi koonduslaagri vabastamise aastapäevana valitsuse hinnangul sobivaim kuupäev, teadvustamaks erinevate inimgruppide tagakiusamist. ÜRO otsusega 1. novembrist 2005 tähistatakse alates 2006. aastast 27. jaanuari holokausti mälestuspäevana kogu maailmas. Holokausti päeva tähistamise eesmärk on teadvustada noortele sallivuse, demokraatia ja vabaduse tähtsust, mille eiramine võib tänapäevalgi põhjustada inimsusevastaseid kuritegusid, sõjakuritegusid, genotsiidi ja teisi inimõiguste rikkumisi. Selle päeva tähistamisega tahetakse näidata, kuidas fanatism võib üle kasvada vägivallaks. Pärast riigipiiride avanemist laienenud migratsioon on kaasa toonud ka rassiliselt ja usuliselt motiveeritud vihkamist ja vägivalda. Nii peab sellest päevast kujunema kõigi lähiajaloos toimunud

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu

Kommentaarid (0)