Kahjulikud kosmeetikatooted (0)

xxx
Kahjulikud kosmeetikatooted
Referaat
2013
Sisukord
 1  Sisukord.................................................................................................................2
 2  Sissejuhatus............................................................................................................3
 3  Kahjulik kosmeetika..............................................................................................4
 3.1 
Kahjulikud kosmeetikatooted..............................................................4
 3.2 
Ohtlikud ained  kosmeetikas .................................................................5
 4  Kokkuvõte..............................................................................................................8
 5  Kasutatud allikad...................................................................................................9
2
1. Sissejuhatus
Referaadi teemaks valisin kahjulikud kosmeetikatooted kuna soovin teada, mida kasutada, et 
nahk oleks ilus ja terve. Kosmeetikatooteid kasutatakse tänapäeval väga palju ja tihti ei teata nendega
kaasnevaid  ohte .Üha enam ja enam kasutavad igasuguses vanuses inimesed kosmeetikat, et paremad 
välja näha.
Näiteks kehaspreid, näokreemid, jumestuskreemid ja dušigeelid. Aga kas kasutatakse ikka 
õigeid tooteid, mis algul näivad head, kuid protsess on pikaajaline ja lõpuks on võimatu taastada 
korras ja tervislik nahk. Referaadi eesmärk on, et selgitada välja mida inimesed oma nahale panna ei 
tohiks ja kuidas nahk sellele reageerib. Järgnevalt uurin välja, mis kosmeetika on kahjulik, milliseid 
ained tuleks vältida ja mis on kahjuliku kosmeetika tagajärg. 
3
2. Kahjulik kosmeetika
Eestisse jõuab aastas umbes 10 000 kosmeetikatoodet. See, et nende toodete  tervisehoiu eest 
vastutavad tootjad, soovitab  siiski  Terviseamet  inimestel nendega enne ostmist tutvuda.(Terviseamet,
2012)
Väga paljudes kosmeetikatoodetes on ohtlikke aineid, mis meie tervist kahjustavad. Sõna 
" kemikaalid " tekitab tunde, et see on halb, ei ole kõik kemikaalid tingimata mürgised. On olemas 
kahte erinevat sorti kemikaali – naturaalsed kemikaalid ja sünteetilised ehk kunstkemikaalid. Huvitav
on see, et naturaalsetes toodetes kasutatakse kemikaale rohekm, aga need on looduslikud ning ei 
kahjusta tervist.(Environmentally  Sound )
Kemikaalid on loodud selle jaoks, et meie elu kergemaks teha. Need aitavad  vabaneda  
mustusest, haigustest  ja bakteridest. Aga siiani ei teata, mida üks või teine  kemikaal  täpselt meie 
tervisele teeb ja paljud kemikaalid on loodud juba kahekümne aasta eest. ( Femme  2005)
Enne kosmeetikavahendi soetamist on vaja teada enda nahatüüpi. Seejuures tuleb veel 
arvestada vanusega, millises eas te olete. Normaalse nahaga inimesele sobib pesuvahend milles leelis
aineid on rohkem. Kuiva nahaga inimesel on vaja nahka toita, seega sobib nahale  seep , milles on 
rohkem rasva ja vaha. Sellise nahaga inimestel pole soovitatav endast seebitada tihedalt, sest niiviisi 
eemaldatakse naharasu ning võib tekkida nahapõletik.
Rasusele nahale pole hea kanda peale erinevaid mineraalõlisid, mis ummistavad nahka liigse 
niiskusega. (Terviseamet 2012)
2.1 Kahjulikud kosmeetikatooted
Siin on mõned tooted, mida kasutab pea iga inimene: dušigeel, deodorant ja hambapasta. 
Hambapastades ja šampoonides kasutatakse vahuainet, mis on väga kahjulik. Inimenesed arvavad , et
 mida paremine see vahutab, seda paremini ka toimib.Aga tegelikult  imendub see läbi naha ja ei välju
kergelt ning kahjustab maksa ja südant. (Puhas Elu 2011 )
Kreemid, õlid ja seerumid sisaldavad sünteetilisi mineraalõlisid ehk
 kunstmineraalõlisid.Enamasti valitakse tooteid oma lõhna järgi. Erinevates niisutavates
4
 näokreemides on ka lõhnaained ja säilitusanied, mis põhjustavad allergiat. Hetkel on 26 teadaolevat 
allergiat põhjustavat lõhna- ja säilitusainet. (Kenk 2009)
Deodorandid ja parfüümid on kasutusel spreidena või aerosoolidena ja võivad sattuda 
sissehingamisel ka meie organismi. Seega kõik kosmeetika ei  satu meie organismi naha kaudu. 
Pihustusvahendid sisaldavad alkoholi, mis võib kuivatada ja ärritada tundlikku nahka.(Mõtle mida 
tarbid)
2.2 Ohtlikud ained kosmeetikas
Vahuaine SLS -  ( Sodium  Lauryl Sulphate), ehk eesti keeles naatriumlaurüülsulfaat. SLS ärritab
nahka, see imendub läbi naha ning ladestub organismi pikaks ajaks. Südant, maksa, aju, kahjustav . 
Võib ka tekitada kahjustusi silmadele, mitte ainult silma sattude vaid läbi organismi. (Puhas Elu 
2011)
Naatriumlaurüüleetersulfaat(SLES) ja ammooniumlaurüüleetersulfaat( ALES ) – Palju levinud
sünteetilised ained, mis ei esine mitte ainult kosmeetikatoodetes, aga ka naha- ja 
kehahooldustoodetes. Kui neid pindaktiivsed ained segada kokku teiste kemikaalidega, tekib tugev 
klass  kantserogeen  ehk vähki põhjustav element. (Environmentally Sound)
Alkohol , Isopropyl (SD-40) - tugevalt kuivatav ja nahka ärritav, kiirendab vananemist nahal, 
pigmendilaike tekitav, muudab nahapinna ph-taset nii, et nahk võtab paremini vastu baktereid ja
 viiruseid.
Benzalkonium Chloride - väga mürgine säilitusaine, sellega kokkupuutumisel ärritab see 
nahka, silmi, nina ning kõri.
(BHA) Butylated Hudroxyanisole, (BHT) Butylated Hydroxytoluene (butüül 
hüdroksütolueen E321) – Säilitusaine, mida kasutatakse päikesekreemis, huulepulgas, näokreemis, 
ripsmetuššis, juuksevärvis (eriti  mustas ). Allergeen - seosed käitumisprobleemide ning 
kesknärvisüsteemihäiretega.  
5
2- bromo -2-nitropropane-1,3- diol  (Bronopol) – säilitusaine mis on väga mürgine ja põhjustab 
dermatiiti. Esineb Miniriski toodetes.
Dietanolamiin (DEA) – Puhastaja , põhjustab naha kuivust, allergiat ning on Euroopas 
keelatud kuna põhjustav vähki, kui seda tihedamini kasutada.
1,4-dioxane – Seda ainet leidusb enam kui  pooltes  tava nahahooldustoodetes. Kahjustab 
keksnärvisüsteemi, neere ja maksa. Vähkitekitav aine.
DBP (dibutyl phthalate), DEHP (di(2-ethylhexyl) phthalate), BBP/ BzBP (butyl benzyl 
phthalate) ja teised dibutüülftalaadid -   Eespool  nim. flataadid võivad kahjustada hormoonsüsteemi 
põhjustada sünnidefekte. Pole soovitatavad rasedatele ja sündimata lastele. Põhjustavad vähki ja 
sugurakkude paljunemishäireid. Neid leidub parfüümis, küünelakkide ja juukselakkides.
Keemilised lõhnaained – praeguseks  teatakse üle 200 lõhnaaine mis on keemilised. Need 
põhjustavad nahaärritusi, sügelust, nahaärritust, dermatiiti, peavalu, allergiat ha kõige hullemal juhu 
vähki.
Keemilised värvained (näit FD&C või D&C) – Värvained, mis kogunevad organismi ja 
tekitavad allergiat, nahaärritust ja ka vähki.
Ksüleen (xylol või dimethylbenzene)– nahkaärritav, hinamissüsteemis ärritaja ja võib tekitada ka 
maksakahjustusi. Esineb küünelakkides ja -eemaldajates.
Mineraalõlid kosmeetikas (paraffinum liquidum, vaselin, petrolatum, ozokerite, cera 
microcristallina, hydrogenated polyisobutene, paraffinum, cyclomethicone (silikoonõli), parafiinid, 
steariin ) – Õlid, mille molekulid ummisavad poore ja ei lase nahal  hingata . Tekitab nahal kiletaolise 
kihi, mis omakorda soodustab  akne . Kasutatakse väga paljudes tootedes, kuna selle hind on odav.
Muskuseühendid –leidub enamasti puhastus toodetes - šampoonides, seepides ja ka 
kreemides . Kui ühendid pääsevad õhku või vette, siis mürgitava need vee-elustiku.
6
Parabeenid – kasutatakse säilituseainena, nõrk vastumõju paljunemisvõimele ja võib 
soodustada vähki.
PPD (p-fenüleendiamiin, p-phenylenediamine)– kasutatakse värvainena, tekitav vähki. 
Leiduv  juuksevärvides( tumedates) ja mustas hennas ( millega tehakse ajutisi tattoo'si).
Tolueen (toluol või methylbenzene) – aine, mis võib naistel tekitada  iseeneslikku aborti, 
kahjustada nahka, maksa ja kesknärvisüsteemi.Leidub küünelakis ja küünelakieemaldajates.
Triklosaan (5-chloro-2-(2,4-dichlorophenoxy), phenol, triclosan) – Selle aine kokkupuutel 
päikesevalgusega, tootmisel või põletamisel võivad tekkida dioksiinud(vähkkasvaja oht). Leidub 
hambapastas, vedelseebis, intiimseebis, suuvärskendajas, deodorantides ja ka  riietes .(Bio4You)
7
3. Kokkuvõte
Peamiseks probleemiks ongi inimeste  teadmatus , mida nad oma nahal kasutavad. Nad kas 
pole tuttvunud ainetega, mis on kahjulikud või kahjulike ainete tagajärgi pole lihtsalt piisavalt 
reklaamitud. Suurimaks  ohuks , mis võib ohtliku kosmeetika kasutamise juures olla on vähk. Aga 
seda juhtub vaid siis, kui kasutada halba toodet pikka aega. 
Kosmeetika on üks suur mängumaa keemikutele. Tihti pannakse toodetele peale sellised 
nimed, mida tavainimene ei tea. Kasutatakse palju ka odavaid aineid, see on üks suur risk. Kui 
tooraine  on odav on ka toode odav, seega soovitatakse rohkem kallimaid, tuntumaid ja kliiniliselt 
testitud kosmeetikatooteid.
8
Kasutatud allikad
 Bio4You, Ohtlikud ained kosmeetikas.  http://www.bio4you.eu/et/content/8-ohtlikud-ained -
kosmeetikas 9.11.2013
 Environmentally Sound, How  Green  Are Your Cosmetics? 
http://environmentallysound.wordpress.com/health/how-green-are-your-cosmetics/ 3.11.2013
Femme, Kosmeetika sisaldab varjatud ohtusid.  http://www.femme.ee/hoolitsetud/uudised/531 
6.11.2013
 Puhas Elu 2011, Vahuaine SLS šampoonides ja hambapastades. 
http://www.puhaselu.paabel.ee/blogi/blogi.php?categories=kosmeetika 3.11.2013
Mõtle mida tarbid, Milles seisneb probleem?  http://www.thinkbefore.eu/kosmeetika/ 2.11.2013
Kenk, Kaire 2009, Mis on kreemi sees?  http://ajakirinaised.ee/v%C3%B5ta_v%C3%B5i_j
%C3%A4ta/843E/ 2.11.2013
 Terviseamet 2012, Kosmeetikatoodete kasutajatele. 
http://www.terviseamet.ee/kemikaaliohutus/toodete-ohutus/kosmeetikatoodete-kasutajatele.html  
03.11.2013
9

Document Outline

• Vahuaine SLS - (Sodium Lauryl Sulphate), ehk eesti keeles naatriumlaurüülsulfaat. SLS ärritab nahka, see imendub läbi naha ning ladestub organismi pikaks ajaks. Südant, maksa, aju, kahjustav. Võib ka tekitada kahjustusi silmadele, mitte ainult silma sattude vaid läbi organismi. (Puhas Elu 2011)