Suitsetamise mõju tervisele (1)

C. R. Jakobsoni nimeline Gümnaasium
Mari-Liis Luukas
11.c klass
Suitsetamise mõju tervisele
referaat
Viljandi 2008

Sisukord

Sissejuhatus 3
1.Tubakast ja suitsetamisest üldiselt 4
1.1.Tubaka ajalugu 4
1.2.Tubaka koostis 4
1.3.Suitsetamise põhjused 5
2.Suitsetamise kahjulikkus 5
2.1.Suitsetamise füüsiline mõju 6
2.2.Psühholoogiline mõju 7
3. Suitsetamine Euroopas ja Eestis 7
2. 1Mida on Eesti ette võtnud seoses suitsetamise vähendamisega 8
Kokkuvõte 10
Kasutatud kirjandus 11

Sissejuhatus

Tubaka tarbimine on kõige olulisem haigestumuse ja suremusega seotud tervise riskitegur kogu maailmas. Kuna suitsetamist alustatakse aina enam ning aina nooremana ja noorukieas kujuneb nikotiinisõltuvus kergemini, võib arvatavasti mõne aasta pärast täiskasvanueas suur osa tõsiste terviseprobleemidega inimesi olla.
Töö eesmärgiks on välja tuua kõige kahjulikumad toimed, mis inimese tervist suitsetades mõjutavad, kui suurel määral on see levinud ning kuidas suitsetamist tõkestada.
Töö tegemisel kasutasin internetimaterjali, ajakirjandust ning meditsiinikirjandust.
Töö esimeses peatükis on täpsustatud suitsetamist, antud ülevaade tubaka ajaloost, kirjeldatud tubaka koostist ning toodud välja tähtsaimad suitsetamise põhjused. Teises peatükis on käsitletud suitsetamise otsest mõju inimese füsioloogiale ning psüühikale. Kolmandas peatükis on välja toodud kuidas võitleb Eesti suitsetamise leviku vastu ning millises vanuses on suitsetamise oskaal suurim.

1.Tubakast ja suitsetamisest üldiselt

Tubakas on taim, mis kasvab enamikus maailmajagudes. Põhiliselt kasvatatakse tubakat USA-s, kust eksporditakse seda sigarettidena peaaegu 93% ulatuses.
Suitsetamist alustatakse enamasti noores eas. Noortest , kes jätkavad suitsetamist pärast 20. Eluaastat, hakkab igapäevasuitsetajaks üle 90%. Suitsetamise mahajätmine õnnestub esimesel üritusel vaid 25%-l. Enamikul on vaja 3-4 katset, enne kui saavutatakse püsiv tulemus. Suitsuhimu tuntakse ka veel pool aastat pärast suitsetamisest loobumist.(Psühhiaatria, autorit pole)

1.1.Tubaka ajalugu

Ameerika põlisrahvas indiaanlased kasutasid tubakat meditsiinilistel ja religioossetel eesmärkidel. Hoolimata selle kahjulikest mõjudest tervisele, levis tubaka kasutamine kiiresti. Kuni 18. sajandini oli populaarne piibu suitsetamine, mis seejärel asendus nuusktubakaga. Sigaretid hakkasid levima pärast Krimmi sõda, kui sõdurid neid endaga Türgist kaasa võtsid, kuid sigarette hakati kasutama laiemalt Esimese maailmasõja ajal ja pärast seda. Populaarsus saavutati alles Teise maailmasõja ajal.(Margareete Otter, narkootikumid )

1.2.Tubaka koostis

Suitsus sisaldub rohkemal või vähemal määral:

• Metopren – putukamürk, mis mõjutab loote arengut.
  
• Benso(a)püreen – sisaldab kantserogeene, mis tekitavad vähkkasjavaid.
  
• Arseen – tugeva toimega mürk, nimetatakse ka mürkide kuningaks.
  
• Atsetoon – kasutatakse lahustina , küünelakieemaldina.
  
• Plii – kasutatakse bensiini, akude, laskemoona ja kristallklaasi valmistamisel. Inimestel kahjustab peamiselt seedetrakti ja kesknärvisüsteemi. Väga mürgine.
  
• Formaliin – kasutatakse antiseptilise ainena ja koepreparaatide fiksaatorina.
  
• Tärpentiin – kasutatakse õlivärvide lahjendamiseks.
  
• Propüülglükool – erakordsete lahusti omadustega alkohol , kasutatakse salvide koostises.
  
• Butaan – vedelgaas, kõige plahvatusohtlikum kütuseliik.
  
• Kaadmium – peamiselt sissehingatav mürk, mis tekib plastmassi, värvainete, kummi jne töötlemisel või põletamisel.
  
• Ammoniaak – terava lõhnaga värvuseta gaas . Vesilahust nimetatakse nuuskpiirituseks. Tekib orgaaniliste ainete mädanemisel.
  
• Benseen – värvuseta vedelik, mida saadakse kivisöetõrvast ja naftast. Kasutatakse värvide, lõhkeainete, ravimite, plastmassi valmistamisel ning seguna mootorikütuseks
  

(andmed reklaamvoldikult)
Tubakasuits sisaldab rohkem kui 4000 erinevat eluohtlikku keemilist ainet, mida leidub nii osakeste kui ka gaasidena. 5% sellest moodustab mürgine gaas nimega süsinikmonooksiid (CO). Suurimateks ühenditeks on nikotiin ja tõrv ning neist jääb kopsudesse vastavalt 90% ja 70%.
Süsinikmonooksiidi toime avaldub veresoonte lupjumise protsessides, mis omakorda kujundab seose suitsetamise ja südamehaiguste vahel.
Nikotiin, mis on tubaka üks tähtsaim koostisosa , ergutab vähestes kogustes närviprotsesse, kuid suurtes annustes toimib pidurdavalt.
(otter, narkootikumid)

1.3.Suitsetamise põhjused

Suurem osa inimesi hakkab suitsetama sotsiaalsetel põhjustel ning jätkavad seda harjumusest või psühholoogilisest vajadusest, millest on hiljem täpsemalt juttu . Tavaliselt hakatakse suitsetama enne 20. eluaastat. On välja selgitatud , et suitsetavate vanemate lastel on 50 korda suurem võimalus ise suitsetama hakata. Suitsetamise kaudu tuntakse end rohkem iseseisva ja täiskasvanuna. Ka reklaam on tugevaks mõjuteguriks, sest seal esitatakse sigarettide endi kohta väga vähe fakte, kuid näidatakse meeldivaid situatsioone seoses suitsetamisega.
Suitsetamine annab suitsetajale niiöelda võimaluse lõõgastuda ja stressi maandada. Samal ajal on stressivalmidus suitsetajatel palju suurem kui mittesuitsetajatel.(psühhiaatria, autorit pole)

2.Suitsetamise kahjulikkus

Suitsetamine mõjub nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele. Suitsetamise mõjust räägitakse tavaliselt seoses füüsiliste muutustega , sest see on enam levinud. Vaimsele tervisele avaldatav mõju on inimestel üsnagi erinev ning seetõttu peetakse suitsetamist rohkem kahjulikuks tervisele.

2.1.Suitsetamise füüsiline mõju

Enamik suitsetajate surmajuhtumeist on seotud südamehaigustega, mis on tingitud nikotiini toimest vereringesüsteemile, mis omakorda viib südamekahjustuseni, millest südame tuiksoonte haigused hõlmavad ligi 45%.
Närvirakkude ärrituse korral kaob närviraku võime vastata ärritusele ning tekib blokeeriv toime. Nikotiin on tugevatoimeline, vegetatiivseid närvisõlmi algul ergutav, hiljem halvav mürk. Nikotiini toime on seletatav tema toimega neerupealistesse, ta kutsub esile hormoonide, just adrenaliini vabanemise, mis vereringesse sattudes põhjustab sümpaatilise närvisüsteemi erutuse. Kiireneb südame töö ja tõuseb vererõhk. Nikotiini sissehingamisel imendub ta kiiresti ja kandub verega kogu kehasse laiali. Ta toimib kombineeritult, kurnates südant. Lisaks sellele etendab nikotiin tähtsat osa vabade rasvhapete vabanemisel rasvadepoodest, millest algab ateroskleroosi teke.
Sigaretisuitsus olev vingugaas vähendab südame töövõimet, muudab kopsudes oleva hemoglobiini karboksühemoglobiiniks, mis omakorda muudab südamelihase ainevahetust, takistades hapniku transporti. Tulemuseks on südamelihase hapnikunälgus.
Vingugaas tõrjub hemoglobiinist kergesti välja hapniku, mis omakorda põhjustab südamekudede kahjustusi. Hemoglobiin , mis on seostunud vingugaasiga, ei ole enam võimeline südant normaalse hulga hapnikuga varustama.
Vingugaas aitab ka kaasa ateroskleroosi tekkele, suurendades südame veresoonkonna sisekesta läbilaskvust.
Teine suurem enneaegse surma põhjus on vähk. Olulisi muutusi hingamisteedes põhjustab sigaretitõrv, mis põhjustab normaalsetest rakkudest muutunud omadustega rakkude teket. Tekkivad rakud on aga ilma organismile omase funktsioonita ning neid nimetatakse vähirakkudeks. Vähirakud paljunevad kiiresti ning konkureerivad normaalsete rakkudega toitainete pärast, neid aeglaselt hävitades ja asendades. Selle tagajärjel inimorganismi normaalne funktsioneerimine häirub.
Ligikaudu 65% bronhide kasvajatest tekivad bronhide peatüve osas, sest see on piirkond, mille suits esmajärjekorras läbib. Seal on suitsu konsentratsioon suur, tahked osakesed sadenevad välja ja jäävad pidama . Tõrv hakkab ühinedes limaga tungima epiteelkoesse, mille tagajärjel hingetoru kattekude muutub. Kahjustused esinevad rakkude vohamises, mis mõnikord arenevad vähirakkudeks. Kogu see protsess võtab aega harilikult 20-30 aastat. Hingamisteede kasvaja põhjustab enamasti surma.
Piibu ja sigari suitsetamisel on põhilisteks ohtudeks mao- ja sisepõievähi teke, huulevähk, suuvähk, kõrivähk ja söögitoruvähk.
(otter, narkootikumid)

2.2.Psühholoogiline mõju

Nikotiin, tubaka tähtsaim toimeaine, on kõige laialdasemat kasutust leidev, sõltuvust tekitav aine. See tekitab sõltuvust sama kergelt kui heroiin . Nikotiini tarvitatakse näiteks nuusktubakas , närimistubakas, sigarites ja piibitubakas. Soomes on viimasel aastakümnel suurenenud suitsetamine tüdrukute, nuusktubaka kasutamine aga poiste hulgas.
Suitsetavatel noortel on narkootikumide tarvitamise risk 8 korda ja raske alkoholi tarvitamise risk 11 korda suurem kui mittesuitsetajatel.
Nikotiinisõltuvusele on iseloomulik sellega ära harjumine. Sellest annab märku see, et inimesel pole tarvitatud suurest nikotiinikogusest hoolimata ei iiveldust, peapööritust ega muid vaevusi. Sissehingatava nikotiini kiirem toime hõlbustab käitumisharjumuse kujunemist ja juurdumist.
Väga paljud ebaõnnestuvad suitsetamisest loobumises, sest suitsetama hakatakse erinevatel põhjustel.
Edukas suitsetamisest loobumine peaks algama endale selle kahjulikkuse teadvustamisega. Suitsetamisest loobumine on lihtsam, kui see asendatakse mõne teise, kuid tervislikuma tegevusega . Peaaegu iga suitsetaja haarab sigareti järele, et hoida kontrolli all mõnda emotsiooni, näiteks suur mure, viha, stress , madal enesehinnang, meeleolu langus, oskamatus lõõgastuda.(pane siia mõni enda autoritest)

3.Suitsetamine Euroopas ja Eestis

Viimasel aastakümnel on suitsetajate hulk Eestis pidevalt kasvanud, eriti noorte tüdrukute hulgas. Suitsetamine on levinud enam kui pooltes kodudes ning väljaspool siseruume suitsetatakse vaid 36% kodudest.
Euroopa Liidu poolt tehtud uuringust “Suitsukatte kõrvaldamine: 10 põhjust suitsuvabaks Euroopaks” selgub , et:

• aastas sureb hinnanguliselt 72 000 eurooplast koduse passiivse suitsetamise tõttu
  

• töökohas sureb passiivse suitsetamise tõttu 7000 eurooplast
  

• restoranide , baaride, pubide ja ööklubide töötajad on eriti haavatavad – nende hulgast sureb aastas 325 inimest, mis on kuuepäevase töönädala korral üks inimene päevas. ( http://www.terviseinfo.ee/web/?id=1708 )
  

Levinuim suitsetamise iga Eestis on 13-15. Selles vanuses regulaarselt suitsetajate arv on 33%. Neist umbes 18% on sõltlased. Vanemad alaealised on paremini endale teadvustanud, milliste põhjuste pärast nad suitsetavad ega tee seda enam populaarsuse eesmärgil, siiski alustab keskkoolis suitsetamist mitu protsenti noortest.
( postimees ,31.01 2004, valner valme, http://www.postimees.ee/010204/lisad/arter/125323.php )

2.1Mida on Eesti ette võtnud seoses suitsetamise vähendamisega

Aastal 2005 muudetud või koostatud seadused:

• Alaealistel on keelatud suitsetamine või suitsuvaba tubakatoote tarvitamine.
  
• Alaealistel on keelatud omandada ja omada tubakatoodet ning töötada kohas, mis on seotud tubakatoodete käitlemisega.
  
• Täisealisel isikul on keelatud alaealistele tubakatoodet osta, anda või pakkuda
  
• Suitsetamine toitlustusettevõtetes on lubatud selleks ettenähtud kohas või väljaspool siseruume asuval kohal. Seejuures suitsetamisruumis toitlustamist ei toimu.
  
• Suitsetamine on keelatud lasteasutustes, koolides (v.a ülikoolid), spordiks ettenähtud ruumides, riietus- ja tualettruumides.
  
• Tubakatooteid ei tohi müüa müügiautomaatides, kandekaubanduses, haiglas , apteegis, aktsiisilaos ning eelnevas punktis väljatoodud kohtades.
  
• Sigaretipakendil peab olema 2 üldhoiatust ning vahelduvalt 14 lisahoiatust. Seejuures peab üldhoiatus olema musta värvi, katma vähemalt 30% pakendi kõige suuremat pinda, kirjutatud valgele taustale ning ümbritsetud 3-4 millimeetrise musta raamiga.
  
• Sigareti kohta on lubatud maksimaalselt 10 mg tõrva, 1 mg nikotiini, 10 mg vingugaasi. Seejuures peavad need olema pakendi külgserval märgitud valgel taustal.
  

(tubakavaba,andrus lipand, http://tubakavaba.com/index.php?option=com_content&task=view&id=4&Itemid=15 )

Kokkuvõte

Tööst selgub, et tubakas on pärit Ameerikast , kus seda siiani kõige enam toodetakse. Suitsetamise alustamine noores eas on väga levinud ning tihti ei teadvustata endale, et inimese tervisele kõige ohtlikumad ained suitsus on nikotiin ning vingugaas. Nikotiin põhjustab sõltuvust ning sellest pahest loobumiseks kulub palju aega ja kannatust. Vingugaas aga tekitab erinevaid südame- ning veresoonkonnahaigusi, mis tihti lõpevad surmaga.
Euroopas ning ka Eestis tuntakse muret suitsetamise pärast, sest paljud inimesed surevad just suitsusõltuvuse tagajärjel. Selle tõkestamiseks on kasutusele võetud mitmeid piiranguid ning informatiivseid loosungeid.
Enne suitsetama hakkamist tuleks tutvuda mõjude ning tagajärgedega, mida pidevalt suitsetamine endaga kaasa toob, et mitte kahetseda oma otsust, sest tagasiteed leida pole nii lihtne.

Kasutatud kirjandus