Pärilikkus, soo määramine.

K, Renate

Pärilikkus, soo määramine. (1)

Põhikool - Bioloogia - Bioloogia

5 VÄGA HEA

PÄRILIKKUSE ALUSED

DNA, GEENID JA KROMOSOOMID
Pärilikkuse tõttu sarnanevad järglased vanematega:

Pärilikkus on organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi.

Kromosoomides olev DNA säilitab pärilikku informatsiooni:

Rakutuumas paiknevates kromosoomides on aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni.
See aine on DNA.
DNA on kõikides organismides.
Iga DNA molekul koosneb kahest pikast ahelast , mis on spiraalselt teineteise ümber keerdunud .
Organismi paljunemisel kandub infot sisaldav DNA kromosoomides edasi järglastele.
Üks valkudega seotud DNA molekul moodustab kromosoomi.

Organismi keharakus on pooled kromosoomid pärit isalt, pooled emalt:

Organismi kõigis keharakkudes on ühepalju kromosoome.
Kromosoome saab sarnasuse alusel jaotada paarideks, paarist üks kromosoom on päritud isalt, teine emalt.
Igal liigil on oma kromosoomide arv ja iseloomulik kuju.

Alleelid on geeni erinevad vormid:

DNA molekulid liigenduvad geenideks.
Geen on DNA lõik, mis osaleb ühe või mitme tunnuse kujunemises.
Geen on pärilikkuse algüksus.
Geenid päranduvad DNA koostises vanemate järglastele.
Kuna geenid paiknevad kromosoomides, siis on ka iga geen meie keharahhudes kahekordselt. Ühe neist saame emalt, teise isalt.
Ühel geenil on organismis vähemalt kaks vormi ehk alleeli.
Vanematelt saadud alleelid võivad olla kas ühesuguse või erineva mõjuga.
Seda alleeli, mis valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldub, nimetatakse dominantseks alleeliks.
Allasurutud alleeli nimetatakse retsessiivseks alleeliks.
Ühes kromosoomis on alati palju geene.
Inimese keharakus on 46 kromosoomi.

SOO MÄÄRAMINE

Ajalooliselt on välja kujunenud mitmeid soo määramise viise. Kõige täiuslikum viis on sugukromosoomidega.
Näiteks imetajatel esinevad X- ja Y- sugukromosoomid . Sugukromosoomide paar XX määrab ära emase isendi arengu, sugukromosoomide paar XY tagab isase isendi arengu.

Inimese sugu määratakse viljastumisel:

Inimese sugurakud sisaldavad pärilikku infot keharakkudega võrreldes poole vähem.
Sugukromosoomid on inimesel kõikides rakkudes, nii keha- kui ka sugurakkudes .
Inimese kõikides keharakkudes on 46 kromosoomi, mis moodustavad 23 paari.
Sugurakkudes on kromosoome poole vähem, kui keharakkudes.
Iga naise sugurakus on üks X- kromosoom.
Pooltes mehe sugurakkudes on X- kromosoom ja pooltes Y- kromosoom.
Inimesel määratakse sugu viljastumise hetkel. Soo määrab, millise sugukromosoomiga sperm munaraku viljastab.

Mis on sooga seotud tunnused?:

Esmased sugutunnused on välja arenenud sünnihetkeks.
Teised sugutunnused arenevad välja suguküpsuse saabudes.

PÄRILIK JA MITTEPÄRILIK MUUTLIKKUS
Muutlikkus on organismide võime üksteisest erineda:

Muutlikus on organismide võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda.
Muutlikust võib jagada kaheks: pärilikuks ja mittepärilikuks.
Pärilik muutlikkus pärandub järglastele. Sel juhul on muutused toimunud ka geenides või kromosoomides.
Mittepäriliku muutlikkuse korral ei pärandu elu jooksul toimunud muutused järglastele.
Pärilik muutlikus muutlikkus esineb kahe vormina – mutatiivse ja kombinatiivse muutlikkusena.
Mutatiivne muutlikkus – muutused geenide või kromosoomide ehituses, kromosoomide arvu muutused.
Kombinatiivne muutlikkus – geenide ja kromosoomide ümberkombineerumine sugurakkudes ja viljastumisel.

Mutatiivne muutlikkus – muutused geenide ja kromosoomidega:

Mutatiivse muutlikkusega on tegemist siis, kui juhuslikult, tavaliselt väliskeskkonna mõjul toimuvad muutused geenide või gromosoomide arvus. Selliseid muutusi nimetatakse mutatsioonideks.
Mutatsioonid võivad organismis tekkida kas iseenesest või neid põhjustavad mitmesugused tegurid. Mutatsioone põhjustavaid tegureid nimetatakse mutageenideks.
Mutageene saab jaotada kolme rühma: bioloogilised, keemilised ja füüsikalised.
Tuntumad bioloogilised mutageenid on viirused , toksiinid jne.
Keemiliste mutageenide hulka kuuluvad alused ja happed , ravimid jne.
Füüsikaliste mutageenide hulka kuuluvad radioaktiivne kiirgus, röntgen- ja ultraviolettkiirgus .

Suurem osa mutatsioone on organismidele kahjulikud:

Kõige sagedamini tekib vähese kahjuliku mõjuga mutatsioone.
Kuna enamik mutatsioone on kahjulikud, püüavad organismid neid kas kõrvaldada või nende tagajärgi leevendada.

Kombinatiivne muutlikkus – geenide ja kromosoomide ümberkombineerumine:

Kombinatiivne muutlikkus on kõige rohkem levinud suguliselt paljunevatel organismidel.

Organismi tunnused kujunevad geenide ja keskkonna koosmõjul:

Geenides oleva informatsiooni avaldumises, st organismi tunnuste kujunemises on suur osa keskkonnal.
Organismi tunnused kujunevad välja keskkonna ja geenide koosmõjul.
Mittepärilik muutlikkus kujuneb välja keskkonnatingimuste mõjul. Mittepärilikud muutused ei mõjuta geene ja kromosoome ning seega ei pärandu järglastele, isegi mitte siis, kui vastavad tunnused esinevad mõlemal vanemal.

Muutlikkust saab uurida kaksikutel:

Kaksikud on kaks ühes emakas ühel ajal arenenud järglast.
Inimesel võivad esineda kahte tüüpi kaksikuid: ühemuna- ja kahemunakaksikuid.

ORGANISMIDE PALJUNEMISVIISID JA MUUTLIKKUS

Kõik organismid paljunevad, see kindlustab liigi säilimise ja arvukuse suurenemise. Organismid paljunevad kas suguliselt või mittesuguliselt.

Mittesuguline paljunemine toimub vegetatiivselt või eoseliselt:

Vegetatiivne paljunemine on looduses vanim paljunemisviis . See on levinud bakteritel ning ka taime-, seene- ja loomariigis.
Vegetatiivselt võivad paljuneda nii üherakulised kui ka hulkrakulised organismid.
Üherakulistel organismidel toimub kas pooldumine , pungumine või hulgijagunemine .
Vegetatiivne paljunemisviis on looduses vanim, sel puhul muutlikkus kas puudub üldse või on minimaalne.
See on suhteliselt kiire paljunemis viis.

Teine mittesuguline paljunemise viis on paljunemine eostega:

Eoselisel paljunemisel pärilik muutlikkus suureneb, sest eostes kombineeruvad pärilikkusstruktuurid ümber, peale selle võivad lisanduda ka mutatsioonid.
See on levinud algloomadel, seentel ja taimedel.

Kõige hilistekkelisem paljunemisviis on suguline paljunemine:

Kõige ulatuslikum pärilik muutilikkus avaldub sugulisel paljunemisel. Viljastumisel kombineeruvad emas- ja isasorganismide geenid ja kromosoomid. Sel põhjusel ongi sugulisel paljunemisel kõik järglased üksteisest ja vanematest erinevad.
Muutlikkus on kõige suurem.

PÄRILIKUD HAIGUSED JA MITTEPÄRILIKUD HAIGUSED

Pärilikke haigusi põhjustavad mutatsioonid, mille tulemusena toimuvad muutused geenides ja kromosoomide ehituses või kromosoomide arvus.
Mutatsioonide tagajärjel võivad tekkida ainevahetushäired, väärarendid, arengupuuded ning kasvajad.
Kõige rohkem haigusi tekitavad vigased geenid.

Kromosoomide ehituse või arvu muutus mõjutab korraga paljusid geene:

Kromosoomhaigusi põhjustab kromosoomide struktuuri või arvu muutumine.
Mida hilisemas eas naine sünnitab, seda suurem on ka risk geeni või kromosoomi muutustest tingitud väärarenguga lapse sünniks.

Pärililike haiguste uurimiseks on mitmeid võimalusi:

Pärilike haiguste diagnoosimiseks uuritakse haige suguvõsa, tema rakkude ehituse ja ainevahetuse iseärasusi ning kromosoome ja DNA-d.
Suguvõsa uuringuteks koostatakse sugupuu .
Geenmutatsioone saab aga tuvastada DNA analüüsi abil.
Tänapäevaste DNA uurimismeetoditega võib päriliku haiguse avastada isegi enne haiguse tunnuste ilmnemist .

Pärilike haiguste tagajärge on mõningatel juhtudel võimalik leevendada:

Pärilike haiguste raviks on tänapäeval mitmeid võimalusi.
Asendusravi seisneb selles, et perioodiliselt viiakse organismi kas puuduvaid hormoone või ensüüme.
Kirurgilise raviga saab kõrvaldada või korrigeerida pärilikke väärarenguid, näiteks sõrmede või näo muutusi.
Eriõpetust saavad isikud, kelle kõik meeleelundid ei talitle normaalselt või kes on vaimupuudega .
Perspektiivne tulevikusuund pärilike haiguste ravis on geeniteraapia , mis seisneb vigase geeni asendamises normaalsega.

Enamik haigusi pole pärilikud:

Mittepärilikud haigused on nakkushaigused, keskkonna ja organismi koosmõjust tingitud tervisehäired, väärast eluviisist tingitud haigused ja erinevad vigastused.

MUUDETUD PÄRILIKKUSEGA ORGANISMID:

Selleks, et muuta organismide tunnuseid, tuleb tavaliselt alustada organismide pärilikkuse muutmisest.
Kõige lihtsam on organismide pärilikkust muuta kunstlikult esile kutsutud mutatsioonidega.
Tänapäevane meetod pärilikkuse muutmiseks on tehnogeneetika . Tehnogeneetika kasutab ühe liigi DNA siirdamist teise liigi organismile.
Tehnogeeniliselt saadud uute omadustega organisme vajatakse meditsiinis, põllumajanduses ja toiduainetööstuses.
Geneetiliselt muundatud toiduainete kasutamisel on nii pooldajaid kui ka vastaseid.

ELUSLOODUSE SÜSTEEM

Looduses olevaid organisme saab grupeerida sarnasuse alusel.
Liik on sarnaste tunnustefa isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinevad tunnused ja levila ning kes omavahel ristudes annavad sigimisvõimelisi järglasi.
Et saada ülevaadet eluslooduse suurest liigirikkusest, on koostatud eluslooduse süsteem.
Süstemeeritakse kindlate reeglite järgi, arvestades organismide sarnasusi ja erinevusi.
Igale teatud tunnustega organismide rühmale antakse teaduslik ladinakeelne nimetus.
Kõige väiksem süstematiseerimise üksus on liik.
Sarnased liigid ühendatakse perekonda, perekonnad sugukonda, sugukonnad seltsi, seltsid klassi, klassid hõimkonda ja hõimkonnad riiki.
Tänapäeval jaotatakse elusloodus viieks riigiks: bakterid , protistid , taimed, seened ja loomad.

BIOLOOGILINE EVOLUTSIOON

Maa elusa looduse ajaloolist arengut liikide üksteiselt õppimise kaudu nimetatakse bioloogiliseks evolutisooniks.
Organismine ellujäämist ja järglaste arvu piiravad teised organismid ja mitmesugused eluta looduse tegurid.
Enamik organisme annab rohkem järglasi, kui neid tegelikult saab ellu jääda.
Kuna kõigile järglastele ei jätku sobivaid elutingimusi, peavad isendid endi pärast võitlema. Organismide vahel toimub pidev osalusvõitlus.
Ühte liiki kuuluvad isendid omavahel. Evolutsiooni seisukohalt on oluline pärilik muutlikkus: neid erinevusi põhjustavad mutatsioonid ja geneetilise materjali kombineerumine sugulisel teel.
Kuna kõik samasse liiki kuuluvad organismid pole ühesuguste omadustega, pole ka kõik organismid olelusvõistluses võrdsed. Ühed isendid on olelusvõitluses edukamad kui teised.
Loodusliku valiku tagajärjel jäävad ellu need isendid, kes on elutingimustega paremini kohanenud.
Ellu jäänud organismid sigivad ja pärandavad antud elutingimustes kasulikke tunnuseid määravad geenid järglastele. Isendid, kelle tunnused sobivad elutingimustega vähem, kas surevad või annavad vähem järglasi.
Kohastumiseks nimetatakse liigi ellujäämist ja sigimist soodustavaid pärilikke omadusi. Kohastumisel on suhteline iseloom.
Bioloogiline evolutsioon on aeglaselt toimuv protsess, mis kestab ka tänapäeval.

GMO – geeniliselt moondatud organism on kunstlikult geenide manipulatsiooni teel loodud (parandatud, muudetud) taimesortide, ehk ka loomatõugude, üldnimi.

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 88 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-06-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

88 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Renate K Õppematerjali autor

Väga põhjalik kokkuvõte teemadel:
1. DNA, GEENID JA KROMOSOOMID,
2. SOO MÄÄRAMINE,
3. PÄRILIK JA MITTEPÄRILIK MUUTLIKKUS,
4. ORGANISMIDE PALJUNEMISVIISID JA MUUTLIKKUS,
5. PÄRILIKUD HAIGUSED JA MITTEPÄRILIKUD HAIGUSED,
6. MUUDETUD PÄRILIKKUSEGA ORGANISMID,
7. ELUSLOODUSE SÜSTEEM,
8. BIOLOOGILINE EVOLUTSIOON
9.klassile

dna geenid kromosoomid sugu pärilik mittepärilik muutlikkus

Sarnased õppematerjalid

doc

Pärilikkuse alused

Pärilikkuse tõttu sarnanevad järglased vanematega. Pärilikkus on organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemiseja arenemise iseärasusi. Rakutuumas paiknevates kromosoomides on aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. See on desoksüribonukleiinihape e. DNA. Molekul koosneb kahest pikast ahelast, mis on spiraalselt teineteise ümber keerdunud. Üks valkudega seotud DNA molekul moodustub kromosoomi. Organismi kõigis keharakkudes on ühepalju kromosoome.

Bioloogia

doc

Pärilikkus, DNA, mutatsioonid

Kahemunakaksikud võivad olla kas samast või erinevast soost, kuid pärilikult on nad alati erinevad. Välimuselt sarnanevad nagu ühe perekonna lapsed . Organismid paljunevad kas suguliselt v mittesuguliselt . Vegatiivne paljunemine on vanim viis. See levinud looma,taime ja seeneriigis. Üherakulistel organismidel toimub kas pooldumine, pungumine v hulgijagunemine. Hulkraksetel loomadel esineb jagunemine ja pungumine. Vegetatiivne paljunemine on vanim. Iseloomustab väga vähene pärilik muutlikus, moodustunud järglaskond oma pärilikkuselt ühesugune. Sellel paljunemisel osaleb üks vanemorganism,ei toimu sugurakkude valmimist, ega ka viljastumist. Samas on ka vegetatiivne paljunemine suhteliselt kiire paljumsviis. Eoseline paljunemine on levinud algloomadel, seentel, taimedel. Tekib palju eoseid, eosed on erilised üherakulised struktuurid, mida katab paks kest. Sugulisel paljunemisel on vaja üldjuhul kaht eri soost vanemorganismi

Bioloogia

docx

Bioloogia mõisted: geenid ja muu

, keemilised- nt. tugevatoimelised alused ja happed, osa olmekeemia tooteid, paljud ravimid, füüsikalised ehk erinevad kiirgused- nt, radioaktiivne, röntgen, ultraviolett) Muutlikkust uuritakse kaksikutel- kahemunakaksikute tunnuste erinevused on põhjustatud nii pärilikust muutlikusest kui ka keskkonnatungimuste mõjust. Ühemunakaksikute erinevused on tingitud aga ainult keskkonnast, sest nende geenid on ühesugused. Organismid võivad paljuneda suguliselt (nii esineb kõige ulatuslikum pärilik muutlikkus- viljastumisel kombineeruvad emas- ja isasorgan. geenid ja kromosoomid, sp. ongi sugulisel paljunemisel kõik järglased üksteisest ja vanematest erinevad) ja mittesuguliselt (jaguneb vegetatiivseks-kõige vanem paljunemisviis, mille korral pärilik muutlikkus kas puudub üldse või on min., ainsaks muutlikkuse allikaks on paljunemisüksustes toimuvad mutantsioonid

Bioloogia

doc

Bioloogia konspekt

lihased, ahenevad veresooned, rasvade lagundamine, lihaste vahelduv kokkutõmbumine ja lõtvumine (lõdisemine). Organismi kudede ja elundite talitluse reguleerimine toimub: · meeleelundite vahendusel · närvisüsteemi vahendusel · verre paiskuvate hormoonide vahendusel PÄRILIKKUSE ALUSED I DNA Pärilikkus on organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi. Vanemate pärilik info koos keskkonnaga määrab järglastel tunnuste kujunemise. Pärilikkuseaine asub rakutuumas DNA. DNA desoksüribonukleiinhape: · On kõikides organismides. · Sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. · Koosneb kahest ahelast. · Ahelad on teineteise ümber keerdunud. · Enne raku jagunemist DNA kahekordistub: a) ahelad eralduvad teineteisest. b) kummagi ahela vastu sünteesitakse uus ahel. c) saadakse 2 ühesuguse koostisega DNA molekuli.

Bioloogia

doc

Pärilikkus

Bioloogia 7. aprill 1. Mis on pärilikkus? Pärilikkus on organismide omadus omandada oma eellaste tunnuseid ja anda neid edasi oma järglastele. Pärilikkuse kandjateks on kromosoomid. 2. Kuidas kujunevad organismide tunnused? Pärilikkuse kandjateks on kromosoomid mis koosnevad DNA' st. Teatud kromosoomi lõigud ehk DNA lõigud on geenid, mis määravad teatud kindlaid tunnuseid. 3. Kuidas tagatakse raku jagunemisel see, et mõlemad tütarrakud saavad samasuguse pärilikkuse informatsiooni?

Bioloogia

doc

Parlikkuse ja muutlikkuse konspekt

21. Millist kasu saadakse transgeensetest taimedest ja loomadest? Transgeensetest taimedest: todiduainete tööstus (tomatid, mais, bioküttus, keskkonna puhastus) Transgeensetest loomadest: mudelloomad, ravimitetootmine, organi doonerid 22. Võrrelge geneetiliselt muudetud toidu eeliseid ja puudusi. Eelised: kasvatamine odavam, parem kvaliteet, säilib kauem, saab rohkem Puudusedanergeenid, võivad tekitab umbrohu 23. DNA- Rakutuumas paiknevates kromosoomides on aine, mis sisaldab ja säilitab pärilik informatsioon Geen- DNA lõik, osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises Kromosoom- pärilikkuse kandjad Kromosoomistik- liigispetsiifiline, igal liigil on kindel arv, kindla kujuga kromosoome Geenialleel- A,a Dominantne alleel, Retsessiivne alleel mutatiivne muutlikus- on tegemist siis kui tavaliselt väiskeskkonna mõjul toimuvad muutused geenide või kromosoomide arvus kombinatiivne muutlikkus- seisneb vanemate erinevate geenialleelide ümberkombineerumises järglaste

Bioloogia

doc

Pärilikkus - küsimused

alleeli a, siis on tal kõigis keharakkudes Aa ja avaldub ................................................ Kuigi kõik geenid on olemas kõigis rakkudes, on nad aktiivsed ainult ............................................................................................. Kokku on inimesel umbes ....................................geeni. Muutlikkus on ..................................... Muutlikkus jaguneb: 1. Pärilik muutlikkus Seda põhjustavad: a) ................................... b).................................... Pärilik muutlikkus jaguneb Mutatiivne muutlikkus Kombinatiivne muutlikkus Põhjuseks............................. Põhjuseks ............................. Mutatsioonid on ........................................................................................

Bioloogia

docx

Pärilikkuse alused - küsimuste vastused

puudumine, hallid või sinised silmad jne. 3) Mis on esmased ja teisesed sugutunnused meestel ja naistel? Esmased on sugunäärmed ja suguelundid. Teisesed on meestel: karvakasv näol, madalam hääletoon, tugevam lihastik, laiad õlad, kitsad puusad, naistel: rinnad, kitsad õlad, laiad puusad, nahaalune rasvkude, kõrgem hääletoon. 4) Kuidas määratakse inimese sugu? Lapse sugu oleneb sellest, millist sugukromosoomi kandev sperm munaraku viljastas. 5) Mis on pärilik ja mittepärilik muutlikkus, mutatiivne ja kombinatiivne muutlikkus? Pärilik muutlikkus pärandub järglastele(muutused geenides või kromosoomides). Mittepäriliku muutlikkuse korral ei pärandu elu jooksul toimunud muutused järglastele. Mutatiivne muutlikkus on siis, kui väliskeskkonna mõjul toimuvad muutused geenide või kromosoomide ehituses või kromosoomide arvus. Kombinatiivne muutlikkus on kõige rohkem levinud suguliselt paljunevatel organismidel.

Bioloogia

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (1)

k3tsh: sellest oli küll palju kasu, aitäh!

13:38 19-05-2012

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk