Pärilikkuse ja Mendeli seadused (0)

Pärilikkuse seadused  1. Geen ​ on DNA lõik, mis määrab ära ühe tunnuse (​pärilikkuse alge ​)  2. Homoloogilised ​ (paarilised) kromosoomid - ühesuguse kuju ja suurusega  kromosoomid, mis sisaldavad samu tunnuseid määravaid geene  3. Alleelid ​ (geenivormid) on homoloogilistes kromosoomides paiknevad ühte tüüpi  (ühte ja sama tunnust määravad) geenid  4. Homosügootsus ​ (-ne) - alleelid määravad tunnuse täpselt ühte moodi  5. Heterosügootsus ​ (-ne) - alleelid määravad tunnuse erinevalt  6. Dominantne alleen  ​(valitsev) - alleel, mille poolt määratud tunnus heterosügootsuse  korral avaldub, tähistatakse suure tähega (A)  7. Retsessiivne alleen  ​(varjatud) - alleel, mille poolt määratud tunnus jääb  heterosügootsuse korral varjatuks, avaldub ainult homosügootsuse korral, 
tähistatakse väikese tähega (a)  8. Genotüüp ​ - organismi geenide kogum, mis saadakse viljastumisel vanematelt,  tähistatakse tähtedega (Aa - heterosügootne → pruunid silmad, aa - homosügootne 
retsessiivne → sinised silmad, AA - homosügootne dominantne → pruunid silmad)   9. Fenotüüp ​ - organismi tunnuste kogum, tähistatakse sõnadega)  Mendeli seadused  Aedherne sortide ristamised    1. Monohübriidne ristamine ​ - vanemisendid erinevad ühe tunnuse poolest (Mendeli I.  ja II. seadus)  2. Dihübriidne ristamine ​ - vanemisendid erinevad kahe tunnuse poolest (Mendeli III.  seadus)  Mendeli I seadus   ehk ühetaolisuse seadus - ristates homosügootseid isendeid omavahel saadakse kõik 
ühesugused järglased (joonis õp. lk. 79) 
 
A - kollane  
a - roheline 
 
      AA      x      aa vanemate genotüübid P   A  ​↵↳ ​ A     a ​↵↳​ a alleelid sugurakkudes (gameedid)    ​↓   Aa  I põlvkonna järglaste genotüübid F ​1  100% kollased  fenotüübid 


Mendel II seadus  ehk lahknemisseadus - ristades heterosügootseid isendeid omavahel saadakse järglaste 
hulgas lahknemine (genotüüpide lahknemissuhe 1:2:1, fenotüüpide lahknemissuhe 3:1) 
 
      Aa      x      Aa F ​1   A  ​↵↳ ​ a     A ​↵↳​ a gameedid    ​↓  AA  genotüüpide lahknemissuhe   1 : 2 : 1    3 kollased : 1 rohelised  fenotüüpide lahknemissuhted  Mendeli III seadus  ehk sõltumatu lahknemise seadus  - Kehtib, kui vanempaarid erinevad kahe tunnuse osas  - Homosügootsete vanemate ristamisel lahknevad tunnused teises järglaste 
põlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt   
A - kollane  
a - roheline 
B - siledapinnaline 
b - krobeline pind 
 
P AABB          x          aabb           ​↓  F ​1 100%      AaBb kollased siledapinnalised   
F ​1 AaBb          x          AaBb 
    ​↓ ↓  1. AB        1. AB  1. Ab        1. Ab  1. aB        1. aB  1. ab        1. ab    F ​2  AB  Ab  aB  ab  AB  AABB  AABb  AaBB  AaBb  Ab  AABb  AAbb  AaBb  Aabb  aB  AaBB  AaBb  aaBB  aaBb  ab  AaBb  Aabb  aaBb  aabb   
 


Kollased siledapinnalised: 9 
Kollased krobedapinnalised: 3 
Rohelised siledapinnalised: 3 
Rohelised krobedapinnalised: 1  Soo määramine  Inimesel 46 kromosoomi ehk 23 kromosoomi paari - neist 22 paari määravad ära keha  tunnused ( ​kehakromosoomid​) ja ülejäänud paar määrab ära soo tunnused  ( ​sugukromosoomid​) - XX on naine, XY on mees    - Munarakus ​ on 22 kehakromosoomi ja X kromosoom  - Seemnerakkudes ​ on pooltes 22 kehakromosoomi ja X kromosoom ja ülejäänud  pooltes 22 kehakromosoomi ja Y kromosoom    - 22 paari + XX = naine (tõenäosus 50%)  - 22 paari + XY = mees (tõenäosus 50%)  Suguliiteline pärandumine  ...on põhjustatud sellest, et X kromosoom on suur ja sisaldab lisaks soo määramisele seotud 
geenidele ka teisi geene  - X ​ A ​ - norm. nägemine /  terve  - X ​ a ​ - punarohevärvipimedus (daltonism) /  verehüübimatus (hemofiilia)    - X ​ A ​ - defektne hambaemail  - X ​ a ​ - norm. hambaemail