Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Aare Laanemets (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas Aare Laanemetsast Toots sai?
  • Kuidas Aare Laanemetsast Toots sai?

Lõik failist


Vanalinna Hariduskolleegium
Hanna Laura Sarv
8.t
Aare Laanemets
Referaat
Juhendaja Krista Nõmmik
Tallinn 2017

Sisukord


1. Sissejuhatus 3
2. Elulugu 4
2.1 Eluloo Sissejuhatus 4
2.2 Laanemets enne “ Kevadet ” 4
2.3 Kuidas Aare Laanemetsast Toots sai? 4
2.4 Kuulsus teda ei muutnud 4
2.5 Teatritee 5
2.6. Perekond 5
2.7. Varajane surm 5
3. Looming 6
3.1 Sissejuhatus loomingusse 6
3.2. Rollid filmides 6
3.3. Teatrirollid ning lavastused 6
3.4. Laanemets teatriõpetajana 7
4. Kokkuvõte 8
5. Summary 9
6. Kasutatud kirjandus 10



1. Sissejuhatus


Eestis oleks raske leida inimest, kellele nimega Toots, ei tuleks pähe Lutsu raamat „Kevade“ ning selle järjed „Suvi“ ja „Sügis“. Meenuks ka filmid, mis tehtud nende teoste põhjal. Enamikul tekib ka silme ette pilt Paunveres toimunust kui võtad jutuks Aare Laanemetsa - näitleja, kes mängis neis filmides Tootsi . Nooremast põlvkonnast leidub palju ka neid, kel tundub nimi vaid veidi tuttav või pole nime kuulnudki. Seepärast otsustasin kirjutada Aare Laanemetsast, et teaksime temast rohkem kui vaid rollist „Kevades“.

2. Elulugu

2.1 Eluloo Sissejuhatus


Aare Laanemetsast on kirjutatud teatriga seoses
Vasakule Paremale
Aare Laanemets #1 Aare Laanemets #2 Aare Laanemets #3 Aare Laanemets #4 Aare Laanemets #5 Aare Laanemets #6 Aare Laanemets #7 Aare Laanemets #8 Aare Laanemets #9 Aare Laanemets #10
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-04-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor hannalsrv Õppematerjali autor
Referaat näitlejast Aare Laanemetsast

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
18
doc

URMAS KIBUSPUU

Tänu sellele võimalusele sai Kibuspuu oluliselt lennukust juurde. LAVAKUNSTIKATEEDRI VII LEND 1972. aastal alustas Kibuspuu õpinguid Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri VII lennus. Tema kursuse juhendajaks sai Voldemar Panso, kelle assistendiks oli Raivo Trass. 1976. aastal lõpetasid kursuse koos Kibuspuuga Tiit Berg, Merle Karusoo, Ago-Endrik Kerge, Jüri Krjukov, Aare Laanemets, Sulev Luik, Kalju Orro, Toomas Ots, Anne Paluver, Priit Pedajas, Lembit Peterson, Eero Spriit, Kadri Tamberg, Külliki Tool- Saldre ja Peeter Volkonski. Seda lendu on mitmes mõttes eriliseks peetud. Tegemist oli Panso lemmiku ja ühtlasi ka viimase lennuga, keda ta juhendada sai. Kooliaeg oli intensiivne, hommikul kell 9 hakkasid loengud, tantsutunnid olid Salme kultuurikeskuses, akrobaatika Mustpeade majas, erialatunnid Toompeal ja Draamateatris.

Näitlemine
thumbnail
10
docx

Ervin Abel

Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond instituut osakond Nimi ERVIN ABEL Referaat Tartu AASTA Sissejuhatus ,,Ervin Abel ütles kaheksa kuud enne surma: ,,Minu saatus on olnud õnnelik. Mul pole olnud tegevusetust." Selleks ajaks oli ta teinud viimased 17 aastat peaaegu puhkamata estraadikunsti. Kui ta polnud laval, siis esines ta raadios või televisioonis. Või viibis tähtsal koosolekul. Praegu öeldakse temasuguse kohta töönarkomaan," kirjutab Kirsti Vainküla raamatus ,,Siin ma olen". See on Ervin Abeli elulooraamat, kus teda meenutab poolsada inimest ning see on raamat, millel käesolev referaat suuremas osas põhineb. 1. Isiklik elu Ervin Abel sündis 8. novembril 1929 Narvas. Tema vanemad olid ema Meta Abel ja klarnetimängija Aleksander Abel. Perekond, sealhulgas ka Ervini vanem vend Hillar Abel, elas Narvas Uusküla linnaosa kahekordses majas, kus neil oli kahetoaline üürikorter. Kuna Aleksander Abel oli klarnetimängija

Eesti teatri ajalugu
thumbnail
12
docx

Leo Kalmet

Kuule,poiss, sinust saab kas joodik või näitleja, niisuke vemmal oled sa!” Ei saanud temast õigupoolest kumbki. Leo Kalmet (1900 - 1975) oli lavastaja, näitleja, teatrijuht, teatripedagoog, teatrikooli juht, kehalise kasvatuse õpetaja. Kultuurkapitali, Eesti Näitlejate Liidu ja ajakirja Teater toimetuse liige. Ta asutas esimese Noorsooteatri ja Nukuteatri. NKVD agent, kes saadeti Siberisse. (ENSV teeneline kunstitegelane) Inimesena on teda kirjeldatud kui lihtsat ja vastutulelikku, alalhoidlikku ja tasakaalukat pragmaatikut. Mõnede arvates näitlejana mitte eriti silmapaistev, samas sai kiita mitmete rollide eest - just oma välimusest tingitud karakterite loomisega (nt spliinis nooruki Jan Miller kehastamises „Improvisatsioonid juunis“ (1925/31), veidrate vanameeste kehastamise eest Liblena „Kevades“ (1937) ja Bubusena „Õpetaja Bubuses“ (1927). Selliseid karaktereid aga ei pakutud talle eriti Lavastas u 80 näidendit ja dramatiseeringut. Ka

Eesti teatri ajalugu
thumbnail
37
doc

Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani

Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani Tiina Saluvere Näitlejate kohta tuleb seminaris ettekanded. Eksami võib kohe pärast loenguid teha. Näidendid kõik läbi lugeda, tuleb test või KT. Lugeda J. Rähesoo ,,Eesti teater" 2011 (see uus raamat!) Teatriajaloo allikad: · Trükiallikad (arvustused, kavalehed, intervjuu, jne) · Käsikirjalised allikad (lavastaja märkmed, kirjavahetused, koosolekute protokollid) neid võib leida teatri- ja muusikamuuseumist/kirjandusmuuseumist + teatrite enda arhiivid · Suulised allikad (küsitletakse kedagi) · Auvised e audiovisuaalsed allikad (videosalvestused) · Isiklik vaatajakogemus + teooria ­ - - süntees, tõlgendus T. Postlewait ,,Ajalookirjutus ja teatrisündmus"; E. Fischer-Lichte ,,Teatrihistorigraafia."; - L. Epner ,,Valitud artikleid teatriuurimisest" M. Tamm ,,Kuidas kirjutatakse ajalugu" T. Karjahärm ,,Ajaloolase käsiraamat"

Eesti teatri ajalugu
thumbnail
18
docx

Elmo Nüganen

ELMO NÜGANEN Uurimustöö 1. Elmo Nüganeni elu ja töö 1.1 Lapsepõlv Elmo Nüganen sündis 15. veebruaril 1962. aastal Jõhvis. (http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen) Juba lapsepõlvest peale tahtis Elmo saada näitlejaks või advokaadiks. Soov teatriga tegeleda tekkis Elmol umbes 1. klassis. Ta käis ka Jõhvis näiteringis. Üks tema unistustest oli saada langevarjuriks, sest tema lapsepõlve kodu lähedal oli lennuväli ja ta nägi seal langevarjureid hüppeid sooritamas. Advokaadiks tahtis ta saada selle pärast, et talle meeldis inimesi õigustada. Tundide ajal istus ta tavaliselt tagumises pingis, kuid õpetajad käskisid tihti tal tulla ettepinki, sest talle meeldis nendega vaielda ja protestida. Ta ei õiendanud enda eest, vaid teda huvitas kaitsta teisi. ( Tiiu Suvi, (L)avastades Nüganeni, Eesti Naine, 2001, 12, lk32-35) E. Nüganen käis Jõhvis vene laseaias, sest see oli kodule kõige

Näitlemine
thumbnail
4
docx

Referaat "Priit Võigemast"

Priit VõigemastReferaat Sisukord: Sissejuhatus lk 2 Elulugu lk 3 Teatrialane tegevus lk 4 Kokkuvõte lk 5 Lisa lk 5 Kasutatud kirjandus lk 6 Sissejuhatus Valisin näitlejaks, kellest kirjutada Priit Võigemasti. Priit on mulle silma jäänud mitmetes huvitavates rollides, eelkõige võrratult laheda Buratinona. Hiljem olen näinud teda ka teistes rollides. Seetõttu tahtsingi temast rohkem teada. Elulugu Priit Võigemast on sündinud 18. aprill 1980 ning on Eesti näitleja. Lapsepõlve veetis Priit Raplamaal, Alus, kus praegugi tema vanemad elavad. Rapla Ühisgümnaasiumis tegi Priit koos Vaiko Eplikuga bändi "Segased" muusikaõpetaja Thea Paluoja juhendamisel ning koos võideti näiteks Saaremaal noorte solistide konkurss. Rapla Lastemuusikakoolis õppis poiss löökpille ja mängis kitarri. Veel tegid mehed aastakese koos bändi Claire's Brithday, hiljem juba Ruffus. Bänd jätkas ilma Priiduta. Võigemast astus 1999. aastal pärast keskkooli lõppu lav

Kirjandus
thumbnail
8
doc

Eesti teatri ajalugu II

Eesti teatri ajalugu, 2008/2009 kevadsemester Eksamiküsimused 1. Mida kujutas endast sotsialistlik realism teatris? Milles seisnes teooria ja tegelikkuse vastuolu? Põhiideeks oli kujutada tegelikkust, väljendada kunstliku reaalsust. Tähtis on ka kommunikatiivsust ja tegelikkuse kujutamist publikuni viia. Teos pidi mõjuma usutavalt. Võtmesõbadeks olid sarnasus, eluvastavus, tõepärasus. Lavastused olid allutatud ideele ning sümbolistlikud, lavategevus ja kõne hoogsad, näitleja on aktiivses olekus.See aga jätis kunstlikult konstrueeritud mulje. Sots realism nõuab kunstlikult võltsimatut ajaloolis-konkreetset tõe kujutamist selle revolutsioonilises arengus. Seejuures pidi kunstliku kujutamise tõepärasus ja ajalooline konkreetsus pidid ühtima ülesandega kujutada ja kasvatada töötavat rahvast ideeliselt ümber sotisolistlikus vaimus. Siin aga tuli vastuolu: kogu olustik oli silmanähtavalt tehtud vinüürist, kunstlikult loodud. Dekoratsiooni

Üldine teatriajalugu
thumbnail
35
doc

Üldine Teatriajalugu II

Üldine Teatriajalugu II I Perioodi, riigi või kunstivoolu iseloomustus (eksamil mõne perioodi, riigi, voolu võrdlus; pöörata tähelepanu ka ajaloolistele ja ühiskondlikele taustadele teatri arengus) 1) Lavastajateatri teke ­ Uusaja euroopa teater ei tundnud autori institutsiooni. Teatris oli ainuvaldajaks alati konservatiivne ja traditsioone hoidev näitlejaskond. Uuendusi võeti vastu äärmise vastumeelsusega. Nii Inglismaal kui ka Hispaanias asus näitlejate tsunft ja tema järel ka vaataja nende dramaturgide poolele, kes tagasid etenduse traditsioonilise vormi säilimise. Prantsusmaal juurutati uus lavaline süsteem käsu korras (kardinal Richelieu). Klassitsism oli oma põhiolemuselt kirjanduslik, sest seab dramaturgi kõrgemale näitlejast, näidendi aga lavastusest. Üheks probleemiks muutus vaataja istumine laval ­ see kärpis näitlejate mänguruumi. Kuna tegu oli õukonnateatriga (klassitsism), siis tundus tolleaegsetele, et on lo

Üldine teatriajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun