Aare Laanemets (0)

Vanalinna Hariduskolleegium
Hanna Laura Sarv
8.t
Aare Laanemets
Referaat
Juhendaja Krista Nõmmik
Tallinn 2017

Sisukord

1. Sissejuhatus 3
2. Elulugu 4
2.1 Eluloo Sissejuhatus 4
2.2 Laanemets enne “ Kevadet ” 4
2.3 Kuidas Aare Laanemetsast Toots sai? 4
2.4 Kuulsus teda ei muutnud 4
2.5 Teatritee 5
2.6. Perekond 5
2.7. Varajane surm 5
3. Looming 6
3.1 Sissejuhatus loomingusse 6
3.2. Rollid filmides 6
3.3. Teatrirollid ning lavastused 6
3.4. Laanemets teatriõpetajana 7
4. Kokkuvõte 8
5. Summary 9
6. Kasutatud kirjandus 10

1. Sissejuhatus

Eestis oleks raske leida inimest, kellele nimega Toots, ei tuleks pähe Lutsu raamat „Kevade“ ning selle järjed „Suvi“ ja „Sügis“. Meenuks ka filmid, mis tehtud nende teoste põhjal. Enamikul tekib ka silme ette pilt Paunveres toimunust kui võtad jutuks Aare Laanemetsa - näitleja, kes mängis neis filmides Tootsi . Nooremast põlvkonnast leidub palju ka neid, kel tundub nimi vaid veidi tuttav või pole nime kuulnudki. Seepärast otsustasin kirjutada Aare Laanemetsast, et teaksime temast rohkem kui vaid rollist „Kevades“.

2. Elulugu

2.1 Eluloo Sissejuhatus

Aare Laanemetsast on kirjutatud teatriga seoses mitmeid artikleid, nii ta eluajal kui ka pärast seda. Tema eraelu ei ole kunagi avalikkuses suureks jutu teemaks olnud. Eelkõige tunneme teda läbi näitlemise ja ka laiemalt teatriga seotuna. Kõige enam tuntakse Laanemetsa Tootsi rollis, algul poisikesena filmis „Kevade“, hiljem juba oskaja näitlejana filmides „Suvi“ ja „Sügis“. Näitlejana töötas ta elu lõpuni, kuid teda tuntakse ka kui osavat lavastajat ning teatri õpetajat. Aare Laanemets suri noorelt (46-aastaselt), kuid oma lühikese elu jooksul jõudis ta teha palju ning võib vaid arvata, et meeldejäävaid rolle ja lavastusi oleks teinud ta veel kui aega oleks olnud enam.

2.2 Laanemets enne “Kevadet”

Aare Laanemets sündis 6. veebruaril 1954. aastal Tallinnas. Ta õppis Tallinnas ja lõpetas 1972. aastal Tallinna Spordiinternaatkooli. Tema klassivend Raul Rebane on öelnud, et enne filmi rolli „Kevades“ ei paistnud Laanemets millegi erilisega klassikaaslaste seast silma, oli tavaline poiss nagu teisedki. Rebane ütles ise: „Olen näidanud teinekord rahvale meie 9. klassi pilti ja öelnud, et siin on peal üks Eesti tuntud näitleja. Keegi ära ei tunne, tol ajal Aare oli tõesti pisikest kasvu poiss.“ Aare olevat olnud lihtsalt üks lühikest kasvu poiss, kes tegi kergejõustiku, oskas ka hästi laulda , kuid poistekooris lauljaid oli koolis veel teisigi ning kõik klassivennad olid pärit maalt. (Teatritasku, 6.veebruar 2014).

2.3 Kuidas Aare Laanemetsast Toots sai?

Kuidas siis tulevane näitleja Aare Laanemets enda saatusliku rolli „Kevadesse“ sai? Tartus toimus võistluslaulmine ning 15-aastase Aare ema sundis poega minema, kuigi too oli kõvasti vastu punninud. Kui Tartus käinud Laanemets tagasi koju jõudis, siis teataski, et teda kutsuti filmi. Üllatuseks polnud see Aare emale lihtsaks rõõmuks, sest tol ajal polnud tegelikult tulevasel Tootsil Lutsust ega „Kevadest“ aimugi. Raamatut polnud ta veel lugenudki, nii et suureks osa selgeks õppimise abistajaks ei olnud keegi muu kui ema. Nii mäletab Aare ema, kuidas filmist kõigile tuttav stseen ahjuroobiga oli kodus ahju ees endi ahjuroobiga harjutatud ning kutsikas Pitsugi kasvas ja jooksis ringi Laanemetsa lapsepõlvekodus, sest kutsikaga pidi ju võteteks sõbrunema. Tootsi lokkis juuksed aga olid saavutatud juuksetangidega, sest Aare Laanemetsal olid endal pulksirged juuksed. (Õhtuleht. Kirsti Vainküla. 2. november 2001).

2.4 Kuulsus teda ei muutnud

Aare Laanemetsa kooliajal (1969. aastal) tuli välja film „Kevade“ ja ta sai tuntuks , kuid nagu Raul Rebane ütleb: „See teda ei rikkunud. Jutukas ja heasüdamlik poiss oli ta enne ja oli ka hiljem“. Järgnes roll filmis „ Aarete saar“ ( 1971 ), selle filmimise ajal oli Laanemets hakanud kasvu koguma. Kasv toimus nii hoogsalt, et filmise pooltes stseenides oli ta mereröövlitest hulga lühem, kuid teistes lõikudes lausa peajagu pikem. Laanemets tuli filmivõtetelt tagasi 186 cm pikana ja ka osavama spordipoisina. Kooli lõpetas Laanemets oma algsetest klassikaaslastest aasta hiljem, sest oli näitlemistööga ametis olles koolitöödes maha jäänud. Nii lõpetas ta 1972. aastal Tallinna Spordiinternaatkooli. (Teatritasku, 6.veebruar 2014 ja Endla teatri koduleht . 27.10.2013).

2.5 Teatritee

Edasi läks Aare Laanemets Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikooli , kus ta õppis aastatel 1972-1976 seitsmendas lennus. Seda lendu peetakse väga säravaks ja legendaarseks, sest sealt tulid Aare Laanemetsale lisaks paljud muud tuntud näitlejad ja lavastajad: Urmas Kibuspuu, Jüri Krjukov , Sulev luik, Kalju Orro , Anne Paluver, Lembit Peterson , Priit Pedajad, Merle Karusoo , Ago-Endrik Kerge jt. See oli ka viimane lend, mida juhendas tuntud näitleja, lavastaja , teatriõpetaja, teatripedagoog ja teatriteadlane Voldemar Panso . Kohe peale lavakunstikooli lõpetamist läks Laanemets tööle Tallinna Draamateatrisse, kus ta töötas kuni aastani 1983. Sealt edasi läks ta Pärnu teatrisse Endla. Pärnu teatris polnud ta mitte ainult näitleja, vaid hakkas ka lavastama ning asutas 1984. aastal koos Elmar Tringiga Pärnu Kooliteatri, mida juhendas oma surmani. (Õhtuleht. 06.02.2009. ja Eesti Muusika - ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli koduleht).

2.6. Perekond

Aare Laanemetsa isa Johannes Laanemets lahkus pere juurest kui Aare ja tema õde Luule olid veel väiksed. Ema Ilse -Dagmar kasvatas oma lapsi peamiselt üksi. Ema oli pärit Kullamaalt, kus Aare oma vanavanemate juures käis ja tihedat sidet selle kohaga tundis.
Aare Laanemetsa oli abielus ja kahe poja isa. Tema abikaasa Signe läks pärast 25. aastat kooselu Ameerikasse. Arvatakse, et see sündmus mõjutas Aaret tugevalt. Laanemets oli enne surma kihlunud näitleja Heli Vahinguga, uuesti abielluda aga nad ei jõudnud. Aare Laanemetsa pojad Jukka ja Gert on tegelased filmis „Sügis“ Tootsi lastena. (Kullamaa valla ajaleht. 20.02.2014. Loit Lepalaan ja Õhtuleht. Kirsti Vainküla. 6. veebruar 2004).

2.7. Varajane surm

Armastatud näitleja, osava õpetaja ning lavastaja Aare Laanemetsa varajane surm 28. oktoobril 2000. aastal oli šokk kõigile. Ta lahkus südamerikke tõttu. Mitmed lähedased ütlesid, et ta kartis surma juba sellest ajast kui oli 35. aastasena insuldi saanud ja rääkis seetõttu surmast ka palju. Aare Laanemets maeti Kullamaa kalmistule oma vanaema kõrvale nagu ta oli ise soovinud. Klassivend Raul Rebane ütles: „Aare surm tegi ta looks , nagu on toimunud ka teiste noorelt surnud legendidega sealt 7. lennust. Me oleme teinekord sõpradega arutanud, mis needus sellel grupil peal on – Aarega koos alustanud klassivendadest on tänaseks 9 surnud!“ Oma lühikese elu jooksul jõudis aga Aare Laanemets teha väga palju ja tänu sellele elavad tema lavastatud näidendid ning rollid edasi meie mõtetes. (Teatritasku, 6.veebruar 2014 ja Õhtuleht. Jaanus Kulli, 6. veebruar 2009 ja Õhtuleht. Kirsti Vainküla. 2. november 2001).

3. Looming

3.1 Sissejuhatus loomingusse

Rääkisin juba lühidalt eelmises peatükis, kuidas Aare Laanemets jõudis filmi juurde ja oma kuulsaima rollini „Kevades“, õppis näitlejaks lavakunstikateedris, töötas teatrites nii näitleja kui lavastajana ning asutas Pärnu Koolteatri. Aare Laanemetsa elulooming oli seotud filmi ja teatriga, ta osales seitsmes filmis, tegi teatrites umbes poolsada erinevat rolli ja lavastas 11 etendust, teatriõpetajana koolitas ta nii noori tulevasi näitlejaid kui ka juhendas näiteringi Päriveres.

3.2. Rollid filmides

Aare Laanemets sattus läbi laulmise 15-aastasena filmi “Kevade” mängima Tootsi rolli. Ta ei olnud esimene osatäitja sellesse rolli, osaliselt olid juba filmivõtted tehtud kui filmi režissöör Arvo Kruusement pidi osatäitja välja vahetama , kuna eelmine osatäitja oli korraldanud suure kakluse oma koolis ja teda enam osa täitma sobivvaks ei peetud. Arvo Kruusement meenutab, et filmi edasi tegemine oli ohus ja ta sõitis viimases lootuses Tootsi leida Tartusse poistekooride võistulaulmisele: „Tuli viimane koor Uno Järvela juhatusel. Koor rivistus üles, dirigent andis hääled kätte ja siis äkki jooksis uksest sisse üks hilinenud kooripoiss. See kooripoiss oli Aare Laanemets.“ Tootsi roll tegi Laanemetsa kuulsaks , järgnes roll filmis „Aarete saar“(1971) ja edasi valiski Laanemets näitlejakutse ja astus lavakunstikateedrisse. Järgmised filmirollid tegi ta juba õppinud näitlejana:
1976 Suvi
1981 Pikk tee düünides
1981 Kaugele maale
1985 Kahe kodu ballaad
1990 Sügis
(Universitas Tartuensis. Tartu ülikooli ajakiri. Aprill 2014 ja Teatritasku, 6.veebruar 2014)

3.3. Teatrirollid ning lavastused

Peale filmides mängimise töötas Aare Laanemets ka Draamateatris näitlejana, kus tema esile tõusu rolliks oli Kaarel August Kitzberg “Tuulte pöörises” (1979, lavastas Mikk Mikiver ).
Aastatel 1983-1999 töötas Laanemets Pärnu teatris Endla. Selle aja jooksul kujunes temast eesti teatripildis oluline näitleja ja lavastaja. Endlas jõudis ta mängida üle 40 rolli. Esile võib tuua Tammsaare Indreku rolli lavastustes “Täielises Eesti Vabariigis” (1992, lavastas Merle Karusoo) ja “Armastuse võimalikkusest Vargamäel” (1993, lavastas Raivo Adlas), ning rolli Selma Lagerlöfina “Gösta Berlingi saagas” (1994, lavastas Kaarel Kilvet). Lisaks näitlejatööle lavastas Aare Laanemets Endlas 11 teost, nendest viis lastele. Siiani meenutatakse tema Maeterlincki “ Sinilindu ” (1986) ning oma viimase lavastusega Hodgsoni “Salaaia” põhjal (1999) pälvis ta Teatriliidult aasta lasteteatri preemia.( Sirp 03.11;2000)

3.4. Laanemets teatriõpetajana

1984. aastal asutas Laanemets koos Elmar Tringiga Kool-Teatri, mida juhendas oma surmani 2000. aastal. Seal õpetas välja palju tänaseid tuntud näitlejaid. Nagu Marko Matvere , Tiit Ojasoo , Ago Anderson , Liisa Aibel, Piret Laurimaa ja Külli Teetamm. Õpilased on palju rääkinud Laanemetsast kui heast pedagoogist, kes ei tõmmanud enda ja õpilaste vahele ranget piiri, kuid suutis oma vaieldamatu autoriteedi ja eeskujuga kasvandikke motiveerida ja inspireerida ning igaühes nende isikupäraseid andeid esile tuua. Tänaseks töötab riiklikus teatris üle kümne kooliteatri kasvandiku. (Kullamaa valla ajaleht, Aare Laanemets – 60, 20.02.2014)

4. Kokkuvõte

Nagu juba mainisin oli Laanemetsa elu lühike, kuid mitte nagu paljud, jõudis ta endale antud lühikese ajaga teha ära vägagi palju ning olla abiks paljudele nüüdsetele näitlejatele oma õpetuslike tundidega. Nii, et mäletagem Aare Laanemetsa kui armastatud õpetajat, osavat lavastajat ning andekat näitlejat. Ärgem unustage, et Laanemetsa roll Tootsina oli vaid algus tema teatri elule ja et tõeline Laanemets ei olnud mingi vigurdaja koolipoiss vaid üks ausamaid mehi teatris.

5. Summary

Like I already mentioned Laanemetsa’s life was short, but not like many others , he, with the little time he had, managed to do a lot and be helpful to many today `s actors with his instructive classes. So remember Aare Laanemets as a loved teacher , skilled producer and a talented actor. Don`t forget that Laanemetsa’s role as Toots was only a start to his life of theatre and the true Laanemets wasn`t some paltering schoolboy, but one of the most honest men in theatre.

6. Kasutatud kirjandus

Teatritasku, 6.veebruar 2014. Kuuskümmend küünalt Kullamaal Aare Laanemetsale http://teatritasku.ee/kuuskuemmend-kueuenalt-kullamaal-aare-laanemetsale/

Õhtuleht. Kirsti Vainküla. 2. november 2001. “Inimest, kes mulle ema ütleb, enam ei ole...”

Endla teatri koduleht. 27.10.2013. Aare Laanemetsa 60. sünniaastapäev. Mälestuste õhtu. http://www.endla.ee/uudised/aare-laanemetsa-60-sunniaastapaevale-puhendatud-malestuste-ohtu

Õhtuleht. 06.02.2009. Laanemets oli üks Panso viimaseid õpilasi. http://www.ohtuleht.ee/315023/laanemets-oli-uks-panso-viimaseid-opilas i

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli koduleht. http://www.lavakas.ee/index.php?sisu=6&alamsisu=10011

Kullamaa valla ajaleht. 20.02.2014. Loit Lepalaan. Aare Laanemets – 60. http://www.kullamaa.ee/index.php?picfile=899

Õhtuleht. Kirsti Vainküla. 6. veebruar 2004. Heli Vahing : «Aare tahtis elada. Minu pärast!» http://www.ohtuleht.ee/152622/heli-vahing-aare-tahtis-elada-minu-parast

Õhtuleht. Jaanus Kulli, 6. veebruar 2009. "Kurb, et ta nii varakult läks. Põletas elu ja ennast" http://www.ohtuleht.ee/315026/kurb-et-ta-nii-varakult-laks-poletas-elu-ja-ennast

Universitas Tartuensis. Tartu ülikooli ajakiri. Aprill 2014. Kolumn . Kuidas ma ülikooli aulast Tootsi leidsin (Arvo Kruusement). http://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/987

Sirp 03.11;2000. http://www.sirp.ee/archive/2000/03.11.00/Teater/teater1-4.html

http://epl.delfi.ee/news/melu/naitleja-aare-laanemetsa-kihlatu-heli-vahingu-pihtimus?id=50850917

Intervjuu Aare Laanemetsaga http://arhiiv.err.ee/guid/201005070419574010010002081001517C41A040000005020B00000D0F005518

http://www.sirp.ee/archive/2000/03.11.00/Teater/teater1-3.html