Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Poliitiline ajalugu - ristisõjad - sarnased materjalid

ristisõda, ristisõja, jeruusalemm, hispaania, vallutati, ristisõjad, reconquista, kristlaste, keiser, friedrich, trooni, 1096, ristisõdijad, 1218, kristlased, veneetsia, sultani, 1248, damietta, kuningriik, 1230, granada, viimased, palestiina, kirikuvande, liivimaa, 1212, 1154, 1228, navas, 1236, preisimaa, vallutamine, tapetud, toimuski, edukam
thumbnail
20
doc

Poliitiline ajalugu Euroopas

Miks?Barbarite rahvaarvu kasv ja sellest tulenev maapuudus (tuli leida uusi elupaiku), üleüldine kliima jahenemine (sundis inimesi liikuma lõunapoole). Adrianopoli lahing 378. Adrianoopoli lahing oli osa 376. kuni 382. aastani kestnud sõjast gootide vastu. Ida-Rooma keisri Valensi juhitud vägi ründas Adrianoopoli lähistel laagris olnud läänegootide väge, mida juhtis Fritigern. Roomlased löödi puruks, kaks kolmandikku nende väest ning keiser Valens hukkusid . Läänegoodid tungisid Balkani poolsaarele. Germaani, turgi ja iraani hõimud Euroopas II-VI saj. Rooma aladele tunginud germaani hõimud: 2. sajandil ­ markomannid, kvaadid ja tsatid. 3.sajandil alemannid, karpid ja süügid, idagoodid, läänegoodid, frangid, vandaalid, friisid. 5. sajandil burgundid, sueebid, gepiidid. 6. sajandil langobardid. Türgi ja Iraani hõimud: 2. sajandist sarmaadid, 5. sajandist hunnid, 6. sajandist avaarid. Barbarite riigid

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Keskaja poliitiline ajalugu

Pippin Lühikese poeg, frankide kuningas koos oma venna Karlmanniga 768. aastast ja pärast tema surma 771. aastal ainus valitseja. Suri 814. aastal. 1) sõjad: langobardide vastu, kellelt võttis Itaalia krooni (774) avaaride vastu, kelle ring'i ta väev purustasid (795) sakside vastu, kelle alistas ja ristiusustas pärast julmi sõjakäike (774-799) bajuvaaride vastu, kelle alad liitis oma riigiga (788) muhameedlike ja kristlike hispaanlaste vastu, kellelt vallutas Hispaania margi 2) Keisririik: Taastati 800. aastal, kui paavst Leo III kroonis ta Roomas keisriks, kuid Karl Suur pidas end eelkõige frankide kuningaks, kelle ta samastas läänepoolse kristliku maailmaga, ja ta taotles Konstantinoopoli keisrilt ainult enda kui võrdse tunnustamist. 3) Seadusandlus: (kapitulaarid) ja kultuuripoliitika (Karolingide renessanss), mis katsid kogu Euroopa pinnapealse ja illusoorse läikega

Ajalugu
142 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Poliitiline ajalugu keskaeg

KARL SUUR, TEMA RIIK JA SÕJAD; SEADUSANDLUS  SÕJAD: 774 langobardie vastu, kellelt võttis Itaalia krooni 795 avaaride vastu, kelle ring’i ta väed purustasid 774-799 sakside vastu, kelle alistas ja ristiusustas pärast julmi sõjakäike 778 bajuvaaride vastu, kelle alad liitis oma riigiga muhameedike ja kristlike hispaanlaste vastu, kellelt vallutas Hispaania margi.  KEISRIRIIK: Taastati 800. Aastal kui paavst Leo III kroonis ta Rooma keisriks, kuid Karl Suur pidas end eelkõige frankide kuningaks, kelle ta samastas läänepoolse kristliku maailmaga ning ta taotles Konstantinoopopli keisrilt ainult enda kui võrdse tunnustamist.  SEADUSANDLUS: kapitulaarid ja kultuuripoliitika (Karolingide renessanss), mis katsid kogu Euroopa pinnapealse ja illusoorse läikega. Ta oli kogu keskaja jooksul legendaarne kangelane.

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
43
pdf

Keskaeg - Poliitiline ajalugu

Poliitiline ajalugu Suur Rahvasterändamine(375-568), selle põhjused ja käik: Põhjused: kliimamuutus, elanikkonna juurdekasv ja sellest tingitud maapuudus, hõimude sõjakus ja seiklushimu. Ajendiks on edasitungivad hunnid, kes hävitavad Musta Mere äärse Ida-Gootide riigi. Käik. . II saj. algasid germaanlaste rüüsteretked Rooma aladele, vallutati Rooma piirialasid (ka Daakia). Roomlaste ja germaanlaste sõjad hoogustusid III sajandil. 375 hunnid purustasid tänapäeva Ukrainas asunud idagootide riigi. Läänegoodid liiguvad Ida-Rooma aladele, nende pealikuks saab Alarich. [Adrianoopoli lahingus 378 läänegootide väed võitsid Rooma keisririigi vägesid, hukkus (Ida-)Rooma keiser Valens.] Läänegoodid avasid tee Balkani poolsaarele. IV sajandil asus osa goote ja franke Rooma

Keskaeg
28 allalaadimist
thumbnail
68
pdf

Kreeka poliitiline ajalugu

Mait Kõiv VANA-KREEKA. POLIITILINE AJALUGU Sisukord Pronksiaegne Egeuse tsivilisatsioon .............................................................................. 3 Minose tsivilisatsioon Kreetal ..................................................................... 3 Mükeene tsivilisatsioon ............................................................................ 5 Tsivilisatsiooni langus .............................................................................. 7 Varane rauaaeg ja Arhailine periood (11. ­ 6. saj.) ........................................ 8 Varane rauaaeg ehk Tume ajajärk (11. ­ 9./8. saj.) ............................................. 8 Uus tõus 8. sajandil .................................................................................. 8 Kolonisatsioon Vahemerel ......................................

Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Müüt Iasonist ja tema laevu Argu mereretkest kuldvillaku järele. Armastatuim Trooja sõja lugu ­ V.Aasia kindluse Trooja vallutamine Kreeka kangelaste poolt: Trooja kuningapoeg Paris võrgutas ja viis Troojasse Sparta kuninga naise kauni Helena. Mükeene kuningas Agamemnon kogus ühisväe Trooja vallutamiseks. 10 a. võitluse järel tappis kreeklaste sangar Achilleus Trooja esivõitleja Hektori, kuid langes ise Parise noolest tabatuna. Achilleuse kand ­ ainuke nõrk koht. Trooja vallutati hiiglasliku puuhobusega. Trooja hobune ­ kink, mis on ohtlik selle saajale. Arhailisel ajal vormiti pärimused eeposteks. Tähtsamatest on säilinud eeposed "Illias (Trooja sõja sündmused vähestel päevadel linna piiramise 10. aastal) ja "Odüsseia" (Odüsseuse meeskonna eksirännakud Troojast kodusaarele Ithakale. Pime laulik Homeros: "Illiase" ja "Odüsseia" koostamine omastatakse talle. Selgusetu, kas ta oli olemas või kas oli autor. Vana-Kreeka ühiskond ja eluolu

Ajalugu
202 allalaadimist
thumbnail
60
rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

Müüt Iasonist ja tema laevu Argu mereretkest kuldvillaku järele. Armastatuim Trooja sõja lugu ­ V.Aasia kindluse Trooja vallutamine Kreeka kangelaste poolt: Trooja kuningapoeg Paris võrgutas ja viis Troojasse Sparta kuninga naise kauni Helena. Mükeene kuningas Agamemnon kogus ühisväe Trooja vallutamiseks. 10 a. võitluse järel tappis kreeklaste sangar Achilleus Trooja esivõitleja Hektori, kuid langes ise Parise noolest tabatuna. Achilleuse kand ­ ainuke nõrk koht. Trooja vallutati hiiglasliku puuhobusega. Trooja hobune ­ kink, mis on ohtlik selle saajale. Arhailisel ajal vormiti pärimused eeposteks. Tähtsamatest on säilinud eeposed "Illias (Trooja sõja sündmused vähestel päevadel linna piiramise 10. aastal) ja "Odüsseia" (Odüsseuse meeskonna eksirännakud Troojast kodusaarele Ithakale. Pime laulik Homeros: "Illiase" ja "Odüsseia" koostamine omastatakse talle. Selgusetu, kas ta oli olemas või kas oli autor. Vana-Kreeka ühiskond ja eluolu

Ajalugu
183 allalaadimist
thumbnail
176
pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

Müüt Iasonist ja tema laevu Argu mereretkest kuldvillaku järele. Armastatuim Trooja sõja lugu – V.Aasia kindluse Trooja vallutamine Kreeka kangelaste poolt: Trooja kuningapoeg Paris võrgutas ja viis Troojasse Sparta kuninga naise kauni Helena. Mükeene kuningas Agamemnon kogus ühisväe Trooja vallutamiseks. 10 a. võitluse järel tappis kreeklaste sangar Achilleus Trooja esivõitleja Hektori, kuid langes ise Parise noolest tabatuna. Achilleuse kand – ainuke nõrk koht. Trooja vallutati hiiglasliku puuhobusega. Trooja hobune – kink, mis on ohtlik selle saajale. Arhailisel ajal vormiti pärimused eeposteks. Tähtsamatest on säilinud eeposed “Illias (Trooja sõja sündmused vähestel päevadel linna piiramise 10. aastal) ja “Odüsseia” (Odüsseuse meeskonna eksirännakud Troojast kodusaarele Ithakale. Pime laulik Homeros: “Illiase” ja “Odüsseia” koostamine omastatakse talle. Selgusetu, kas ta oli olemas või kas oli autor. Vana-Kreeka ühiskond ja eluolu

Ajalugu
107 allalaadimist
thumbnail
31
rtf

Euroopa poliitiline ajalugu 20 . sajandil

Postmodernism sotsialismi asendamas: 20 saj lõpukümnenditel , alates 1960a hakkab diskussioon vabadusest nihkuma uutele teemadele: - Vähemuste õigused - Inimõigused - Naiste õigused - Keskkonnakaitse. Postmaterialism ­ Inim mõttemaailm , kes ei suuda ettekujutada vaeste inimeste üh. - Multikultuursus, tolerantsus, piirideta maailm. Vabaduse teema rõhuasetus nihkum avalikust sfäärist privaatsfääri . Marksism · Karl Marx(1818-1883) · Friedrich Engels (1829-1895) · Marxi on nim kõigi aegade mõjukamaks filosoofiks. Siiani annavad just markssmist tuletatud mõttesuunad kõige põnevamat aruteluainest üh , eriti poliitilise filosoofia ja teooria alal. Läbinisti kriitiline lähenemine üh . Üh kriitika on huvitav teoreetiline tegevus Marksism on leidnud laialdast edasiarendamist erinevates teadusvaldkondades. Paljud filosoofid ja pol

20. sajandi euroopa ajalugu
61 allalaadimist
thumbnail
32
docx

10. kl ajaloo üleminekueksam

Merevee tase tõusis tänu mandrijääst vabanenud vee arvel. Põhjapoolsematel aladel liikusid koos taimestiku ja loomastikuga ka inimesed. Inimene on asustanud kõik mandrid peale Antarktika. Jahiriistana võeti kasutusele vibu ja esimese loomana kodustati koer. Peamine tööjaotus kogukonnas ja käis soo ja vanuse järgi: mehed küttisid ja naised tegelesid korilusega ja saagi varumisega, lapsed ja vanurid täitsid jõukohaseid ülesandeid. 2.Ususõjad Holland, Belgia, Luxemburg ­ Hispaania liin ­ Habsburgide võimu all Vastuolude teravnemine Madalmaades ­ hispaania vastane vastaseis 1565 pildirüüste Madalmaadesse saadeti Hispaania sõjavägi 100 000 meest + Hertsog Alba 60 000 kalvinisti põgenes Saksamaale 1576 kuulutasid end iseseisvaks Holland ja Zeeland + 5 provintsi 1581 loodi ühendatud provintside vabariik Madalmaade võitlus hispaania vastu = Madalmaade kod revolutsioon 1572-1581 Inglise kod rev 1540 Prantsusmaa SPR 1789 Paneb aluse turumajandusele

Ajalugu
66 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Keskaeg I

· Humanistide tõlgendus­ kahte maailmaajaloolist ajastut eraldava pausiga, mille vältel ei sündinud midagi olulist. · Keskaja inimeste: viimsepäevakohtule eelnev viimne ajastu. · Keskaja määratlemine pani aluse ilmaliku ajaloo periodiseerimisele. Tinglik, kuna ajaloos puudub sünkroonsus­ ta toimib eri valdkondades erineva kiirusega. KESKAJA ALGUS · Lääne-Rooma riigi lagunemine 476. aastal. · Keiser Marcus Aureliuse surm 180. aastal, millest alates hakkas lagunema Rooma rahu. · Aasta 330, mil Rooma riigi pealinnaks sai Konstantinoopol. · Aasta 395, mil impeeriumi ida- ja lääneosa eraldumine lõplikult kinnistus. · Aasta 313, kui võeti vastu ristiusk. KESKAJA LÕPP · Aasta 1492, kui Kolumbus avastab Ameerika. · Aasta 1453, kui vallutatakse Konstantinoopol. · Aasta 1520 ja 1530 vahel, kui tekkis trükikunst. · 14

Ajalugu
59 allalaadimist
thumbnail
35
doc

11. klassi ajalooeksam

jalaväelased, seal olid ka ratsaväeüksused ­ kaitsesid külgedelt, käisid luurel, jälitasid vaenlast; võitluse algul heideti vaenlase pihta oda ja siis hakati mõõgaga võitlema; rivistuti väiksemate ristkülikutena, asetsesid nagu malelaua ruudud; sõjaväes oli 25 leegioni, mis olid riigi piiridel. Rooma õigus ­ kõik olid seaduse ees võrdsed, ei tohtinud ilma kohtuta süüdi mõista, puudus õigus edasi kaevata keisrile, keiser oli kõrgeim kohtunik, ta pidi lähtuma rooma rahva kasust, alluma seadusandlikele põhimõtetele; seadused kujunesid pikalt, alates 5.saj. 12 tahvli seadustest, lähtusid varem aset leidnud sündmustest, kohtuotsuse langetamisel püüti eeskujuks võtta samalaadsetel juhtumitel tehtud otsuseid; Rooma õigus põhines praktilisel kogemusel, arvestati ka Kreeka seadusi, riigikorraldust; vabariigi lõpul hakati materjali süstematiseerima, moodustusid seadustekogud, kujunes juriidiline

Ajalugu
612 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Keskaeg

Bütsantsiks, ja araablaste võimu alla langenud maad Aasias ja Põhja- Aafrikas. Siin jätkus linnaelu, kaubanduse ja kultuuri õitseng endise hooga. Kõrgkeskajaks ­ XI. ­ XIII. ­ Lääne- Euroopas kehtis endiselt feodaalkord. Samas toimusid ka suured muutused, kerkisid jõukad linnad, arenes käsitöö ja eurooplased hakkasid idamaade elanikega agaralt kauplema. Sellega kaasnesid aga ka nn. ristisõjad : Lääne- Euroopa sõjameeste katsed Kristuse hauda Jeruusalemmas ja seda ümbritsevaid maid oma võimule allutada. See oli ka paavstide võimu ja kogu Lääne ­ Euroopat hõlmava katoliku kiriku kõrgaeg. Ristiusk levis nüüd juba kõikjal Euroopas. Ühena viimastest Euroopa maadest tõusis see võidule ka Eestis, saksa ja taani ristirüütlite vallutuse tagajärjel. Koos ristiusustamisega langesid meie esivanemad pikaks ajaks võõra võimu alla.

Ajalugu
115 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ristisõjad

Enamasti nimetatakse ristisõdadeks Lääne-Euroopa feodaalide 1096-1270 Palestiinasse tehtud sõjakäike. Põhjendus ja võimalused ristisõjaks - Rooma paavstid tahtsid oma võimu all olevat ala suurendada idapoolsete riikide arvel, milleks oli saabunud soodne aeg. Bütsantsi keisririigi olukord muutus välisvaenlaste tõttu üsna täbaraks: põhjast ründasid petseneegrid, läänest käisid rüüsteretkedel normannid, lõunast ähvardasid türklased-seldzukid. Keiser Alexios I oli Rooma paavstilt juba korduvalt seldzukkide vastu abi palunud ning lubas vastutasuks isegi Lääne ja Ida kirikute ühendamist. Samal ajal oli Lääne-Euroopas palju maavaldusteta rüütleid, kel rahuaegadel polnud väärilist tegevust ega teenistust. Loomulikult ihaldasid ka feodaalid Idamaade rikkusi, milliseid tõotas Püha sõda muhameedlastega. 1095 kuulutaski paavst Urbanus II sõja türklastele-seldzukkidele ning kutsus rahvast selles osalema. I ristisõda ­ (1096-1099)

Ajalugu
56 allalaadimist
thumbnail
19
odt

Keskaeg ja varauusaeg

müür) kliima ei sobinud ­ külmad talved, kus oli võimatu karja või põldu pidada Attila ­ hunnide juht, kellel oli 3 poega, kelle vahel jaotati pärast surma maaalad ­ läksid tülli ja kaotasid järgmised lahingud sõjataktika: nooled, vibud & salkudena piirasid ümber & ''palgaarmee'' Germaani hõimud: goodid, saksid, frangid, vandaalid BÜTSANTS Kõrgaeg 6. saj keiser Justinianus I Bütsants saavutas suurimad piirid tugev sõjavägi, 3 osas lasi oma juristidel kokku koguda kõik Rooma seadused surus maha Nika ülestõusu, tappes 30 000 inimest ehitati Hagia Sophia Kyrillos ­ kreeka misjonär, kes koostas 9. saj slaavi tähestiku Püsimajäämise põhjused: soodsad geograafilised tingimused (piiri lühidus(kergem kaitsta), maastik) rikkalikumad materiaalsed ja inimressursid ­ suudeti vastu seista babaritele (osteti ära)

Ajalugu
511 allalaadimist
thumbnail
29
docx

Balti riikide poliitiline ajalugu

vastu 850. Aastatel. Rootsi 11.sajandi ruunikividel on tähendatud üles, kes langesid lahingutes Läänemere idakaldal. - Vene kroonikad märgivad, et 1030. Aastal vallutas Tartu linnuse Kiievi-Vene suurvürst Jaroslav Tark, kes kümme aastat hiljem võttis ette sõjaretke ka leedulaste vastu. 12.sajandil tungisid venelased Must-Venesse, rajades Novogordoki kindluse. 13.sajandil oli Novogordok juba Leedu vürstide residents. Põhjala ristisõjad - 12. Sajandi lõpp: Läänemere idakaldal elavad rahvad ainukesed paganad. Esimene Läänemere-äärsetel aladel elavate paganate vastu suunatud ristisõda toimus 1147. Aastal slaavi vendide vastu. 1159.aastal rajas Saksimaa hersog Heinrich Lõvi Läänemere äärde esimese Saksa kaubalinna Lübecki. Edasi kirdesse, 1160. Rajati saksa kaubmeeste tähtsaim kaubakeskus Läänemeres asuvale Ojamaa (Gotlandi) saarele Visbysse. - Koos kaupmeestega tulid misjonärid. 11-12

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
68
pdf

VARAUUSAEG

Varauusaja suurimaks looduskatastroofiks Euroopas oli aga Lissaboni maavärisemine 1. novembril 1755, mille ohvrite koguarv jäi 100 ja 200 tuhande inimese vahemikku. Maavärina laiend ulatusid Andaluusiasse Hispaanias ja Põhja-Aafrika rannikuni. Lissaboni linn hävis pea täielikult. Varauusajal Euroopas peetud sõdadest oli laastavaim Kolmekümneaastane sõda Saksamaal (1618­48), miks tekitas suuri kaotusi ka tsiviilelanikkonna hulgas. Ohvriterohke oli Hispaania pärilussõja lõppfaas Prantsusmaal 1710.-ndate aastate alguses. Seitsmeaastases sõjas (1756­63) kaotas Preisimaa 10% elanikkonnast. Hiina ja India kõrval oli Euroopa maailma tihedamini asustatud alasid. Samas oli Euroopa rahvastik jaotunud väga ebaühtlaselt. Tihedamini olid asustatud Madalmaade mereäärsed provintsid (kuni 50 in/km2), Prantsusmaa (eriti Pariisi nõgu), Reinimaa, Po jõe tasandik ja Kampaania (Napoli ümbrus) Itaalias

Ajalugu
147 allalaadimist
thumbnail
14
docx

AJALUGU - KESKAEG , PÕHJALIK KOKKUVÕTE

Samal ajal tõusus paavstide autoriteet ja ristiusk levis endistelt Rooma aladelt väljaspoole. Euroopas kujunes ka feodaalkard, kuid palju arenenumad kui Lääne-Euroopa olid varakeskajal hoopis Ida-Rooma, mida kutsuti Bütsantsiks ja ka Põhja-Aafrika, kus kaubandus õitses endise hooga. Järgnenud kõrgkesajal (XI-XIII sajand) kehtis Lääne-Euroopas ikka veel feodaalkord. Samas kerkisid jõukad linnad ja arenes käsitöö ja hakati idamaadega agaral kauplema. Sellega kaasnesid ka ristisõjad. See oli paavsti võimu ja katoliku kiriku kõrgaeg. Ristiusk levis kõikjal Euroopas, kaasaarvatud Eestis. Hiliskeskajal (XIV-XV sajand) hakkasid feodaalkord ja paavstivõim alla käima. Euroopad tabasid katk ja näljahädad. Seevastu linnad kasvasid üha suurema hooga. Varauusajal avastati ka Ameerika ja meretee Indiasse. Mitmel pool loodi käsitööettevõtteid ja feodaalkord hakkas langema. Saksa õpetlase Martin Lutheri juhtimisel lõid paljud riigid katolikust kirikust lahku.

Ajalugu
322 allalaadimist
thumbnail
22
docx

EESTI KESKAEG

Selle suuna nõrkus on teatud kitsus, seda laadi töö jõuab ka pisiküsimuste kallale, millel pole ajaloo mõistmisel mingit tähtsust. Teine kitsaskoht on see, et too baltisaksa ajaloo uurimine oli ideoloogilise suunitlusega, selleks on saksa asi. Saksa misjonärid jõudsid 12. saj metsikusse tsivilseerimatusse Baltikumi, kristianiseerisid ja tsiviliseerisid kohalikud. Üldse keskajal oli baltisaksa iseseisvusajal keskne koht uurimises. Baltisaksa käsitluse põhiskeem - vallutati hõimud, tsiviliseeriti nad, võitlus Leedu vägedega ja Vene võimuga. Teine teema sisevõitlused Liivi ordu ja piiskoppide vahel. Ajaloolaste silme eest terendas Preisimaa võrdlus. Sellele Liivimaa iseseisvumisele järgnes 1558. aasta katastroof. Esile tõusevad piiskop Albert ja ordumeister Plettenberg seoses kahe sündmusega, Vene-Liivi sõda, aasta? ja reformatsioon. Baltsisaksa oma koolkond hääbus 20. sajandi 3-4

Ajalugu
106 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Ajalugu (keskaeg, varauusaeg)

Varakeskaega loetakse üheks süngemaks perioodiks Euroopa ajaloos. Linnad, käsitöö ja kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusis Rooma paavstide autoriteet. Ristiusk hakkas levima väljaspoole endise Rooma riigi alasid. Orjus kaotas senise tähenduse. Maa kuulus feodaalidele, kuid seda harisid talupojad. Kõrgkeskajal kehtis Lääne-Euroopas ikka veel feodaalkord. Taas kerkisid jõukad linnad, arenes käsitöö ning eurooplased hakkasid idamaa elanikega agaralt kauplema. Sellega kaasnesid ristisõjad. Ristiusk levis juba kõikjal Euroopas. Hiliskeskajal hakkasid feodaalkord, rüütlikultuur ja paavstvõim alla käima. Euroopat tabasid suured näljahädad, katkuepideemiad ja talupoegade ülestõusud. Seevastu linnad hakkasid kasvama suurema hooga. 1) Suur rahvasterändamine ja germaanlaste riigid Germaanlased elasid Rooma riigi piirialadel. Rooma palkas germaanlasi piiri valvama. Rooma sõjavägi hakkas germaniseeruma. . See tähendab, et germaanlasi hakati võtma Rooma sõjaväkke

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Keskaeg, usk

Euroopa kesk- ja põhjaosas. Nad olid üsna sõjakas rahvas ja Roomlaste ning germaanlaste suhted ei olnud just kõige paremad, kuna nad pidasid omavahel pideval sõdu. Nende vahel käis ka pidev kaubavahetus. Roomlased hakkasid üha enam palkama oma sõjaväkke germaanlasi ja nende sõjavägi koosneski enamuselt barbaritest. 4. sajandi lõpupoolel tulid Aasiast Euroopasse sõjakad hunnid. Germaani rahvad hakkasid selle tagajärjel liikuma Rooma sisealadele. Germaanlastel õnnestus viimane Rooma keiser kukutada ja tekkisid germaanlaste riigid. Peale Germaani riikide teket haaras riiki tsivilisatsiooni ja kultuuri langus. Frangid olid üks germaani hõimudest. Nende kuningaks sai noor ja võimukas Chlodovech, kes ühendas kõik frangid oma võimu alla ja tekkis Frangi riik. Tema juhtimisel vallutasid frangid roomlaste alad Gallias ja liitsid selle oma võimule. Kuningas Chlodovech otsustas vastu võtta ka ristiusu ja selle ilma muutusteta. See oli tark

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Keskaeg

sajandi periodiseering kui saksa keele õppejõud Horn ja Keller levitasid/kujundasid mõiste kasutust. Inkvisitsioon, nõiaprotsessid 17.-18.sajandil, nimetatud keskaegseteks, iganenuteks. Romantikud idealiseerisid keskaega; kangelasajastu, rüütlid, gooti kunst. Historitsism ­ objektivsuse püüe. Tinglik periodiseering. Algus: · 313 Milano ususallivuse edikt · 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. · 476 langes Lääne ­ Rooma keisririigi keiser · 495-496 Clodovech sai kristlaseks · 711 araablased maabusid Hispaanias Lõpp: · 1453 türklased vallutavad Konstantinoopoli · 1492 Kolumbus avastab Ameerika · 1494 Itaalia sõjad · 1517 Lutheri deesid Wittenbergi uksel Prantsusmaal keskaeg kuni Prantsuse revolutsioonini (1789-1799), Venemaal keskaeg Peeter I eelne aeg. EESTI KESKAEG Nn pikk keskaeg ­ võtta üheks perioodiks kokku terve Euroopa ajalugu kuni tööstuslikupöördeni.

10.klassi ajalugu
498 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Ajaloo kordamismaterjal eksamiks

keskaja algust Eestlased muinasaja lõpul: peamised elatusalad põlluharimine (kolmeväljasüsteem), asustustüüp küla - kihelkond - maakond. Ühiskondlik arengutase - kujunev varanduslik ebavõrdsus ja ülikute esiletõus, maa eraomand. Haldusjaotus: vt. muinasmaakondade kaart (kaart 1) Muistne vabadusvõitlus: 1198 piiskop Meinhard alustab Liivimaal misjonit. Liivimaa ristisõja algus 1198 ­ piiskop Berthold. Tõeline ristisõda algab piiskop Albertiga - Riia linna asutamine 1201, Mõõgavendade ordu (Kristuse sõjateenistuse vendade ordu) 1202 (asutas Theoderich ja sellest ka pidev tüli piiskopi ja ordu vahel). 1208 jõuab ristisõda Eesti pinnale. Ristijateks olid saksa, taani ja rootsi ristisõdijad. Eesti ala jaotati peatselt Taani kuningriigi (Harju-Viru), Tartu ja Saare-Lääne piiskopkondade ning mõõgavendade, hiljem Liivi ordu vahel.

Ajalugu
383 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Kõrg-Keskaeg Euroopas (konspekt)

· Sekkus paavsti kaitseks tema tülisse Itaalia feodaalidega. · Lasi paavstil end keisriks kroonida. · Püha Rooma riik oli tolle aja tugevaim (Saksamaa ning Põhja- ja Kesk- Itaalia). b. Paavstide mõju ja autoriteedi kasv: · Paavst Gregorius VII (11.saj. lõpul) seadis ülesandeks vabastada paavstivõim keisrite eeskoste alt. · Investituuritüli (õigus piiskoppe ametisse nimetada) Gregorius VII ja keiser Heinrich IV vahel lõppes paavsti võiduga ja keiser pidi paavstilt andeks paluma. · Konfliktid jätkusid kasvades veristeks sõdadeks. · Linnade toetusel ja keisrite vasalle mässule õhutades olid paavstid edukamad. · XIII saj. kaotas keisrivõim senise tähenduse ­ Itaalia vabanes keisrivõimust ja Saksamaal taastus killustatus. · Paavstivõimu kõrgaeg oli Innocentius III ajal (1198-1216), mil mõned

Ajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Keskaeg

· Linnade allakäik · Feodaalsuhete tekkimise ajajärk · Üleminekuperiood vanalt uuele Keskaja keskmine periood (keskkeskaeg) 9-12 saj Iselomustab: · Ristiusu levik üle kogu Euroopa va. Läänemere idarannik · Katoliku kirik sai Euroopat ühendavaks jõuks · Feodaalsuhete kinnistumise periood · Feodaalse killustatuse ja kodusõdade periood · Naturaalmajandus- ühes piirkonnas valmis, peaaegu kaubandust polnud · Algasid Ristisõjad (1096-1270) Hiliskeskaeg 13-16 saj. Sellest eristatakse veel kõrgkeskaega. u 15-st saj algas üleminekuperiood mis osades piirkondades jõudis varauusaega Iseloomustas: · Feodaalsuhted hakkasid lagunema, nõrgenema · Kirik endiselt domineeriv, aga kiriku sees algasid eri liikumised · Hakkasid tekkima tsentraliseeritud riigid (tugeva keskvõimuga riigid) · Ristisõdadest tulid Euroopasse uued kombed, uued kultuurid (rafineeritum elustiil)

Ajalugu
116 allalaadimist
thumbnail
39
doc

Ajaloo põhiperioodid

Pippin Lühikesel, kes tahtis kuninga tiitlit endale saada. Seda sai võimaldada Paavst. Sealt alates tekkis Frangi kuningate ja paavsti tugev liit. Pippin sai Frangi kuningaks. 754, 756a tungis Pippin Itaaliasse, ning andis ilmaliku võimu Kesk-Itaalias paavsti kätte. ,,Pippini kinki" loetakse keskaegse kirikuriigi alguseks. See oli ebalegaalne, sest tegelikult võis seda võimu anda vaid keiser, ning see ürik kuhu oli Konstantinoopoli kuninga allkiri (?), oli tegelikult võltsing. 3) 768a tuli võimule Karl Suur (...- 814) , kes oli Pippini poeg. Ta võttis valitsemise ajal üle langobardide riigi. Oma laienemiste tulemusena tagas ta sisemise julgeoleku, nimetas ametisse krahvid. See riik hõlmas valdavat osa Lääne-Euroopas va Lõuna- Itaalia, Hispaania, Inglismaa. Kuna paavstil olid Itaalia ülikkonnaga pidevalt tülid ning

Ajalugu
254 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Ajalugu 11.klass

495. a lai Chlodovech end koos kaaskonnaga ristida ning sundis seejärel ristiusu peale ka enda rahvale. 687. a oli kuningate võim vaid nimeline ning valitsesid Majordoomused, kelle võim suurenes Karl Martell valitsemisajal. Poitiers´lahingus 732.a said lüüa araablased, kes tungisid hispaania riiki. Kuna sissetungi oht säilis tugevdas ta ratsaväe. Paavstid ja langobardid Itaalias Vl ­ Vll sajandil 560 a vallutas Itaalia germaani hõim ­ langobardid. Ida-Rooma keiser ei suutnud kaitsta Itaaliat ning rahvas hakkas toetama Rooma piiskopi e paavsti. Vll sai paavstist ümbruskonna tegelik valitseja ja sellega pani aluse paavstiriigi kujunemisele. Karl Martell ja Frangi riigi tugevnemine 687 a. Koondas majodoomus() Frangi riigis kogu võimu enda kätte. Karl Martell(714-741). Teme ajal tungisid Hispaaniasse araablased, kuid said 732.a. Poitiers' lahingus lüüa. Sõjaväe tugevdamiseks jagas ta oma sõjameestele maatükke, mille sissetuleku eest pidid nood

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
13
odt

Euroopa kesk- ja varauusaeg

ebaõnnestus ja toimusid vennatapusõjad. Aja jooksul kujunesid välja suured iseseisvad piiskonnad, kus valitsesid kuninga kojaülemad majordoomused. 560. aastatel vallutasid Itaalia langobardid, kes võtsid üle ristiusu ariaanlikul kujul, kuid olid muus osas Roomast vähe mõjutatud. Suhted Rooma põlise elanikkonnaga muutusid vaenulikeks ja abi oodati paavstilt. Tema õlule langes aina rohkem kohustusi: aidata vaeseid, mõista kohut kristlaste üle ja korraldada suhteid. 687. aastal koondas üks majordoomus võimu enda kätte ja seda suurendas Karl Martell, kelle ajal tungisid riiki araablased, kuid need purustati Poitiers' lahingus aastal 732. ta hakkas jagama sõjameestele maatükke, et nood teeniksid raha ratsaväevarustuse jaoks. Martell ­ Haamer. Karl Martelli poja Pippin Lühikese valitsusajal tihenesid sidemed paavstide ja Frangi valitsejate vahel

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
40
doc

Ajalugu läbi aegade

ja valitseja sai pühenduda riigi sisekorralduse täiustamisele.Ta hoidis häid suhteid nii rooma lihtrahvaga kui ka kodusõdades märksa hõrenenud nobiliteediga. ( väline laienemine britannia traianus pax romana) lõpetada ! Seadused kujunesid välja pika aja jooksul, põhinesid praktilistel kogemustel( võeti arvesse samma probleemi puhul tehtud otsuseid), ning kreeka õpetustel.Seadused kehtisid kõigi suhtes võrdselt. Kõigil oli õigus otsus edasi kaevata. Keiser oli riigi kõrgeim kohtunik. Roomlased panid aluse õigus teadusele, tänapäeva ülikoolides rooma õigus. Sõjavägi Algul koosnes kodanikest ja liitlastest ja kutsuti kokku vaid vajadustel. Pärast mairiuse reformi mindi üle palga sõjaväele. Peamine väe üksus oli leegion. 5000 meest oli ühes leegionis,. Mis koosnes ja ratsa väest. Rivistutti väikeste rist külikutena. Uuendustena kasutasid katapulte ja müüri lühkujaid ja piiramis torne.

Ajalugu
145 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Ajaloo eksami punktid

Kasutati viskeoda küttimisel. Homo erectus ­ ilmus 2 milj. aastat tagasi, õpiti tuld kasutama. Eluviis rändav. Neandertaallane ­ (konspektis pole midagi olulist kirjas) Homo sapiens ­ ilmus 200 000 aastat tagasi, tekkis kunst. Neoliitiline revolutsioon ­ üleminek hankivast majandusest viljelusmajandusele. Tekkekoldeks peetakse viljaka poolkuu piirkonda (Eufrati-Tigrise ja Niiluse orgudes ning nende jõgede vahel). 2.Idamaade ristisõjad Ristisõja mõiste. Ristisõdade põhjused. 1. Ja 4. ristisõda. Ristisõdade tagajärjed. Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti poolt sanktsioneeritud sõjakäigud väljaspoole katoliku kiriku kristlikku kultuuriruumi ristiusu levitamiseks või kaitseks. Ristisõdade ajajärgul (1096­1291) oli selle algne deklareeritud eesmärk Püha Maa ehk

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Katoliku kirik, ristisõjad, keskaegsed ülikoolid

oma abilistega lihtsa ordureegli, mille paavst kinnitas 1223. aastal. Frantsisklasi iseloomustas halastustegevus, seetõttu olid nad rahva seas väga populaarsed. Nende põhimõte oli, et munk peab pidama rahva seas jutlusi, seega pidid nad oskama ka kohalikku keelt. Kandsid pruunikas-halli rüüd. Kloostrid rajati tihti linnadesse, Eestis näiteks Tartus ja Rakveres. Dominiiklaste ordu, samuti kerjusmungaordu, rajas hispaania vaimulik Dominicus. Kuna ta oli väga haritud, oli haridus dominiiklaste seas väga tähtis. Nad jutlustasid palju (oskasid seega samuti kohalikku keelt) ja püüdsid viia usku rahvale lähemale. Kuulsad ka oma koolide poolest. Olid rahva seas austatud. Rüü must, Eestis klooster Tallinnas. Augustiinlaste ordu rajas Augustinus. Nad liikusid samuti rahva seas, jutlustasid palju. Näiteks Martin Luther oli samuti augustiinlane. Kandsid must-valget rüüd. Klooster Pirital.

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
39
odt

Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10. Klass

arenesid Roomas välja kaks iseseisvat ja kõrgetasemelist ala: portreed ja ajaloolised reljeefid. (Nt. Cicero büst.) Roomlased austasid esivanemaid, jõukate kodude pühapaikades säilitati esivanemate kujusid. Need pidid olema väga täpsed ja loomutruud, et järgnevad põlved teaksid, kuidas nende esivanemad välja nägid. Harva tuli portreedes ette ilustamist või idealiseerimist, nagu näiteks noore keisri Augustuse puhul. Loodi ka arvukalt mälestusmärke ehk monumente, sealhulgas ka keiser Marcus Aureliuse ratsakuju. Reljeefidel jäädvustati tõelisi sündmusi ja võidetud lahinguid. Mööda Trajanuse sammast, mille otsas seisab keisri kuju, kulgevad spriaalselt reljeefid stseenidega võitlustest. Reljeefid kaunistasid ka triumfikaari. Apenniini poolsaare loodeosas elasid etruskid (seni tundmatut päritolu rahvas). Etruskid olid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed, suurepärased ehitajad ja metallitöötlejad. Etruskid uskusid

10.klassi ajalugu
100 allalaadimist
thumbnail
94
doc

Läti ajalugu

kindluse (kirkusaar) lätipäraselt Märtinsala,saar keset Väina jõge,ükskülast 7 km mere poole.See kindlus oli suurem ja vägem pasteltüüpi linnus, 1186 asastal pühitseti esimene üksküla piiskopp,ei tegustenud üksi oli abiks palju preestreid.Üks nimi teada preester Theoderich,kes jõudis oma ristisusutamis retkedel Väina jõelt Koiva jõele,suurimaks saavutuseks jäi Koiva Liivlaste Kaupo ristiusustamine. Meinhard jäi ristiusu levitamisel rahumeelseks.Ta ei jõudnud alustada ristisõda.Henriku liivimaa kroonikale 1196 aastal tahtis liivimaalt väljapääseda et suunduda Bremenisse,aga liivlased ei lasknud teda maalt välja. Theoderich pääses liivimaalt minema ja jõudis välja Rooma ,kus esitas paavstile kirjeldusi ,kuidas liivlased mässavad oma ülemate ja usu vastu .1966 kutsus paavst relvile inimesi ,et sundida vastristitud tagasi kiriku radadele. 1966 Meinhard suri,oli vaja tarvis leida asendaja üksküla piiskopi

Ajalugu
20 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun