tundeid ja elamusi. Kirjandus võib saata lugejat kaugesse minevikku ja samuti fantastilisse tulevikku ning mõlemal kohal tunneb lugeja ennast nagu praegusel hetkel. Sooviks eraldi rõhutada poeesiat. Poeesia omab rütmi, mille abil seonduvad sõnad muusikasse. Poeesial on selline muusikaline harmoonia, mis edastab selliseid värve ja emotsioone, millega ei saa mõnikord isegi proosa hakkama. Kui tegemist on poeesiaga, siin omavad sõnad kõrgust ja kestvust, varjundeid. Just poeesias avaldub kirjanduse tõeline kunstipotentsiaal. Kokkuvõtteks tahaks öelda, et kirjandus võtab endasse kokku paljude teiste kunstiliikide omapärasid, kujunedes eraldiseks ainulaadseks kunstiliigiks. See on võimeline joonistada pilte, mängida meloodiaid ja näidata kujusid. Kirjandus kasutab kõiki imelisi vahendeid, et luua suurepäraseid ja unikaalseid meistriteoseid ja üllatada oma lugejaid ikka ja jälle.
Inge Org Varasel keskajal erines lääne-ja kesk-Euroopa maastik oluliselt praegusest. Suur osa territooriumist oli kaetud metsadega. Need küll hävitati ajapikku inimeste tegevuse ja loodusvarade raiskamise tagajärjel. Mets oli nii meelitav (kütus, ulukid, marjad, seened) kui ka hirmutav seal valitsevate ohtudega: metsloomad, röövlid, salapärased viirastuslikud olendid ja soendid. Metsamaastikul on väga oluline roll rahva teadvuses, folkloristikas ja poeesias. Loodus oli nähtamatu maailma sümbol. Maise maailma vaatlus avas teise, kõrgema tasandi maailma. Teoloogid kinnitasid, et inimvaim ei ole võimeline taipama tõde teisiti kui materiaalsete asjade vahendusel. Mets on pimedusevald või maine elu oma illusioonidega, meri on maailm ja ahvatlused, tee on otsing ja palverännak. Valitsev maaelanikkonna absoluutne ülekaal tingis kogu ühiskondlikus käitumises ja teadvuses maaharijale omase maailmanägemise
Nagu on öelnud Jaan Kaplinski, et keel on minevikuga suhtlemise vahend. Keele abil saame osa esivanemate öeldust ja mõeldust. Ma arvan, et sellepärast ei tohiks keelt uisapäisa uuendada. Kindlasti ei tohiks kirjakeel kiirelt ja suures mahus muutuda. Ajakirjanduses peaks säilima kõigile arusaadav keelekasutus. Nagu arvab Kaplinski ,peab keeles olema terminoloogia kindlalt paigas. Nagu on öelnud Põhjala, mõnes sfääris peaks konservatiivsus teed andma vabameelsusele. Näiteks poeesias, kus peaks olema vabad reeglid kui ametlikes teksides. See muudab keelekujunduse mitmekesisemaks. Noored kasutavad palju slängi ja muid ise väljamõeldud sõnu omavahelises suhtlemises. See on positiivne, et inimesed mõtlevad välja erinevaid sõnu ja lühendeid, mis võivad mõnede aastate pärast rikastada eesti keelt. Ka Põhjala mõte on, et keele kontrollimatu areng ei tähenda seda, et keelekaitset pole vaja. Ja keelekaitse sõnum pole kunagi olnud, et keelt peaks
mis ilmus 1917 a. Under on eesti suurimaid lüürikuid Tema sisendav ja tundeid täis looming kujutab elujanuselt armastust ja loodust Hilisem, mõtisklevam luule juurdleb elu valguse- ja varjupoole üle Rootsis kirjutatud luules võib tunda koduigatsust Tähtsus Toob Eesti luulesse õnneliku armastuse ning hinge ja meelterõõmud Kuulutab eluküllust, armastust, õitsemist kogu oma olekuga Underi sonettides võib märgata esmakordselt erootilisi luule arendusi Eesti poeesias Rühmitused, organisatsioonid Marie Under kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse rühmitusse ,,Siuru" Oli Siuru rühmituse esimees, keda kutsuti printsessiks Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige Mitme kodu- ja välismaise organisatsiooni auliige Surm Luuletaja suri 25. septembril 1980 Stockholmis Maetud Stockholmi metsakalmistule Hiiumaal asub luuletajale mälestuskivi Üks a. pärast tema surma, ilmus tema loomingut kokkuvõttev valikkogu ,,Mu süda laulab"
Selle suuna tähtsamad esindajad: Claude Debussy (1862 1918) oli muusikas impressionismi koolkonna alusepanija. Teda paelusid enam helikõla efektid - heli enda pärast (nagu maalikunstniku d huvitusid üksnes valgusest). Debussy ütles lahti ka diatoonilisest (lähisuguluses olevate helikõrguste kogum) helistikust ja kasutas kogu heliskaalat. Tema harmooniad baseeruvad noodi ülemtoonidel, mis annavad ta muusikale salapärase hõngu. Nagu teada on impressionism poeesias (Rilke jt.) lähedalt seotud sümbolismiga, kus oluline oli vihje, mitte kindlaksmääratus. 2. Ekspressionism Millal ja kus: 20. sajandi esimestel aastakümnenditel Austrias ja Saksamaal Tähtsamad teosed: ,,Tunnistaja Varssavist" Arnold Schönberg Mis ajendil on see kirjutatud? A.Shönberg kujutas selles teoses surmalaagrites kogetut ja nähtut. Missugune on ekspressionistlik muusika? Ekspressionistlik muusika on ülimalt intensiivne, sageli forsseeritud väljenduslaadiga.
1944. aastal põgenes Rootsi 25.septembril 1980 Looming Luuletuste kirjutamist alustas 13-aastaselt Kuulus rühmitusse "Siuru", hiljem "Tarapitasse" 1913. aastal avaldas kogumiku "Sonetid" Tähtsamad ja kuulsamad kogud: "Hääl varjust" , "Rõõm ühest ilusast päevast" , "Õnnevarjutus" Kogu loomingu võtab kokku valikkogu "Mu süda laulab" Õnneliku armastuse ning hinge- ja meelerõõmude tulek eesti luulesse Esmakordse eurootilise luule arendus eesti poeesias Marie luuled on ilmunud vene, saksa, esperanto, inglise, prantsuse, rootsi, soome ja itaalia keeles Marie Underi luuletus "Ekstaas" Toredaim on elamine maine ja vägev vere surematu püüd! Mind võidab Rõõmu ihar, hõiskav hüüd! Ma iial polnud kaaluv ega kaine. Ju jalgel maas kui kähar vahulaine mu kleidi valkjasroheline siid ja kahisedes langevad kõik rüüd,
teistes müütides on ta sõjakas ainult riigi ja kodu kaitsmisel võitluses välisvaenlaste vastu. Athena oli peamiselt linna jumalanna, tsivilisatsiooni, käsitöö ja põlluharijate kaitsja, ratsutamiskunsti rajaja, kes esimesena taltsutas hobuse, et inimesed saaksid seda kasutada. Athena oli Zeusi lemmiklaps. Zeus usaldas tema kätte oma piksenoole. Kolmest neitsilikust jumalannast oli tema kõige tähtsam.Hilisemas poeesias on Athena tarkuse, arukuse ja puhtuse kehastus. 6. Apollon (Apollo). Zeusi ja Leto poeg. Kutsuti ,,suurimaks kreeklaseks kõigist jumalaist".Apollon on ilus kuju Kreeka poeesias, meister muusik, kes lõbustab Olümpost oma kuldsel lüüral mängides.Samuti on ta tervendaja, kes esimesena õpetas inimesele tohterdamist.Kõige rohkem austatakse teda aga valgusejumalana, kelles pole mingit varju ja seega on ta tõejumal. Delfis asus Apolloni oraakel.Delfi Apollon oli otsene sidemees
1. PRERAFAELIIDID On suund Inglise kunstis ja poeesias, mis moodustas 1850te alguses. Nende eesmärk oli Viktoraanliku ajastuse, akademismi ning klassikalise kujundite kopeerimisega võitlus. Neid häiris konventsionaalsus. Prerafaeliidid olid opositsioonis ametliku kunstiga. Kõik oma tööd kirjutasid modellist, tihti kasutasid selleks oma sugulasi või sõpru. Ofelia teose jaoks Elisabeth Siddal mitu tundi järjest lamas vannis, oli talv ja ta jäi haigeks.
valitseja Muhammad Ali reformieelne poliitika. Ta hindas kõrgelt haridust ja kultuuri ning Egiptuses hakati rajama ilmalikke koole, palju noori saadeti ka Euroopasse õppima. Areng oli kiire ja enamus egiptlasi pooldas islami kaasajastamist. Pärsias säilis keskaegne ühiskonnakord kaua. Uusi ideid ei võetud kasutusele ega kuulma, pidurdus hariduse ja teaduse areng, kirjandus ja kunst järgisid klassikalise islamikultuuri radu. Poeesias domineeris usuteema. Pealinna ehitati losse moseesid, sildu, aedu, paviljone, kaarväravaid. 19 sajandil hakkasid Pärsiasse tungima Euroopa kultuuri mõjud käivitati trükipress, ilmus esimene ajaleht. 19 sajandi II poolel avati Teheranis Teaduste Maja, mis oli polütehniline kool, jagati peamiselt tehnilisi ja loodusteaduslikke teadmisi. Pärsia kirjavarasse ilmusid uued teemad (rahvuslus, demokraatia, sotsiaalne õiglus) ja uued vormid (romaan, lühijutt). Uued usuliikumised 18 saj
Selle suuna tähtsamad esindajad: Claude Debussy (1862 1918) oli muusikas impressionismi koolkonna alusepanija. Teda paelusid enam helikõla efektid heli enda pärast (nagu maalikunstnikud huvitusid üksnes valgusest). Debussy ütles lahti ka diatoonilisest (lähisuguluses olevate helikõrguste kogum) helistikust ja kasutas kogu heliskaalat. Tema harmooniad baseeruvad noodi ülemtoonidel, mis annavad ta muusikale salapärase hõngu. Nagu teada on impressionism poeesias (Rilke jt.) lähedalt seotud sümbolismiga, kus oluline oli vihje, mitte kindlaksmääratus. Selline sümbolistlik väljenduslaad ilmneb Debussy teoses "Fauni pärastlõuna" ja Verlaine'i, Baudelaire'i ja Mallarme värssidele pühendatud lauludes. Kirjutas hulgaliselt klaverimuusikat, mille järgi teda põhiliselt tuntaksegi. Debussy on uue klaveristiili looja, see on arenenud looduselamuste kujutamisest ja talle on iseloomulik teatud kõlaline kaalutus
Lahingujumalanna. Pallas Athena oli peamiselt linna jumalanna, tsivilisatsioono, käsitöö ja põlluharijate kaitsja, ratsutamiskunsti rajaja, kes esimesena taltsutas hobuse ,et inimesed seda kasutada saaksid. Athena oli Zeusi lemmiklaps. Zeus usaldas tema kätte oma hirmuäratava egiidi ja hävitava relva, piksenoole. Kolmest neitsilikust jumalannast oli tema kõige tähtsam ning teda kutsuti neitsiks Parthenoseks ja tema templit Parthenoniks. Hilisemas poeesias on Athena, arukuse ja puhtuse kehastus. Ateena oli temale kuuluv linn ;oliivipuu, mille ta tõi, oli tema puu, öökull tema lind. 8 Phoibos Apollon (Apollo) Zeusi ja Leto (Latona) poeg sündis väikesel Delose saarel. Keda kutsuti ,,suurimaks kreeklaseks kõigist jumalaist''. Apollon oli ilus kuju kreeka poeesias, meister muusikant, kes lõbustas Olümpost oma kuldsel
talle südamelähedane ja seda on näha ka tema luuletustest. Kui Marie ema haigestus, ilmus ta luulesse mõtisklusi elu ja surma kohta. Väljenduslaad muutus lihtsamaks, kuid siiski Underile omaselt ärevaks ning pingeliseks. Marie Under toob eesti luulesse õnneliku armastuse ning hinge- ja meelterõõmud. Luuletaja kuulutab eluküllust, armastust, õitsemist kogu oma olekuga. Underi sonettides võib märgata ka esmakordseid erootilise luule arendusi eesti poeesias. Seni polnud veel keegi kirjeldanud sellise looduse värve ja helisid, mis otsekui voogasid üksteisesse ning kõlasid kokku naiseliku armastustundega. LUULEKUJUNDID Võrdlus: Leht – läbipaistev kui klaas ; See lai ja hele taevakumm justkui allmaailmast tundmatum. Metafoor: Kes minuga on ühte verd, neist lahutab mind mitu merd. (Marie põgenes 1944 Rootsi, sugulased jäid kõik maha) Isikustamine:
talle südamelähedane ja seda on näha ka tema luuletustest. Kui Marie ema haigestus, ilmus ta luulesse mõtisklusi elu ja surma kohta. Väljenduslaad muutus lihtsamaks, kuid siiski Underile omaselt ärevaks ning pingeliseks. Marie Under toob eesti luulesse õnneliku armastuse ning hinge- ja meelterõõmud. Luuletaja kuulutab eluküllust, armastust, õitsemist kogu oma olekuga. Underi sonettides võib märgata ka esmakordseid erootilise luule arendusi eesti poeesias. Seni polnud veel keegi kirjeldanud sellise looduse värve ja helisid, mis otsekui voogasid üksteisesse ning kõlasid kokku naiseliku armastustundega. LUULEKUJUNDID Võrdlus: Leht läbipaistev kui klaas ; See lai ja hele taevakumm justkui allmaailmast tundmatum. Metafoor: Kes minuga on ühte verd, neist lahutab mind mitu merd. (Marie põgenes 1944 Rootsi, sugulased jäid kõik maha) Isikustamine:
iseloomudest ja loodusest, reaktsionääride ja rahva vaenlaste satiiriline kujutamine, peen huumor kõigel sellel on lugeja jaoks suur tunnetuslik väärtus, kuna see aitab tal selgemini lahti mõtestada möödunud aegade klassikonflikte. W. Scotti kirjanduslik tegevus jaguneb kahte perioodi. Esimesel perioodil (1796- 1814) kirjutab ta peamiselt luulet (ballaade ja poeeme). Teisel perioodil (1814-1832) läheb W. Scott üle proosale, loovutades poeesias esikoha noorele Byronile ja hakkab kirjutama ajaloolisi romaane, mis moodustavad kõige väärtuslikuma osa tema loomingulisest pärandist. W.Scotti tuntuimateks romaanideks on "Waverley", "Puritaanlased", "Montrose'i legend", "Ivaohoe", "Kenilworth", "Quentin Durward", ,,Rob Roy" jt. Teose kokkuvõte Rüütel, sir Kenneth, saadetakse tähtsa sõnumiga jätkata rahu ning väed välja viia Palestiinast, Engaddi eremiidi juurde
laevavööridel"(1966) ja ,,Vihm teeb toredaid asju"(1969), poeemi ,,Tuule-Juku"(1963)ja valikogu ,,Voog ja kompii"(1971) Krossi luule andis impulsse ja eeskuju eesti luule uuenduseks 1960. aastate algul, värskendades intellektuaalsust ning tihendades motiivide seostamist. Tema luulet iseloomustab avar, eurdeeritud ja mõtestatud maailmapilt, ainete ja laadide mitmekülgsus, arenguvastuolude dialektiline nägemine. Olulisemate teoste hulka eesti poeesias kuuluvad poeemid ,,Maailma avastamine" ja ,,Campanella, anno 1961" 1970. aastatel ilmus tetraloogia ,,Kolme katku vahel", mis kujutab 16. sajandi vaimuliku ja krooniku Balthasar Russowi elukäiku, peamiselt Tallinnas ja suurel määral Liivi sõja taustal. Romaani eellugu ulatub 1960. aastasse kui valmis samateemaline filmistsenaarium(telefilmina teostati see 1970.a.) Veel on Jaan Krossil ilmunud novellid ,,Neli monoloogi Püha Jüri asjus"(1970), ,,Michelsoni
esimesena taltsutas hobuse, et inimesed seda kasutada saaksid. Just Athena oli Zeusi lemmiklaps. Zeus usaldas tema kätte oma hirmuäratava egiidi ja hävitava relva, piksenoole. Ta kandis enamjaolt aigist (rinnakilpi) ja harjaga kiivrit. Athena kirjeldamiseks kasutatakse tihti sõnu hallisilmne või välgusilmne. Kolmest neitsilikust jumalannast oli Athena kõige tähtsam ning teda kutsuti neitsiks Parthenoseks ja tema templit Parthenoniks. Hilisemas poeesias on Athena tarkuse, arukuse ja puhtuse kehastus. Lisaks kõigele oli ta veel kudumise jumalanna, õpetades seda kunsti esimesele naisele - Pandorale. Zeusile meeldis teda kutsuda nimega ,,öökulliilmne". Athenal olid ka prohvetlikud võimed, mida ta sai kinkida ka inimestele, nagu ka nooruslikku välimust. On müüt kus Hephaistos püüdis Athenat vägistada. Et oma neitsilikust kaitsta, haitus Athena saladuslikul kombel, nii et seppjumala sperma kukkus maapinnale ja muutus
Ta sündis raseda Metise allaneelatud Zeusi peast:pärast seda, kui Hephaistos oli peavalu kannatava Zeusi kolju kirvega lõhestanud,astus sealt välja täies relvastuses Athena.Ta oli peamiselt linna jumalanna,tsivilisatsiooni,käsitöö ja põlluharijate kaitsja,ratsutamiskunsti rajaja,kes esimesena taltsutas hobuse,et inimesed seda kasutada saaksid.Ta õpetas ka laevade ehitamist ning naistele ketramist ja kudumist,leiutas flöödi ja rajas areopaagil kohtu.Hilisemas poeesias on Athena tarkuse,arukuse ja puhtuse kehastus,kelle sümboliteks oli oliivipuu,madu ja öökull.Tema sõdalasevarustusse kuuluvad kiiver,oda,kilp ja aigis.Ateena linna kaitsejumalannana võitis ta Poseidoni ja rajas õlipuuviljeluse.Teda austati kui võidutoojat,kes võitles gigantidega ja kaitses mitmeid kreeka kangelasi. Roomas kutsutakse teda Minervaks. Athena Artemis Zeusi ja Leto tütar,Apolloni kaksikõde,kelle sünnipaigaks oli Kynthose mägi Deelose saarel
Pea kõigi jumalate kohta räägitakse lugusid, kus nad näitavad oma halvemat (inimlikku) poolt. Zeusi teine vend Hades oli allilma ja surnute valitseja. Oma pimeduseriigist lahkus ta harva. Teda peetakse halastamatuks ja järeleandmatuks, ent ometi õiglaseks. Athena oli Zeusi lemmiktütar, täiskasvanuna ja täies relvastuses kargas ta välja Zeusi peast. Ta oli lahingujumalanna, tarkusejumalanna, muljetavaldav sõdalane, hariduse, teaduse ja kunsti kaitsja. Hilisemas poeesias on Athena arukuse ja puhtuse kehastus. Apollon, Zeusi ja Leto poeg, jahijumalanna Artemise kaksikvend, oli kreeka religiooni üks tähtsamaid jumalaid valguse, ennustamise ja muusika kaitsja; tervendaja, kes esimesena õpetas inimestele tohterdamist. Tema lõbustas Olümposel teisi jumalaid oma kuldset lüürat mängides. Sageli kutsuti teda ka päikesejumalaks. Artemis oli tema kaksikõde, jahijumalanna ja amatsoonide jumalanna. Hea kütina hoolitses ta
varjata. Zeusil oli palju lapsi ja kui ta ilmus kaunite neidude juurde, siis oli ta alati inimese kujuga. Ta lind oli kotkas ja puu oli tamm. Hera oli tema naine ja õde. Ta oli abielukaitsja. Tegelikult karistas ta neid, kellesse Zeus armus. Temale olid pühendatud lehm ja paabulind. Athena oli Zeusil tütar, aga ema ei olnudki. Ta kargas täiskasvanuna ja täies relvastuses Zeusi peast välja. Vanemates lugudes kujutatakse teda pöörase, hoolimatu lahingujumalannana, hilisemas poeesias aga arukuse, puhtuse ning tarkuse kehastusena. Tema taltsutas esimesena hobuse. Talle kuulus linn Ateena ja tema puu oli oliivipuu, mille ta ise oli loonud, lind aga öökull. Apollon oli Zeusi ja Leto poeg. Ta oli laskurite jumal. Sageli kutsuti teda ka päikesejumalaks. Tavaliselt kujutatakse teda kuldse lüüraga, aga mõnikord ka hõbedase vibuga. Apollon õpetas inimestele ravimist. Tema puu oli loorberipuu. Talle oli pühendatud paljud loomad, tähtsamad neist delfiin ja ronk.
ratsutamiskunsti rajaja, kes esimesena taltsutas hobuse, et inimesed seda kasutada saaksid. Pallas Athena oli Zeusi lemmiklaps. Zeus usaldas tema kätte oma hirmuäratava egiidi ja hävitava relva, piksenoole. Tema kirjeldamisel kasutatakse kõige sagedamini väljendit "hallisilmne" või "välgusilmne". Kolmest neitsilikust jumalannast oli tema kõige tähtsam ning teda kutsuti neitsiks Parthenoseks ja tema templit Parthenoniks. Hilisemas poeesias on Athena tarkuse, arukuse ja puhtuse kehastus. Ateena oli Pallas Athenale kuuluv linn; oliivipuu, mille ta lõi, oli tema puu, öökull tema lind. Phoibos Apollon Zeusi ja Leto (Latona) poeg sündis väikesel Delose saarel. Teda kutsuti "suurimaks kreeklaseks kõigist jumalaist". Apollon on ilus kuju kreeka poeesias, meister muusikant, kes lõbustab Olümpost oma kuldsel lüüral mängides; samuti on ta
vaenlaste satiiriline kujutamine, peen huumor kõigel sellel on lugeja jaoks suur tunnetuslik väärtus, kuna see aitab tal selgemini lahti mõtestada möödunud aegade klassikonflikte. W. Scotti kirjanduslik tegevus jaguneb kahte perioodi. Esimesel perioodil (17961814) kirjutab ta peamiselt luulet (ballaade ja poeeme). Teisel perioodil (18141832) läheb W. Scott üle proosale, loovutades poeesias esikoha noorele Byronile ja hakkab kirjutama ajaloolisi romaane, mis moodustavad kõige väärtuslikuma osa tema loomingulisest pärandist. W.Scotti tuntuimateks romaanideks on "Waverley", "Puritaanlased", "Montrose'i legend", "Ivaohoe", "Kenilworth", "Quentin Durward", ,,Rob Roy" jt.
Tal olid ka prohvetivõimed, mida ta võis kinkida lihtsurelikele, samuti nagu ka nooruslikkust ja imposantset välimust.(Chaline 2005:39) Athena oli Zeusi lemmiklaps. Zeus usaldas tema kätte oma hirmuäratava egiidi ja hävitava relva, piksenoole. Tema kirjeldamisel kasutatakse kõige sagedamini väljendit "hallisilmne" või, nagu seda mõnikord on tõlgitud, "välgusilmne". Kolmest neitsilikust jumalannast oli tema kõige tähtsam ning teda kutsuti neitsiks- Parthenoseks. Hilisemas poeesias on Athena tarkuse, arukuse ja puhtuse kehastus.(Hamilton 1975:24) Athena tähtsust ja vanust tõestavad tema paljud, osalt veel mitte päris usaldusväärselt tõlgendatud lisanimed ning tema arvukad funktsioonid. Ta aitas kangelasi, kui need talle oma tarkuse poolest sümpaatsed olid ning samuti kaitses ta kindlusi. Ta rikastas inimeste elu leiutistega, õpetas paiksetele inimestele laevade ehitamist, naistele kudumist ja ketramist. Tema leiutiste hulka kuulub ka flööt, kuid
8 Apollon oli kreeka valgusjumal, samastatud ka päikesejumala Heliosega. Zeusi ja Leto poeg, Arthemise kaksikvend. Teda kutsuti "suurimaks kreeklaseks kõigist jumalaist". Apollonit peeti ennustusjumalaks, kes sai edasi anda ka oma selgeltnägemise võimet näiteks Kassandrale. Oli korra ja selguse, vaimuelu ja kunstide, eelkõige muusika kaitsja, seepärast kuulus tema tunnusesemete hulka Hermeselt saadud lüüra. Apollon oli ilus kuju kreeka poeesias, meister muusikant, kes lõbustab Olümpost oma kuldsel lüüral mängides, samuti on ta hõbedase vibu peremees, laskurite jumal, kes nooli kaugele lennutab, samuti on ta tervendaja, kes esimesena õpetas inimesele tohterdamist. Isegi rohkem kui kõigi nende heade ja meeldivate väärtuste poolest austatakse teda valgusjumalana, kelles pole mingit varju ja seega on ta ka tõejumal. Ükski vale sõna ei tule iial üle tema huulte.
Apollon oli kreeka valgusjumal, samastatud ka päikesejumala Heliosega. Zeusi ja Leto poeg, Arthemise kaksikvend. Teda kutsuti "suurimaks kreeklaseks kõigist jumalaist". Apollonit peeti ennustusjumalaks, kes sai edasi anda ka oma selgeltnägemise võimet näiteks Kassandrale. Oli korra ja selguse, vaimuelu ja kunstide, eelkõige muusika kaitsja, seepärast kuulus tema tunnusesemete hulka Hermeselt saadud lüüra. Apollon oli ilus kuju kreeka poeesias, meister muusikant, kes lõbustab Olümpost oma kuldsel lüüral mängides, samuti on ta hõbedase vibu peremees, laskurite jumal, kes nooli kaugele lennutab, samuti on ta tervendaja, kes esimesena õpetas inimesele tohterdamist. Isegi rohkem kui kõigi nende heade ja meeldivate väärtuste poolest austatakse teda valgusjumalana, kelles pole mingit varju ja seega on ta ka tõejumal. Ükski vale sõna ei tule iial üle tema huulte. Mütoloogias etendab
reaktsioone kutsuvad esile draama kriisimomendid. Poeesia võime vallandada tundeid on ühtlasi nii hädaoht kui ka õnnistus. Kuna ta on võluv ja nõiduslik, on tema võimuses nn maagiline jõud. Kreeklased kujutasid pettust ja võrgutamist sageli visioonide, kujutuste ja fantaasiate vormis, seetõttu võis väljaöeldud sõna olla mähitud väliselt võluvasse loori, mille taga peitus aga vale. Erinevate valedega põimitud jutustused võivad meid tõest väga kaugele juhtida. Varases Kreeka poeesias on mainitud ka laulu maagia hädaohtlikkust. Poeesia paneb inimesed muresid unustama, laul suudab kustutada ka mälu. Maagiline vägi muutus 6. sajandi lõpus, kõnekunsti professionaliseerudes ja ratsionaliseerides, pelgalt tehnilise võimekuse küsimuseks. Teater oli koht, kus rahvas elas välja oma emotsioone. Ateena ühiskonnas olid teatris kõige olulisemad inimeste reaktsioonid. Draama: päritolu ja iseloom Kui kirjutamine hakkas 8
Esile võib tuua ainult Francois Rude tema ,,sõdalaste reljeefiga''. 15. Kirjandus Kirjanduses oli iseloomulik esteetiliste kategooriate ja zanride segunemine, fragmentaarsus ja iroonia.Eriti suur romantismi mõju oli lüürika arengus. Prantsusmaal peetakse romantilise liikumise sümboliks Victor Hugod(18021885).Ta oli tugev nii poeesias, proosas, kui dramaturgias.Hugo romaanides pole tegu ajalooliste isikutega.Oma teostes kutsub Hugo anpiire lõhkuma, loobuma klassikalisest ühtsuse taotlusest.Tema teosed on näiteks ''Hüljatud'', ''Mees, kes naerab'' ja ''Jumalaema kirik Pariisis''. Vennad Grimmid kirjutasid peamiselt rahva ja muinasjutukogusid.Muinasjuttude
Kolmest neitsilikust jumalannast oli tema kõige tähtsam ning teda kutsuti neitsiks Parthenoseks ja tema templit Parthenoniks. Ateen oli temale kuuluv linn; oliivipuu, mille ta lõi, oli tema puu, öökull tema lind. 6 Phoibos Apollon Zeusi ja Leto (Latona) poeg, sündis väikesel Delose saarel. Teda kutsuti ,,suurimaks kreeklaseks kõigist jumalaist". Apollon oli ilus kuju kreeka poeesias, meister muusikant, kes lõbustab Olümpost oma kuldsel lüüral mängides; samuti on ta hõbedase vibu peremees, laskurite jumal, kes nooli kaugele lennutab; samuti on ta tervendaja, kes esimesena õpetas inimestele tohterdamist. Teda austatakse ka valgusejumalana, kelles pole mingit varju, ja seega on ta ka tõejumal. Ükski vale sõna ei tule iial üle tema huulte. Kastaleia oli Apolloni püha allikas; Kephissos tema jõgi.
Parthenoseks ja tema templit Parthenoniks. Hilisemates poeesisas on Athena tarkuse, arukuse ja puhtuse kehastus. Ateena oli temale kuuluv linn, oliivipuu, mille ta lõi, oli tema puu, öökull oli tema lind. Pallas Athenat kutsuti rooma mütoloogias Minervaks. Zeusi ja Leto (Latona) poeg sündis väikesel Delose saarel. Teda kutsuti "suurimaks kreeklaseks kõigist jumalaist". Apollon on ilus kuju kreeka poeesias, meister muusikant, kes lõbustab Olümpost oma kuldsel lüüral mängides; samuti on ta hõbedase vibu peremees, laskurite jumal, kes nooli kaugele lennutab; samuti on ta tervendaja, kes esimesena õpetas inimesele tohterdamist. Isegi rohkem kui kõigi nende heade ja meeldivate väärtuste poolest austatakse teda valgusjumalana, kelles pole mingit varju, ja seega on ta ka tõejumal. Ükski vale sõna ei tule iial üle tema huulte. Apollon oli üheksa muusa juhiks.
kirjandust õieti maailmakaardil polnudki, Borgesest aga sai hinnatuimaid ja tõlgitumaid maailmakirjanikke. Teda võib pidada üheks postmodernistliku kirjanudse ning maagilise realismi teerajajaks. Jorge Luis Borges (1899-1986) Argentina kirjanik Jorge Luis Borges sündis Buenos Aireses kodanlaseperekonnas. Tema enda sõnutsi kasvas ta üles aias ja inglise raamatute piiramatu valikuga raamatukogus. Borges alustas luuletajana avangardismi vaimus, eemaldudes senises hispaaniakeelses poeesias väljakujunenud retoorikast ning stampidest ja tuues selle väljendusvahenditesse mõndagi uut. Tema esimene jutukogu ,,Universaalne nurjatuse ajalugu" (1935) esitab lugejale reaalsete ja väljamõeldud kurjategijate elulugusid, tegemata vahet faktidel ja fantaasial. Ka hilisemas loomingus on Borgese teemadeks tegelikkuse ja väljamõeldise suhted, maailm kui illusioon. Borgese tuntumad novellikogud on ,,Fiktsioonid" (1944), ,,Aleph" (1949), ,,Surm ja kompass" (1951), ,,Labürindid" (1953)
Town Gardener seda, mida pidas loodusliku vormi teotuseks: „pukspuust Püha Jüri; tema käsi pole veel piisavalt pikk, kuid juba järgmise aasta aprillis on ta kindlasti võimeline tapma lohet.“ 1719. aastal kirjutatud kirjas Walse’i printsessile (kus andis soovitusi tema uue aia kohta) avaldas Pope oma mõtteid: „Aiakujundamisel on esmane ja kõige olulisem ülesanne võtta arvesse kohavaimu“, mis näitab, mida tuleb rõhutada ja mida parandada. Poeesias on Pope öelnud, et kogu aiandus on kui maastikumaal. 28 25 Hobhouse, lk 205 26 Ibid., lk 213 27 Ibid, lk 206 9 18. sajandi maastikuaianduses on välja kujunenud kolm arenguetappi. Esimese perioodi esindajateks on Charles Bridgeman ja Alexander Pope’i mõtetest mõjutatud William Kent. Nende aedades segunesid korrapärase ja vabakujundliku stiili elemendid ning oli rohkem vaateid ümbruskonnale: William Kenti loodud Rousham29
Walter Scott(1771- 1832) Scott on inglise kirjanduse suurimaid esindajaid XIX sajandi algul, ajaloolise romaani zanri looja. Ta kirjutas enam kui 25 maailmakuulsat ajaloolist romaani. Walter Scott sündis Sotimaal Edinburgh's. Scotti kirjanduslik tegevus jaguneb kahte selgesti eraldatavasse perioodi. Esimesel perioodil (1796-1814) kirjutab ta peamiselt luulet (ballaade ja poeeme). Teisel perioodil (1814-1832) läheb W. Scott üle proosale, loovutades poeesias esikoha noorele Byronile ja hakkab kirjutama ajaloolisi romaane, mis moodustavad kõige väärtuslikuma osa tema loomingulisest pärandist. W.Scotti tuntuimateks romaanideks on "Waverley", "Puritaanlased", "Montrose'i legend", "Ivaohoe", "Kenilworth", "Quentin Durward" jt. Scotti looming arenes ajajärgul, mis oli rikas suure tähtsusega ajaloolistest sündmustest. Walter Scott elas prantsuse kodanliku revolutsiooni ja Napoleoni sõdade ajastul.
Kolmest neitsilikust jumalannast oli tema kõige tähtsam ning teda kutsuti neitsiks Parthenoseks ja tema templit Parthenoniks. Hilisemates poeesisas on Athena tarkuse, arukuse ja puhtuse kehastus. Ateena oli temale kuuluv linn, oliivipuu, mille ta lõi, oli tema puu, öökull oli tema lind. Phoibos Apollon Zeusi ja Leto (Latona) poeg sündis väikesel Delose saarel. Teda kutsuti "suurimaks kreeklaseks kõigist jumalaist". Apollon on ilus kuju kreeka poeesias, meister muusikant, kes lõbustab Olümpost oma kuldsel lüüral mängides; samuti on ta h6bedase vibu peremees, laskurite jumal, kes nooli kaugele lennutab; samuti on ta tervendaja, kes esimesena õpetas inimesele tohterdamist. Isegi rohkem kui kõigi nende heade ja meeldivate väärtuste poolest austatakse teda valgusjumalana, kelles pole mingit varju, ja seega on ta ka tõejumal. Ükski vale sõna ei tule iial üle tema huulte.
kirjanduslikes vormides ja isegi luulestiilis. On hästi teada, et Sergei Lvovits alustas oma laste niisugust kirjanduslikku kasvatamist sellega, et luges neile ette oma lemmikut Molière'i. Kahjuks aga ei küündinud tegelik kasvatustöö kasvatusteni. Kodune kasvatus jättis poisile alatiseks vastikustunde prantsusekeelsete sõnade õppimise ja aritmeetika vastu, kuid andis suurepärased teadmised võõrkeeles ning ebatavalise eruditsiooni poeesias. Peamist kooli ei teinud Puskin läbi mitte lastetoas, vaid isa vastuvõtutubades. Siin kuulis ta pidevalt luuletusi ja jättis need silmapaistva kergusega meelde. Eri keelt kõnekevatel kasvatajannadel ei olnud tema arenemisele peaaegu mingisugust mõju. Lapsepõlves ei osanud Puskin inglise ega saksa keelt, oma autobiograafia konspektis kirjutas ta aga hiljem: "Esimesed ebameeldivused guvernandid" 2
soti ballaade, luges innukalt Shakespeare'i ajaloolisi kroonikaid ja rahvalaulukogusid. Selle armastuse oma kodumaa vastu, kus paljude sajandite vältel rõhusid rahvast inglise feodaalid, säilitas kirjanik kogu eluks. W. Scotti kirjanduslik tegevus jaguneb kahte selgesti eraldatavasse perioodi. Esimesel perioodil (1796-1814) kirjutab ta peamiselt luulet (ballaade ja poeeme). Teisel perioodil (1814-1832) läheb W. Scott üle proosale, loovutades poeesias esikoha noorele Byronile ja hakkab kirjutama ajaloolisi romaane, mis moodustavad kõige väärtuslikuma osa tema loomingulisest pärandist. W.Scotti tuntuimateks romaanideks on "Waverley", " Puritaanlased", " Montrose'i legend", " Ivaohoe", " Kenilworth", "Quentin Durward" jt. W. Scotti looming arenes ajajärgul, mis oli rikas suure tähtsusega ajaloolistest sündmustest. Walter Scott elas prantsuse kodanliku revolutsiooni ja Napoleoni sõdade ajastul. See oli aeg, millal pärast 1789
endast ainult kadunud hetiidi kultuuri fragmente. Just hetiidi kultuurimälestiste fragmentaarsus lisab neile erilist võlu ja virgutab meie kujutlusvõimet, et elustada ammu surnud loojate geniaalseid teoseid. Hetiidi kultuuri materiaalne baas on küllaltki omapärane, nõnda võime täiesti seaduspäraselt märgata ka paljusid omapäraseid jooni küll hetiitide poliitilistes ja juriidilistes institutsioonides, ent samuti ka nende kujutavas kunstis ja eriti poeesias. Peale nende omapäraste, "iseloomulike" joonte torkavad hetiidi kultuuris tervikuna silma väga selged, võõrad, eeskätt assüüria-babüloonia mõjud; hetiidi kultuur ei arenenud Väike-Aasia pinnal isoleeritult ja hetiidid polnud tõrjuvad võõraste mõjude suhtes. Kuid need võõtad mõjud ei etenda otsutavat osa hetiidi kultuuris, ja eriti väike osa on neil selles kultuurivallas, mille põhjal mõõdetakse kogu kultuuri taset: kunstivallas. Seepärast
-6. saj. eKr, seega pärast Homerose surma. Kõik laulud (kummaski eeposes on 24 laulu e. peatükki) on kirja pandud heksameetrites (heksa kuus; metron mõõt). Vanakreeka luules on see 6-jalaline värss, mis põhineb pikkade ja lühikeste silpide vaheldumisel. (Värsijalg on mitmest silbist koosnev üksus. Näiteks: Jutusta / mulle, oh / Muusa, sest / sangarist, /vaevades / vaprast! Riimluulet tol kaugel ajal ei tuntud, see tekkis alles keskajal prantsuse trubaduuride poeesias.) Kui esimene kreeklaste kangelaseepos Ilias vestab Ilioni ehk Trooja all peetud lahingutest, siis Odüsseia pajatab nupuka Odysseuse eksirännakutest koduteel Troojast. Kahe suurteose tegevus toimub umbes 1200 aastal eKr, mil Väike-Aasia (praegu Türgi) looderannikul paiknes õitsev TROOJAMAA, mille pealinnal oli kaks nime Ilion ja Trooja. Seetõttu kannabki Homerose kangelaseepos nime Ilias - lugu Ilionist ehk Troojast. Troojalased olid ahhailaste (kreeklaste) sugulasrahvas
126) Jaapani kultuurile on eriti iseloomulik teiste rahvaste kultuuri omastamine, selle kohandamine oma tõekspidamistele, tänu millele on jaapani kultuur jäänud väga omanäoliseks. Eriti tugev on Hiina mõju, mis kestis aastasadu. Kuid aeg möödus, see võõramaine kultuur töötati loominguliselt ümber, vastuvõetav osa liitus orgaaniliselt jaapani kultuuriga ja kummalisel kombel jaapani kultuur muutus sellest mõjust veel enam omanäolisemaks. Maalikunsti, arhitektuuris, poeesias, skulptuuris jne. on tunda Hiina mõju, kuid see on allutatud jaapani kultuuri süsteemile. Pärast II Maailmasõda toimus jaapani kultuuri amerkaniseerimine. Enne sõda aga ülistati jaapani vaimu ja riigikorda kui midagi erilist. Jaapani progressiivsed ajaloolased taotlevad selle kahe äärmuse vahel objektiivset ja tervet suhtumist rahvuslikku kultuuri.( Jaapani kultuuri...2008) 2.1. HIINA KULTUURIMÕJUDE SISSETUNG
Uusaja filosoofia. Tallinn, 2000 too kellelegi kahju. Muidugi, ta nõustub, et neid tuleb arukalt osa ka fantaasial. Eepiline poeesia tekib Baconi arvates seetõttu, et kasutada, kuid kus on garantii, et neid arukalt kasutatakse. Kas ajaloolistes sündmustes on liiga vähe suursugusust ja näiteks sõjategevus saab üldse kunagi olla arukas? kangelaslikkust, mis võiks inimhinge rahuldada. Eepilises poeesias on kõike seda aga piisavalt. Paraboolse poeesia väljendusvahend on Teadmiste (teaduste ) klassifikatsioon allegooria. Antiikaja müütides, mis on seda liiki loomingu näited, peitub Baconi arvates mingi sügav mõte, millest igaüks arugi ei saa.
Gurbannazar Ezizovi luuletuste tõlkevalimik. Valida sellest üks (lemmik)luuletus ja kirjeldada seda. Iseseisev lugemine Lugeda ise üks Tsõngõz Ajtmatovi jutustus (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Aserbaidzaani kirjandus Luule. Aserbaidzaani kirjanduselus oli 1920. aastatel prevaleeriv poeesia. Poeesias kritiseeriti mainitud aastakümnel tsaarivalitsust, ülistati revolutsiooni, avaldati kurbust Lenini surma puhul. Kirjandusse tulid poeedid Süleyman Rustam1 (1906-1987), Samed Vurgun2 (1906-1956), Mikail Musfik (1908-1937), Rasul Rza (1910-1981), Mamed Ragim (1907-1977), kes panid aluse Aserbaidzaani kaasaegsele poeesiale. Üldiselt oli Aserbaidzaani poeesia 1920. aastatel kasvuraskustes, seda iseloomustasid liigne otseütlemine, deklaratiivsus, skemaatilisus. Palju tegi
kutsega, pöördumisega jumala poole, siis palve, siis adressaadiks oleva jumalaga seotud jutustus. 23. Kuidas jagunes vanakreeka poeesia arhailisel ajal? Mis iseloomustab arhailise aja kreeka luulet? Milline oli selle seos muusikaga? Orienteeruti kaasaja sündmustele, aristokraatia kaotas oma võimu. Kangelaseepika tagas lüürika tekke. Lüürikat nimetati alguses meelikaks (sõnast melos laul). Lüürika eelkäiaks oli rahvalaul, mis oli anonüümne, poeesias ja lüürikas oli aga autor teada. Seos muusikalise saate ja tantsuga, luulega. Lüüra keelpill, millega saadeti teoseid, vahel ka aulosega (flöödiga). Teemad: ülistab elu, rõõmu, õilsust (õilis päritolu), selgelt mõistust, armastust. Koorilüürikas ülev meeleolu ka kurbus (nt matuselaulud). Poeesia jagunes: *eleegia ja jamb (Archilochos, Solon, Tyrtaios, Mimnermos, Theogenis) *monoodiline lüürika ehk soololüürika (Alkaios, Sappho, Anakreon)
vabana - pole deklaratiivne vabaduse. Õnnestub määratleda, mis on isiksuse osa ja mis ei ole. Inimese sisemaailm on oluline, väline külg tuleb kõrvale jätta. Loomingus võib olla teisiti. Sellisena inimisiksus muutub osaks maailmast. Puhastumine, hinge kontakti leidmine iseendaga. Poeetilise stiili abstraktsus, stiil ka väga tundeline, tunda paatost. See konkreetsuse puudus avaldub selles, et ta püüab koguaeg silmas pidada tervikut, mitte laskuda konkreetsusse. Samas tema poeesias esindavad ka üksikasjad, aga need esemad ja värvid on vaadatud justkui kaugelt. Siit tuleb sisse ka rännaku mõiste, mis on üldse iseloomulik Jena romantikutele. Jenalaste ja Goethe vaheline vastandus - ka need romaanid on isemoodi rännakud, need on abstraktsed ja need on ette võetud vaimse rännaku mõttes. Oluline rändaja vaimne kujunemine. Inimene peaks leidma oma koha elus, kus ta ütleb, et mis ma tahan teha ja mis ma tahan olla, pidev täienemine, oma hinge juurde tulek
kunstivorm: kreeka antiikkunst, eriti skulptuurid, aga ka poeesia; sisu ja vormi süntees; ideele/jumalusele/absoluudile leiti adekvaatne materialiseering 3) Romantilise kunstivormi etapp: Euroopa kristlik keskaeg kuni Hegeli kaasaeg; lõhe idee ja selle materiaalse realiseeringu vahel (ratsionalism, subjektiivsuse kasv) vaimu realiseerimine – subjektiivsed hingepeegeldused vähem materiaalsetes kunstides, nt kujutavas kunstis, muusikas, poeesias. 27 18). … raamat, Kant, Prolegomena (KÜSIMUS: Kanti nn koperniklik pööre filosoofia ajaloos, selle tunnetusteoreetiline mõju.) IMMANUEL KANT (1724 - 1804) lahutab iseseisvate teineteisest sõltumatute uurimisobjektina 1) teaduse ja tõe sfääri, 2) moraalse teadmise ja 3) kunsti sfääri. Asjade olemus meile on
tuleks troopi etendada (sõnad ,,just nagu" viitavad mängule, liturgiale oli etendamise element täiesti võõras). Troop kui n-ö uus-euroopa teatri esimene stsenaarium. Ajapikku hakkasid lavastused täienema uute detailidega. Troop eksisteeris umbes 6 sajandit, tõukas ellu nähtuse TEATER. Troobi sees hakkas arenema dialoog. Dialoogi vormilised troobid olid erandiks, nendest piisas, et teha teatrit. Troop muutus killukeseks lavastusest. Arengu käigus lisandus stseene. Troop on lõik poeesias/muusikas, mis on kiilutud olemasoleva laulu või luuletuse sisse. Troobid olid kasutusel just keskaja kirikumuusikas. Tavaliselt kommenteerib uus tekst või muusika olemasolevat ja seob seda paremini laulu teemaks oleva kirikupühaga (jõulud ja lihavõttepühad on väga olulised kirikupühad). Troope paigutati ka missa osade sisse. 15. Liturgiline draama Liturgiline draama ei eristunud algselt teenistusest oma tonaalsuse poolest, kuigi polnud ka
ja vormi süntees; ideele/jumalusele/absoluudile leiti adekvaatne materialiseering · Romantilise kunstivormi etapp: Euroopa kristlik keskaeg kuni Hegeli kaasaeg; lõhe idee ja selle materiaalse realiseeringu vahel (ratsionalism, subjektiivsuse kasv) vaimu realiseerimine subjektiivsed hingepeegeldused vähem materiaalsetes kunstides, nt kujutavas kunstis, muusikas, poeesias. Noor- ehk vasakpoolsetest hegeliaanidest marksistliku esteetikani · Pärast Hegeli surma (1831) jagunesid tema õpilased/kolleegid ja jüngrid kaheks · Noor-ehk vasakhegeliaanid (Karl Marx, Ludwig Feuerbach, Arnold Rüge) Hegeli idealistlikud mõttesüsteemid ei suuda selgitada ühiskonna muutunud ajaloolist olukorda ega lahendada Preisi kuningriigis tekkinud kriisisituatsiooni (lihtrahva
Verdi ja Strepponi vahelised sidemed tugevnesid ning helilooja leidis lauljataris ustava ja mõistva elukaaslase. 1848. a. revolutsiooni sündmuste kõrgtipp Itaalias Milaano kangelaslik märtsiülestõus, mil keppide ja sillutisekividega relvastatud rahvahulk Austria seitsmeteistkümnetuhandelise sõjaväe linnast minema kihutas, tõi Verdi mitmeks nädalaks kodumaale tagasi. "Seda, mida mina ja Garibaldi teeme poliitikas, mida meie ühine sõber A. Manzoni teeb poeesias, seda teete teie muusikas. Itaalia vajab teie muusikat rohkem kui kunagi varem," kirjutas Verdile ülestõusu juht G. Mazzini. Pulbitsevate sündmuste mõjul ning Mazzini palvel kirjutas helilooja Pariisis heroilise hümni "Kõla, trompet" sooviga, et see hakkaks Lombardia tasandikel kahuritemuusika saatel võimalikult varsti kõlama. Koos teiste Pariisis viibivate itaallastega pöördus Verdi Prantsuse valitsuse poole
kõigele sellele annab mõõtme piiritu armastustunne. Kirjanduskriitik Jürgenstein hoiatas, et eesti tundmusi ei tasu soneti liistule koolutada. Under tõestas vastupidist. Tema sonetid on riimikerged ja kujundirikkad."Sonettide" menu julgustas Underit avaldama ka varasemat luulet. Selleski on ta valdavalt isikukeskne, joobunud elust, armastusest, lastest, loodus- ja linnamaastikest. 1920. aastate algus tähistas ajaluule võidukäiku eesti poeesias. Underi luuletuskogud "Verivalla" (1920) ja "Pärisosa" (1923) on varjutatud sõjakoledustest, surmameeleoludest ning ühiskondlikust surutisest. Luuletajat ei vaimusta enam koduaia ilu ega noor armastusele puhkev hing; teda rõhuvad suurlinna umbne vaim, tänavail liikuvad sõjainvaliidid. See on otsekui verivalla kistud haav ning sunnib luuletajat küsima, mis on inimese pärisosa siin maailmas ja elus. 1920. aastate keskelt algas Marie Underi luule kõrgaeg
innukalt Shakespeare'i ajaloolisi kroonikaid ja rahvalaulukogusid. Selle armastuse oma kodumaa vastu, kus paljude sajandite vältel rõhusid rahvast inglise feodaalid, säilitas kirjanik kogu eluks. W. Scotti kirjanduslik tegevus jaguneb kahte selgesti eraldatavasse perioodi. Esimesel perioodil (1796 1814) kirjutab ta peamiselt luulet (ballaade ja poeeme). Teisel perioodil (18141832) läheb W. Scott üle proosale, loovutades poeesias esikoha noorele Byronile ja hakkab kirjutama ajaloolisi romaane, mis moodustavad kõige väärtuslikuma osa tema loomingulisest pärandist. W.Scotti tuntuimateks romaanideks on "Waverley", "Puritaanlased", "Montrose'i legend", "Ivaohoe", "Kenilworth", "Quentin Durward" jt. W. Scotti looming arenes ajajärgul, mis oli rikas suure tähtsusega ajaloolistest sündmustest. Walter Scott elas prantsuse kodanliku revolutsiooni ja Napoleoni sõdade ajastul. See oli aeg, millal pärast 1789
Under tõestas vastupidist. Tema sonetid on riimikerged ja kujundirikkad."Sonettide" menu julgustas Underit avaldama ka 19 varasemat luulet. Selleski on ta valdavalt isikukeskne, joobunud elust, armastusest, lastest, loodus- ja linnamaastikest. 1920. aastate algus tähistas ajaluule võidukäiku eesti poeesias. Underi luuletuskogud "Verivalla" (1920) ja "Pärisosa" (1923) on varjutatud sõjakoledustest, surmameeleoludest ning ühiskondlikust surutisest. Luuletajat ei vaimusta enam koduaia ilu ega noor armastusele puhkev hing; teda rõhuvad suurlinna umbne vaim, tänavail liikuvad sõjainvaliidid. See on otsekui verivalla kistud haav ning sunnib luuletajat küsima, mis on inimese pärisosa siin maailmas ja elus. 1920. aastate keskelt algas Marie Underi luule kõrgaeg
"Siuru" kirjastuse vahendusel jõudsid lugejateni tema esikkogu "Sonetid" (1917)/ ,,Sinine terass", ,,Ekstaas" Ma armastasin su armastust"/ ning vahetult selle järel "Sinine puri" (1918) ja "Eelõitseng" (1918)./ ,,On siiski kurb", ,,Inerpöörid"/ · Need raamatud moodustavad temaatilise ja tunnetusliku terviku, mille sisuks on armastus- ja looduslüürika. · 1920. aastate algus tähistas ajaluule võidukäiku eesti poeesias. Underi luuletuskogud "Verivalla" (1920) ja "Pärisosa" (1923) on varjutatud sõjakoledustest, surmameeleoludest ning ühiskondlikust surutisest. Luuletajat ei vaimusta enam koduaia ilu ega noor armastusele puhkev hing; teda rõhuvad suurlinna umbne vaim, tänavail liikuvad sõjainvaliidid. 47 · 1920. aastate keskelt algas Marie Underi luule kõrgaeg. Ta leidis sisemise tasakaalu elus ja luules
kirjutades artikleid ja pidades loenguid kunstist ja muusikast; ta kuulus ka elektronmuusika keskuse Fylkingen liikmeskonda 297 ning ajakirja Nutida musik (Tänapäeva muusika) toime- tusse. Tema suur seotus muusikaga, seda nii uuema süvamuusika kui džässi kontekstis, avaldus juba nooruses ja kestis läbi kogu elu, olles mingil moel seoses kogu tema tegevusega teistel elualadel. 298 Ilmekaks näiteks eelmainitud sidemele on ka tema viljeldud suund poeesias, mida tuntakse sound poetry nime all. 299 Nende häälutuste ehk keelemuusikaga, nagu ta neid ise nimetas, esines ta korduvalt nii Stockholmis kui Berliinis ja Pariisis. Kuigi ei ole teada, et I. Laaban oleks Rootsis džässi mänginud kellegi teisega peale K. Lareni, kes lahkus Rootsist 1946. aastal, olid džässikontserdid ja -festivalid tema pidevaks huviobjektiks kogu elu jooksul. Suurimateks lemmikuteks Duke Ellington, Charlie Parker, Miles Davis. Noorus-
annaabi.ee 
