Muistsed jumalad ja uskumused (0)

Muistsed jumalad ja uskumused
 
Kreeklased ei uskunud, et jumalad lõid maailma. Nemad väitsid, et maailm lõi jumalad. Enne, kui olid jumalad, loodi taevas ja maa. Need olid esimesed vanemad. Titaanid olid nende lapsed ja jumalad nende lapselapsed .
Muistsed kreeklased olid ühed suuremad müütide loojad Euroopas. Nad andsid isegi sõna millega me tähistame tänapäeval neid hämmastavaid lugusid jumalatest, kangelastest, inimestest ja loomadest. Umbes 400 aasta paiku eKr mõtles Ateena filosoof Platon välja sõna mythologia, eristamiseks jumalikest tegudest pajatavaid fantaasiarikkaid jutustusi kas siis üleloomulike või tavapäraste sündmuste tõetruust kirjeldamisest. Kuigi ta elas ajastul, mis oli oma olemustest muutumas üha teaduslähemaks ning hoiatas ka õpilasi selle võrgutava lumma eest.
Muistsed roomlased uskusid, et maailmas on lõpmatu hulk kõiksuguseid vaime – puude ja kivide vaime, majavaime, põlluviljakuse vaime ja nii edasi. Selleks, et inimestel elus hästi läheks, tuleb kõigi tähtsamate toimingute eel vaimudele meeleheaks annetusi tuua. Selliste vaimude hulka kuulusid ka esivanemate hinged. Roomlased uskusid, et kui esiisadesse aupaklikult suhtuda , kaitsevad nad oma järeltulijaid õnnetuste eest. Kodudes seisid esivanemate kujud aukohal.
Preestrid , kes kombetalitusi läbi viisid, valiti suursuguste kodanike hulgast. Kõige tähtsam oli ülempreester ehk  pontifex maximus . See tähendab „suurim sillaehitaja” ja tuleb sellest, et preestrite hoole all oli muistsel ajal muu hulgas ka sildade ehitamine ja korrashoidmine.
Olümpia, Kreeka kõrgema mäe tipp jääb sageli pilvede varju. Muistsete kreeklaste kujutluses elasid sellel mäel jumalad ja jumalannad . Jumalikud olendid olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Igal asulal oli oma kaitsejumal või - jumalanna, ent mõned neist ei olnud küllalt tähtsad, et elada Olümposel. Kreeklased ehitasid oma jumalatele templeid, ohverdasid loomi, korraldasid nende meeleheaks rongkäike, teatrietendusi ja mänge. Paljud kreeka jumalad said hiljem ka rooma jumalateks, kuid teiste nimede all. Näiteks Zeus oli Jupiter ja Hera oli Juno . Maainimesed austasid vähemtähtsaid jumalaid, loodusvaime, nt. Paani.
 
Jumalatest….
Zeus oli võimsam kui teised jumalad kokku. Tema palee asus Olümpose mäel.Ta oli taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas piksenooli. Kuid tal oli nõrkus ilusate naiste vastu. Kuid ta proovis iga hinna eest oma truudusetust enda naise eest varjata. Zeusil oli palju lapsi ja kui ta ilmus kaunite neidude juurde, siis oli ta alati inimese kujuga. Ta lind oli kotkas ja puu oli tamm. Hera oli tema naine ja õde. Ta oli abielukaitsja. Tegelikult karistas ta neid, kellesse Zeus armus . Temale olid pühendatud lehm ja paabulind.
Athena oli Zeusil tütar, aga ema ei olnudki. Ta kargas täiskasvanuna ja täies relvastuses Zeusi peast välja. Vanemates lugudes kujutatakse teda pöörase, hoolimatu lahingujumalannana, hilisemas poeesias aga arukuse, puhtuse ning tarkuse kehastusena. Tema taltsutas esimesena hobuse. Talle kuulus linn Ateena ja tema puu oli oliivipuu , mille ta ise oli loonud, lind aga öökull.
Apollo n oli Zeusi ja Leto poeg. Ta oli laskurite jumal. Sageli kutsuti teda ka päikesejumalaks. Tavaliselt kujutatakse teda kuldse lüüraga, aga mõnikord ka hõbedase vibuga. Apollon õpetas inimestele ravimist. Tema puu oli loorberipuu . Talle oli pühendatud paljud loomad, tähtsamad neist delfiin ja ronk .
Artemis oli Apolloni kaksikõde. Ta oli metsloomade jumal. Nii nagu Phoibos oli päike, oli tema kuu, keda kutsuti ka Phoibeks ja Seleneks. Temas ilmneb kõige elavamalt ebamäärane piiritelu hea ja kurja vahel, mis iseloomustab kõiki taevalisi. Artemisele oli pühendatud küpress ja kõik metsloomad , eriti põder. Aphrodite oli armastuse- ja ilujumalanna. Ta oli Zeusi ja Dione tütar. Ta oli vastupandamatu jumalanna, kes röövis aru isegi tarkade peast.
Hephaistos oliAphrodite abikaasa ,ta oli lombakas ja inetu sepatööjumal. Tema puu oli mirt , tema lind tuvi (mõnikord ka luik või varblane ).
Hermese isa oli Zeus ja ema Maia . Jalas kandis ta tiivulisi sandaale, tiivad olid ka tema kübaral ja võlukepil. Hermes oli kõige kavalam ja nutikam jumal. Ta oli lausa varas, kes varastas Apolloni karja enne, kui sai ühe päeva vanaks . Hermes oli kaubandusejumal ja kaupmeeste kaitsja. Ta oli taevaheerold, kes näitas hingedele teed allilma. Tema esineb müütides kõige rohkem.
Ares oli sõjajumal, Zeusi ja Hera poeg. Pime laulik Homeros nimetas teda tapahimuliseks, verejanuliseks, surelike kehastunud needuseks, aga ka argpüksiks. Ta lind oli raisakull .
Hestia oli koldetule - ja kodurahujumalanna, Zeusi õde. Ta oli tagasihoidlik , lihtne ja vähenõudlik. Surelikud armastasid teda kõikidest jumalatest kõige rohkem.
Dionysos oli algselt viljakus-, hiljem peamiselt veinijumal . Dionysost austati kõikjal, sest ta oli hea tuju, lõbutsemise ja veini jumal ning tema auks korraldatud pidustused tegid inimeste elu mõnusamaks. Ta oli Zeusi ja Teeba rajaja Kadmose tütre Semele poeg. Diomysos ei elanud Olümposel, vaid rändas maapeal ringi.
Poseidon oli merede valitseja, tema oli üldises tunnustuses peajumalast järgmine. Tal oli hiilgav palee keset merd, aga sagedamini oli teda näha Olümposel. Eriti austati teda selle eest, et ta kinkis inimesele hobuse ja muude teenete eest. Sageli kujutati teda kolmhark käes: sellega võis ta väristada ja raputada, mida iganes soovis. Teda võrreldi sõnni ja hobusega .
Hades sai liisu teel endale allilma ja surnute valitsemise. Väga harva lahkus ta oma surnuteriigist. Ta oli kardetud, aga mitte  õel ega ebaõiglane jumal. Ta oli surmajumal , mitte surm ise. Oma abikaasa Persephone’i röövis ta maa pealt.
Persephone oli Zeusi ja maajumalanna Demeteri tütar, kelle Hades ära röövis ning allmaailma kuningannaks tegi. Ta oli surmajumalanna. Siis tegi Zeus nii, et ta pidi kuus kuud allmaailmas olema ja siis jälle maa peale minema ning nii kogu aeg. Iga kord kui Persepone maa peale tuli, oli Dementer väga rõõmus ja maa peal oli suvi. Kui ta aga surnute riiki pidi minema, saabus maa peale talv.
Dementer oli põllunduse jumalanna. armastas inimesi ning õpetas neid maad harima . Ta oli lahke , nukrameelne ja ta laup oli pärjatud kuldsete viljapeadega. Tema ülesandeks oli hoolitseda, et maa vilju kannaks, nii et loomadel ja inimestel oleks piisavalt toitu.
Kronos oli Kreeka mütoloogias taevajumal Uranose ja maaema Gaia poeg. Ta kastreeris Gaia abiga Uranose ja sai universumi valitsejaks.
Paan oli jumalate käskjala Hermese poeg. See kreeka küngaste ehk lammaste ja kitsede karjamaade jumal oli ka ise kitsesarvedega ja -sõrgadega.  Ta ilmutas ennast sageli unenägudes ning ehmatas oma välimusega inimesi. Sellest ka sõna paanika Ta uitas üksildastel mäenõlvadel mängides paaniflööti - puhkpilli, mis koosnes seitsmest eri pikkusega õõnsast vilest