Islam ja Islamimaad (3)

Islam ja islamimaad 19. sajandil
Arengusuundumused
Pärast Kalifaadi kokkuvarisemist 13.saj. jäi islamimaades nii ühiskonna-ja kultuurielu kesiseks. See toimus tasapisi ja seda ei onud kohe kõikjal märgata. Islamiriikide valitsejaid elasid edasi luksuses, mošeed olid täis palverändureid. Kui see kõik jättis vaid välise mulje.
Islami ranged dogmad piirasid hariduse ja teaduse, kunsti ja kirjanduse arengut. Moslemi kaupmehed ei suutnud võistelda Euroopa kaupmeestega, kellel olid paremad tingimused. Nad püüdsid eemale tõrjuda kõike euroopalikku. Islamist taganejaid ähvardas surmanuhtlus. Uued liikumised tekkisid ikkagi 19.saj. kui tuli kohaneda Euroopa kultuurimõjudega. 19.saj. võti vastu trükikunst, ilmalik haridus ja teater. Hiljem hakkasid osad pooldama uuendusi ja teised mitte.
Türgi
15 sajandil alustasid Osmanite võimu alla olevad türklased ekspansiooni, mis viis 16 sajandil suure Türgi - Osmanite impeeriumi kujunemisele. Türklased laiendasid oma ülevõimu põhiliselt Aasias, Aafrikas kui Euroopas.1453 aastal vallutasid nad Konstantinoopoli, millest tehti Türgi sultanaadi pealinn Istanbul .
Istanbuli lossidest tuntuim on Topkapi Sarayi, mille ehitamiseks kulus aasta sadu ja mis oli sultanite residents ligi 400 aastat. Samuti paistis silma Sinine mošee, mis oli ainuke kuue minaretiga mošee, lisaks 16 rõdu. Suurepärane kunstiteos oli Ahmet III purskkaev . Need ja paljud muud hooned seal on püstitatud nn. Sinani stiilis, teised kunstistiilid oli vähe arenenud.
Haridus ja teadus püsisid praktiliselt keskaja tasemel ning olid vaimulike kontrolli all. 18 sajand tõi kaasa mõned euroopaliku kultuuri mõjud, mida nimetatakse tulbikultuuriks – kõrgemasse seltskonda tulid prantsuse moed – riietus, ehitusstiil, maalikunst jm). trükivalgust nägi esimene araabia kirjas türgikeelne raamat. Lääne kultuuri mõju Türgile oli eriti märkimisväärne 19.saj. ilmusid esimesed ajalehed, ilmalikud õppeasutused, istanbuli ülikool, õpetajate instituudid, kunsti-ja käsitöökoolid, esimene draamateater . Seati sisse kohustuslik tasuta algharidus. Silmapaistvamateks tegijateks olid Ziya Pasa, Ibrahim Sinasi, ja Namik Kemal . Türgi ühiskond oli 19.saj. jõudnud suurte muutuste teele.
Teised islamimaad
Kuigi islamimaad olid arengus maas , kulges nende areng siiski erinevalt. Egiptus asus varakult uuendustega teele, kaasa selleks aitas Napoleon Bonaparte’i vallutusretk , kui ka valitseja Muhammad Ali reformieelne poliitika. Ta hindas kõrgelt haridust ja kultuuri ning Egiptuses hakati rajama ilmalikke koole , palju noori saadeti ka Euroopasse õppima. Areng oli kiire ja enamus egiptlasi pooldas islami kaasajastamist. Pärsias säilis keskaegne ühiskonnakord kaua. Uusi ideid ei võetud kasutusele ega kuulma , pidurdus hariduse ja teaduse areng, kirjandus ja kunst järgisid klassikalise islamikultuuri radu . Poeesias domineeris usuteema. Pealinna ehitati losse mošeesid, sildu , aedu, paviljone, kaarväravaid. 19 sajandil hakkasid Pärsiasse tungima Euroopa kultuuri mõjud – käivitati trükipress, ilmus esimene ajaleht. 19 sajandi II poolel avati Teheranis Teaduste Maja, mis oli polütehniline kool, jagati peamiselt tehnilisi ja loodusteaduslikke teadmisi. Pärsia kirjavarasse ilmusid uued teemad ( rahvuslus , demokraatia, sotsiaalne õiglus) ja uued vormid (romaan, lühijutt).
Uued usuliikumised
18 saj. algas Araabia poolsaarel võitlus usulise leiguse ja Koraani ebapiisava tundmise vastu. Euroopas sai see usulahk oma rajaja Mohammed ibn Abd al-Vahhabi nime järgi tuntuks kui vahhabiidide liikumine. Nad nimetasid end tõelisteks moslemiteks, mõistsid hukka igasugused uuendused ja nõudsid tagasipöördumist algislami juurde, pühasõja taasalustamist muhamediusu levitamiseks. Kujunes vahhabiitlik Saudi riik.
Pärsias puhkes 19 sajandi keskel protestiliikumine valitseva režiimi vastu, mida juhtis Sajjid Ali Muhammad Širazi, keda tunti hüüdnime Bab all. Sirazi õpetuse mõjul puhkenud babiidide mässu surus valitsus maha ja Bab hukati. Tema õpilased aga arendasid babtismi edasi, mille tulemusel kujunes uus usund . Behaismi põhimõtteks on kõikide religioonide ühtsus ja üksmeel, ühtlasi kõikide inimeste vendlus, rassiliste, sotsiaalsete ja usuliste eelarvamuste kaotamine.
1870.aastatel sai alguse panislamism. Selle isaks peetakse türgi valgustajat Namik Kemali. Ta võitles moslemite iseteadvuse tõstmise ja kõigi muhameedlaste ühendamise eest kaliifi (Türgi sultani ) teokraatliku võimu alla. Liikumine levis kogu islamimaailma Marokost Indoneesiani.
19 sajandil algas islamimaades ühiskonna ja kultuuri taaselavnemine.
Islamimaad on ka tänapäeval täiseti teise ühiskonnaga, kui on seda Euroopa või Ameerika Ühendriigid. Kohtab seal tänapäevalgi rohkem vaesust , räpakust, vähem haridust. Rohkem on võistlusjanu, usku jne.