Nimetu (1)

Tallinna Ühisgümnaasium
Walter Scott “ Talisman ”
referaat
koostas: Anni Pähna
juhendaja : Heli Ojat
Tallinn 2010
Walter Scott- elu ja looming
Walter Scott (1771- 1832 ) on inglise kirjanduse suurimaid esindajaid XIX sajandi algul, ajaloolise romaani žanri looja. Ta kirjutas kakskümend üheksa maailmakuulsat romaani.
Walter Scott sündis Šotimaal Edinburgh ’s. Ta oli juristi poeg. Kirjaniku biograafid oletavad, et romaanis "Rob Roy" vana kaupmehe, mr. Osbaldistone’i isikus kujutas kirjanik oma isa, kuna noores Frank Osbaldistone’is, kes on jutustuse mina-kangelaseks, on mõningaid autobiograafilisi jooni. Juba lapsena huvitus Walter Scott Šotimaa ajaloost, tema poeetilistest legendidest ja rahvapärimustest. Ta armastas kuulata jutustusi keskaegseist lossidest ja rüütlite kangelastegudest, deklameeris vanu šoti ballaade , luges innukalt Shakespeare ’i ajaloolisi kroonikaid ja rahvalaulukogusid.
Walter Scotti loomingul, hoolimata kirjaniku maailmavaadete vasturääkivusest, iseloomustab progressiivsus.Ajalooliste sündmuste realistlik kujutamine, rahva otsustava osa näitamine võitluses maa vabaduse eest, suurepärased pildid šoti kommetest, iseloomudest ja loodusest, reaktsionääride ja rahva vaenlaste satiiriline kujutamine, peen huumor – kõigel sellel on lugeja jaoks suur tunnetuslik väärtus, kuna see aitab tal selgemini lahti mõtestada möödunud aegade klassikonflikte.
W. Scotti kirjanduslik tegevus jaguneb kahte perioodi. Esimesel perioodil (1796-1814) kirjutab ta peamiselt luulet (ballaade ja poeeme). Teisel perioodil (1814-1832) läheb W. Scott üle proosale, loovutades poeesias esikoha noorele Byronile ja hakkab kirjutama ajaloolisi romaane, mis moodustavad kõige väärtuslikuma osa tema loomingulisest pärandist. W.Scotti tuntuimateks romaanideks on " Waverley ", "Puritaanlased", "Montrose’i legend", "Ivaohoe", "Kenilworth", " Quentin Durward", „Rob Roy” jt.
Teose kokkuvõte
Rüütel, sir Kenneth , saadetakse tähtsa sõnumiga – jätkata rahu ning väed välja viia Palestiinast, Engaddi eremiidi juurde. Teel eremiidi juurde kohtab ta saratseeni, Ilderimi ehk Shiirkoofi. Peale kahevõitlust, sõlmivad nad vaherahu . Kuningas Richard on haige ja ristisõdijate laagris plaanivad markii Conrad de Montserrat ja Templiordu suurmeister vandenõu tema vastu. Laagrisse saabudes on Sir Kennethiga kaasas muhameedlasest arst el Hakim, kes on maskeeritud Shiirkoof. Algul kuninga põetaja lord Thomas de Vaux takistab võõramaalasest arstil kuninga juurde minna, kuid nähes, sir Kennethi teenri tervenemist, mõtleb ta ümber. Kuningas manustab arsti segu ning peagi palavik alaneb . Samal ajal markii de Montserrat ässitab Austria Leopoldi, kuningas Richardi vastu üles. Hiljem markii de Montserrat räägib kuningas Richardile, et Austria Leopold kiskus inglise lipu maha ning pani enda oma asemele. Kuningas Richard rebib Austria lipu tükkideks ning paneb inglismaa lipu tagasi. Ta määrab sir Kennethi seda valvama, kuid kuninganna Berengaria meelitab pettuse abil rüütli oma postilt. Rüütel jõuab tagasi liiga hilja ning leiab, et lipp on varastatud ning ta koer suremas. El Hakim lubab sir Kennethi koera ravida ning pakub välja, et sir Kenneth võiks põgeneda kuningas Richardi karistuse eest sultan Saladini juurde. Sir Kenneth keeldub ning läheb kuningas Richardi juurde. Kuningas Richard saab vihaseks ning sir Kenneth peab surema. Hoolimata kuninganna Berengaria, kuninga nõo Edithi ja Engaddi eraku palumisest, ei muuda kuningas oma otsust. El Hakimil õnnestub rüütli elu päästa ning nad lahkuvad laagrist. Sir Kenneth saab teada, et Shiirkoof ja el Hakim on sama isik. El Shakim maskeerib sir Kennethi tumedanahaliseks nuubia orjaks ning ta naaseb koos koeraga laagrisse, et leida lipu varas. Sir Kenneth nurjab fanaatiku katse kuningas tappa ning saab ise kriimustada. Kuningas Richard taipab, et nuubia ori on sir Kenneth, kuid varjab seda. Koer süüdistab markii de Montserrat ning nõukogu otsustab korralda rüütlivõitluse markii ja kuninga asetäitja vahel. Neutraalse võitluspaiga leidmisel kasutatakse sultan Saladini abi. Sultan Saladin oli ennast maskeerinud nii saratseen Shirkoofiks kui arst el Shakimiks. Sir Kenneth võidab ning paljastatakse ta õige identiteet – David, Šotimaa kuninglik prints . Tänu oma tiitlile võib ta nüüd abielluda oma südamedaami Edith Plantagenetiga.
Tegelaste iseloomustus
Rüütel, sir Kenneth, on kaks aastat Palestiinas sõjaretkest osa võtnud. Ta on tugev ja vastupidav, ta on võimeline suurteks pingutusteks. Teda kutsutakse Leopardi rüütliks ning ta on tuntud, kui osav võitleja ning ta on vapralt tegutsenud lahingutes. Ta on aus, erinevalt teistest ristisõdijatest, ei pressinud ta altkäemaksu vaestelt pärismaalastelt, kui raha oli otsakorral. Rüütel oli inimlik, kuna ta tegi vigu. Kui sõnumitooja kutsus teda endaga kaasa, valis rüütel kohustuse asemel leedi. Ta on ustav kuningas Richardile. Peale seda, kui Richard andis ta orjaks el Hakimile, tuli ta tagasi ning isegi maskeeritult oli valmis kuningat kaitsma oma elu hinnaga. Ta ei olnud arg, isegi siis, kui talle pakuti võimalus põgeneda saratseenide poolele ning pääseda kuninga karistusest , lükkas ta pakkumise tagasi.
Sultan on tähtsaim kõrvaltegelane, sest ta on ainus oluline mitte kristlane vaid moslem . Ta oli tugev ning võitluses osav. Sõlmides vaherahu ristisõdijaga, ei murdnud ta oma sõna, olles sõnapidajamees. Mängides arst el Hakimi hoolitses ta oma patsientide eest ning uskus, et kõigil on võrdsed õigused arstiabi saamiseks. Ta arvas , et viletsa sulase, vaese koera või võiduka kuninga ravimine on ühesugune. Sultan Saladin on tuntud, kui suuremeelne ja vapper vaenlane .
Minu arvamus
“Talisman” on raamat, mille ühekordsest lugemisest mulle piisas, kuigi selleks et raamatut paremini mõista, tuleks seda mitu korda lugeda. Kuigi tegelased on omamoodi huvitavad, jäi sisu poole pealt minu arvates midagi puudu. Mulle meeldis see, et ajaloolisi fakte ja isikuid anti edasi ilukirjandusliku romaanina.
Kasutatud kirjandus
W.Scott „Talisman“
http://en.wikipedia.org/wiki/Walter_Scott
http://miksike.ee/docs/referaadid/walterscott.ht m