12 olümplast - taevalik perekond - kirjand Vana-Kreeka jumalate perekonna kohta (0)

Kaksteist olümplast – taevalik perekond.
Vana-Kreekas oli 12 jumalat, kes elasid müütide järgi Olümposel ja moodustasid n.ö. taevaliku perekonna. Kreeklaste mütoloogia järgi ei loonud mitte jumalad maailma, vaid maailm (Taevas ja Maa ehk Uranos ja Gaia ) lõi jumalad. Kuid veel enne taevast ja maad oli Kaos (Kuristik, Tühjus, Sügavik).
Vana-Kreeka loomismüüdid on keerulised, neid on erinevaid ja palju ning neis leidub vasturääkivat informatsioon. Kuid lühidalt kokku võttes (Hesiodose „Teogoonia“ järgi) tulid Kaosest Gaia (Maa), Eros (kirg ja armastus ning ka suur loov jõud) ning Tartaros ( allmaailm ). Teise versiooni järgi olid Kaose lapsed ka Erebos (hämarus, pimedus) ja Nyx (öö, kord, õiglus).
Edasisest on oluliseim on see, et Gaia sünnitas Uranose, kellest sai võimsaim jumal ja hiljem said neist kahest paarilised, kellest sündisid kaksteist titaani, 3 klükoobi ja 3 hekatonheirit. Kaheteistkümnest titaanist tähtsaim oli noorim, Kronos, sest tema kukutas oma isa Uranose võimult ja valitses titaanide üle niikaua , kuni tema poeg Zeus ta omakorda troonilt tõukas. Kui Kronos Uranose hukutas, panigi viimane talle peale needuse, mille järgi pidid tema lapsed tegema talle sama, mida tema oma isale oli teinud.
Kronose kõrval olid tähtsaimateks titaanideks Okeanos - jõgi, mis vanade kreeklaste arvates pidi voolama ümber maa; tema naine Tethys ; Hyperion, päikese, kuu, koidu ja eha isa; Mnemosyne , mis tähendab mälu ; Themis, mida tavaliselt tõlgitakse õigluseks, ja Iapetos oma tuntud poegadega - Atlas , kes kandis teavast oma õlgadel, ja Prometheus, inimsoo päästja, kes varastas jumalatelt tule, et anda see inimestele.
Kronose naine oli Rhea , nende lapsed olid Demeter , Hera , Hades, Poseidon , Hestia ja Zeus. Tähtsaim neist oligi Zeus, sest tema kukutas oma isa Kronose võimult (ajalugu kodub). Kronos neelas oma lapsed alla kohe peale nende sündi, kuid viimase lapse pähe andis ta naine ( ja õde) Rhea talle hoopis mähkmetesse mässitud kivi, mille Kronos alla neelas. Allesjäänud laps, Zeus, aga tõukaski oma isa omakorda troonilt ning vabastas oma õed ja vennad tema kõhust.
Zeus ja tema vennad Hades ja Poseidon jagasid maailma ära, nii et Zeusist sai ülemvalitseja, Hadesele jäi allilm ja Poseidonile meri. Nad elasid koos teiste jumalatega Olümposel, mis mõne müüdi järgi oli mägi, teiste järgi asus see aga kõrgemal kõigist mägedest või taevas. Olümpose sissepääs oli suur pilvevärav, mida valvasid neli aastaaega. Olümpos oli õndsuse paik, kus rahu ei häirinud miski.
Sealses paradiisis elaski taevalik perekond, antopomorfsed ehk inimesekujulised omavahel sugulussidemetes jumalad, kes valitsesid inimeste üle, olles samas ka ise inimlikult ekslikud ja sugugi mitte täiuslikud. Tähtsaima, n.ö tuumikperekonna moodustasid 12 jumalat – Zeus, Poseidon, Hades, Hestia (keda hiljem asendas Dionysos ), Hera, Apollon , Ares , Athena , Aphrodite , Hermes , Artemis ja Hephaistos , aga Olümposel elas veel teisigi jumalaid.
Zeus oli ülemvalitseja, taeva jumal, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas piksenooli. Tema oli võimsam kui teised kokku. Tema naine oli Hera, kõrgeim jumalanna, abielu kaitsja ja taevajumalanna, kes oli samas ka Zeusi õde. Zeus pettis teda pidevalt ja kuna Hera oli väga armukade , kujutatakse teda mütoloogias põhiliselt Zeusi armukesi ja nende lapsi taga kiusamas. Zeusi ja Hera lapsed olid Ares ja Hephaistos – sõjajumal ja sepakunsti jumal. Zeusil oli aga teiste naistega veel palju lapsi, kui nimetada vaid mõnda, siis näiteks Herakles , Dionysos, 9 muusat ja Apollon ning Artemis.
Zeusi vend Poseidon, keda peetakse vägevuselt peajumalast järgmiseks, oli merede valitseja. Nagu ta vennal Zeusil, oli ka temal palju lapsi, nagu näiteks Pegasos, tiivuline hobune, kelle emaks oli Medusa . Poseidonit peetakse taltsutamatuks nagu tormine meri ja temagi oli kättemaksuhimuline. Näiteks ujutas ta üle Ateena linna, sest oli kade , et selle linna kaitsejumalaks sai Athena. Pea kõigi jumalate kohta räägitakse lugusid, kus nad näitavad oma halvemat (inimlikku) poolt.
Zeusi teine vend Hades oli allilma ja surnute valitseja. Oma pimeduseriigist lahkus ta harva. Teda peetakse halastamatuks ja järeleandmatuks, ent ometi õiglaseks.
Athena oli Zeusi lemmiktütar, täiskasvanuna ja täies relvastuses kargas ta välja Zeusi peast. Ta oli lahingujumalanna, tarkusejumalanna, muljetavaldav sõdalane, hariduse, teaduse ja kunsti kaitsja. Hilisemas poeesias on Athena arukuse ja puhtuse kehastus.
Apollon, Zeusi ja Leto poeg, jahijumalanna Artemise kaksikvend, oli kreeka religiooni üks tähtsamaid jumalaid – valguse, ennustamise ja muusika kaitsja; tervendaja, kes esimesena õpetas inimestele tohterdamist. Tema lõbustas Olümposel teisi jumalaid oma kuldset lüürat mängides. Sageli kutsuti teda ka päikesejumalaks.
Artemis oli tema kaksikõde, jahijumalanna ja amatsoonide jumalanna. Hea kütina hoolitses ta noorloomade eest; tema oli ka neitsiliku nooruse kaitsja kõikjal. Hilisemats poeemides samastatakse Artemist Hekatega. Temale oli pühendatud küpress ja kõik metsloomad , eriti aga põder.
Aphrodite oli armastuse-, ilu- ja viljakusejumalanna , imeilus ja võrgutav, vahel kujutatakse teda õrna ja malbena, aga temalgi oli tumedam pool, palju kujutatakse teda reetliku ja õelana. Tema sünni kohta on mitmeid variante , hilisemal ajal peetakse teda Zeusi ja Dione tütreks, aga Hesiodose järgi oli ta üks ürgjumalustest, kes oli olemas enne Zeusi ja teisi jumalaid. Aphrodite oli abielus Hephaistosega, aga ta polnud talle truu, tema armukese hulka kuulusid nii Ares, surelik Adonis ja Hermes. Aphroditet peetakse ka Trooja sõja üheks põhjustajaks.
Hermes oli Zeusi ja Maia poeg, Zeusi käskjalg, rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele. Samuti oli ta hingede hautagune saatja . Temalgi oli mitmeid lapsi.
Ares oli sõjajumal, Zeusi ja Hera põlatud poeg, keda peeti tapahimuliseks, verejanuliseks, samuti ka argpüksiks, kes röögib valu tundes ja põgeneb kohe, kui haavata saab. Ares esines müütides vähe, ühes loos oli ta Aphrodite armuke, ent enamasti oli Ares vaid sõjasümbol.
Hephaistos oli tulejumal , kes mõnede allikate järgi on Zeusi ja Hera poeg. Enim eraldab teda teistest jumalatest tema välimus – kui teised olid ilusad, siis tema väga inetu, lisaks ka lombakas. Aga samavõrra kui ta oli inetu, oli ta hea, lahke ja rahuarmastav jumal, armastatud nii taevas kui ka maa peal.
Hestia oli Zeusi õde ja (nagu Athena ja Artemiski) neitsilik jumalanna, koldetule ja kodurahujumalanna. Ta oli tagasihoidlik , lihtne ja vähenõudlik, Hephaistose kõrval üks paremaid ja armastatuim inimeste hulgas, talle ohverdati alati esimesena. Algselt oli tema üks kaheteistkümnest olümplasest, kuid hiljem loovutas ta oma koha Dionysosele, et ise valvata igavest tuld Olümpose mäel. Dionysos oli veini-, ekstaasi- ja taimekasvujumal.
Kokkuvõtvalt moodustavad need 12 olümplast tihedalt läbipõimunud perekonna, kelle hulgas on nii musti lambaid kui ka pühakuid ja kelle üle valvab neist võimsaim, isafiguur – nad olid perekond ka tänapäevases mõistes. 12 olümplast olid kaugel täiuslikkusest, kõigil neil oli oma kindel iseloom ja pahed, kõik nad olid inimlikud ja igaüks võib neis leida jooni millega samastuda.