Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Artur Adson ja Marie Under (elulugu ja luule) (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Miks lõhnab ka nii helgelt heliotroop?

           Arthur   Adson   & 
                        Marie Under

Click to edit Master text styles
Second level

Third level

Fourth level

Fifth level
Marie Under
27. märtsil 1883
Eesti luuletaja
Õppis väikelastekoolis, hiljem  Cornelia  Niclaseni tütarlaste 
erakoolis
1901-1902 “ Teataja
1902 abiellus Carl  Eduard  Friederich Hackeriga ning kolis 
Venemaale
1904  “Postimees”
1906 pöördumine Eesti
1924. aastal lahutas Hackerist ning abiellus Artur Adsoniga
1944. aastal põgenes Rootsi
25.septembril 1980
Looming
Luuletuste kirjutamist alustas 13-aastaselt
Kuulus rühmitusse “Siuru”, hiljem “Tarapitasse”
1913. aastal avaldas  kogumiku  “ Sonetid
Tähtsamad ja kuulsamad  kogud : “Hääl varjust” , “Rõõm ühest ilusast päevast” , 
Õnnevarjutus” 
Kogu loomingu võtab kokku valikkogu “Mu süda  laulab
Õnneliku armastuse ning hinge- ja meelerõõmude tulek eesti luulesse
Esmakordse eurootilise luule arendus eesti poeesias
Marie luuled on ilmunud vene, saksa, esperanto, inglise, prantsuse, rootsi, soome ja 
itaalia keeles
Marie Underi  luuletus  “Ekstaas”
    Toredaim on elamine maine
ja vägev vere surematu püüd!
Mind võidab Rõõmu ihar, hõiskav hüüd!
Ma iial polnud kaaluv ega  kaine .
Ju jalgel  maas  kui kähar vahulaine
mu kleidi valkjasroheline siid
ja kahisedes langevad kõik rüüd,
sest riidetult on siiski kaunim naine.
Miks lõhnab ka nii helgelt heliotroop?
Kas muutub täna minu elulugu?
Ah, mina olen juba seda sugu,
et iga meel mul iga ilu joob.
Nii ahnelt tühjendan ma elulaeka
kui surmamõistetu, kel vähe aega.
Artur Adson
3. veebruar 1889
Eesti luuletaja, näitekirjanik, teatrikriitik ja memuarist
Õppis Tartus vaeste väikelastekoolis, Sänna 
vallakoolis, Võru linnakoolis,  Pihkva  maamõõdukoolis ning oli 
lühemat aega Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna hingekirjas
Ta töötas Venemaal ja Tallinnas maamõõtjana, Eesti Vabariigi 
põllutöö- ja haridusministeeriumis, aastail 1935–1940 
siseministeeriumi filmiinspektorina ja propagandatalituse 
ametnikuna
Kuulus rühmitustesse “Siuru” ja “ Tarapita
1924. aastal abiellus Marie Underiga ning põgenes 1944 Rootsi
5. jaanuar 1977
Looming
Adsoni  kujunemisele luuletajaks andis suuna Marie Under
Kirjutas võrumurdelisi luuletusi
Arhailise värvinguga värssides peegeldub eesti luule 
arengulugu
Põhiteosed:
     “ Henge  Palango” 1917
     “Vana Laterna” 1919
     “Roosikrants” 1920
Oma  parima  saavutas Adson esimese luulekoguga:
     “Kaduvik” 1927
     
Artur Adsoni luuletus “Tol õdangul”
     Õdangul tol jahedal ja tuulisel
kõnnemi tiil omatsel ja truuvitsel.
Näutsit puud mull süküsverevät –

     Ma näi ennegi Su valget kätt.
Näütsit nurmi juba mullatsit –
     Ma näi enge hiusi kullatsit.
 
     Kõnelit mull päivist illatsist:
     Et jo algmisse on pantu  rist  –
     Ennegi Su rinnahäält ma kuuli:
     Sääl om ikkes elämän viil juuli.
     
Click to edit Master text styles
Second level

Third level

Fourth level

Fifth level

Document Outline

  •           Arthur Adson  &                        Marie Under
  • Marie Under
  • Looming
  • Slide 4
  • Artur Adson
  • Looming
  • Slide 7
  • Slide 8
Vasakule Paremale
Artur Adson ja Marie Under-elulugu ja luule #1 Artur Adson ja Marie Under-elulugu ja luule #2 Artur Adson ja Marie Under-elulugu ja luule #3 Artur Adson ja Marie Under-elulugu ja luule #4 Artur Adson ja Marie Under-elulugu ja luule #5 Artur Adson ja Marie Under-elulugu ja luule #6 Artur Adson ja Marie Under-elulugu ja luule #7 Artur Adson ja Marie Under-elulugu ja luule #8
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-09-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Lawra Talv Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Artur Adson
14
pptx

Artur Adson

Artur Adson Tõru-Tõnn Parts 9.klass Kes oli Artur Adson? Sündis 1889 Tartus Karl Arthur Adson oli eesti luuletaja, näitekirjanik, teatrikriitik ning memuarist Sündis Tartus majateenija pojana, kuid üles kasvas sugulaste juures Võrumaal Õppis Pihkva maamõõdukoolis ning lühemat aega ka Tartu Ülikoolis Alates 1918 aastast tegi tööd mitmete erinevate ajalehtedega Suri 5. jaanuaril 1977 Stockholmis ja maeti Skogskyrkogårdeni Artur Adsoni elutegevus Töötas Venemaal (1907-1912) ja alates 1912 aastast Tallinnas maamõõtjana

Ajalugu
Marie Underi powepoint esitlus
15
pptx

Marie Underi powepoint esitlus

MARIE UNDER Click to edit Master text styles Second level MARIE UNDER (1883-1980) Third level Fourth level Fifth level · Sündis 27.märtsil 1883. a Tallinnas · Vanemad - Friedrich Under ja Leena Under(sünd. Kerner) · Nad olid hiidlased, kuid vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna · 5lapseline pere ­ Evangeline, Gottried, Marie, Berta ja Christfried · M.Under oskas eesti, saksa, prantsuse, inglise, vene ja soome keelt, oskas lugeda ladina keelt Click to edit Master text styles HARIDUSKÄIK Second level

Kirjandus
Marie Underi looming ja eraelu
6
docx

Marie Underi looming ja eraelu

Maidla Põhikool Marie Under Referaat Koostas: Neenu Täpsi 9.klassi õpilane Maidla 2012 Sisukord 2 Sissejuhatus Marie Under on üks silmapaistvamaid Eesti nais luuletajaid. Selles referaadis tahan ma teada saada nii tema isiklikust elust, kui ka tema teostest ja elutööst. Eesti ühest kuulsaimast naiskirjanikust oleks tore midagi rääkida ka osata, kui küsitakse. Lapsepõlv ja haridus Marie Under sündis 27.märtsil 1883.aastal Tallinna Alimanni uulitsas, mida tänapäeval tuntakse kui Koidula tänavat. Underi vanemad olid Friedrich (Priidu) Under ja Leena Under (neiupõlve nimega Kerner). Mõlemad Marie vanemad olid kirikuõpetajad. Enne Marie sündi elas perekond Hiiumal, kuid kolis hiljem Tallinnasse.

Kirjandus
Kirjanduse lõppueksami materjalid
62
docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

1. Vanim ajajärk ­ rahavaloomingu ajajärk, tuntuim Caecus, kuni kreeka eeskujusid järgiva kirjanduse tekkimine Roomas (­ 3.saj eKr) 2. Arhailine ajajärk ­ alagas Kreeka eeskujud ülevõtmisega, loodi eeposi,targöödiaid ja komöödiaid ning sai alguse kõnekunst, Andronicusest kuni Cicero kirjandusliku tegevuse alguseni ­ (3.-1. saj eKr) 3. Rooma kirjanduse kuldne ajajärk- 1 saj eKr, jagunes kaheks: Cicero aeg- rooma proosa õitseaeg (81-43 eKr) ja Augustuse aeg ­ rooma luule õitseng (43 eKr ­ 14). 4. Rooma kirjanduse hõbedane ajajärk ­ epigoonlus kirjanduses, kuni keiser Traianuse surmani 1.saj pKr (14 ­ 117pKr); 5. Hilise keisririigi ajajärk ­ enamjaolt kristlik kirjandus 2.-5.saj (117 - 476). 2. Homerose eeposed "Ilias" räägib Trooja sõja puhkemisloo, käigu ja lõppemise, mis pole aga loogilises järjekorras. Eeposes 24 laulu, 15700 värssi ning räägib sõja 10ndast Trooja piiramise aastast. Eepose tegevus umber 50 päeva:

Kirjandus



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun