Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kalju Lepik (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuhu VÄIKE ILLIMAR jäi?
  • Millal need tähed raiuti ?
  • Millal nad valmis tehti?
  • Kuhu VÄIKE ILLIMAR jäi?
  • Kus on mu kodumaa ?
  • Kus on supelsaksad?
  • Kes on käinud Siberi teed ?
  • Mida keegi ei peatada saa ?
  • Kus on lauliku haud ?
  • Kus on mu kodumaa ?

Lõik failist

Sisukord
Sissejuhatus……………………………………………………………………………….........2
Ülevaade elukäigust……………………………………………………………………………3
Looming………………………………………………………………………………...……3-4
Luulenäited……………………………………………………………………………..…..5-12
Kriitika…………………………………………………………………………………….….13
Pildid………………………………………………………………...…………………….14-16
Lõppsõna……………………………………………………………………………...………17
Kasutatud kirjandus…………………………………………………………………………...18
Sissejuhatus
Sellest referaadist peaks saama põhjaliku ülevaate Kalju
Lepikust.Tema Elukäigust noorusest kuni surmani,loomingut ning
lugeda tema suurepärast luulet,mida ta alustas juba kooli ajal.
Luule näiteid olen üritanud tuua erinevaid ning nii öelda
igasugusele maitsele.
Ülevaade
elukäigust
Kalju Lepin sündis 7.10.1920 Järvamaal Koeru alevikus kontoriametniku pojana .1928-1934. aastal õppis Koeru
algkoolis.1935-1939 Tartu kaubanduskoolis ja 1939-1941 Tartu
Kommertsgümnaasiumis. Lõpetas 1941 Tartus keskkooli, õppis
1942-1943 ülikoolis filosoofiateaduskeskkonnas, oli Saksa
armees.1944. aastast elas sõjapõgenikuna Rootsis, kus jätkas
õpinguid Stockholmi ülikoolis. Töötas 1945-1946 Stockholmis Mörby haigla köögis. 1946-1954 raadiovabrikus, trükikojas. Aastast 1966
Balti Arhiivi juhataja. Kuulus ka üliõpilasseltsi „Põhjala”.
Elatist teenis peamiselt raamatupidajana ning arhivaarina. Tema
esimesed luuletused avaldati ajakirjanduses keskkoolipäevil. 1940
asutas Tartu kirjandus- ja kunstirühmituse „Tuulisui”. Juhtis
ajakirja „Sõna” ja oli ka „Kodukolle” toimetuse sekretär.
Aitas välja anda ajakirja „ Kodutee ”. Võttis osa
radikaaldemokraatliku Koondise ja Stockholmi kirjastuse „Eesti
Raamat” asutamisest. Oli pikemat aega Välismaise EKL-i juhatuses,
aastast 1982 kuni surmani esimees. Rootsi Kirjanike Liidu ja
PEN-klubi liige. Suri Tallinnas, maetud samas Metsakalmistusele.
Kalju Lepiku looming
Kalju Lepiku poeeditööd on auhinnatud nii paguluses kui kodumaal.
Tema suurtööde hulka kuulub Gustav Suitsu "Kogutud luuletuste"
(1963) koostamine ja toimetamine. Kalju Lepiku luule on väga oma
autori nägu. Jonnakas meelekindlus ja hell südamlikkus põimuvad.
Nii vormilt, kui teemadelt mitmekülgses luules leidub võitleva
hoiakuga isamaalüürikat ja eleegilisi ühiskonnasüsteemide ja neis

Vasakule Paremale
Kalju Lepik #1 Kalju Lepik #2 Kalju Lepik #3 Kalju Lepik #4 Kalju Lepik #5 Kalju Lepik #6 Kalju Lepik #7 Kalju Lepik #8 Kalju Lepik #9 Kalju Lepik #10 Kalju Lepik #11 Kalju Lepik #12 Kalju Lepik #13 Kalju Lepik #14 Kalju Lepik #15 Kalju Lepik #16 Kalju Lepik #17 Kalju Lepik #18
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-05-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 115 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor alari Õppematerjali autor
referaat

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
docx

Karl Lepik

.......................3 Looming.........................................................................................4 Luulekogud....................................................................................5 Luulenäited....................................................................................6 Kasutatud kirjandus.......................................................................7 Curriculum Vitae Isikuandmed: Nimi: Kalju Lepik Sünniaeg: 7. oktoober 1920 Aadress: Högdalen, Stockholm Emakeel: eesti keel Pereseis: abielus Lapsed: Ott, Aino Hariduskäik: 1942­1943 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond 1939­1941 Tartu Kommertsgümnaasium 1935­1939 Tartu Kaubanduskool 1928­1934 Aruküla algkool Täiendkoolitus: Stockholmi ülikoolis arheoloogia ja etnograafia Teenistuskäik: 1982 - Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees. 1966-1985 ­ Balti Arhiivi juhataja. Ametnik Kuninglikus Statistika Keskbüroos

Kirjandus
thumbnail
4
doc

Kalju Lepiku elulugu ja looming

KALJU LEPIK Kalju Lepik sündis 1920.aastal Järvamaal Koeru alevikus kontoriametniku pojana, õppis Tartu Kaubanduskoolis, Tartu Kommertsgümnaasiumis, 1942-43 Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas Põhjamaade ajalugu ja arheoloogiat. 1943 mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke, 1944 põgenes Hiiumaalt Rootsi, kus pidas mitmeid leivatööameteid. Oli üks energilisemaid pagulaselu organisaatoreid Rootsis, võttes osa Radikaaldemokraatliku

Kirjandus
thumbnail
3
docx

Kalju Lepik ja luulekogud

Kalju Lepik (1920-1999) Kalju Lepik sündis 1920.aastal Järvamaal Koeru alevikus 7. oktoober kontoriametniku pojana Ta oli eesti luuletaja. Ta isa oli kontoriametnik. Alghariduse sai Kalju Lepik Aruküla algkoolist. Pärast seda läks ta õppima Tallinna Kaubanduskooli ja Tartu Kommerts Gümnaasiumi. 1940. Aastal asutas Lepik koos Enn Kerega kirjandusrühmituse ,,Tuulisui". 1942. aastal läks Lepik edasi õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. 1943. aastal mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke. 1944. aastal põgenes ta Rootsi, kus ta õppis veel lühemat aega Stockholmi Ülikooli humanitaarteaduskonnas. Rootsis töötas Lepik algselt Mörby haigla köögis, siis raadiovabrikus. Ta oli ajakirja ,,Kodukolle" toimetuse sekretär, tööline trükikojas, ametnik Statistika Keskbüroos ja 1966 kuni pensionile minekuni 1985 Balti Arhiivi juhataja. Alates 1982

Kirjandus
thumbnail
13
doc

Gustav Suits ja Kalju Lepik

KALLAVERE KESKKOOL REFERAAT G. SUITS JA K. LEPIK Koostaja: Jaan Kaupmees Juhendaja: õp. Hille Oona MAARDU 2008 2 SISUKORD Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Gustav Suits 4 Gustav Suitsu looming 5 Elu tuli 6 Kalju Lepik 7 Kalju Lepiku looming 8-9 Topsisõbra matus 10 Kokkuvõte 11 Kasutatud kirjandus 12 3 SISSEJUHATUS Minu referaadi teema on G. Suits ja K. Lepik, nende elulugu ja looming. Valisin just need kirjanikud, sest nad tundusid mulle kõige huvitavamad ja nende looming oli mulle meelepärane

Kategoriseerimata
thumbnail
42
docx

Eesti kirjanduse ajalugu II

Eesti kirjanduse ajalugu II 1. Loeng 10.09 ja 2. loeng 11.09.13 1917 ­ revolutsioonid -> Veebruari revolutsioon, Oktoobri revolutsioon ­ riigikorra kukutamise aasta. 1918 ­ Eesti iseseisvumine -> Saksa okupatsioon 1918 ­ 1920 ­ Vabadussõda 1924 ­ kommunistide riigipöördekatse 1920. ja 1930. Aastate vahetus ­ majanduskriis 1934 ­ Konstantin Pätsi võimuhaaramine --> kehtestatakse osaline eeltsensuur; ei kata kõiki valdkondi. Formaalselt tsensuuriametit ei ole, aga propagandatalitus tsensuuri kehtestab. Kirjanik pidi hakkama arvestama, et tema sõnu kasutatakse / võidakse kasutada tema enda vastu. Eesti kirjandusest suurem osa on ilmunud tsensuuriajal. 1939 ­ Nõukogude sõjaväebaaside rajamine 1940 ­ Nõukogude okupatsioon 1941 ­ Saksa okupatsioon 1944 ­ Nõukogude okupatsioon 1917. - 1920. Iseloomulik joon on, et tegemist on dünaamilise ajajärguga, kõik koguaeg muutub. Eesti ajaloo seisukohalt kaks tähislikku dokumenti on 1918. Manifest Eestimaa rahvastele,

Kirjandus
thumbnail
26
doc

Eesti Kirjanduse Ajalugu II

1. Siuru tegevus ja looming Liikmed: Gailit, Under, Semper, Tuglas, Adson, Visnapuu Esimees Marie Under. Tuglas pani rühmitusele nime “Kalevipoja” järgi. Korraldati avalikke kirjandusõhtuid, kus koguti kogude kirjastamiseks raha. Juba 1917 lõpul vallutas „Siuru“ I luulekogu raamatuturu. Al 1918 kirjastas „Siurut“ Odamees. Kokku ilmus 3 rühmitusel albumit ja koguteos “Sõna”, luule- ja novellikogusid, esseid, följetone, 1 romaan (Gailit “Muinasmaa”) ja 1 reisikiri (Tuglas “Teekond Hispaania”). „Siuru“ oli “Noor-Eesti” traditsioonide jätkaja. Semperi looming oli nooreestilikem – teda mõjutas prantsuse-vene sümbolism. “Siuru” on individualismi ja isikuvabadust rõhutav maailmavaade, nooreestilik sümbolismi-impressionismi suund, boheemlaslik elunautimine. Nad tahavad elada sellisena, nagu ollakse loodud. Otsitakse üha uusi elamusi, nauditakse võõrapärast, eksootilist, vastandutakse ohjeldamata boheemluses tavapärasele (väikekodanlikule)

Eesti kirjandus
thumbnail
40
doc

Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt

Eesti kirjanduse ajalugu II Mart Velsker 6. september 2009 Tsensuurivaba aeg u. 1920-1930 ja siis uuesti 1990ndate alguses. 1940 ­ Nõukogude okupatsioon. 1918-1920 ­ tegemist on manifestide ajaga, mis puudutab ka kirjandust. Mingis mõttes on tegemist ka ajaga, kus manifestid ja kuulutused võistlevad ja konkureerivad. + kujutavas kunstis ­ dünaamika murdelisus on näha ka siin. Pöörangud olid alanud iseenesest juba varem. Kujutava kunsti puhul tähendab see seda, et realistlik pilt hakkab pudenema ­ sõltub kunstikust ja sellest, milliseid printsiipe ta püüab muutuses rakendada. Ado Vabbe "Kohvikus" (1918), Eduard Ole "Laud" (1924). Kunst ei rajane realistliku peegeldamise printsiibil, vaid siin on mängus mingid muud printsiibid. + kunst ja kirjandus eemalduvad realismist, see on alanud juba N-E aegadel, aga eemaldumine jõuab haripunkti (1910-1920). Siuru (1917-1920) Under, Tuglas, Adson, Gailit, Visnapuu, J. Semper (+ A. Alle, J. Barbarus) Tarapita (1921-19

Kirjandus
thumbnail
41
doc

Maailmakirjandus

I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" ­ kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (2)

sreawer profiilipilt
Oliver Niinas: Hästi tehtud,ainult tiitlelleht on puudu ja põhikooli baasil ei ole vaja sisukorda kui sa just ei käi kõrgkoolis.

Kui sa kirjutad sissejuhatuse siis ära vea teksti uuele lehele.

7/10-nest.
14:11 16-10-2009
sreawer profiilipilt
14:11 16-10-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun