Mats Traat (0)

VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS
Müüja-3
Eva Pulver
MATS TRAAT
Valga 2009
CV
NIMI: Mats Traat
SÜNNIAAEG JA – KOHT: 23. Novembril 1936 Tartumaal Palupere vallas
ELUKOHAD: Tallinass, Moskvas, Veikülas
PEREKONNASEIS : info puudus sellel alal, sest Traat ei avalda oma isikliku elu kohta infot
HARIDUS : Arula kool (1945–1946), Vana-Otepää kool (1946–1947), Nõuni kool (1947–1949), Rannu koolis (1949–1951), Tartu tehnikumis (1952–1953), lõpetas Vaeküla põllumajanduse mehhaniseerimise tehnikumi, Moskva Kirjandusinstituudi 1964 ja samas kõrgemad filmi-, lavastaja ja stsenaristi kursused 1969.
TÖÖKOHAD: Töötanud normeerijana, tehnilise järelevalve inspektorina, Tallinnfilmis toimetaja ja stsenaariumide kolleegiumi liikmena 1965–1968. Alates 1970 kutseline kirjanik. On töötanud ka sovhoosis.
MIDA KIRJUTANUD: Novelle, luulekogusid, romaane, näidendeid
TUNTUD TEOSED: Esikromaan „Tants aurukatla ümber” ( 1971 ), Traadi tuntuim teos, pälvis 1972. aastal riikliku preemia ja seda on tõlgitud kümnesse keeled.
ERILISED TEENED: Tunnustus Tuglase novelliauhind „Kohvioad” (1975), „Võimu rist ” (1996), „Kohtu peegel” (2002) ja „Sarviku armastus” (2007). Kolm viimasena nimetatut on ilmunud kultuurilooliste novellide kogus „Sarviku armastus” (2007).
LOOMING
Sarnaselt teiste mitmekülgsete kirjanikega alustas Traat luuletajana. Alustas luulega , milles on kõrvuti tulevikuoptimist ja kodumaateema, hiljem hakkas kirjutama loodus- ja isamaaluulet. Proosateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujunemine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas. Keskne teema on eesti maaelu olevik ja minevik . Lisaks on Traat tõlkinud ka poole, tšehhi ja makedoonia luulet. Autor on ise öelnud, et “ ainult luuletaja olen tahtnud olla”. Traadi luule on jutustavat laadi tal on ilmunud ka tartumurdelisi värsse “Ma lään tartu kiilde pakku”. Esikluulekogus “Kandilised laulud” (1962) ilmus “Noorte autorite ” kassetis ning selles teatas Traat:
Ma olen kandiline maamees,
hall ja tõsine kui raudkivi .
Traadi luulet on nimetatud poeetiliseks autorbiograafiaks ning on leitud, et see on otsekui eestlase nägu – tõsine ja murelik. Tema luule põhimotiivid on kutse linnast loodusesse; oma aia harimine ; äraminemine- maaema rüppe, sügisöhe, metasa, merele, samas tähendab äraminemine otsingut iseendas ning pidevat võitlust.
„Küngasmaa“ (1964) väljendab huumoriga tasakaalustatud kaduvusnukruse kaudu kohustust tagada rahvuslik-kultuuriline järjepidevus. 
„ Kaalukoda “ (1966) algatab aegade ja tõdede suhet vaagiva sümboolika, süvendades elu ja kodu hoidmise motiivi ka rahva ajaloo luulendamisega.
Rööbiti luulega on Mats Traat avaldanud pidevalt proosat , mille põhiprobleemiks on eetiline isiksus.
 Kogu „Koputa kollasele aknale “ (1966) – valgustab noorte eneseotsinguid 1950.-60.ndate sotsiaalses ajas ning tungi mõtestatud elu poole. Pälvis 1967. aastal E. Vilde nim. Kolhoosi auhinna.
Esikromaan „ Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga“ (1973) – kujutab põllutööliste elu 1950.-te  algul, kui inimene muudeti tootmisprotsessi võõrandunud lüliks.
 Tähtteoseks eesti proosas kujunes romaan „Tants aurukatla ümber“ (1971) – E. Vilde nimeline kolhoosi auhind 1971, Nõukogude Eesti preemia 1972. Romaan kasvas välja filmistsenaariumist , ning sai telefilmiks 1988 (rež. P. Simm ). 1973 lavastati Tallinna Riiklikus Akadeemilises Draamateatris V. Panso poolt.  Romaan käsitleb eesti taluelu XX sajandi algusest keskpaigani. Suursündmuseks on aurukatla jõudmine eesti külla, mis toob endaga kaasa tapva kehalise töö järkjärgulise taandumise. See teos on tugevasti ja sügavalt seotud talupojaromaani traditsioonidega.
Viies peatükis ehk „ tantsus “ valgustatakse läbi viis ajahetke, mis esindavad Eesti maaelu ühiskondlikel murrangujärkudel. Neid lahutavad üksteisest mitmeaastased vahemikud. Rangelt on aga välja peetud tegevuskoha ühtsus. Romaanis valitseb argine õhkkond – niihästi töö tõttu, mida siin tehakse, kui ka tegelaskonna tõttu.
Elutants oma sammude ja pöörete, tulekute, olekute ja minekute ammendamatu hulgaga on Mats Traadi romaanis siiski ennekõike tõsine tegevus. Siin käib töö vilja, see on leiva pärast. Mats Traadi teemaks on maa ja tema harija, töö ja inimene läbi aegade.
Romaan „Minge üles mägedele“ 1987, kolm esimest jagu) kujutab Palanumäe talu venestuse perioodil, maarahva ainelist ja vaimset mäkkepürgimist, mida tumestab kuritegevus kui sotsiaalne pahe.
LUULETUSED
„Elusäde“ (2003)
Tuul tuhiseb ja olemise siht
kui selge hommik äkki lõikub lahti
ning ajalt kihi järel koorub kiht.
Mu päitsis peaks kui kauge noorpõlv vahti -
nood päevad üksildased, ahastavad,
kus kahel tasapinnal kulges elu.
Üks - haigus, vaesus, täitumatud kavad.
Ja teine - taltumatu kujutelu.
Autobiograafia
Laps olin,
kui möödus sõjakolin.
Nooruk olin,
kui tuli traktorikolin.
Mees olin,
kui algas sõnakolin.
Kolin kolina järgi.
Saadaks põrgu kogu värgi,
aga hing on luulehaige.
PILLAPALLA PLATS
 Kaob pilve nii soojus kui kuma .
Hookaupa akna all lõhnab roos.
Öökull asutab huikama
ettekuulutamishoos.
 
Silmis hirmukahm,
ebausklik sajatab.
Ülemistes registrites
ööbik toomepuul lajatab:
too piits ! too piits!
Esimene luuletus räägib minu arvates ta enda noorpõlvest, kus tal oli raske. Teises luuletuses autor lähtub oma autobiograafiast (eluloost)- sündis pärast sõda, õppis traktoristiks ja temast sai ka diplomeeritud kirjanik. Hingelt oli luuletaja.Kolmanda luuletuse motiiviks on loodus, lillelõhn ja suveõhtu linnulaul.
Mulle meeldivad need luuletused kuna neist on väga lihtne aru saada. Kõige rohkem meeldib mulle luuletus autobiograafia.