DEPRESSANDID Teatud juhtudel on närvisüsteemi depressandid näidustatud ravimitena. Närvisüsteemi depressante tarvitatakse ka uimastitena. Uimastitena tarvitatavate depressantide hulka kuuluvad näiteks alkohoolsed joogid ja rahustid, mõneti eraldiseisvana ka oopium jt opiaadid, kanepitooted. Uimastitena tarvitatavad närvisüsteemi depressandid tekitavad juba väikestes kogustes tarvitamisel pidurdusprotsesside pärssimise tõttu eufooriat ning sageli alandavad tundlikkust, pikendavad reaktsiooniaega ja pärsivad motoorseid reaktsioone. Suuremates kogustes tarvitamine muudab enamasti kõne segaseks ja võib tarvitaja viia teadvusekaotuseni. Depressantide eripära seisneb selles, et nad võimendavad üksteist kahe depressandi koosmõju on tugevam kui nende mõju eraldi. Nt kui tarbida barbituraate (rahustid, mis vähendavad stressi) koos alkoholiga, võib koostoime põhjustada surma. Depressandid
Fikseeritakse ümbermõõt ka sisse- ja väljahingamise ajal. Lahutades sissehingamisel saadud ümbermõõdust väljahingamisel mõõdetu, saame uue näitaja: rindkere ekskursioon, mis näitab rindkere elastsust. See muutub vastavalt treenitusele. KEHALISTE HARJUTUSTE MÕJU SISEORGANITE ARENGULE. Kogu organismi tegevust koordineerib kesknärvisüsteem. Selle talitlust iseloomustavad erutus- ja pidurdusprotsesside tugevus, liikuvus ja tasakaalustatus. Nende omaduste põhjal võib inimesed jagada nelja põhitüüpi: · Sangviinik tugev, tasakaalustatud, liikuv. Need inimesed on väga teovõimelised ning enamik tippsportlastest kuuluvad sinna põhitüüpi. · Koleerik tugev, tasakaalustamata, liikuv. Ülekaalus on erutusprotsessid, nad on väga rahutud, kärsitud, püsimatud. Mõningatel spordialadel saavutavad koleerikud väga häid
Nad moodustavad keerulisi ühendusi. Info töötlemine närvisüsteemis toimub sünapside abil. Sünapsid saabuvad neuronisse kahte tüüpi sünapside kaudu: erutussünapside ja pidurdussünapside kaudu. Kui närvirakku saabub teatud ajaühiksus mitu erutussignaali, toimub protsess, mida nim sünaptiliseks summatsiooniks: kahest või enamast üheaegselt aktiveerunud sünapsist lähtuvad elektriimpulsid summeeruvad ja loovad koos suurema postsünaptilise potentsiaali. Erutus ja pidurdusprotsesside kulgemises ahjus taheldatakse mitmeid kindlaid seaduspärasusi: Erutuse tase ja irradiatiivsus - väga tugevad ja ka väga nõrgad ärritajad kutsuvad pikaajalisel mõjumisel esile erutuse levimise enamikule aju suurte poolkerade piirkondadele. Irradiatsioon tõstab ajukoore toonust, mis omakorda spetsiifilist tundlikkust tähelepanu all oleva suhtes (võib pidurdada tundlikkust tähelepanu alt välja jäänu osas). Yerkesi-Dodsoni seadus.
(kofeiin, nikotiin, kokaiin, amfetamiin) Depressandid: Ained, mis pärsivad närvisüsteemi talitlusavaldusi - nii psüühilisi funktsioone kui neuroloogilisi funktsioone. Teatud juhtudel on närvisüsteemi depressandid näidustatud ravimitena. Närvisüsteemi depressantideks on ka uimastid. Uimastitena tarvitatavate depressantide hulka kuuluvad näiteks alkohoolsed joogid ja rahustid, kanepitooted. Uimastid tekitavad juba väikestes kogustes tarvitamisel pidurdusprotsesside pärssimise tõttu eufooriat ning sageli alandavad tundlikkust, pikendavad reaktsiooniaega ja pärsivad motoorseid reaktsioone. Suuremates kogustes tarvitamine muudab enamasti kõne segaseks ja võib tarvitaja viia teadvusekaotuseni. Hallutsinogeenid: Ained, mis tekitavad pettekujutlusi. Nende hulka kuuluvad looduslikku päritolu psilotsübiin, psilotsiin ja meskaliin ning süsteetilised nagu LSD, fentsüklidiin ja ketamiin. Tekitavad nägemis-, puute-, haistmis- ja kuulmishallutsinatsioone.
tervislik, sotsiaalne, motivatsiooniline ja vaimne valmisolek minna mänguliselt põhitegevuselt üle suunatud ning kõrgemale tasemele õpitegevusele. 1.2 Koolivalmiduse aspektid Koolivalmidusel on 3 aspekti: psühho-füüsiline, vaimne ja sotsiaalne aspekt. Psühho-füüsiline aspekt- olulisel kohal lapse tervis, koormustaluvus ja töövõime. Näitajad: · Lapse kehaline areng · Erutus- ja pidurdusprotsesside tasakaal, liigutuste valitsemise oskus · Motoorne areng · Tervislik seisund Vaimne (kognitiivne) aspekt- laps peab oskama kooli minnes kuulata ja kuulda, vaadata ja näha; tähelepanu ja vaatlusvõime teatav arengutase. Laps saab õppetööga paremini hakkama, kui tal on välja kujunenud terviku tajumine ehk mõtestatud taju (st oskust pildi järgi jutustades näha asju omavahelises seoses, ei nimeta kujutatud üksikult; silmamõõdu areng)
Inimorganismis on broom suhteliselt ühtlaselt jaotunud, ent koevedelikes on selle tase veidi kõrgem kui rakkude sisemuses. Rohkem esineb broomi kilpnäärmes ja neerudes. Inimorganismis on broomi keskmiselt 260mg. Bromiidid on suhteliselt vähemürgised. Sissevõtmisel põhjustavad nad mürgitust 3g ja surma 35g koguses. Broomi biotoimet on vähe uuritud, kuid broomiühendeid (eriti K ja Nabromiide) kasutatakse näiteks kesknärvisüsteemi erutus ja pidurdusprotsesside tasakaalustamiseks. Rahustava toime tõttu kasutatakse neid ka ajukoore töö soodustamiseks. Jood Eluslooduses on jood laialt levinud, aga väga väikestes kontsentratsioonides. Täiskasvanud inimeses on ligikaudu 1230mg joodi, millest ligi 10mg paikneb kilpnäärmes. Jood aitab kilpnäärmel toota hormone, mis reguleerivad organismi ainevahetuse kiirust, kasvamist, arengut ja valkude sünteesi.
mootivatsioon.harjumused,hoiakud.Tingitud seoste kujumine sõltub ärritajate suhelisest tugevusest ja vajaduse tugevusest.Tugevus peab olema optimaalne ja enam vähem ühetaotline. Kõrgem närvitalitlus ja selle omadused Kõrgem närvitalitlus on inimestele ja kõrgematele loomadele omane ajukoore aktiivsust eeldav närviprotsesside.Kõrgema närvitalitluse puhul saavutavad erilise tähtsuse närviprotsessid,mis vahendavad abstrakseid sümboolseid teabetöötlusoperatsioone. Erutus-ja pidurdusprotsesside kulgemises ajus täheldatakse mitmeid kindlaid seaduspärasusi: 1.Erutuse tase ja irradiatiivsus.Nii väga tugevad kui ka väga nõrgad ärritajad kutsuvad pikaajalise mõjumise tagajärjel esile erutuse levimise enamikule aju suurte poolkerade piirkondadela. 2.Erutuse kontsentratsioon.Ühest funktsionaalsest keskusest alanud ning teistesse piirkondadesse levinud erutus kontsentreerub aja möödumisel oma algse tekke pirkonnas. 3.Närviprotsesside vastastlikune induktsioon
Depressant on üldnimetus ainetele, mis pärsivad närvisüsteemi talitlusavaldusi - nii psüühilisi funktsioone kui neuroloogilisi funktsioone.Teatud juhtudel on närvisüsteemi depressandid näidustatud ravimitena.Närvisüsteemi depressantideks on ka uimastid. Uimastitena tarvitatavate depressantide hulka kuuluvad näiteks alkohoolsed joogid ja rahustid, mõneti eraldiseisvana ka oopium jt opiaadid, kanepitooted.Uimastid tekitavad juba väikestes kogustes tarvitamisel pidurdusprotsesside pärssimise tõttu eufooriat ning sageli alandavad tundlikkust, pikendavad reaktsiooniaega ja pärsivad motoorseid reaktsioone. Suuremates kogustes tarvitamine muudab enamasti kõne segaseks ja võib tarvitaja viia teadvusekaotuseni.Mitme depressandi koostarvitamisel võimendavad nad üksteise mõju. Stimulant ehk erguti on aine, mis ergutab kesknärvisüsteemi. Tavaliselt tõstavad ergutid südame rütmisagedust, vererõhku ja lihastoonust. Tuntuimad
Stardiseisund: tekib vahetult enne starti 1) Võistlusvalmidus • Aju erutuvus on optimaalsel tasemel • Närviprotsesside liikuvus tõuseb • Muutused KNS-is tagavad vajalike muutuste tekkimise siseelundite ja liigutusaparaadi funktsionaalses seisundis 2) Stardipalavik • Ülemääraselt tugev erutusprotsess KNS-s • Diferentseerimisvõime häirumine • Vegetatiivsed nihked liialt ulatuslikud • Väheneb töövõime 3) Stardiapaatia • Pidurdusprotsesside valitsemine KNS-s • Vegetatiivsed nihked ei ulatu vajaliku tasemeni • Mittespetsiifilised tingitud refleksid ülekaalus Stardieelsete reaktsioonide iseloom ja tugevus sõltub: • Sportlase treenituse astmest • Närvisüsteemi tüübist • Eelsoojenduse läbiviimisest Stardi ootel võivad stardieelsed reaktsioonid muutuda 18. Eelsoojendus. • Üldine – KNS ja liigutusaparaadi optimaalse erutuvuse saavutamine
ägenemisi. 6.6 Stress ja neuroos Neuroos on psühhogeenne haigus, mille iseloomulikeks kaebusteks on ülitundlikkus, erutuvus, emotsionaalne muutlikkus, norutunne, ärevus, kindlusetus, teotahte nõrgenemine, kiire väsimine, vähenev teovõime ja mõningad talituslikud häired. Neuroos on sage haigus, mis kujuneb välja negatiivsete emotsioonide küllaste psüühiliste elamuste (näiteks psühhotrauma) tagajärjel, mille mõjul erutus- ja pidurdusprotsesside tasakaalus tekib olulisi häireid. Neuroosi esimeses faasis on patsient kärsitu, kergesti ärrituv ja tal on raske end vaos hoida. See periood asendub stressori jätkuval toimel apaatia ja väsimusega. Lisaks neile sümptoomidele hakkavad tunda andma siseelundid, tekivad peavalud, valud lihastes ja südame piirkonnas ning kõhus, muutub pulsisagedus ja vererõhk. Stressiga toimetuleku oskuste valdamine on neuroosi ennetamisel olulise tähtsusega. 6.7 Bronhiaalastma
Nahale sattumisel tekitab ta raskelt paranevaid haavandeid. Kahjustatud nahka pestakse naatriumkarbonaadi lahusega.Broomiaurud kahjustavad kõri, kopse, bronhe. Tugeva ärrituse põhjustab juba 0,001 %-line sisaldus õhus. Lubatud broomiaurude piirkontsentratsioon on 0,5 mg ühes kuupmeetris õhus. Broomi biotoimet on vähe uuritud, ent broomiühendeid (eriti K- ja Na-bromiide) kasutatakse näiteks kesknärvisüsteemis erutus- ja pidurdusprotsesside tasakaalustamiseks. Rahustava toime tõttu tarvitatakse neid ka ajukoore töö soodustamiseks ning hüsteeria ja unetuse puhul. 4) I2 ( Jood ) - mustjasvioletne metalse läikega kristalne aine, mis sublimeerub (läheb tahkelt gaasiks kergesti, muutudes lilladeks aurudeks) Leidumine ja saamine: Jood on looduses vähelevinud element. Vähesed joodi sisaldavad mineraalid on väga haruldased (joodarginiit AgI,lautariit Ca(IO3) 3). Mõningal määral leidub joodi merevees, kuid
M. Frankenhauser tuli uurimuste käigus järeldusele, et emotsionaalse reaktsiooni intensiivsuse näitajad on organismi bioloogiliste vedelike katehhoolamiinisisalduse muutused. Inimesed, kellel emotsionaalne stressor kutsub esile adrenaliini suurenenud erituse on kartlikud, hirmunud. Aga need, kellel stressor kutsub esile noradrenaliini suurenenud eritumise, mobiliseerivad kiiresti oma jõud enesekaitseks- muutuvad agressiivseks.Läbipõlemisel häirub erutus- ja pidurdusprotsesside tasakaal, tänu millele võib välja kujuneda neuroos. Tervise halvenedes tekkivad muutused ainevahetuses. Märku hakkavad andma valud südame piirkonnas ja kõhus, sagenevad peavalud. Muutub pulsisagedus ja vererõhk. Tavaliselt on sel puhul veresuhkru sisaldus madal- närvirakud ei saa piisavalt toitu- energeetiliselt tähtsaid süsivesikuid. 3 MIKS TEKIB JA KUS SAAB ALGUSE LÄBIPÕLEMINE? On tehtud kindlaks, et inimese psüühikas on nn kontrollkeskus, mille järgi inimesed
Ühte lihast (või selle pead) innerveerivad alfa-motoneuronid moodustavad motoorse tuuma ehk motoneuronpuuli Gamma-motoneuronid Gamma-motoneuronite aksonid suubuvad lihaskäävide intrafusaalsete lihaskiudude juurde . Erutavad mõjud saabuvad gamma-motoneuronitele peaaju osadelt, mis osalevad kehahoiaku reguleerimisel Lülineuronid - Moodustavad kõige suurema spinaalsete neuronite grupi . Põhifunktsioon – osalemine seljaaju erutus- ja pidurdusprotsesside integratsioonis Aferentsed neuronid - Aferentsete neuronite kehad ei paikne seljaajus, vaid dorsaaljuurtes olevates närvisõlmedes – spinaalganglionides. Rakukehast lähtub algselt üks jätke, mis seejärel haruneb kaheks Jätke üks haru – perifeerne – juhib erutust retseptoritest rakukehasse, teine haru – tsentraalne – rakukehast selja- ja peaaju neuronitele Spinaalmotorika aferendid - Aferentsed impulsid lähtuvad lihastes, kõõlustes,
Inimorganismis on broom suhteliselt ühtlsaselt jaotunud, ent koevedelikes on selle tase veidi kõrgem kui rakude sisemuses. Suhteliselt rohkem esineb broomi ka kilpnäärmes ja neerudes. Inimorganismis on broomi keskmiselt 260 mg. Bromiidid on suhteliselt vähemürgised. Sissevõtmisel põhjustavad nad mügitust 3 g koguses ja surma 35 g koguses. Broomi biotoimet on vähe uuritud, ent broomiühendeid (eriti K- ja Na-bromiide) kasutatakse näiteks kesknärvisüsteemis erutus- ja pidurdusprotsesside tasakaalustamiseks. Rahustava toime tõttu tarvitatakse neid ka ajukoore töö soodustamiseks ning hüsteeria ja unetuse puhul. JOOD Leidumine ja saamine Jood on looduses vähelevinud element. Vähesed joodi sisaldavad mineraalid on väga Haruldased. Mõningal määral leidub joodi merevees, kuid mõned mereorganismid nagu näiteks teatud vetikad, käsnad on võimelised oma organismi joodi kontsentreerima. Jood sai kloori järel teisena avastatud halogeeniks
kindlus ja stiil. 2) Mis iseloomustab teie valitud spordiala tehnikat? 3) Milliseid liigutustegevusi kasutate valitud spordiala tehnika omandamisel? 4) Milliseid meetodeid kasutate sporditehnika õpetamisel? 5) Mis võib olla vigade tekkimise põhjuseks spordiharjutuste õppimisel ja omandamisel? biomehaanilised (reaktiivjõudude esinemine, eelmise alasüsteemi viga, vale asend jt) morfoloogilised (kehaehituslikud iseärasused, erutus- ja pidurdusprotsesside vaheldumine, kinesteetiline tundlikkus jt) füsioloogilised (füsioloogiliste funktsioonide madal tase) sportlik-pedagoogilised (madal kehaliste võimete tase, vale õpetamise metoodika) sportlik psühholoogilised (spordivalmidus, motivatsioon) keskkonnatingimused (libe spordiväljak, halb libisemine jt) Kehalise ettevalmistuse baaskomponendid 1) Kuidas liigitatakse jõud, kiirus ja vastupidavus?
· Sihtmotoorika (tahtelise liigutustegevuse) väljaarenemine ja täiustumine kestab kogu lapse- ja osaliselt ka noorukiea jooksul · KNS-I funktsionaalne areng ja küpsuse saavutamine lõpeb murdeeas (13-15 a.) · Lapseeas on närviprotsesside jõud veel suhteliselt tagasihoidlik · Lastel ilmneb kiire ülepiirilise pidurduse teke eriti monotoonsete ja kestvate ärritajate suhtes, mis võib liigutuskoordinatsiooni häireid põhjustada · Pidurdusprotsesside suhteline nõrkus ja tähelepanu ebapüsivus lastel on liigutuskoordinatsiooni häirumise üheks olulisemaks põhjuseks · Tahteline tähelepanu tekib umbes 4,5-a. lapsel · Keskmise lapseea lõpuks (10.-11. eluaastat) on tekkinud närviseosed püsivamad ka keeruliste liigutustegevuste omandamisel · Koos liigutusliku mälu mahu ja reprodutseerimisvõime suurenemisega asendub liigutuste mehaaniline jäljendamine üha enam liigutusülesande lahtimõtestamisega NÄRVI-LIHASAPARAADI ARENG
· Sihtmotoorika (tahtelise liigutustegevuse) väljaarenemine ja täiustumine kestab kogu lapse- ja osaliselt ka noorukiea jooksul · KNS-I funktsionaalne areng ja küpsuse saavutamine lõpeb murdeeas (13-15 a.) · Lapseeas on närviprotsesside jõud veel suhteliselt tagasihoidlik · Lastel ilmneb kiire ülepiirilise pidurduse teke eriti monotoonsete ja kestvate ärritajate suhtes, mis võib liigutuskoordinatsiooni häireid põhjustada · Pidurdusprotsesside suhteline nõrkus ja tähelepanu ebapüsivus lastel on liigutuskoordinatsiooni häirumise üheks olulisemaks põhjuseks · Tahteline tähelepanu tekib umbes 4,5-a. Lapsel · Keskmise lapseea lõpuks (10.-11. eluaastat) on tekkinud närviseosed püsivamad ka keeruliste liigutustegevuste omandamisel · Koos liigutusliku mälu mahu ja reprodutseerimisvõime suurenemisega asendub liigutuste mehaaniline jäljendamine üha enam liigutusülesande lahtimõtestamisega NÄRVI-LIHASAPARAADI ARENG
Skript- mälus esindatud tervikliku ja olukorrapärase mõtestatud mudelina, mis aitab orienteeruda tüüpolukordades ja kogemuse ülekande puhul ka uutes olukordades. Kõrgema närvisüsteemi eripärad on aluseks isikute tüpoloogiale- närviprotsesside kugemise dünaamika ja tase üksikindiviididel. Närviprotsesside põhitunnused: jõud (koormuse taluvus, närvirakkude töövõime, jõud ebapiisav-organismi kahjustus), tasakaalustatus (erutus- ja pidurdusprotsesside vastastikkune suhe), liikuvus (üht tüüp protsessi teisega asendumise kiirus). Nende kolme omaduse kombinatsioonid on lubanud välja tuua närvitegevuse individuaalseid tüüpe, mis ühel juhul kattuvad klassikalise tüpoloogiaga ja nendel alustel saab jõuda flegmaatikute jt iseloomustamiseni- siiski abstraktsioon- variatsioonid ja üleminekuvormid. Tüüpide asemel on mõistlikum paigutada dimensioonidesse, kus saab võimalikuks isiku sujuvaim paigutamine teatud tunnuste ruumi.
Töömälu maht on väiksem, korraga on mitu erinevat liiki mälu. Võimaldab rohkem, mõnes mõttes rohkem piiratud. Umbes 5 esimest eluaastat on ülekaalus Visual-ruumiline info töötlus Fonoloogilise hoidla maht suureneb, sest sõnade kordamise kiirus kasvab. Umbes 15-eluaastaks täiskasvanute tase Koolieelses eas kasvab meeldejäetavate ühikute arv Alates 7 elueast kasvab maht eelkõige ühikute tihendamise arvelt Keskjuhtiv süsteem areneb pidurdusprotsesside tõhustamisele. Tuleb teatud info maha suruda. Vanuse kasvades suureneb püsimälu oleva info hulk ning selgemalt ja täpsemalt püsimällu salvestatud teadmised aktiveeruvad kiiremini. Püsimälu: meeldejätmisel õpivad kasutama strateegiaid, aga kordamine iseseisvalt saavad hakkama alles koolieas. Õppimine on kontektsispetiifiline Äratundmises on väikesed lapsed üsna tugevad. 9
pidurdada tundlikkust tähelepanu alt välja jäänud osades). Yerkesi-Dodsoni seadus. Erutuse kontsentratsioon- ühest funktsionaalsest keskusest alanud ning teistesse piirkondadesse levinud erutus kontsentreerub aja möödudes oma esialgse tekke piirkonnas Närviprotsesside vastastikune induktsioon - erutuskolde perifeerias tekib vastupidine protsess pidurdus. Mida tugevam on on ühe keskuse erutus, seda tugevam on teise pidurdus Adekvaatse käitumise tagab erutus ja pidurdusprotsesside balansseeritus. Kaitsepidurdus järgneb ülemäärase tugevuse või pikaajalisuse korral. NS-i funktsionaalsed blokid (osalevad erinevates tegevustes, kuid millel on kindlad allfunktsioonid). Allpool nimetatud blokid töötavad koordineeritult · ajukoore toonuse tagamise blokk põhilülideks on retikulaarformatsioon, hüpotaalamus, limbiline süsteem · informatsiooni vastuvõtu, töötluse ja säilitamise blokk ajukoore tagapool asuvad
Kõrgeim NS on inimestele ja kõrgematele loomadele omane ajukoore aktiivsust eeldav närviprotsesside liik, mis võimaldav elukogemusi rakendades kujundada uusi otstarbekaid käitumisvorme ning välismaailma sündmustega adekvaatselt kohaneda. Kõrgema NS puhul saavutavad erilise tähtsuse närviprotessid, mis vahendavad abstraktseid sümboolseid teabetöötlusoperatsioone. Kõrgema NS seaduspärasuste mõjukaks esmauurijaks oli Ivan Pavlov. Erutus- ja pidurdusprotsesside seaduspärane kulgemine ajus: 1. Erutuse tase ja irradiatiivsus. Nii väga tugevad kui ka väga nõrgad ärritajad kutsuvad pikaajalise mõjumise tagajärjel esile erutuse levimise enamikule aju suurtele poolkerade piirkondadele. Nt närviminek, käte värisemine, jalalt jalale tammumine jne. KNS- i erutustaseme mõju väljenduseks on Yerkesi ja Dodsoni seadus.
2. Temperamendi avaldumisviisid. Üldine psüühiline aktiivsus, motoorika ja emotsionaalsus. 3. Hippokratese temperamendi käsitlus. Arendas välja kehamahlade teooria. Selle järgi kujunevad inimese omadused välja neljast kehamahlast. Veri annab kehale soojuse, kollane sappkuivuse, musta sapp niiskuse ja limakülmuse. 4. I. Pavlov temperamendi käsitlus. Närvisüsteemi jõud seisneb selle võimes taluda tugevaid ärritajaid. Erutus ja pidurdusprotsesside vahekord näitab närvisüsteemi tasakaalu, nende vaheldumise iseloom aga selle likviitsust .Tingitud reflekside väljakujunemise kiirust ja kergust väljendab närvisüsteemi dünaamilisus. Temperamendi füsioloogiliseks aluseks on ajukoore suhtetoime aju koorealuste osadega. 5. H. Eysenck temperamendi käsitlus. On kirjeldanud temperamenti kahemõõtmelisena mõiste neurotism ja ekstravertsus intravertsus kaudu, millele ta hiljem liitis ka kolmanda juhtiva omaduse psühhotism.
korvata kõrge püsivused). 2. Temperamendi avaldumisviisid. Üldine psüühiline aktiivsus, motoorika ja emotsionaalsus. 3. Hippokratese temperamendi käsitlus. Arendas välja kehamahlade teooria. Selle järgi kujunevad inimese omadused välja neljast kehamahlast. Veri- annab kehale soojuse, kollane sapp-kuivuse, musta sapp- niiskuse ja lima- külmuse. 4. I. Pavlov temperamendi käsitlus. Närvisüsteemi jõud seisneb selle võimes taluda tugevaid ärritajaid. Erutus- ja pidurdusprotsesside vahekord näitab närvisüsteemi tasakaalu, nende vaheldumise iseloom aga selle likviitsust .Tingitud reflekside väljakujunemise kiirust ja kergust väljendab närvisüsteemi dünaamilisus. Temperamendi füsioloogiliseks aluseks on ajukoore suhtetoime aju koorealuste osadega. 5. H. Eysenck temperamendi käsitlus. On kirjeldanud temperamenti kahemõõtmelisena mõiste neurotism ja ekstravertsus- intravertsus kaudu, millele ta hiljem liitis ka kolmanda juhtiva omaduse psühhotism.
3. Pidurdusprotsessid ja aju struktuurid a. Kõige olulisem pidurdav süsteem on III blokk (F sagar). i. Hüpoksia, alkoholi intoksikatsioon, otseselt F kahjustus on seotud eelkõige pidurduse häirega. ii. Planeerimine sisaldav vajalike käitumisprogrammide loomise kõrval ka mittevajalike pidurdamise. iii. Küpseb suhteliselt hilja (seos vanusega). b. Pidurdusprotsesside tugevus lateraliseeritud i. Vasak poolkera on tugevam pidurdaja.
tugevus peab olema optimaalne või enam-vähem ühetaoline 4) uute seoste kujunemisele avaldavad mõju varasemad seosed, pidurdades või soodustades uute tekkimist 5) terviserikete korrad on tingitud reflekside kujunemine enamasti raskendatud ja aeglane Kõrgem närvitalitlus ja selle omadused Kõrgem närvitalitlus on närviprotsesside liik, mis võimaldab elukogemusi rakendades kujundada uusi otstarbekaid käitumusvorme ning välismaailma sündmustega advekaatselt kohaneda. Erutus-ja pidurdusprotsesside kulgemises ajus täheldatakse mitmeid kindlaid seaduspärasusi: 1.Erutuse tase ja irradiatiivsus. Nii väga tugevad kui ka nõrgad ärritajad kutsuvad pikaajalise mõjutamise tagajärje esile erutuse levimise enamikule aju suurte poolkerade piirkordadele .nn närviminek, lahkheli ülekasvamine ägestunud vaidluseks, mida saadavad füsioloogiliste protsesside kiirenemine (sisesekretsiooni suurenemine, südametegevuse kiirenemine,hingamise
tugevus peab olema optimaalne või enam-vähem ühetaoline 4) uute seoste kujunemisele avaldavad mõju varasemad seosed, pidurdades või soodustades uute tekkimist 5) terviserikete korrad on tingitud reflekside kujunemine enamasti raskendatud ja aeglane Kõrgem närvitalitlus ja selle omadused Kõrgem närvitalitlus on närviprotsesside liik, mis võimaldab elukogemusi rakendades kujundada uusi otstarbekaid käitumusvorme ning välismaailma sündmustega advekaatselt kohaneda. Erutus-ja pidurdusprotsesside kulgemises ajus täheldatakse mitmeid kindlaid seaduspärasusi: 1.Erutuse tase ja irradiatiivsus. Nii väga tugevad kui ka nõrgad ärritajad kutsuvad pikaajalise mõjutamise tagajärje esile erutuse levimise enamikule aju suurte poolkerade piirkordadele .nn närviminek, lahkheli ülekasvamine ägestunud vaidluseks, mida saadavad füsioloogiliste protsesside kiirenemine (sisesekretsiooni suurenemine, südametegevuse kiirenemine,hingamise
Mõhnkeha ühendab suuraju kaht poolkera. Kõrgem närvitalitlus ja selle omadused Kõrgem närvitalitlus on inimesele ja kõrgematele loomadele omane ajukoore aktiivsust eeldav närviprotsesside liik, mis võimaldab kujundada otstarbekaid käitumisvorme ja kohaneda adekvaatselt välismaailma sündmustega. Kõrgema närvitalitluse puhul saavutavad erilise tähtsuse närviprotsessid , mis vahendavad abstraktseid sümboolseid teabetöötlusoperatsioone. Erutus- ja pidurdusprotsesside kulgemisel ajus täheldatakse mitmeid kindlaid seaduspärasusi: 1. Erutuse tase ja irradiatiivsus väga tugevad ja ka väga nõrgad ärritajad kutsuvad pikaajalisel mõjumisel esile erutuse levimise enamikule aju suurte poolkerade piirkondadele. Irradiatsioon tõstab ajukoore toonust, mis omakorda spetsiifilist tundlikkust tähelepanu all oleva suhtes (võib pidurdada tundlikkust tähelepanu alt välja jäänu osas). Yerkesi-Dodsoni seadus. 2
Talub suhteliselt kergesti nii kehalisi jõupingutusi kui valu, käitumine on mõngi kord tahumatu ja agressivne. Tserebroonik on omaenda mõtte- ja tundemaailma kasulduv tüüp, kes ei armasta palju rääkida, ei näita eriti välja oma tundmusi ning eelistab lärmakaile seltskondadele ja lobisemisele omaette olekut. Temperamendi neurodünaamiline käsitus Närvisüsteemi jõud seisneb selle võimes taluda tugevaid ärritajaid. Erutus- ja pidurdusprotsesside vahekord näitab närvisusteemi tasakaalu, nende vaheldumise iseloom aga selle liikuvust. Sensitiivsus- kõrge sensoorne tundlikkus, madal aistingute lävi, Reaktiivsus- tugevad emotsioonalsed reageerungud ärritajale, Aktiivsus- väliskeskkonna mõjutamise tegevus, Aktiivsuse-reaktiivsus suhe Reaktsioonide tempo – psüühiliste protsesside kiirus Pastilisus-reaktivsus- välistingimuste kohanemise paindlikkus või inertsus,
Segment on SA osa, millest väljub paar eesmisi ja paar tagumisi juuri. Kõrgem närvitalitlus ja selle omadused Kõrgem närvitalitlus on inimesele ja kõrgematele loomadele omane ajukoore aktiivsust eeldav närviprotsesside liik, mis võimaldab kujundada otstarbekaid käitumisvorme ja kohaneda adekvaatselt välismaailma sündmustega. Kõrgema närvitalitluse puhul saavutavad erilise tähtsuse närviprotsessid, mis vahendavad abstraktseid sümboolseid teabetöötlusoperatsioone. Erutus- ja pidurdusprotsesside kulgemisel ajus täheldatakse mitmeid kindlaid seaduspärasusi. Erutuse tase ja irradiatiivsus väga tugevad ja ka väga nõrgad ärritajad kutsuvad pikaajalisel mõjumisel esile erutuse levimise enamikule aju suurte poolkerade piirkondadele. Irradiatsioon tõstab ajukoore toonust, mis omakorda spetsiifilist tundlikkust tähelepanu all oleva suhtes (võib pidurdada tundlikkust tähelepanu alt välja jäänu osas). Yerkesi-Dodsoni seadus.
vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele. Tingimatud refleksid pärilikud Tingitud kogemuste põhjal sugenevat teatud harjumuslikku kohanemisreaktsioon keskonnatingimustele Funktsionaalne süsteem Närviprotsesside jõud,tasakaalustatus,liikuvus: Närvirakkude jõud töövõime, ns koormusetaluvusest Närvirakkude tasakaalustatus erutus- ja pidurdusprotsesside vastastikune suhe Närvirakkude liikuvus üht tüüpi protsessi teisega asendumise kiirus Ekstravertsus realistlikumad, seltsivamad, konventsionaalsemad, agressiivsemad, pigem välismaailmaga tegelevad isikud seevastu väsivad vaimsete ülesannete täitmisel kiiremini, otsivad erutavamaid mõjureid, taluvad halvemini magamatust, alkohol mõjub ebasoodsamalt, erutustase on keskmisest madalam. Introvertsus endassetõmbunud, väheseltsiv, oma sisemaailmaga tegelemist eelistav isik,
tähtsustamine saab valdavaks umbes viie aasta vanuses. Visuaalne töötlus taandub lapse arenedes ning ta hakkab järjest rohkem toetuma sõnalisele infole ehk kasutama sõnalise töömälu alasüsteemi. Tähelepanu koordineeriv keskus kontrollib info liikumist erinevate töömälu osade ning pikaajalise mälu vahel. Keskus jälgib, mida on tehtud, ning planeerib edasist tegevust. Tähelepanu koordineeriva keskuse arengus on oluline pidurdusprotsesside areng, sest siin on vajalik ebaolulise info aktiivne allasurumine, see pole väikestel lastel veel hästi arenendud, areneb kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel. (kaartide sorteerimine erinevate reeglite alusel- värv ja kuju) Stsenaariumid arenevad juba kõne-eelses eas imikutel, väikelastel on need olemas paljude igapäevaste toimingute kohta, näiteks vanniskäimine, sünnipäeva pidamine, poeskäimine, hommikusöögi, lõunasöögi jne söömine. Kui lastelt
Ei tohi olla ületoidetud. 3. Näituse konditsioon-pisut ületoidetud. 4. Nuumakonditsioon-nahaalune rasvkude paks ja lihastik mahukas. 5. Patoloogiline konditsioon- a)liigne rasvumine; b) näljakonditsioon ehk kurtumus. 14) TEMPERAMENT EHK NÄRVISÜSTEEMI TÜÜP Närvisüsteem on organismi keskne süsteem, mis reguleerib ja koordineerib kõiki protsesse- Närvisüsteemi tüüp e temperament ja konstitutsioon on vastastikuses toimes. Närviprotsesside tugevus e jõud, erutus- ja pidurdusprotsesside tasakaal ja ertutus- ja pidurdusprotsesside liikuvus määravad ära looma käitumislaadi, mis omakorda sõltub kehaehituse tüübist. 15.PRAKTILINE VALIK teostab loomaomanik koos aretuskonsulendiga. Esimene valik toimub juba vasikaeas. Kui palju vasikaid kasvama jäetakse sõltub turusituatsioonist.Tänap.kõik lehmikud alles,püllikud müüki!!! Otsustav valik tehakse 6-kuu vanuselt. Valikul arvestatakse noorveiste kasvu ja arengu Hästiarenenud, väärtusliku põlvnemisega lehmikud valit
vähemvastutusrikkamaid ülesandeid Motivatsioon -Introverdid tahavad rohkem näha seost töö ja saadava tasu vahel. Nad loodavad, et head tulemused toovad kaasa ka hea tasu. Kontrollivad paremini oma aega. Teistega suhtlemine- Introverdid on iseseisvamad, oma lubadustest kinnipidajad ning teistest vähem mõjutatavad. I.Pavlovi neuroloogiline teooria. Põhineb närvisüsteemi omadustel: 1.Jõud 2. Erutus-ja pidurdusprotsesside tasakaal ja liikuvus. Sangviinik: tugev, tasakaalustatud, liikuv Flegmaatik:tugev, tasakaalustatud, väheliikuv Kalle Küttis 2011 18 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Koleerik- tugev, tasakaalustamata Melanhoolik- nõrk Tänapäevane arusaam Arvatakse, et temperamendi põhiomadused on: Sensitiivsus- tundlikkus, võime reageerida nõrkadele ärritajatele
järjepidevuseks, tegevuse optimaalse strateegia ja taktika tagamiseks, tahteavalduseks. Oimusagarad. Närviprotsesside jõud Närvirakkude töövõime, NS-i koormusetaluvus. Kui jõud on ebapiisav, võivad tugevad ärritajad organismi kahjustada. Organism reageerib mitteadekvaatselt, ärrituse tähtsust üle- või alahinnates; võib esineda neuroose. Närviprotsesside tasakaal kirjeldab erutus- ja pidurdusprotsesside vastastikust suhet. Närviprotsesside liikuvus üht tüüpi protsessi teisega asendumise kiirus. Oluline kiirel kohanemisel olukorra muutustega. Yerkesi ja Dodsoni seadus . selle järgi on erutuse tase seda kõrgem, mida: a) raskem ülesanne; b) enam orienteeritud lõpptulemusele; c) suurem koormus; d) lihtsam ülesanne. 39 Kõrgema närvitegevuse tüübid intro- ja ekstraverstus
reaktsioonide väljastamiseks, eesmärkide püstitamiseks ja järjepidevuseks, tegevuse optimaalse strateegia ja taktika tagamiseks, tahteavalduseks. Oimusagarad. Närviprotsesside jõud Närvirakkude töövõime, NS-i koormusetaluvus. Kui jõud on ebapiisav, võivad tugevad ärritajad organismi kahjustada. Organism reageerib mitteadekvaatselt, ärrituse tähtsust üle- või alahinnates; võib esineda neuroose. Närviprotsesside tasakaal kirjeldab erutus- ja pidurdusprotsesside vastastikust suhet. Närviprotsesside liikuvus üht tüüpi protsessi teisega asendumise kiirus. Oluline kiirel kohanemisel olukorra muutustega. Yerkesi ja Dodsoni seadus . selle järgi on erutuse tase seda kõrgem, mida: a) raskem ülesanne; b) enam orienteeritud lõpptulemusele; c) suurem koormus; d) lihtsam ülesanne. Kõrgema närvitegevuse tüübid intro- ja ekstraverstus. Tüüpilised omadused on kaasasündinud, vähemuutuvad ning on aluseks temperamendi väljakujunemisele.
55 punkti. Ehk siis mõõdukast ja raskest VAA ma eraldi ei räägi. Siin tuleb siis natuke rakendada oma loogilist mõtlemist, et mida kõrgem vaimne võimekus, seda vähem märgatavad need probleemid on ja mida väiksem IQ, seda tõsisemad need probleemid on. Närvitegevuse iseärasused üldiste õpiraskuste korral. Närviseoste kujunemise raskused o Seoste hilisema täpsustamise ja modifitseerimise raskused Erutus- ja pidurdusprotsesside ebapiisav tasakaalustatus o Kaitsepidurdus Esimeselt teisele signaalsüsteemile ülemineku aeglus Iseloomulik on psüühilise töövõime kõikumine. Aju arenguprobleemid üldist laadi, ei ole kahjustust ühes piirkonnas. Mida tõsisem häire, seda tõenäolisem ja tõsisem kahjustus frontaalsagaras. Tekkinud seoste täpsustamine: nt kui lapsel on tekkinud seos tähe A ja hääliku
· Kaltsiumioonid on vajalikud aju ja lihaste normaalseks funktsiooniks. · Fosforhappe sooladel on tähtis osa süsivesikute, valkude ja rasvade ainevahetuses. On üheks puhversüsteemidest, mis reguleerivad vere ja kudede happe ja leelise tasakaalu. · Kloor on vajalik närvirakkude normaalseks funktsiooniks. · Raud võtab osa oksüdatsiooniprotsessidest. · Broom aitab normaliseerida erutus- ja pidurdusprotsesside vahekorda. · Joodi puudumine põhjustab organismis paljude funktsioonide häireid. · Väävel on paljude valkude koostisosaks. Organism vajab veel magneesiumi, vaske, tsinki ja teisi elemente. Vee ja mineraalainete vahetust reguleerivad hüpotaalamuses paiknevad närvitsentrumid. Tähtis osa on siin ka hormoonidel. 37. Ainevahetuse põhi- ja lisakäive. Ainevahetuse põhikäibeks nim. energiakulu, mida registreeritakse tühja kõhuga organismil täieliku
Regulaarne toitumuse hindamine võimaldab teha olulisi otsuseid lehmade söötmise, sigimise ja tervise osas eesmärgiga paremini kasutada toodanguvõimet ja vähendada haigestumist. 3.4. TEMPERAMENT EHK NÄRVISÜSTEEMI TÜÜBID Närvisüsteem, on organismi keskne süsteem, mis reguleerib ja koordineerib kõiki protsesse. Närvisüsteemi tüüp e. temperament ja konstitutsioon on vastastikuses toimes. Närviprotsesside tugevus e. jõud, erutus- ja pidurdusprotsesside tasakaal ja erutus- ja pidurdusprotsesside liikuvus (s.o. ülemineku kiirus erutuselt pidurdusele ja vastupidi) määravad ära looma käitumislaadi, mis omakorda sõltub ka kehaehituse tüübist. Tavaliselt on suurema kehamassiga loomad tasakaalukamad (lihaloomad). Kerget tüüpi õrna kehaehitusega loomad on sagedamini labiilse närvisüsteemiga ja ülekaalus on erutusprotsessid. Seega närvisüsteemi tüüp on ainevahetuse kaudu seotud konstitutsioonitüübiga.
hoitakse. - Töömälu aktiivsena hoitava info hulk arengu jooksul kasvab. Töömälus infoga opereeritakse. o Umbes 5 esimest eluaastat on ülekaalus visuaal-ruumiline info töötlus o fonoloogilise hoidla maht kasvab, sest sõnade kordamise kiirus kasvab (umbes 15 aastane on täiskasvanu tasemel), koolieelses eas kasvab meelde jäetavate ühikute arv, alates 7 eluaastast kasvab maht eelkõige ühikute tihendamise arvelt. o Keskjuhtiv süsteem areneb tänu pidurdusprotsesside tõhustumisele, vanuse kasvades suureneb püsimälus oleva info hulk ning selgemalt ja täpsemalt püsimällu salvestatud teadmised aktiveeruvad kiiremini. - Püsimälu o Meelde jätmisel õpitakse kasutama strateegiaid aga kordamine iseseisvalt enamasti alles koolieas. Õppimine on kontekstispetsiifiline e kui ühes kontekstis õpitakse, siis teises keskkonnas ei pruugi see info enam meenuda. o Äratundmises on juba väikesed lapsed üsna tugevad
vastus. Nõuda täislauselist vastust küsimusele on vastuolus dialoogi olemusega. Vastuse minimaalne ettevalmistus. Partneri repliigile tuleb reageerida kiiresti. Vastasel korral suhtlemine katkeb. Kiire reageerimine võib aga tekitada sisulisi raskusi — mälust ei leita vajalikku teavet. Sellistesse raskustesse satuvad nt intellektipuuetega isikud. Veelgi raskem on olukord, kui nimetatud puudele lisandub üldine vähene aktiivsus (pidurdusprotsesside ülekaaluga õpilased). Paralingvistiliste vahendite ja intonatsiooni suur osakaal. Dialoogis kaasnevad verbaalsetele repliikidele žestid, näoilme muutused jne. Nii mõnigi kord on mõtte väljendamisel esikohal intonatsioon, mis muudab oluliselt kasutatud keelevahendite tähendust. Nt võib tuua iroonilise Tubli! kui hinnangu õpilase eksimusele. Kirjanduses leidub näiteid, kus kogu dialoog piirdub paari ebatsensuurse sõnaga. Ometi võimaldab
väiksem kui 50-55 punkti. Ehk siis mõõdukast ja raskest VAA ma eraldi ei räägi. Siin tuleb siis natuke rakendada oma loogilist mõtlemist, et mida kõrgem vaimne võimekus, seda vähem märgatavad need probleemid on ja mida väiksem IQ, seda tõsisemad need probleemid on. Närvitegevuse iseärasused üldiste õpiraskuste korral. Närviseoste kujunemise raskused - Seoste hilisema täpsustamise ja modifitseerimise raskused Erutus- ja pidurdusprotsesside ebapiisav tasakaalustatus - Kaitsepidurdus Esimeselt teisele signaalsüsteemile ülemineku aeglus Iseloomulik on psüühilise töövõime kõikumine. Aju arenguprobleemid üldist laadi, ei ole kahjustust ühes piirkonnas. Mida tõsisem häire, seda tõenäolisem ja tõsisem kahjustus frontaalsagaras. Tekkinud seoste täpsustamine: nt kui lapsel on tekkinud seos tähe A ja hääliku vahel, siis võib raske olla talle
Skript- mälus esindatud tervikliku ja olukorrapärase mõtestatud mudelina, mis aitab orienteeruda tüüpolukordades ja kogemuse ülekande puhul ka uutes olukordades. Kõrgema närvisüsteemi eripärad on aluseks isikute tüpoloogiale- närviprotsesside kugemise dünaamika ja tase üksikindiviididel. Närviprotsesside põhitunnused: jõud (koormuse taluvus, närvirakkude töövõime, jõud ebapiisav-organismi kahjustus), tasakaalustatus (erutus- ja pidurdusprotsesside vastastikkune suhe), liikuvus (üht tüüp protsessi teisega asendumise kiirus). Nende kolme omaduse kombinatsioonid on lubanud välja tuua närvitegevuse individuaalseid tüüpe, mis ühel juhul kattuvad klassikalise tüpoloogiaga ja nendel alustel saab jõuda flegmaatikute jt iseloomustamiseni- siiski abstraktsioon- variatsioonid ja üleminekuvormid. Tüüpide asemel on mõistlikum paigutada dimensioonidesse, kus saab võimalikuks isiku sujuvaim paigutamine teatud tunnuste ruumi.
Oma elu jaoks heade eneseregulatsiooni oskus. Oma elu jaoks heade otsuste tegemine tähendab otsuste tegemine oskust lugeda emotsionaalseid signaale ja neid enese jaoks õigesti interpre- tähendab oskust teerida. Eneseregulatsiooni on S. M. Moon nimetanud personaalse talendi lugeda emotsionaal- seid signaale ja neid peamiseks ehituskiviks. See hõlmab hulka spetsiifilisi oskusi: eesmärkide enese jaoks õigesti valimine, tähelepanuvõime, pidurdusprotsesside ja afektide reguleerimine, interpreteerida. enesevaatlus, aja planeerimise oskus. Mõningatel juhtudel võivad need os- kused olla pärsitud, kuna aju biokeemiline tasakaal on häiritud (näiteks hüperaktiivsetel ja tähelepanuhäirega lastel või depressiivsetel inimestel). On selge, et keeruliste elueesmärkide realiseerimise juures mängib olulist
· tüüpilised, mis kõige sagedamini esinevad, tekivad liigutustegevuse õppimisel; · osalised, mis on teisejärgulised peamiste suhtes ja mõjutavad liigutustegevust vähe. Spordiharjutuste õppimisel ja omandamisel esinevate vigade põhjused võivad olla: · biomehaanilised (reaktiivjõudude esinemine, eelmise alasüsteemi viga, vale asend jt); · morfoloogilised (kehaehituslikud iseärasused, erutus- ja pidurdusprotsesside vaheldu- mine, kinesteetiline tundlikkus jt); · füsioloogilised (füsioloogiliste funktsioonide madal tase); · sportlik-pedagoogilised (madal kehaliste võimete tase, vale õpetamise metoodika); · sportlik-psühholoogilised (spordivalmidus, motivatsioon); · keskkonnatingimused (libe spordiväljak, halb libisemine jt). OSKUSTE ANALÜÜS JA VIGADE PARANDAMINE Käsita vigade tekkimist kui normaalset nähtust. Püüa vältida liigutustegevuse
annaabi.ee 
