Depressandid (0)

Sarnased õppematerjalid

18

odp

Depressandid

Depressandid Depressant on üldnimetus ainetele, mis pärsivad, pidurdavad või suruvad alla teatud närvisüsteemi funktsioone.  Närvisüsteemi depressant võib alandada tahteaktiivsust, vähendada emotsionaalseid reaktsioone, pikendada reaktsiooniaega, pärssida pidurdusprotsesse.  Teatud juhtudel on närvisüsteemi depressandid näidustatud ravimitena. Närvisüsteemi depressante tarvitatakse ka uimastitena.  Depressantide eripära seisneb selles, et nad võimendavad üksteist ­ kahe depressandi koosmõju on tugevam kui nende mõju eraldi. Nt kui tarbida barbituraate (rahustid, mis vähendavad stressi) koos alkoholiga, võib koostoime põhjustada surma.  Depressandid tõkestavad kiiret e. paradoksaalset und. Jätkuv kasutamine tekitab katkestustega une, nii et inimene ei maga

Psühholoogia

16

pptx

Uimastava toimega ained- nende üldine iseloomustus ja liigitus

Uimastava toimega ained- nende üldine iseloomustus ja liigitus KRISTINA KASEMÄGI SISUKORD Uimastite liigitus Depressandid Alkohol Barbituraate Kokaiin Opiaadid Amfetamiin Stimulandid Hallutsinogeenid Kofeiin Kanep Nikotiin LSD Uimastite liigitus Toime ja eripära järgi jaotakse uimastid kolme suurde rühma- depressandid, stimulandid ja hallutsinogeenid. Depressandid Väikestes kogustes pruugituna tekitavad depressantide hulka kuuluvad ained kerget eufooriat, kuid enamasti alandavad nad tundlikkust, kahjustavad motoorseid reaktsioone ja pikendavad reaktsiooniaega. Suurte dooside korral muutub inimese kõne segaseks ning ebakindlaks, ette võib tulla teadvuse kaotus. Depressantide eripära seisneb selles, et nad võimendavad üksteist- kahe depressandi koosmõju on tugevam kui nende mõju eraldi. Alkohol

Bioloogia

6

rtf

Narkootikumid

See eest kuulub registrisse ka niisama erguteid, millel uimastav toime puudub. Need kõik on illegaalsed ained, mille omamine on tavaisikule keelatud, kuid lubatud osadele teadusasutustele erinevate uuringute jaoks. Uimasteid liigitatakse mõju omapärade järgi depressandtideks, stimulantideks ja hallutsinogeenideks. Depresandid Deppresandid pidurdavad või suruvad alla närvisüstemi teatud funktsioone. Üldjoontes võivad depressandid alandada tahteaktiivsust, vähendada emotsionaaseid reaktsioone ning pidurdada reaktsiooniaega. Depressantide hulka kuuluvad ka teatud ravimida, kuid suur osa depressantidest on siiski uimastitena tarvitatavad, näiteks alkohol ja rahustid, aga mõnel juhul ka kangemad ained, näiteks oopium/opiaadid ning kanepitooted. Uimastitena tarvitatavad depressandid tekitavad ka väikestes kogustes tarvitamisel eufooriat, alandavad tundlikkust ja pikendavad reaktsiooniaega

Bioloogia

3

doc

Psühholoogia sissejuhatus

2. Uinumine ~20 min, aeglustub südametöö, hingamine 3.-4- Deltauni ~30 min, aju on aktiivne, lihaste toonus pole oluliselt muutunud, võimalik unes rääkimine, käimine KIIRE ehk REM-uni Silmamunad liiguvad kiiresti, südame löögisagedus ja hingamisrütm korratud, unenägude nägemine. Aeglane ja kiire uni vahelduvad 90-100 min tsükkel, 4-5 tsüklit öö jooksul. 8. Unehäired (4tk) Insomia, uneapnoe, narkolepsia, unes kõndimine. 9. Uimastid: stimulandid, depressandid, hallutsinogeenid ­ toime ja mõju Stimulandid: Ergutavad KNS-i, tõstavad südame rütmisagedust, vererõhku ja lihastoonust, tõuseb ka tähelepanu ja reaktsiooniaeg pikeneb. (kofeiin, nikotiin, kokaiin, amfetamiin) Depressandid: Ained, mis pärsivad närvisüsteemi talitlusavaldusi - nii psüühilisi funktsioone kui neuroloogilisi funktsioone. Teatud juhtudel on närvisüsteemi depressandid näidustatud ravimitena. Närvisüsteemi depressantideks on ka uimastid. Uimastitena tarvitatavate

Sissejuhatus psühholoogiasse

8

docx

Alkaloidid referaat

botaanikaaias on lubatud kasvatada kanepit, et bioloogidel oleks võimalik selle taimega tutvuda ja seda ära tunda. Eriseadusega reguleeritud juhtudel võib narkootilisi aineid kasutada ravimites, eriti palju on selliseid ravimeid Hollandis, ent ka Euroopa Liit on heaks kiitnud mitmeid selliseid ravimeid. Depressant on üldnimetus ainetele, mis pärsivad närvisüsteemi talitlusavaldusi - nii psüühilisi funktsioone kui neuroloogilisi funktsioone.Teatud juhtudel on närvisüsteemi depressandid näidustatud ravimitena.Närvisüsteemi depressantideks on ka uimastid. Uimastitena tarvitatavate depressantide hulka kuuluvad näiteks alkohoolsed joogid ja rahustid, mõneti eraldiseisvana ka oopium jt opiaadid, kanepitooted.Uimastid tekitavad juba väikestes kogustes tarvitamisel pidurdusprotsesside pärssimise tõttu eufooriat ning sageli alandavad tundlikkust, pikendavad reaktsiooniaega ja pärsivad motoorseid reaktsioone.

Keemia

18

doc

Psühholoogia: Stimulandid

- Poolsünteetilsed ehk looduslikust toorainest valmistatud ( heroiin ) ; - Täissünteetilised ehk keemilistest ühenditest valmistatud ( amfetamiin, ecstasy, fentsüklidiin ). Uimastid jagunevad toime järgi kesknärvisüsteemile: - Stimulandid ehk ergutavad ained ( amfetamiin, metamfetamiin, ecstasy, kokaiin ) ; - Hallutsinogeenid ehk meelepetteid esile kutsuvad ained ( LSD, PCP, psilotsübiini sisaldavad seened ) ; - Depressandid ehk rahustavat toimet avaldavad ained ( opiaadid, rahustid, alkohol ). Lisaks on olemad aineid, mis ei sobi ühegi siin nimetatud kategooria alla. Näiteks kanepi puhul sõltub toime annuse suurusest. Mõned ained sobivad mitmesse kategooriasse. Näiteks nikotiin on üheaegselt nii stimulant kui depressant, samuti GHB ja ecstasy, mis on ühteaegu nii stimulandid kui hallutsinogeenid. ( Sotsiaalsete toimetulekusoskuste õpetus 2004: 43 ) 1.2. Sõltuvus

Psühholoogia

24

doc

Kordamisküsimuste vastused

Suu kaudu sissevõtmine ­ alkohol, uinitid, rahustid, stimulandid Suitsu sissehingamine ­ tubakas, marihuaana, hasis, opiaadid Lenduvate aurude sissehingamine ­ liimid, lahustid, bensiin Suu- või nina limaskestade kaudu imendumine ­ kokaiin, heroiin, LSD Süstimine naha alla, lihasesse või veeni ­ opiaadid, kokaiin, erinevad ravimid 4. Uimastite klassifikatsioon mõju järgi kesknärvisüsteemile stimulandid depressandid  hallutsinogeenid kanepitooted (marihuaana, hasis, kanep) 5. Stimulantide gruppi kuuluvad uimastid, nende joobe põhitunnused ning lühiajalised ja pikaajalised mõjud organismile KOKAIIN, CRACK (slängis: triip, koka, kräkk) Kokaiini saadakse Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias kasvava kokapõõsa lehtedest valmistatud kokapastast. Kokaiin levib pulbri kujul, võetakse suu kaudu, tõmmatakse ninna või süstitakse veeni

Sõltuvuskäitumine

19

doc

Konspekt I osa

1.Tegelik või tõenäosuslik võimlus kuritarvitamiseks 2. Teaduslikult tõendatud farmakoloogiline efekt 3. Teadusliku teadmise olemasolu 4. Väljakujunenud käitumismustrid uimasti kuritarvitamisel 5.Uimasti kuritarvitamise hulk, kestvus ja olulisus 6. Riski suurus elanikkonna tervisele 7. Füüsilise või psühholoogilise sõltuvuse tekkevõimalus 8. Vahetu prekursor (lähteaine) 4. Mõju järgi kesknärvisüsteemile: · stimulandid (kokaiin, amfetamiin) · depressandid · hallutsinogeenid · kanepitooted (võib anda toimeid, mis on omased stimulantidele, depressantidele ning korduval kasutamisel võib tekitada hallutsinogeene) Uimastite erinevad manustamisviisid · Suu kaudu sissevõtmine- alkohol, uinutid, rahustid stimulandid (30-45 minutit) · Suitsu sissehingamine- tubakas, marihuaana, hasis, opiaadid · Lenduvate aurude sissehingamine- liimid, lahustid, bensiin

Sõltuvuskäitumine

Kommentaarid (0)