keskset rolli vererõhu regulatsioonis. Arterite kontraktsioonidel nende valendik aheneb. Süda peab rakendama suuremat jõudu, et vajalik vere hulk ahenenud arteritest läbi suruda. Niisugust seisundit nimetataksegi veresoonte vastupanu tõusuks ehk perifeerse resistentsuse tõusuks. Selline seisund võib tekkida väga mitmetel põhjustel: stress, külmetamine, suitsetamine, närvisüsteemi pingeseisundid, jne. Üldiseks perifeerseks takistuseks e totaalseks perifeerseks resistentsuseks nim kehavereringe üldist voolamistakistust, mis moodustub kõigi paralleelselt lülitatud üksikringete takistuste summast. Üldine perifeerne takistus ja südame väljutusmaht määravad omakorda vererõhu. Määravaks on rõhudiferents ja voolutugevus. Allikad: L. G. Navar, L. L. Hamm, „The Kidney in Blood Pressure Regulation“. R. Raudsik, „Arteriaalse vererõhu käsitlus keha kohanemisprotsessina“, 2017. C
Inimese närvisüsteem Janne Haar Liina Metsküla 11B · Anatoomiliselt jaotatakse närvisüsteem kesk- ja perifeerseks närvisüsteemiks. · Kesk- ehk tsentraalne närvisüsteem paikneb kolju ja lülisamba poolt moodustatud luulise katte sees. · Kesknärvisüsteemi kuuluvad peaaju ja seljaaju. · Närvirakud koos jätkete proksimaalsete osadega moodustavad kesknärvisüsteemi hallolluse e. hallaine, närvikiud valgeolluse e. valgeaine. · Perifeerses närvisüsteemis on närvikiud e. aksonid sidekoeliste struktuuride varal ühendatud närvikiudude kimpudeks, need omakorda närvideks.
teatud kindla osa hüpotaalamusega. Hüpotalamus - kontrollib sisenõresüsteemi ning autonoomset NSi (ainevahetust, keha sisetemperatuuri, janu- ja näljatunnet) samuti emotsioone, valu, seksuaalsust, mõnu ja stressi. Närvisüsteem (NS) jaguneb: somaatiline NS (kr soma - keha) ja autonoomne NS (toimub siseelundite, sisenõrenäärmete, südame ja veresoonte talitluse reguleerimine; tahtele allumatu). Soomatiline NS jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks. Kesknärvisüsteem (KNS) koosneb seljaaju ja peaaju. Seljaaju asub lülisambakanalis, mis kaitseb seljaaju. Seljaajust lähtub 31 paari seljaajunärve. Seljaaju põhiline ülesanne on vahendada infot keha ja peaaju vahel. Vahel liigub info ainult seljaaju vahendusel. Nt käe kõrvetamisel tõmbate käe kiiresti pliidist eemale, enne kui midagi mõtlete. Sellised refleksid on automaatsed, tahtmatud ehk tingimatud refleksid
5. Närvisüsteemi liigendus (KNS; somaatiline, vegetatiivne jne.); neuron, sünaps, mediaatorained ja närviimpulsi liikumine. Aju piirkondade funktsioonid ja spetsialiseerumine. Kõrgem närvitalitlus. Kas psüühika eksisteerib reaalselt? KNS tagab adekvaatse reageerimise ja kohanemise keskkonnaga ning on individuaalse ja liigimälu aluseks. Somaatiline NS juhib organite välist, kehalist tegevust, jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks. Tsentraalne koosneb pea- ja seljaajust ning on kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli organ. Sümpaatiline (vegetatiivne) NS reguleerib siseelundite talitlust ja kudede ainevahetust , kohandab organismi suuremat aktiivsust nõudvate olukordadega, loob valmisoleku kiireks ja otsustavaks reageerimiseks. Parasümpaatiline NS soodustab organismi puhkust ja talitusvõime taastumist.
Närvisüsteem , ajuehitus, mälu ja reflektsid. 1).Mis on närvisüsteem? Närvisüsteem reguleerib kõikide elundite tööd ja koordineerib erinevate elundkondade talitlust, kohandades seda pidevalt muutuvatele tingimustele. Kogu närvisüsteem jaguneb anatoomilis-funktsionaalselt somaatiliseks ja autonoomseks närvisüsteemiks. Anatoomiliselt jaotatakse närvisüsteem kesk (tsentraalne) - ja piirde närvisüsteemiks (perifeerseks). Narvisysteemides liigub info norkade elektriliste signaalidega (100m/s). Inimese närvisüsteemi on kyll jagatud kaheks osaks, kuid nende funktsioneerimine on omavahel tihedalt läbi põimitud. *kesknärvisüsteem (KNS). Kesk- ehk tsentraalne närvisüsteem paikneb kolju ja lülisamba poolt moodustatud luulise katte sees. Kesknarvisysteem koosneb pea - ja seljsaajust. Kesknärvisüsteem tegeleb organismi välis- ja sisekeskkonnast saadud informatsiooni kogumise
kokku kattembraaniga (membrana tectoria), sellega toimub helitundlike rakkude ärritus. Marina, Kristina, Maria 14 Kuulmiskahjustus Tingitud helilainete või närviimpulsside ülekande häirest kuulmissüsteemi eri osades Analüsaatori ehituse ja/või talitluse muutuste põhjused võivad kujuneda igas vanuses Kristiina 15 Kuulmiskahjustus Kuulmissüsteemi ehituse alusel jaguneb kuulmiskahjustus: 1) Perifeerseks 2) Tsentraalseks Kristiina 16 Perifeerne kuulmiskahjustus tingitud välis-, kesk ja sisekõrva vedelike patoloogiast, võib olla ühes või mõlemas kõrvas erisuguse raskusastmega, koos morfoloogiliste muutustega mõjutavad süsteemi talitlust. Kristiina 17 Perifeerne kuulmiskahjustus Põhitüübid jagunevad: 1) helijuhte e.konduktiivne kahjutus, 2) heli vastuvõtu e. neurosensoorne kahjustus, 3) segatüüpi kahjutus.
Ülesanded: loob organismi sideme väliskeskkonnaga ühendab ja kooskõlastab keha organsüsteemide tegevust organismis kui tervikus. NS talituslik jagunemine s o m a a t i l i n e ehk kehanärvisüsteem EX ! reguleerib skeletilihaste tegevust koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitlusi Loob seose org. ja väliskeskonna vahel Teadlik ja Tahtlik tsentraalseks osaks on peaaju ja seljaaju perifeerseks - peaaju- ja seljaajunärvid. v e g e t a t i i v n e ehk siseelundite närvisüsteem inerveerib siseelundite talitlust töötab teadvusest ja tahtest sõltumatult jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks osaks tsentraalne osa - tuumad pea ja seljaajus perifeerne - ganglionidest, närvikiududest ja nende põimikutest. Hallollus koosneb neuronite kehadest ( tuumad peaajus, seljaajus, suurajukoor) Valgeollus koosneb närvikiududest
need edasi rakukehale (Saarma 1984 : 8). Reeglina on närvirakul ainult üks akson. Aksonit mööda kulgeb närvierutuse impulss rakukehast edasi teistele rakkudele. Enamik aksonist on kaetud isoleeriva müeliinkestaga (Kivistik 1997 : 22). Kaks peamist närvisüsteemi allsüsteemi on somaatiline ja vegetatiivne närvisüsteem. Somaatiline närvisüsteem juhib organite välist, kehalist tegevust, jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks. Tsentraalne osa koosneb pea- ja seljaajust ning on kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli organ. Aju vahendab teadvuse sisu, mäluinformatsiooni, mõtlemist, taju, kujutlust, emotsioone jne, aga ka mitteteadvustatud psüühilisi protsesse. Perifeerne närvisüsteem on pea- ja seljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundeid ja kudedes. Sensoorne allsüsteem on meeltesse või tajumisse puutuv, vahendades ärrituste vastuvõttu
o Naistel pole vaja pesta tuppe või tupeesikut Pilet 4 1) Inimese närvisüsteem Ülesanne: loob sideme väliskeskkonnaga; ühendab ja kooskõlastab kehaorgansüsteemide tegevuse, reguleerib näiteks skeletilihaste tegevus; kordineerib kehaosade talitlust; tagab inimese psüühilise tegevuse (tunded, teadvus, emotsioonid ). I.Kesknärvisüsteemiks, mis on pea-ja seljaaju II. Perifeerseks närvisüsteemiks tundenärvid (tsentripetaalsed) närvipõimikud, ganglionid liigutusnärvid (tsentrifugaalsed) seganärvid (tunde-ja liigutusnärvid) Kesknärvisüsteem kujutab endast hall ja valgeollust. Hall ollus on peamiselt närvirakkude kehad, see koondub tuumadeks e. kindlapiirilisteks keskusteks. Neuron on närvirakk, mis on närvisüsteemi kõige väiksem osake. Inimese peaaju
Silelihaskude (pikilõige, ristilõige, sidekude) 23. Närvikoe üldiseloomustus, perifeerse ja kesknärvisüsteemi mõiste Närvikude moodustab närvisüsteemi, mille ülesandeks: o Vastu võtta ärritusi nii sise- kui välikeskkonnast o Juhtida ja analüüsida erutust o Anda ärritusele koordineeritud vastus Närvisüsteemi jagatakse: o ANATOOMILISELT Kesknärvisüsteemiks- pea- ja seljaaju Perifeerseks närvisüsteemiks- kogu närvikude väljaspool kesknärvisüsteemi o FUNKTSIONAALSELT Sensoorne süsteem Motoorne süsteem Somaatiline süsteem Autonoomne süsteem 24. Neuroni ehitus, ülesanne, paiknemine organismis, neuronite tüübid Neuron- võtavad vastu ja juhivad närviimpulssi
Seisundit ravitakse patsiendil ka kõige väiksemal määral tõusnud vererõhku teatud kindlat tüüpi vererõhuravimitega ning vähendatakse valkude osakaalu toidusedelis. Kui haigus on kestnud 15-20 aastat, tekib neerukahjustus. Hoolimata ravist võib osa patsientidest sattuda dialüüsravile või neile tuleb teha neerusiirdamine. 4.3 Perifeerse närvisüsteemi kahjustused Väljaspool pea- ja seljaaju asuvat närvisüsteemi osa nimetatakse perifeerseks närvi- süsteemiks. Kui diabeet on kestnud pikka aega ja kui suhkrutasakaal ei ole korras kahjustuvad perifeersed närvid. Kõigepealt halveneb nahatundlikkus ja alles seejärel lihaste talitlus. Sellist seisundit kutsutakse diabeetiliseksneuropaatiaks. Sümptomiteks on valud ja tundlikkusehäired, naha tundlikkus on täiesti kadunud. Raskendatud võivad olla käimine ja tasakaalu hoidmine. Kõige enam vaevavad patsienti
Neile on iseloomulik suhteliselt aeglane kasv ja ettearvatav metastaseerumine. Kasvaja ei reageeri enamasti kemoteraapiale ning on ravitav kirurgilise ja kiiritusraviga või nende kahe kombinatsiooniga. Kui kopsuvähk areneb kopsutorude ehk bronhide ja väiksemate bronhioolide seina katvast epiteelist, nimetatakse seda tsentraalseks vähiks. Kui kasvaja on alguse saanud kopsualveoolide epiteelist, nimetatakse seda kasvajat perifeerseks vähiks. Niisugune jaotus on oluline kui me hindame kasvajast põhjustatud sümptomeid (Labotkin 2004). Kopsuvähki haigestumise riskifaktorid: · Suitsetamine · Passiivne suitsetamine · Eelnev kopsuhaigus (N: kopsupõletik) · Vanuse kasv · Kokkupuude kantserogeenselt toimivate toksiinidega (tolm, gaasid jne ) 5 Suitsetajatel on kõige suurem risk haigestuda kopsuvähki- mida kauem ja rohkem on inimene
Närvisüsteem jaguneb: 1) Somaatiline (soma=keha) ehk tserebrospinaalne NS – funktsiooniks innerveerida (=närviga varustama; närvi kaudu stimuleerima) ülejäänud keha; innerveerib skeletti katvaid lihaseid. Somaatilisse NS-i kuuluvad ka kõik närvid, mis toovad erinevat laadi tundlikkust kehalt (valu, temp.tundlikkus, nägemis-, kuulmis-, maitsmis-, haistmismeel jms) Jaguneb kesknärvisüsteemiks ehk tsentraalseks ja perifeerseks (sisaldab spinaalnärve, osad närvikiududest sensoorsed ehk tundlikkust juhtivad) NS-iks. 2) Autonoomne e vegetatiivne NS (seseisev) – funktsiooniks innerveerida (varustada närvidega) siseelundeid ja veresooni. Sümpaatiline ja parasümpaatiline NS. Peaaju jaguneb: Piklikaju ehk lõppaju – kontakteerub seljaajuga, läbib kolju suurt kuklamulku Tagaaju, mille osadeks sild ja väikeaju Keskaju Vaheaju, mille suurimateks osadeks talamus (nägemiskühmud) ja hüpotalamus
looduslikust, kultuurilisest ja sotsiaalsest algest. Refleks- Vastus mingile kindlale muutusele välis või sisekeskkonnas. Samuti on refleks ka enesekaitse, tõrje ja kaitseliigutused, imemisliigutused vastsündinul. Instinkt- Tingimatute reflekside kompleksidest moodustuvad instinktid. Närvisüsteemi ülesehitus- Somaatiline närvisüsteem juhib organite välist, kehalist tegevust. Somaatiline jaguneb tsentraalseks ja perifeerseks. Tsentraalne osa koosneb pea- ja seljaajust ning on kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli organ. Perifeerne ehk piirdenärvisüsteem on pea ja seljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundites ja kudedes. Piklikaju-ANS(autonoomse närvitalituse) regulatsioon: kontrollib eluliselt olulisi reflekse – hingamine, südame löögisagedus, oksendamine, süljeeritus, köhimine, aevastamine, kehaasend
Aeglustada saab vaid selle kulgu. Nefropaatia süvenemisel tekib lõpuks krooniline neerupuudulikkus, abi on vaiddialüüsist ehk kunstlikust jääkainete eemaldamisest organismist, kas vere filtreerimise või kõhuõõne "loputamise" teel, ja neeru siirdamisest. Diabeetiline neuropaatia ehk närvide kahjustus Diabeetiline neuropaatia on diabeeditüsistus, mis kahjustab närve. Diabeetilise neuropaatia kõige sagedasemat tüüpi nimetatakse perifeerseks neuropaatiaks, see 10 kahjustab perifeerseid närve, mis lähtuvad seljaajust ning suunduvad lihastesse, siseorganitesse ning näärmetesse. Perifeerne neuropaatia rikub nende närvide tööd. Neuropaatia kõige sagedasemad tunnused on tuimus ning tundlikkuse kadu, eriti käelabades ning pöidades. Diabeetiline neuropaatia võib viia selleni, et pöianahk kaotab
(Haagedoorn jt 1996). See on ravitav haigus, kuid tervenemist saavutatakse harva. Oma käitumise poolest on kopsuvähk heterogeenne ning teda jagatakse vastavalt rakkudele, millest kasvaja areneb, väikeserakuliseks ja mitteväikeserakuliseks kopsuvähiks. (Labotkin 2004) Kopsuvähi arenemisel kopsutorude seina katvast epiteelist nimetatakse seda tsentraalseks ehk hiilusvähiks ning kui kasvaja on alguse saanud kopsualveoolide või bronhiaalharude epiteelist, siis perifeerseks vähiks (Podar jt 1988). Niisugune jaotus on oluline kui hinnatakse kasvajast põhjustatud sümptomeid (Lobotkin 2004). MITTEVÄIKSERAKULINE KOPSUVÄHK Mitteväikeserakuline kopsuvähk on aegalse kasvuga ja ettearvatava metastaseerimisega ning moodustab üle 70% kõikidest kopsuvähkidest (Labotkin 2004). Kui kasvaja on eemaldatav, siis rakendatakse kirurgiline ravi ning kui tegemist on kasvajaga, mida ei ole võimalik kirurgiliselt eemaldada, ravitakse seda kiiritamisega (Haagedoorn jt
Koostanud M. Kolga 1 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005 NS Somaatiline NS reguleerib skeletilihaste tegevust ja koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitlusi, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel, s.o. teadlik ja tahtlik NS. Tema tsentraalseks osaks on peaaju ja seljaaju, perifeerseks - peaaju- ja seljaajunärvid. Vegetatiivne NS innerveerib põhiliselt vegetatiivseid e. siseelundeid reguleerides nende talitlust. Et vegetatiivne NS töötab meie tahtest ja teadvusest sõltumatult, nim. teda ka autonoomseks NS-ks. Tegelikult on ta lahutamatus seoses kehanärvisüsteemiga ja allub peaaju kontrollile. Vegetatiivne NS jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks osaks, neist kummalgi on omakorda tsentraalne ja perifeerne osa. Tsentraalne osa koosneb närvirakkude kogumikest
(hüpotalamus hüpofüüs neerupealised) "Voodoo surm" näide sotsiaalsete faktorite individuaalse interpreteerimise mõjust stressi tekkimisele, millele järgneb eluohtlik hüperadrenergiline reaktsioon Psüühilist tegevust omakorda mõjutavad hormonaalsüsteem, tunnetust erinevad aitsingud interotseptiivsetelt retseptoritelt. Närvisüsteemi liigendusi: Somaatiline närvisüsteem jaguneb kesk (pea- ja seljaaju)- ja perifeerseks (kesknärvisüsteemist lähtuvad närvid) närvisüsteemiks. Perifeerne närvisüsteemi saab jaotada omakorda: sensoorne süsteem meeltesse ja tajumisse puutuv, vahendab ärrituste vastuvõttu ja motoorne süsteem liigutamisesse ja liigutustesse puutuv, vahendab reageerimist välisärritusele. Vegetatiivne e. autonoomne: sümpaatiline osa (energia kulutamine, loob valmisoleku kiireks reageerimiseks), parasümpaatiline osa (energia kogumine, soodustab organismi talitlusvõime taastumist)
mõningate näärmete tööd. Autonoomne närvisüsteem ei ole üldiselt inimese tahtliku kontrolli all. Teda võimalik spetsiaalsete treeningutega (nt joogaga) allutada. Silelihas ja südamelihas ei allu tahtele. Vöötlihas ehk skeletilihas allub tahtele. Siseelundite liigutuste juhtimine ei ole tahtele alluv. NB! Somaatilise ja anatoomse jagunemist vaata jooniselt!! Somaatiline jaguneb: tsentraalseks NS-ks (peaaju ja seljaaju) ja perifeerseks NS- ks(peaajunärvid (12 paari) ja seljaajunärvid (31 paari)). Autonoomne jaguneb: sümpaatiliseks NS-ks (Tsentraalne osa ja perifeerne osa)(avaldab hingamisele kiirendavat mõju) ja parasümpaatiliseks NS-ks (Tsentraalne osa ja perifeerne osa) (avaldab hingamisele aeglustavat mõju) Närvirakud Närvirakk koosneb rakukehast ja jätketest. Närvirakku nim. ladina päraselt neuroniks. Närvirakul on kahesuguseid jätkeid (pikk jätke kannab aksoni nimetust ja lühikesed jätked
Inimesel ja imetajatel esineb sünnimomendil sültjat sidekude ainult nabaväädis, täiskasvanud organismis see sidekoe liik puudub. 27. Lümfisõlme ehitus Lümfisõlm (nodus lymphaticus) on pealt kaetud kiudsidekoelise kapsli ehk kihnuga, millest organi sisemusse lähtuvad trabeekulid ehk põrgad. Lümfisõlme konvekssel pinnal paiknevad organit lümfiga varustavad aferentsed lümfisooned, konkaavsel - eferentsed sooned (paiknevad lümfisõlme väratis ehk hiiluses). Organ jaguneb perifeerseks lümfisõlme koore osaks ja tsentraalseks lümfisõlme säsi osaks. Koore moodustavad lümfisõlmekesed ehk lümfifolliikulid idutsentriga (centrum germinale). Säsi moodustavad sõlmekestest lähtuvad säsiväädid. Lümfifolliikulid ja säsiväädid kokku moodustavad organi lümfoidse koe. Viimase ja lümfisõlme makrostrooma (kihn, trabeekulid) vahel paiknevad lümfisiinused (sinus lymphatici), mis on lümfivoolu sõlmesisesteks teedeks. Kihnu ja
6.fetaalkuu lõpuks on lootel normaalsed ajustruktuurid (käärud, vaod), subarahnoidaalõõs obliteerub ehk tekib suletud ruum pehmekelme ja ämblikvõrkkelme vahel. Pärast 6. fetaalkuud toimub müeliniseerumine, sünapsite areng ja jätkete kasv. Närvisüsteemi ehitus ja anatoomiline jaotus: kesk-ja perifeerne NS, nende osad. Somaatiline närvisüsteem jaguneb tsentraalseks e kesknärvisüsteemiks (peaaju ja seljaaju) ja perifeerseks NS-ks (peaajunärvid e kraniaalnärvid (12 paari) ja seljaajunärvid e spinaalnärvid (31 paari)). Perifeerne närvisüsteem on vahendavaks lüliks (välis)keskkonna ja KNS vahel. Perifeerne närvisüsteem jaguneb somaatiliseks (somaatiline närvisüsteem on seotud info juhtimisega vastavatelt retseptoritelt KNS poole (aferentne e. sensoorne osa) ja kesknärvisüsteemist lihaste, liigeste, mõningate näärmete või muude efektororganite suunas (eferentne osa).) ja autonoomseks e
Klassikaline tingimine- tegemist on seosega, kus õpitakse ära, et ühele tegevusele järgneb alati teinue. Nt, kell heliseb ja peale seda saab alati süüa. Ehk siis on ära õpitud seos stiimulite või sündmuste vahel. 9. Närvisüstemi ülesehitus – Jaguneb 2 peamiseks osaks 1- somaatiline ja 2- vegetatiivne. Somaatiline närvisüsteem jaguneb omakorda 1- tsentraalseks e. kesknärvisüsteem ( seljaaju ja peaaju) ja 2- perifeerseks (motoorne ja sensoorne) Vegetatiivne närvisüsteem jaguneb 1- sümpaatiline ja 2- parasümpaatiline. Aju osad ja nende peamised funktsioonid on: Piklikaju - ANS regulatsioon (vereringe, hingamine). Kontrollib eluliselt olulisi reflekse –hingamine, südame löögisagedus, oksendamine, süljeeritus, köhimine, aevastamine. Ajusild – Raphe tuumad ja retikulaarformatsioon. Kontrollib ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut ja und.
Kraniaalnärvid Spinaalnärvid Sümpaatiline Parasümpaatiline 12 paari 31 paari NS NS NÄRVISÜSTEEMI TALITUSLIK JAGUNEMINE 1. SOMAATILINE ehk kehanärvisüsteem ● reguleerib skeletilihaste tegevust ● koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitlusi, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel ● on teadlik ja tahtlik NS ● tsentraalseks osaks on peaalju ja seljaaju perifeerseks peaajunärvid ja seljaajunärvid Somaatilise NS ülesanne: ● skeletti kaitsvate kudede, nahaaluse kohe, peapiirkonna meeleelundite innervatsioon - see osa NS-st on teadlik ja tahtele alluv SELJAAJU MEDULLA SPINALIS Seljaaju funktsioon: 1) vahendab juhteteede kaudu informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel 2) juhib lihtsamaid kaasasündinud reflekse, mis ei vaja kõrgematee ajuosade osavõttu ● paikneb lülisambakanalis, koos teda katvate kestadega
vererõhk, suhkrusisaldus, ainevahetusprotsessid, temperatuur jms.) · Mõõtmisinstrumendi valik · ...jne... Uurimuses osalejatelt informeeritud nõusoleku, konfidentsiaalsuse ja anonüümsuse tagamine, osalejaid ei tohi kahjustada psühholoogiliselt ega füüsiliselt. Psüühika bioloogilised alused. (vt. lisaks Bachmann, T. ja Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused; lk 43 70) Närvisüsteemi liigendusi: Somaatiline närvisüsteem jaguneb kesk (pea- ja seljaaju)- ja perifeerseks (kesknärvisüsteemist lähtuvad närvid) närvisüsteemiks. Perifeerne närvisüsteemi saab jaotada omakorda: sensoorne süsteem meeltesse ja tajumisse puutuv, vahendab ärrituste vastuvõttu ja motoorne süsteem liigutamisesse ja liigutustesse puutuv, vahendab reageerimist välisärritusele. Vegetatiivne e. autonoomne: sümpaatiline osa (energia kulutamine, loob valmisoleku kiireks reageerimiseks), parasümpaatiline osa (energia kogumine, soodustab organismi talitlusvõime taastumist)
Minapilt - enesevaatlus ja -analüüs, -kujutlus,-hinnangud, enesele omistatud püüdlused. Fenomeniline teadvus kogemused, elamused Juurdepääsuteadvus sihipäraselt juurde pääseda oma teadmistele ja kogemustele Teadvuse kontiinum teadvuse seisundid erinevad oma selguse ja muljes esindatud teabe adekvaatsuse poolest. Teema 4 Neuroteaduslikud alused ja ontogenees Närvisüsteem: Somaatiline juhib organite välist, kehalist tegevust, jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks. Meeltesse või tajumisse puutuv, vahendades mitmesuguste ärrituste osavõttu. Vegetatiivne parasümpaatiline (ns osa, mis soodustab organismi puhkust ja talitlusvõime taastumist) ja sümpaatiline (reguleerib siseelundite talitlust ja kudede ainevahetust jne) Autonoomne väliselt jälgitavad reaktsioonid Tsentraalne pea-ja seljaaju, kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli organ
muutujate vahel). Närvisüsteem Närvisüsteemi ülesanded Ärrituse vastuvõtmine erutuse edasijuhtimine vastusreaktsioonide elluviimine aferentsed juhteteed SA, PA eferentsed juhteteed teostuselund/lihased (efektorid) Närvisüsteemi liigitus – somaatiline ja vegetatiivne Somaatiline närvisüsteem: juhib organite välist, kehalist tegevust, jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks. Tsentraalne osa koosneb pea- ja seljaajust ning on kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli organ. Aju vahendab teadvuse sisu, mäluinformatsiooni, mõtlemist, taju, kujutlust, emotsioone jne, aga ka mitteteadvustatuid psüühilisi protsesse. Perifeerne ehk piirdenärvisüsteem on pea- ja seljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundeis ja kudedes. Perifeerne närvisüsteem jaguneb kaheks: sensoorseks ja motoorseks.
· Nõukogude korra kolm ajaloolist võitu: vähevõitu, kallivõitu ja sitavõitu · Jumal lõi kolm omadust: aususe, mõistuse ja parteilisuse, ent kellelegi ei andnud ta enam kui kaks omadust. Nii et kui inimene on tark ja aus, pole ta parteilane. Kui ta on aus ja parteilane, siis pole ta tark. Kui ta aga on tark ja parteilane, siis pole ta aus. Keerdküsimused, mida geneetiliselt võib pidada mõistatusanri perifeerseks, hilistekkeliseks osaks, on naljakad nii tunnuslikult, et neid liigitataksegi pigem naljade kui mõistatuste hulka. Keerdküsimused sarnanevad tõepoolest juttudega ja erinevad tavamõistatustest selle poolest, et nad on omalaadsed "pausiga monoloogid", kus küsija on ise ka vastajaks, mitte ei jaga neid rolle eri osaliste vahel. Jutuvormi piir ütlus- ja küsimus-vastus-vormiga on kohati üldse üsna tinglik. Vellerismid, mis
defineerivad tunnusjooned. Perifeersed alad on tekkelt enamasti hilisemad ja zanriliselt hübriidsed. Geograafilised perifeeriad vahendavad keele- ja folkloorilaene naaberrahvastelt nt. Eesti saared rootslastelt, põhjapoolsed rannaalad soomlastelt, Mulgi ja Võrumaa piiriäärsed alad lätlastelt, Setu jm. Kagu-Eesti venelastelt. Samal viisil vahendavad zanrilised perifeeriad folkloori "sisetransiiti" juttude, laulude, ütluste jm. zanride vahel. Mõistatused jagunevad samuti tuumseks ja perifeerseks osaks. Tuuma moodustavad nn. pärismõistatused (vt. määratlust siin ülal). Perifeeriasse kuuluvad keerdküsimused: Millal hakkavad pardid ujuma? Siis kui jalad enam põhja ei ulatu; Mis on suurim häbematus? Kiilakalt kammi küsida; Mis vahe on hapukurkidel ja välistrepil? Kurgid tehakse sisse, välistrepp välja; liitsõnamängud: Milline pea ei mõtle? Kapsapea; Milline silm ei näe? Nõelasilm; Milline kõrv ei kuule? Kruusikõrv; piltmõistatused e. reebused (vt
2.Siseveed a)Järved b)Jõed c)Liustikud d)Põhjavesi e)Sood - Veeringe maa eri piirkondades koosneb erinevatest lülidest: Sademed Aurumine(sõltub pinnase omadustest,tuule kiirusest, temperatuurist,õhu ja maapinna niiskusest,taimestikust) Jõgede äravool sõltub sademete ja aurumise vahekorrast(palju sademeid,suur aurumine=suurem äravool ja vastupidi).See on jõe kaudu äravoolava vee hulk pikemas ajaühikus kui sekund. Valgala on jõdede äravoolu ala,mis jaguneb perifeerseks äravoolualaks(jõgede vesi jõuab maailmamerre nt. Mississippi ja Amazonase ümbruses) ja sise-ja äravoolualadeks(puudub ühendus maailmamerega,vesi jõuab hoopis mandrisisestese nõgudesse või kõrbetesse nt. Sahara kõrb ja Kesk-Austraalia kõrbealad) Infiltratsioon on protsess,mille käigus osa vihma-lume ja liustikeveest imbub maa sisse moodustades põhjavee.Suurem on see kohtades kus on liiva,kruusa või lõhelisi kivimeid, väiksem kohtades kus pindmise
(kesknärvisüsteemi ja peaaju areng). Närvisüsteemi ülesehitus Somaatiline Vegetatiivne(autonoomne) Tsentraalne Perifeerne Parasümpaatiline Sümpaatiline Peaaju Seljaaju Sensoorne Motoorne Somaatiline närvisüsteem juhib organite välist, kehalist tegevust. Somaatiline jaguneb tsentraalseks ja perifeerseks. Tsentraalne osa koosneb pea- ja seljaajust ning on kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli organ. Perifeerne ehk piirdenärvisüsteem on pea ja seljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundites ja kudedes. Psüühika toimub suures osas tänu suuraju koorele Piklikaju 8 9 – ANS(autonoomse närvitalituse) regulatsioon: kontrollib eluliselt olulisi
somaatiline ja vegetatiivne (autonoomne) NS. NS konkreetseteks ülesanneteks on: 1) Väliskeskkonna ärrituste ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste signaalide vastuvõtmine; 2) Erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine, mille põhjal kujunevad teabe tõlgendusprotsessid: 3) Närviimpulsside saatmine organeisse vastusreaktsioonide elluviimiseks. Somaatiline juhib organite välist, kehalist tegevust, jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks. Tsentraalne koosneb pea ja seljaajust ning on kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli organ. Aju vahendab teadvuse sisu, mäluinformatsiooni, mõtlemist , taju, kujutlust, emotsioone jne., aga ka mitteteadvustatud psüühilisi protsesse. Perifeerne ehk piirde NS on pea- ja seljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundeis ja kudedes. Sensoorne allsüsteem on meeltesse või tajumisse puutuv, vahendades ärrituste vastuvõttu
somaatiline ja vegetatiivne (autonoomne) NS. NS konkreetseteks ülesanneteks on: 1. Väliskeskkonna ärrituste ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste signaalide vastuvõtmine; 2. Erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine, mille põhjal kujunevad teabe tõlgendusprotsessid: 3. Närviimpulsside saatmine organeisse vastusreaktsioonide elluviimiseks. Somaatiline juhib organite välist, kehalist tegevust, jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks. Tsentraalne koosneb pea ja seljaajust ning on kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli organ. Aju vahendab teadvuse sisu, mäluinformatsiooni, 7 mõtlemist , taju, kujutlust, emotsioone jne., aga ka mitteteadvustatud psüühilisi protsesse. Perifeerne ehk piirde NS on pea- ja seljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundeis ja kudedes. Sensoorne allsüsteem on meeltesse või tajumisse puutuv, vahendades
Spina bifida: puudu lülikaared. Kranivertebraalse piirkona arenguhäire (peaajuseljaajuks) : *Arnold-Chiari sündroom: väikeaju tonsillid asuvad väljaspool koljuõõnt (st allpool kuklamulku). Võib põhjustada vesipead, bulbaarparalüüs. Närvisüsteemi ehitus ja anatoomiline jaotus: kesk-ja perifeerne NS, nende osad. Somaatiline närvisüsteem jaguneb tsentraalseks e kesknärvisüsteemiks (peaaju ja seljaaju) ja perifeerseks NS-ks (peaajunärvid e kraniaalnärvid (12 paari) ja seljaajunärvid e spinaalnärvid (31 paari)). Perifeerne närvisüsteem on vahendavaks lüliks (välis)keskkonna ja KNS vahel. Perifeerne närvisüsteem jaguneb somaatiliseks (somaatiline närvisüsteem on seotud info juhtimisega vastavatelt retseptoritelt KNS poole (aferentne e. sensoorne osa) ja kesknärvisüsteemist lihaste, liigeste, mõningate näärmete või muude efektororganite suunas (eferentne osa).) ja autonoomseks e.
orienteeruda kõikides nendes asjades, kuis miski jääb puudu nimetatakse seda tõlgendamiseks. Tuleb põhjalikult uurida. Geertzile omandatakse ka kui suurte teooriate otsimise lõpetamist suurte juttude ja teooriate aeg on läbi see on ebareaalne, et proovime leida üldist viisi, mis käib kõikide maailma rahvaste kohta. Ilmselt hakkame edaspidi uurima mingeid juppe, osasid mingist kultuurist. See viib erandite juurde, selle juurde mida varem peeti perifeerseks, varem püüti uurida pigem keskseid nähtusi ja olulisi. Tännu sellele, et uuritakse keskseid nähtusi ei uurita perifeerseid nähtusi, avardab uurimisvälja. Leiab, kui jälgime vahetult mingit kultuurikeskkonda on kirevus lõputu ja seda ei saa sellisena mingisesse uurimusse kopeerida. See on ulatuslik kuid seal on ka palju vastuolusid, isegi antropoloogid teevad mingist kultuurist lihtsustatud nägemuse. Samas see mudel ei pruugi olla vale,
Häire põhjustab sotsiaalse funktsioneerimistaseme langust Närvisüsteemi ülesehitus. Aju erinevate osade funktsioonid ja suuraju sagarate funktsioonid Refleks kohanemisfunktsioon. Tingimatud (tahtele allumatud; nt aevastamine, neelamine) ja tingitud (ära õpitud; nt puudutades kuuma eset) Instinkt - kaasasündinud käitumine (nt jahipidamine loomadel) Somaatiline NS - juhib organite välist, kehalist tugevust, jagunedes tsentraalseks (pea- ja seljaaju) ja perifeerseks (pea- ja seljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega): Sensoorne (meeltesse või tajumisse puutuv), monotoorne (liigutustesse või liigutamisse puutuv) Vegetatiivne NS - jaguneb sümpaatiliseks (reguleerib siseelundite talitlust ja kudede ainevahetust) ja parasümpaatiliseks (soodustab organismi puhkust ja talitlusvõime taastumist) süsteemiks Kesknärvisüsteem - tagab adekvaatse reageerimise ja kohanemise keskkonnaga. Individuaalse ja liigimälu alus
Häire põhjustab sotsiaalse funktsioneerimistaseme langust Närvisüsteemi ülesehitus. Aju erinevate osade funktsioonid ja suuraju sagarate funktsioonid Refleks – kohanemisfunktsioon. Tingimatud (tahtele allumatud; nt aevastamine, neelamine) ja tingitud (ära õpitud; nt puudutades kuuma eset) Instinkt - kaasasündinud käitumine (nt jahipidamine loomadel) Somaatiline NS - juhib organite välist, kehalist tugevust, jagunedes tsentraalseks (pea- ja seljaaju) ja perifeerseks (pea- ja seljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega): Sensoorne (meeltesse või tajumisse puutuv), monotoorne (liigutustesse või liigutamisse puutuv) Vegetatiivne NS - jaguneb sümpaatiliseks (reguleerib siseelundite talitlust ja kudede ainevahetust) ja parasümpaatiliseks (soodustab organismi puhkust ja talitlusvõime taastumist) süsteemiks Kesknärvisüsteem - tagab adekvaatse reageerimise ja kohanemise keskkonnaga. Individuaalse ja liigimälu alus
Pesupükse vahetada 1-2 päeva tagant. Pilet 4 1. Inimese närvisüsteem, peaaju seos mäluga. Mälu. Närvisüsteem Ülesanne: loob sideme väliskeskkonnaga; ühendab ja kooskõlastab kehaorgansüsteemide tegevuse, reguleerib näiteks skeletilihaste tegevus; kordineerib kehaosade talitlust; tagab inimese psüühilise tegevuse (tunded, teadvus, emotsioonid ). Somaatiline e. kehanärvisüsteem jaguneb: I.Kesknärvisüsteemiks, mis on pea-ja seljaaju II. Perifeerseks närvisüsteemiks tundenärvid (tsentripetaalsed) närvipõimikud, ganglionid liigutusnärvid (tsentrifugaalsed) seganärvid (tunde-ja liigutusnärvid) Perifeerne ehk piirdenärvisüsteem on ühenduses pea- ja seljaajuga. Tundenärvid toovad signaale tundeelunditest ja liigutusnärvid viivad käske näiteks lihastesse ja näärmetesse. Need närvid kujutavad endast närvikiudude kimpe.
- unenäod (hallutsinatsioonid) - käitumise alateadlik motiiv - hetkel mitte teadvustunud info Lisaks sellele taandatakse teadvus ka subjektiivsele elamusele (emotsioonid, tajuelamused). PSÜÜHIKA NEUROTEADUSLIKUD ALUSED JA ONTOGENEES Närvissüsteemi ehitus ja funktsioonid Kaks peamist närvisüsteemi on somaatiline ja vegetatiivne. Somaatiline närvisüsteem juhib organite välist, kehalist tegevust ning jaguneb tsentraalseks ja perifeerseks. Tsentertaalne osa koosneb pea ja seljaajust. On kõige olulisem psüühilisteprotsesside kontroll organ. Perifeerne ns on pea ja seljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundites ja kudedes. Vegetatiivse e autonoomse närvi süsteemi kaks allsüsteemi on sümpaatiline ja parasümpaatiline. Parasümpaatiline on NS osa, mis soodustab organismi puhkust ja talitusvõime taastumist. Sümpaatiline aga reguleerib siseelundite talitust ja kudede ainevahetust. Autonoomse NS talituse
Uuritavate nähtuste kohta luuakse mudelid Närvisüsteem ja ajuprotsessid Närvisüsteemis on eriline tähtsus ajul. Psüühiline tegevus on seotud aju kindla osa – hüpotalamuse – talitusega. Närvisüsteemi kaks peamist allsüsteemi on somaatiline ja vegetatiivne ehk automaatne närvisüsteem. Somaatiline närvisüsteem juhib organite välist, kehalist tegevust, jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks. Tsentraalne osa koosneb pea- ja seljaajust ning on kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli organ. Perifeerse somaatilise närvisüsteemi koosluses on pea- ja seljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundeis ja kudedes. Vegetatiivse närvisüsteemi kaheks allsüsteemiks on sümpaatiline ja parasümpaatiline süsteem. Parasümpaatiline on närvisüsteemi osa, mis soodustab organismi puhkust ja talitusvõime taastumist. Sümpaatiline närvisüsteem reguleerib aga
käitumise esile viimastest palju suurema tõenäosusega (Esimesena tõestas supernormaalse ärritaja fenomeni esinemise loomadel eksperimentaalselt 1950. aastail N. Tinbergen). Evolutsioon on organismid varustanud filtersüsteemidega, mis selekteerivad tohutust hulgast keskkonnaärritajatest välja üksnes need, mis antud liigi jaoks on elulise tähtsusega, ja ignoreerivad kogu ülejäänud kasutut või väheolulist infot. Meeleelundite tasemel esinevat filtersüsteemi nimetatakse perifeerseks filtersüsteemiks. Perifeerse filtersüsteemi peamiseks puuduseks on see, et vastav meeleelund on võimeline reageerima üksnes vähestele spetsiifilistele ärritajatele. Seepärast domineerib perifeerne täppisfiltreerimine enamasti vaid lihtsa käitumise ja eluviisidega loomaliikidel. Tsentraalne filtersüsteem Keerulisema käitumisega loomad •peavad suutma eristada suurel hulgal väga
keelelise suhtlemise tekkimisega. Mõiste ,,teadvus" ei ole samane mõistega ,,inimese psüühika". Viimane on mahult laiem. On oluline eristada teadvust kui omadust (potentsiaali), teadvust teenindavaid protsesse ja teadvusseisundeid. Somaatiline ns juhib organite välist, kehalist tegevust, jagunedes tsentraalseks (pea- ja seljaaju, kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli organ) ja perifeerseks (pea- ja seljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundeis ja kudedes). Vegetatiivne e autonoomne ns on jaotunud sümpaatiliseks (reguleerib siseelundite talitlust ja kudede ainevahetust, kohandab organismi suuremat aktiivsust nõudvate olukordadega, loob valmisoleku kiireks ja otsustavaks reageerimiseks) ja parasümpaatiliseks (soodustab organismi puhkust ja talitlusvõimet). Autonoomse ns talitluse muutused võivad peegelduda inimese väliselt jälgitavates reaktsioonides ja nende
Tähtsamad virgatsained Erutusvirgatsained: atsetüülkoliin, substants P, glutamaat. Pidurdusvirgatsained: glütsiin, gamma-aminovõihape. Retseptorile omavad nii ergutavat kui ka pidurdavat toimet: noradrenaliin, adrenaliin, dopamiin. Väga väikeses koguses satuvad need ained ka verre ning mõjuvad siis nii nagu hormoonid Füsioloogiliselt ja anatoomiliselt jaguneb närvisüsteem kesknärvisüsteemiks (KNS), sinna kuuluvad pea- ja seljaaju; perifeerseks närvisüsteemiks (PNS): kraniaal- ja spinaalnärvid; vegetatiivseks ehk autonoomseks närvisüsteemiks (VNS), mis jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. 3.2.1.Kesknärvisüsteem Kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust. Aju asub luust koljus koljupõhimiku ja koljulae vahel. Piklik aju läbib kuklamulgu ja ühineb seljaajuga, mis asub lülisambakanalis. Neid tähtsaid organeid ümbritsevad kestad ehk kelmed (meninges), mis kaitsevad pea- ja seljaaju
annaabi.ee 
