Diabeet (0)

SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
DIABEET 4
Diabeedi vormid 4
1. tüüpi diabeet 5
2. tüüpi diabeet 5
Teist tüüpi diabeedi riskitegurid on: 5
Sekundaarne diabeet 6
Rasedusaegne diabeet ehk gestatsioonidiabeet 6
Diabeedi hilistüsistused 6
Silmakahjustused 7
Neerukahjustused 7
Närvikahjustused 7
Südame- ja veresoonkonnahaigused 8
Diabeetiline jalg 9
Diabeetiline retinopaatia ehk silmade kahjustus 9
Diabeetiline nefropaatia ehk neerude kahjustus 10
Sümptomid 10
Prognoos 10
Diabeetiline neuropaatia ehk närvide kahjustus 10
Suurte veresoonte kahjustus 11
SOOVITUSI SUHKRUHAIGETELE: 12
KOKKUVÕTE 13
KASUTATUD KIRJANDUS 14

SISSEJUHATUS

Maailmas on 143 miljonit suhkruhaiget. IDF prognoosib agaaastaks 2025 diabeeti haigestunute kasvu kuni 300 miljoni inimeseni. See on tingitud valdavalt rahvastiku kasvust, vananemisest ja urbaniseerumisest. Arenenud maades prognoositakse diabeedi haigestunute kasvu kõige rohkem just majanduslikult produktiivses eas (vanuses 20...44 ja 45...64 eluaastat). Isegi, kui me ise ei haigestu diabeeti, on väga oluline tunda selle sümptomeid, eriti veel meil, kes me õpime kosmeetikuteks ja teeme klientidele pediküüri.

DIABEET

Diabeet ehk suhkurtõbi on krooniline haigus, millele on iseloomulik vere suhkrusisalduse
pikaajaline püsimine normist kõrgemal tasemel ning häired süsivesiku-, rasva- ja valguainevahetuses. Diabeedi tekke põhjus on kõhunäärme rakkude poolt toodetava , eluks hädavajaliku hormooni – insuliini – eritumise häired. Insuliin aitab organismi rakkudel omastada veres ringlevat glükoosi, mis on rakkude elutegevuseks oluline energiaallikas. Organism saab energiat peamiselt süsivesikutest. Neid sisaldavad paljud toiduained, nagu näiteks leib, sai, piim, suhkur, kartul , puuviljad ja maiustused . Seedimise käigus lagundatakse süsivesikud veres glükoosiks ehk veresuhkruks , mis on rakkudele „kütuseks“. Et rakud saaksid veres ringlevat glükoosi kütusena kasutada, peab kõhunäärmest erituma küllaldasel tinsuliini. Insuliin aitab glükoosil siseneda rakkudesse, kus glükoosi kasutatakse energia allikana . Kui organismis ei ole piisavalt insuliini, tõuseb glükoosi tase veres. Tervel inimesel on veresuhkur tühja kõhuga kuni 5,5 mmol/l ja kaks tundi pärast sööki mitte üle 7,8 mmol/l. Diabeedi puhul on see tase normist kõrgem. Kui veresuhkur on püsivalt üle 10 mmol/l, hakkab suhkur erituma ka uriiniga. Pikaajaline normist kõrgem veresuhkru tase kahjustab veresooni ja närvikiude kog organismis.

Diabeedi vormid

Diabeedil eristatakse nelja vormi:
• 1. tüüpi diabeet
• 2. tüüpi diabeet
• sekundaarne diabeet (tingitud nt kõhunäärme kahjustusest)
• rasedusaegne diabeet ehk gestatsioonidiabeet

1. tüüpi diabeet

Tekib reeglina lastel või noorematel inimestel. Haiguse teket soodustab, umbes pooltel juhtudest, pärilik eelsoodumus , mis kohtub mingi välise faktoriga. Arvatakse, et välisteks faktoriteks võivad olla viirused ja toitumis - harjumused, kuid kõiki diabeeti vallandavaid tegureid siiski veel ei teata. Tervel inimesel eritub nii päeval kui ka öösel kõhunäärmest vajalik kogus insuliini. Esimest tüüpi diabeedi puhul kõhunäärme rakkude kahjustuse tõttu insuliini ei eritu ning veresuhkru tase tõuseb. Puuduvat insuliini peab iga päev juurde süstima ehk asendama. Diabeedi esmased tunnused on janu, urineerimise sagenemine, näljatunne ja samal ajal kehakaalu langus. Diagnoosi hilinemise korral võivad tekkida isutus, iiveldus , oksendamine, üldine nõrkus ja isegi teadvusehäired. Seda põhjustab insuliini puudus, kõrgenenud veresuhkur ning ketokehade (rasvade lagunemise produktide) teke organismis. Et tagada veresuhkru normaalne tase, hea enesetunne ning täisväärtuslik elu, tuleb hoida tasakaalus toitumine, füüsiline koormus ja insuliini doosid. Tänapäeval on abiks ka võimalus mõõta oma veresuhkru taset regulaarselt glükomeetriga

2. tüüpi diabeet

Energiaainevahetusehäire, mis on tingitud kõhunäärme liigvähesest insuliini tootmisest või insuliini toime nõrgenemisest kudedes ehk insuliinresistentsusest. Selle haiguse teket mõjutab suurel määral pärilikkus. Kui ühel vanemal on teist tüüpi diabeet, on lapsel risk haigestuda ligikaudu 40%. Teist tüüpi diabeeti haigestumist soodustab ülekaal, eriti vöökohale kogunenud rasv ning vähene liikumine. Need soodustavad insuliinitundlikkuse vähenemist organismis, mille tagajärjel tõuseb veresuhkur. Insuliinitundlikkust vähendavad ka rohkelt rasva sisaldav ja kiudainetevaene toidumenüü, stress , suitsetamine, rohke alkoholi tarbimine ning vanusega kaasnev lihaskoe vähenemine ning asendumine rasvkoega.

Teist tüüpi diabeedi riskitegurid on:

• pärilikkus ehk diabeet lähisugulastel
• ülekaalulisus
• metaboolne sündroom: vererasvade normist kõrgem tase, kõrgenenud vererõhk, vöökoha rasvumine , kõrgenenud veresuhkur
• naistel põetud rasedusaegne diabeet
Teist tüüpi suhkurtõbi kujuneb välja aegamööda aastate jooksul, esialgu ilma oluliste diabeedi tunnusteta. Veresuhkur tõuseb vähehaaval ja organism kohaneb selle normist kõrgema tasemega. Janu, väsimus, kehakaalu langus ja sage urineerimine võivad esineda vähesel määral või hoopis puududa. Enesetunne võib halveneda aegamisi. Sageli avastatakse haigus juhuslikul kontrollil või seoses teiste haigustega. Veresuhkrut võimaldavad õigel tasemel hoida sobiv toiduvalik, kehakaalu vähendamine, tablettravi ja vajadusel insuliinravi.

Sekundaarne diabeet

Võib tekkida kõhunäärme kahjustuse, operatsiooni või insuliini toimet häirivate ravimite tarvitamise tagajärjel.

Rasedusaegne diabeet ehk gestatsioonidiabeet

Diabeedi vorm, mis võib tekkida naistel raseduse ajal. Tuleneb sellest, et raseduse ajal tõuseb organismis hormoonide tase, mis ei lase insuliinil toimida nii aktiivselt kui muidu. Selle tagajärjel ei jõuta suhkrut verest edasi transportida ja veresuhkur tõuseb, mida nimetataksegi diabeediks. See kujutab endast suurenenud ohtu sündivale lapsele ja seepärast tuleb raseduse ajal veresuhkur hoida tingimata normis . Emal võib probleem sünnitusega laheneda, enamasti see nii on, kuid suur tõenäosus on haigestuda diabeeti tulevikus. Selle vältimiseks on oluline hoida kehakaal normis, toituda tervislikult ja aktiivselt liikuda.

Diabeedi hilistüsistused

Diabeediga kaasnevate haiguste ehk hilistüsistuste all mõistetakse kaua kestnud ja halva suhkrutasakaaluga diabeedi põhjustatud häireid mõningate elundite talitluses. Kui diabeedi ravitasakaal on pidevalt hea, saab elundimuutuseid peaaegu täielikult vältida. Tänapäeval on võimalik diabeeti nii tulemuslikult ravida, et raskete elundimuutuste tekkimist ei pea kartma . Tuleb siiski meeles pidada, et hoolika raviga peab alustama kohe pärast haigestumist ning ebaõnnestunud ravi korral võivad muutused ikkagi tekkida. Vaatamata ravi üldisele arenemisele, sõltuvad ravitulemused kokkuvõttes aga suhkruhaigetest endist , nende ravimotivatsioonist ning teadmistest–oskustest ennast hästi ravida.

Silmakahjustused

Tavalisim suhkurtõve põhjustatud elundimuutus on silma võrkkestahaigus ehk retinopaatia. Varases staadiumis võivad diabeediga kaasneda nägemishäired. Diabeedi puhkemisel tekkinud nägemishäired on põhjustatud silmaläätse suhkrusisalduse tõusust, mille tõttu lääts tursub. Kui veresuhkur normaliseerub, mööduvad ka sellised muutused mõne nädala jooksul. Diabeetilist retinopaatiat jaotatakse vastavalt raskusastmele kergeks ehk taustretinopaatiaks ja raskemaks ehk proliferatiivseks retinopaatiaks. Lisaks kaasneb diabeediga rohkem silmaläätse hägustumist ehk kaed. Rasket retinopaatiat on võimalik tulemuslikult ravida laseriga .

Neerukahjustused

Diabeedi tekitatud neerumuutust nimetatakse diabeetiliseks nefropaatiaks. Algavat nefropaatiat kutsutakse mikroalbuminuuriaks. Selles faasis on võimalik ravimitega ja hea veresuhkru tasakaaluga nefropaatiat peatada või oluliselt pidurdada. Raske nefropaatia raviks kasutatakse dialüüsi (nn kunstneeru) või neerusiirdamist.

Närvikahjustused

Diabeedi põhjustatud närvisüsteemi muutusi nimetatakse neuropaatiaks, mille haigusnähud on aga väga vahelduvad. Tavalisemateks vaevusteks on alajäsemete valu, krambid ja tundehäired, mis võivad avalduda kas tundeaistingu liigse tugevnemisena või areneva tundetusena. Et ka jalgade higistamine väheneb, siis nahk muutub kuivaks ja kergelt lõhenevaks. Häirub ka jalgade verevarustus , mille tulemuseks võivad olla vaevarikkalt paranevad haavandid. Seetõttu on diabeetikutel jalgade hooldus väga oluline. Autonoomse neuropaatia tõttu sageneb südame löögikiirus, võib aeglustuda mao ja soolestiku tegevus, põhjustades raskustunnet kõhus ja sageli ka nii kõhukinnisust kui kõhulahtisust. Autonoomne neuropaatia võib kahjustada ka kusepõie talitlust ning põhjustada põiepidamatust ja impotentsi.

Südame- ja veresoonkonnahaigused

Südamepärgarteritõbi on suhkruhaigel umbes 3 korda sagedasem kui teistel. Kui pärgarteritõve tavalisim vaevus on füüsilisel koormusel tekkiv pigistustunne ja valu rinnus , siis suhkruhaige ei pruugi üldse valu tunda. Vaevusteks võivad olla õhupuudus ja rütmihäired ja ka veresuhkrutaseme äkiline muutus. Nende vaevuste korral peab alati kontakti võtma oma arstiga.
Diabeetikutel esineb ka ajuvereringehäireid – 2-3 korda rohkem kui tavaliselt. Ajuvereringehäirete all mõeldakse ajutisi või püsivaid ajutegevuse häireid, mis on tingitud takistustest ajusse verd toovates arterites. Seetõttu jääb osa ajust hapniku, glükoosi ja teiste esmatähtsate veres leiduvate aineteta. Eristatakse ajuinfarkti ja ajusisest verejooksu . Ajuvereringehäirete tavalisest sagedasem esinemine tuleneb osaliselt asjaolust, et suhkruhaigetel on sageli normaalsest kõrgem vererõhk. Arterite ahenemist soodustavad ka kõrge vererasvade tase ja vere hüübivuskalduvus.

Hilistüsistuste vältimiseks:

• Hoidke veresuhkur tasakaalus.
  
• Hoidke oma vererõhk korras.
  
• Ärge suitsetage.
  
• Tarbige hästi vähe alkoholi.
  
• Laske oma silmapõhju uurida vähemalt üks kord aastas.
  
• Laske korrapäraselt teha uriini mikroalbuminuuria- uuringuid (vähemalt üks kord aastas).
  

• Kandke põhjalikult hoolt oma jalgade eest ning laske diabeediõel või arstil vähemalt üks kord aastas neid kontrollida. Viivitamatult tuleb pöörduda arsti poole ka tagasihoidlikena tunduvate jalavigastuste korral.
  
• Hoolitsege, et teie vere rasvasisaldust jälgitaks regulaarselt.
  
• Enne kui alustate suurt füüsilist koormust nõudva tegevusega, laske oma südant uurida.
  

Diabeetiline jalg

Diabeetilise jala all mõistetakse diabeetiku jalaprobleeme, mis on tingitud närvide ja veresoonte kahjustustest. Diabeeti põdevatel inimestel on oht närvikahjustuse (neuropaatia) ja jalgade verevarustuse häirete ( isheemia ) tekkeks. Nii neuropaatia kui isheemia võivad põhjustada haavandeid ja halvasti paranevaid haavu jalgadel, mis nakatumise korral võivad viia amputatsioonini.
Kõikidesse jalgade muutustesse, ka igasse väiksemasse haavandisse, peab suhtuma väga hoolikalt ja tähelepanelikult. Jalaprobleeme on võimalik ära hoida või neid vähendada õige igapäevase hoolduse ja raviga.
Haavanditega ja vigastustega tuleb kindlasti kohe pöörduda jalaravikabinetti või arsti poole.
Et diabeetikute luud kipuvad kergemini hõrenema, siis iga tühisemgi trauma võib tekitada luude iseeneslikke murde ja jalakuju moondumist, seda eriti hüppeliigese piirkonnas.

Diabeetiline retinopaatia ehk silmade kahjustus

Kui diabeet on kestnud aastaid ja veresuhkru tasakaal ning selle väärtused ei ole olnud head, siis võivad silmapõhjadesse tekkida väikeste veresoonte laiendid, verevalumid, võrkkesta verevarustuse halvenemine, toitainete ja hapnikuga varustus . Muutused viivad nägemise halvenemisele ja isegi nägemise kaotuseni. Ent diabeedist tingitud muutuste tõttu võivad väikesed veresooned - kapillaarid sulguda ja hakata verd läbi laskma. See põhjustab reetina turset ja uute veresoonte tekkimist silmapõhjas. Kui uued sooned hakkavad lekkima ja silm täitub verega, siis on see klaaskeha hemorraagia ehk verevalum . Retinopaatiat liigitatakse silmapõhja muutuste järgi. Muutuste hulk ja raskus kummaski silmas võib olla erinev.

Diabeetiline nefropaatia ehk neerude kahjustus

Diabeetiline nefropaatia on suhkurtõve tüsistusena esinev neerupäsmakeste, neerutuubulite ja veresoonte kahjustus, mida iseloomustab valgu eritumine uriiniga, tursed ja kõrge vererõhk. Vere liigse suhkrusisalduse tõttu võivad kahjustuda neerupäsmakeste kapillaarid ja tekib päsmakeste skleroos. Neerude talitlus häirub. Tekib krooniline neerupuudulikkus.

Sümptomid

Neerukahjustus võib kujuneda aastate jooksul täiesti sümptomiteta. Esmane leid on tavaliselt kõrge vererõhk ja siis turste esinemine. Iseloomulik on just süstoolsevererõhu tõus, diastoolne tõuseb harvem. Tursed on algul mõõdukad, haiguse süvenedes võivad kujuneda üle terve keha.

Prognoos

Tekkinud neerukahjustust välja ravida pole võimalik. Aeglustada saab vaid selle kulgu. Nefropaatia süvenemisel tekib lõpuks krooniline neerupuudulikkus, abi on vaiddialüüsist ehk kunstlikust jääkainete eemaldamisest organismist, kas vere filtreerimise või kõhuõõne "loputamise" teel, ja neeru siirdamisest.

Diabeetiline neuropaatia ehk närvide kahjustus

Diabeetiline neuropaatia on diabeeditüsistus, mis kahjustab närve. Diabeetilise neuropaatia kõige sagedasemat tüüpi nimetatakse perifeerseks neuropaatiaks, see kahjustab perifeerseid närve, mis lähtuvad seljaajust ning suunduvad lihastesse, siseorganitesse ning näärmetesse. Perifeerne neuropaatia rikub nende närvide tööd. Neuropaatia kõige sagedasemad tunnused on tuimus ning tundlikkuse kadu, eriti käelabades ning pöidades. Diabeetiline neuropaatia võib viia selleni, et pöianahk kaotab tundlikkuse, aga ka võime tunda valu, soojust või külma. Neuropaatia all kannatavad diabeetikud võivad tundlikkuse kaotamise tõttu mitte tunda süste, kriimustusi ja marrastusi. Kui neid väikseid vigastusi mitte ravida, võib haav muutuda paranematuks nakkuslikuks haavandiks, mis võib viia jäsemete amputeerimiseni. Neuropaatia võib viia pöia raskete deformeerumisteni ning varvaste kõverdumiseni. Diabeetikute jaoks on väga oluline rakendada vajalikud ettevaatusmeetmed pöidade igasuguste kahjustuste ärahoidmiseks. Jalad tuleb vaadata üle iga päev. Teket soodustab halb suhkrutasakaal. Kõigi vajalike profülaktiliste meetmete rakendamine vähendab märgatavalt diabeetikutel tõsiste tüsistuste ilmnemise.
Kaebused:
jalgade valu, puute-ja temperatuuritundlikkuse häired, "sipelgate jooksmine " tunne, jalalihaste kõhetumine, nahakuivus, higistamishäired. Kõhulahtisus või kõhukinnisus, kõhupuhitus, iiveldus ja oksendamine pärast sööki. Urineerimishäired - põiepidamatus ja urineerimisraskus.Impotentsus.

Suurte veresoonte kahjustus

Diabeetikutel (eriti II tüüpi ehk insuliin-mittesõltuvatel diabeetikutel) tekib veresoonte lupjumine kiiremini kui teistel inimestel. Sellest tingituna võivad areneda mitmesugused haigused nagu alajäsemete (jalgade) veresoonte lupjumine ehk ateroskleroos , südame isheemiatõbi ja ajuinsult.
Südame isheemiatõve kõige raskem vorm on südamelihase infarkt, mis diabeetikutel võib tekkida ebatüüpiliselt, s.o. ilma valuta.
Jala veresoonte ahenemine - ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise tagajärjel võib välja areneda veresoonte ahenemine, mis väljendub jalalihaste krampidena. Võib esineda ka vahelduv lonkamine, mille puhul esinevad kõndimisel valud säärelihastes. Valud vaibuvad natuke aega pärast seismajäämist. Valude tekkepõhjuseks on verevarustuse häiretest tingituid hapnikunälg jalalihastes.

SOOVITUSI SUHKRUHAIGETELE:

• Vältige kiiresti imenduvate süsivesikute rohket kasutamist korraga.
  
• Kasutage rasva minimaalselt, soositumad on taimerasv ja taimeõli. Rasvast täielikult loobuda pole vaja, aga hoiduge rasvase liha, vorsti, singi ja juustu (vähemalt sagedasest) söömisest, eelistage kanaliha , kala, kohupiima, kodujuustu.
  
• Kasutage võilevakatteks kolesteriinivaba margariini. Salatite valmistamisel asendage hapukoor ja majonees lahja keefiri või jogurtiga. Kasutage õli- või mahlakastmeid. Pidage meeles, et taimeõli ja margariini energeetiline väärtus on sama suur kui loomsetel rasvadel, kuid nad ei tõsta kolesterooli hulka veres.
  
• Vältige rohket soola tarbimist.
  
• Eelistage saiale tumedat täisteraleiba
  
• Soovitatav on kiudaineterikas toit, sest kiudained aeglustavad süsivesikute imendumist ning vähendavad veresuhkru taseme kiiret tõusu. Väga kiudaineterikkad on täisteratooted.
  
• Köögivilja võite süüa palju, sest need sisaldavad kiudaineid, seetõttu imenduvad köögiviljas olevad süsivesikud aeglaselt. Kasutage rohkelt ka puuvilju, sest nendegi suur kiudainesisaldus aitab aeglustada süsivesikute imendumise kiirust.
  
• Vältige rafineeritud toitu, nii et pigem kaerahelbe- kui mannapuder .
  
• Oluline on õppida valima selliseid toiduaineid, mis tõstavad veresuhkrut aeglaselt. Näiteks puuviljast imenduv suhkur tõstab veresuhkrut aeglasemalt kui puhas suhkur.
  
• Õppige arvestama toidust saadavat energiahulka, et teie kehakaal püsiks normis ning veresuhkur oleks soovitud piirides.
  
• Parimaks joogiks janu korral on vesi.
  

KOKKUVÕTE

Diabeet võib ohustada meid kõiki. Nüüd teame, millised on tunnused ja kuidas seda ennetada. Kõige tähtsam on vältida ülekaalu ja liigset magusasöömist. Samas on alati võimalik see endale geenidega kaasa saada oma vanematelt, siis saame ise seda juba vähem mõjutada. Diabeetikuid oma salongis kohates teame, et nende jalgu peab pediküüri protseduuride käigus eriti õrnalt hooldama. Nende jalad ei kannata tugevat hõõrumist ega skalpelliga naha eemaldamist. Nendega peame olema väga ettevaatlikud, muidu võime kasu asemel teha väga, väga palju kahju.

KASUTATUD KIRJANDUS

http://www.itk.ee/public/files/Diabeet.pdf
http://www.nooruse.ee/Tiiu_Jaanson/Endokr/hilistsistused.html
http://www.spodan.com/et/398.html
http://www.diabetes.ee/dokumendid/diabeet-2-tyyp.pdf
https://www.arst.ee/et/Kusimused-ja-vastused/view_question/2158/
(Kõiki artikleid lugesin 12.10.2011)
14