Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Vana-Liivimaa valitsemine keskajal (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vana-Liivimaa valitsemine keskajal #1 Vana-Liivimaa valitsemine keskajal #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 38 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kaisa Tuisk Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Vana-Liivimaa valitsemine ja talupoegade olukord keskajal

1. Territoorium ja riigid 2. Läänisuhted 4. Maapäev Koosnes viiest iseseisvast väikeriigist. Talupoegade poolt haritav maa jagunes maaisanda 1420. hakati korraldama Liivimaa maaisandate ja Neist suurim ja tugevaim - Saksa ordu Liivimaa domeeniks ja läänivaldusteks. seisuste kokkusaamisi - maapäevi. Need toimusid haru. (67 000 km2) Oma läänide haldamiseks rajasid vasallid 13.saj Valgas, vahel ka Volmaris. Kokkukutsutjateks olid Vanim ja kaalukaim - Riia peapiiskopkond (18 lõpust alates eramõisaid. Vasallide õiguslik seisund Liivimaa ordumeister, Riia peapiiskop või mõlemad

Ajalugu
thumbnail
3
rtf

Vana Liivimaa valitsemine

sõjale. Maad harisid talupojad, kes maksid selle eest raha. Ordu ­ ei teki läänimõisad vaid ordumõisad, läänistamist ei toimunud. Taani valdus ­ Taani kuningas maaisand Piiskopkonnad ­ maaisand tartu piiskop Kuni 1315a. oli maa tagastatav, alates 1319-1397(Danzig) on läänistatav maa pärandatav, võõrandamata. Ametkonna maad - maad, mida ei läänistatud. Jaotati eraldi vakusteks (4-6küla). 3. Liivimaa sisesuhted Mõõgavendade ordu lakkas eksisteerimast, kui leedukatega võitles. Halvad suhted, ordu ei saanud läbi kirikuga(vaen, Riia piiskopi vastu) Kodusõjad kogu keskajal. Riia piiskop ei suuda vastu panna ordule, hiljem tuleb valitsema Tartu piiskop(Damerow). 1397.a.Danzigi kongress ­ (poola, tol ajal saksa ala) Saksa ordu kõrgmeister Jungingen. Võitjana piiskopid välja(võeti ära mõned kohustused). Ordu hakkas nõrgenema.

Ajalugu
thumbnail
4
docx

Vana-Liivimaa valitsemine

Vana-Liivimaa valitsemine Poliitiline ülesehitus 1346. Aastal ­ 5 väikeriiki Saksa Ordu Liivimma haru ­ tugevaim ja suurim, mida valitses Liivimaa meister Riia peapiiskopkond Tartu piiskopkond Saare-Lääne piiskopkond Kuramaa piiskopkond Maaisand ja läänimehed Kogu maa jagunes maaisanda domeenideks ­ harisid talupojad ­ tuludest kattis maaisand riigivalitsemise kulud ja isiklikud väljaminemised Läänivaldused ­ jagatud vasallidele sõjateenistuste ees Sisepooliitika Võimuvõitlus ­ piiskopkondade ja ordu vahel Intriigid Kodusõjad Seisused 14

Ajalugu
thumbnail
15
docx

Vana-Liivimaa kujunemine

VANA-LIIVIMAA KUJUNEMINE VANA-LIIVIMAA RIIKIDE KUJUNEMINE VANA-LIIVIMAA ­ eestlaste, liivlaste ja läti hõimude asuala, mille ristisõdijad vallutasid Ühtset riiki vallutatud aladel ei kujunenud Miks? 1236.a. toimus Saule lahing leedulaste ja Mõõgavendade ordu vahel 1237.a. loodi Saksa ordu Liivimaa haru, peagi hakati kasutama lühendatud nimetust ­ Liivi ordu 1238.a. sõlmiti Stensby leping Saksa ordumeistri ja Taani kuninga vahel: 1) paavsti nõudmisel sai Taani kuningas Tallinna, Rävala, Harjumaa, Virumaa 2) lepiti kokku ühises võitluses Vene vürstiriikide vastu, et laiendada katoliku kiriku võimu LÄÄNIKORRA KUJUNEMINE MAAHÄRRA e. MAAISAND e. SENJÖÖR­ väikeriigi valitseja Liivimaal, jagas lääne, omas kiriku-, kohtu- ja haldusvõimu

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Vana-Liivimaa konspekt

Hamburg-Bremeni peapiiskop pühitses Meinhardi piiskopiks ja tegi talle ülesandeks Liivimaa ristiusule toomise. Kui Meinhard suri ja 1196. aastal sai Üksküla piiskopiks tsisterlane Berthold. Kuna liivlased olid hakanud sakslasi umbusaldama ega soovinud Bertholdi piiskopina vastu võtta, sai Berthold paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, et liivlased jõuga alistuma sundida. 1198. a saabuski u. 1000-meheline ristisõdijate vägi praeguse Riia alla. Meinhardi tähtsaim abiline ja hilisem Eestimaa piiskop oli Theoderich, keda peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks

Ajalugu
thumbnail
14
ppt

Eesti ajalugu, Keskaeg, Vana-Liivimaa valitsemine

Vana-Liivimaa valitsemine keskaegses Eestis Nõo Reaalgümnaasium Brita Lodi 59B Jaanuar 2013 Vana-Liivimaa poliitiline ülesehitus · Vana-Liivimaa koosnes pärast 1346.aastat viiest iseseisvast väikeriigist: 1. Saksa ordu Liivimaa haru 2. Riia peapiiskopkond 3. Tartu piiskopkond 4. Saare-Lääne piiskopkond 5. Kuramaa piiskopkond · Kiriku õiguslikult moodustasid Liivimaa ja Preisimaa piiskopkonnad 13.sajandi keskpaigast ühtse kirikuprovinti Riia peapiiskopi juhtimisel. · Tallinna piiskopkond kuulus ka pärast Taani valduste võõrandamist Lundi kirikuprovintsi. Saksa ordu Liivimaa haru · Suureim ja tugevaim · Seda valitses Liivimaa meister koos ordu sõjalise valmisoleku eest vastutava maamarssali ja kohaliku võimu teostavate käsknikega · Tegemist oli suure Saksa ordu osaga, mis hakkas iseseisvuma

Ajalugu
thumbnail
12
doc

Vana- Liivimaa

Taani kuningas oli Eestimaa Hertsog, tema asehaldur asus Tallinnas. Tallinna piiskop omas Põhja-Eestis ainult vaimulikku võimu, allus Lundi peapiiskopile. Muud alad allutati vormiliselt Saksa-Rooma keisririigile ­ tegelikult valitsesid suht iseseisvad maahärrad ­ Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordumeister. 2) Liivi orduriik ­ ilmaliku võimu kehastus, suurim sõjaline jõud, eksisteeris alates 1237. aastast. Oli Saksa ordu Liivimaa haru, loodi Mõõgavendade ordust, mis sai 1236. aastal Saule lahingus leedulastelt hävitavalt lüüa. Pealinnaks alguses Riia, hiljem Võnnu. · o Tähtsaim isik ordumeister, allus Saksa ordu kõrgmeistrile, talle kuulusid Läti alad, Sakala, Järva ja teised väikemaakonnad. o Orduala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks, neile allusid ordumõisad.

Ajalugu
thumbnail
11
doc

Vana Liivimaa

Esialgu säilitasid talupojad oma isikliku vabaduse. Reaalselt võisid nad lahkuda, ei olnud sunnismaised. See olukord kestis kuni Jüriöö ülestõusuni. Adramaa ­ põllumaa mõõtühik, ühe adraga ülesharitav maa. 6-9 ha. Diötsees ­ piiskopkond. Vikat ­ mõõtühik heinamaade mõõtmisel, sama, mis adramaa umbes. Ühe inimese poolt niidetav maa-ala. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS Selle kohta on olemas oma kroonika ­ Liivimaa noorem riimkroonika. Autoriks on Liiv ordu üks vaimulik, Bartheolomeus Hoeneke. Kirja on pandud alamsaksa keeles. Kirja on pandud värssides. Kroonika pole originaalis säilinud. Säilinud ümberjutustustena hilisemates kroonikates ning sarnaselt kahele varasemale, on seda võimalik ka eesti keeles lugeda. Jüriöö ülestõus sai alguse 1343. aastal. Erinevate jõudude kaalutlused: · Taani ­ juba enne Jüriöö ülestõusu puhkemist oli Taani huvitatud Põhja-Eesti müügist.

Ajalugu



Lisainfo

Tabel koosneb:
*Territoorium ja riigid
*Sisesuhted
*Välissuhted
*Läänisuhted
*Talupoegade kategooriad
*Maapäev
*Talupoegade õiguslik seisund
*Mõisad ja põllumajandus

LÜHITUTVUSTUS!


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun