Organismid kui elupaigad teistele organismidele (0)

Sisukord
Sissejuhatus.................................................................................................................................3
1. Biootilised seosed organismide vahel.....................................................................................4
1.1. Parasitism ..........................................................................................................................4
1.2 Sümbioos............................................................................................................................4
1.3 Kommensalism ...................................................................................................................4
2. Endo- ehk siseparasiidid ........................................................................................................5
2.1 Mikroparasiidid ..................................................................................................................5
2.2 Makroparasiidid.................................................................................................................5
3. Sümbiontsed bakterid .............................................................................................................6
4. Peremees organism.................................................................................................................6
4.1 Siirdaja...............................................................................................................................6
4.2 Parasiidi mõju peremehele.................................................................................................6
4.3 Peremeesorganismi toime parasiidile.................................................................................7
Kokkuvõte...................................................................................................................................8
Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................9
Sissejuhatus
Käesolevas referaadis on uurimise alla võetud organismid kui elupaigad teistele organismidele. Referaadi tähtsus väljendub eelkõige selles, et ka inimesed on elupaigaks paljudele teistele organismidele, kes võivad meile teha nii kasu kui kahju. Referaadi eesmärgiks on kirjeldada millised organismid elavad teiste organismide sees, milliseid erinevad kooselu vorme leidub ning milline on organismide vastatikune mõju teineteisele.


1.Biootilised seosed organismide vahel
Looduslikes kooslustes esinevad organismide vahel mitmesugused biootlised seosed, millest osad on kasulikud nii mõlemale osapoolele kui ka vaid ühele, või kasulikud vaid ühele poolele ja kahjulikud teisele. Neist tähtsamad on Parasitism, sümbioos ning kommensalism.(1)
1.1 Parasitism
Parsitism ( kr.k. parasitos – kõrvaltoitlustaja, muidusööja) on eri liiki organismide suhe, kus üksorganism ( parasiit e. Nugilane ) kasutab teist liiki organismi kui elukeskkonda ja toiduallikat, tekitades sellega peremees organismile reeglina mitte surmavat kahju. 6-7 % kõikidest Maal elavatest loomaliikidest on parasitaarse eluviisiga. Enamik parsiite kuulub ainuraksete, lameusside, ümarusside ja lülijalgsete hulka. (1)
1.2 Sümbioos
Sümbioos (tuntud ka kui mutualism ) on kahe eri organismi – sümbiondi – mõlemale kasulik või vajalik kooselu. Eristatakse ektosümbioosi (kahe vabalt elutseva organismi kasuliku kooselu) ja endosümbioosi ( üks organism elutseb teise kehas). Sümbioos võib piirduda mõne vajaduse vastastikuse rahuldamisega või siseneda mitmekülgsesse sõltuvusse. Näiteks elvad inimese soolestikus bakterid Escherichia coli – soolekepikesed, kes toituvad soolesisusest ja omakorda soodustavad B-rühma vitamiinide sünteesi sooles. Samuti on neil võime alla suruda tõvestavate bakterite (näiteks süsenteeriatekitajate ) aktiivsust.(1)
1.3 Kommensalism
Kommensalism (ld.k. commensales – lauakaaslased) on kahe eri liiki kuuluva organismi kooselu ökosüsteemis, mis on kasulik ühele parterile ja täiesti kahjutu teisele. Näiteks inimese suuõõnes elav amööb Entamoeba gigivalis.(1)
2. Endo- ehk siseparasiidid

Endo- ehk siseparasiidid parasiteerviad perehemehe kudedes. Enamasti on parasiit spetsialiseerunud kindlale koele või organile, kui mõned parasiidid võivad kahjustada mitut organit.(1) Endoparasiidid peavad hakkama saama abiootiliste tingimustega. Peremehe homeostaatilised protsessid varustavad parasiiti energia ja toitainetega. Aeroobseks hingamiseks kasutakse ära lahustunud gaasid.(4) Siseparasiidid elutsevad hingamisteedes, soolestikus, veres ja kudedes.(5)
2.1. Mikroparasiidid
Mikroparasiidid on väikesed parasiidid, keda pole palja silmaga võimalik näha. Nad paljunevad peremehe sees ( tavaliselt kudedes). Mikroparasiidid veedavad enamasti terve oma elutsükli vaid ühes peremeesorganismis. Enamiku neist moodustavad viirused ning pakterid , näiteks salmonella ja HIV. (2)
2.2Makroparasiidid
Erinevalt mikroparasiitidest on makroparasiidid selgelt silmaga nähtvad. Nad kasvavad peremeesorganismis, kuid paljunevad tekitades nakatuslike etappe peremehes, mille käigus suudab parasiit levida järgmistesse peremeestesse. Kõige laialdasemalt levinud makroparasiidid inimeste sees on ümarussid (Ascaris lumbricoides).Pilt 1. (3)
Pilt 1.Ümaruss (Ascaris lumbricoides)


3. Sümbiontsed bakterid
Sümbiontsed bakterid elavad sümbioosis teise organismiga, kellega kooselu on kasulik või vajalik.(6) Paljud sümbiontsed bakterid elavad tesite organismide soolestikes, lagundades toitu ning valmistades peremehele vajalike vitamiine. Peremeesorganism pakub vastutasuks toitu, sobivat elukeskkonda ning trasporti (eelkõige taimtoidulistel loomadel nagu hobused, lehmad , etc).(7)
4. Peremeesorganism


Peremees on organism, keda parasiit kasutab elukohane ja toitumisallikana. Mitmed parasiidid vahetavad oma elutsükli käigus peremehi.
Lõplikuks ehk definitiivseks peremeheks (ld.k. definitivus – lõplik) ja ka peaperemeheks nimetatakse organismi, kelles parasiit veedab suguküpse osa oma elutsüklist või kelles ta suguliselt paljuneb.
Vaheperemees on organism, kelles parasiit veedab oma vastseea või kelles ta paljuneb sugutult.
Reservuaarperemeheks nimetatakse organismi, kelles toimub pasitaarsete organismide kogunemine. (1)
4.1. Siirdajad

Siirdajad on verdimevad lülijalgsed. Spetsiifilisteks siirdajateks on organismid, kelle sees parasiit läbib mõne arengujärgu. Mehaanilisteks siirdajateks on organismid, kes ainult levitavad parasiiti. Mõnel juhul võivad siirdajad olla ka parasiidi looduslikud resevuaarid.(1)
4.2. Parasiidi mõju peremehele
Parasiit mõjub peremehele patogeenselt ehk kahjulikult. Patogeensus iseloomustab parasiidi võimet peremehe organismis esile kutsuda patoloogilisi muutusi või haigusi, mille mõju iseloom võib olla erinev.
Paljud hulkraksed parasiidid kahjustavad peremeest mehaaniliselt, vigastades seedeelundkonna kudesi, põhjustada soolevalendiku ummistumist, maksajuha ummistumist etc.
Parasiitide eritised võivad mõjuda toksiliselt, näiteks malaaria plasmoodiumi, toksoplasma ja ümarusside toksiinid .
Parasiitide toitumine peremehe organismis mõjub peremehele kurnavalt. Samuti võivad parasiidid soodustada infektsioonide levikut ja levitada ohtlike nakkushaigusi.
Peremeesorganismis võib üheaegselt parasiteerida mitmeid eri liiki parasiite. Sel juhul mõjutavad parasiidid ka üksteist, mil juhul vastastikune toime võib olla erinev, tugevdades või ka nõrgendades üldist patogeenset mõju permehele. Parasiitide kooslust peremeesorganismis nimetatakse parasitotsönoosiks.(1)


4.3.Peremeesorganismi toime parasiidile
Peremees mõjutab parasiite mitmel viisil, surudes alla parasiitide elutegevuset ning neid surmates. Kaitsemehhnaisme jaotatkse neljaks : üldised, füüsilised, keemilised ja bioloogilised kaitsemehhanismid . Peremehe ja parasiidi suhteid mõjutvad mitmed otsesed tegrurid ( palavik , vanus, genotüüp, rassilised iseärasused) ja mitmed kaudsed tegurid (iskilik hügieen, toitumus , elutingimused ja sotsiaalne seisund).(1)
Kokkuvõte
Võtsin referaadis lühidalt kokku erinevate organismide kooselu vormid, nii kasulikud kui kahjulikud, samuti kirjeldasin erinevaid organisme, kes elutsevad teiste organismide sees. Kirjeldasin ka erinevaid mõjusid peremeesorganismile, kui ka kasu, mida võõrorganismis elutsev organism saab. Käsitlesin ka põgusalt elementaarset teemakohalist terminoloogiat.
Kasutatud kirjandus
Viide 1: Kokassar, U., Kalev, I., Masso, M., Masso, R., Saag , A.1999 Tartu Biloogia praktikum II : 11-17
Viide 2: http://en.wikipedia.org/wiki/Microparasite
Viide 3: http://en.wikipedia.org/wiki/Macroparasite
Viide 4: http://www.zbi.ee/alo/loengud/pdf/para.pdf : 1
Viide 5: http://www.zbi.ee/alo/loengud/pdf/Parasiitne_elukeskkond.pdf : 6
Viide 6: http://en.wikipedia.org/wiki/Symbiotic_bacteria
Viide7: http://en.wikipedia.org/wiki/Mutualis m
8