Kõne (lemmik loomade varjupaika viimine) (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

39

odt

Uurimustöö ''Kasside eest hoolitsemine''

Kuna kassid toovad iga pesakonna näol ilmale mitmeid kassipoegi, kujunes inimese ja kassi vahel välja sõbralik suhe. Inimese kõrval kasvavatel kassidel tekkis inimestega sümpaatne side. Inimesed hakkasid kasse kodustama ja kassid hakkasid inimesesse kui peremehesse suhtuma. Kasside lapselik sõltuvus säilis esimese kaheksa tundliku nädala jooksul ka inimese juures olles. Kodus kasvanud kassipoeg ei loobunud ka täiskasvanuna sellisest soojast suhtest. (Purina 2011) 1.3.Kass kui püha loom Egiptuses Tõenäoliselt tänu kasside kasulikkusele toidu kaitsmisel, omistasid vanad egiptlased kassile püha looma staatuse. Kassi nimetati ,,miw'iks". Surnud kasse hakati leinama ja palsameerima. Kassile valmistati spetsiaalne puust kirst. Emaseid kasse seostati Egiptuse sõjajumalanna Sekhmetiga ja isaskasse päikesejumala Ra´ga. Kasse kaitsti kõige ja kõigi eest. Vigastatud kassi juures olev inimene põgenes tavaliselt sündmuskohalt, et mitte süüdistust saada

Teadus tööde alused (tta)

18

doc

Family Pets OÜ

........... 18  3 1. ÜLDOSA 1.1. Äriidee kirjeldus Pärnu linnas ja maakonnas elab 88 466 tuhat elanikku, kellel kas on juba lemmikloom või plaanitakse võimalust selle muretsemiseks. Sageli hakkab silma lemmikloomadega tegelemise kogenematus. Tööl käimise ja askelduste vahel juhtub sageli, et jääb aega väheks oma lemmikuga tegelemiseks. Sageli kerkib üles ka küsimus, kuhu panna oma lemmik, kui tekib vajadus minna reisile, kontserdile või komandeeringusse. Abistamaks lemmiklooma pidajaid nende tekkinud probleemides, pakume väga laia ulatusega teenust, kus alates sellest, et loomapidajad saavad meilt "lemmikloomapuhkust" näiteks puhkusereisi ajaks, komandeerindule sõites, lemmikute jalutamise teenust. Ettevõtte missiooniks on mõjutada ja teavitada loomapidajaid oluliselt lemmikloomade eest

Äriplaan

404

pdf

SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL

SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutub lapse juhtivaks psüühiliseks protsessiks mälu, areneb kaemuslik-kujundiline mõtlemine ning hak- kab kujunema kõne reguleeriv-planeeriv funktsioon

Pedagoogika

7

doc

M. Maeterlinck - "Sinilind"

keelas teda karmilt. Koer seoti kinni ja kõrvaldati. Kõik karjusid lastele surma, et Kass ütles lastele, et ollakse vaid pahased, et Kevad hilineb. Siis hakkasid loomad arutama, mismoodi surmaotsust täide viia. Ka loomad vihkasid inimest, sest inimene on loomi allutanud, toiduks tarvitanud jne. 5 Maris Savik Kass läks veidi eemale ja kui poiss üksi jäi, hakkas ta nägema loomade ja puude viha. Ta püüdis end võimalikult hästi kaitsta, ent oli liiga nõrk ja hüüdis Koera appi. Koer tuli ustavalt appi, samas kui kõik loomad karjusid talle "Reetur! Lollpea!" jne. Ometi lubas Koer truuks jääda vaid poisile ning kaitses teda nii hästi kui suutis. Siis ilmusid välja ka Valgus ja Koit ning päästsid lapsed. Tagasi Valguse palees hakkas Kass virisema, et Koer tõmbas tema käpa katki ning kuigi Koer oli Kassi

Kirjandus

80

docx

LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS

liikumistee. Õpperaja põhieesmärk on avada looduses liikujale üsnagi tavaline maastik, mis pakuks nii informatsiooni kui emotsiooni. ( Koplimaa, 1992) Lasteaia õpperaja pikkuseks sobib noorema rühma lastele 0,8 km, keskmisele rühmale1,5 km ja vanemale rühmale 2-2,5 km pikkune teelõik. Õpperajal on ideaalne võimalus jälgida, kuidas toimuvad looduses aastaajalised muutused ning kuidas need mõjutavad taimede ja loomade elu. Seepärast tulebki läbida õpperada vähemalt neli korda aastas ­ sügisel, talvel, kevadel ja suvel. ( 1992, lk 41-43 ) 4. Mänge eesti keele õpetamiseks 4 . 1 Mängud lähtuvalt laste vanusest Mängud 1-2aastastele POEME PEITU · Peitust saab nii pisikesega mängida: - kattes silmad kätega, - laotades rätiku näo ette, - peitudes ukse või mõne suurema mööblitüki taha ja sealt välja piiludes,

Alushariduse pedagoog

120

pdf

Õpetajaraamat

· mida emotsionaalselt tähtsam ja lähedasem on õpitav teema, seda paremini võta- vad lapsed selle vastu ja seda aktiivsemalt ka osalevad. Uue materjali esitusel on asendamatud lood ja mängud. Jutukesi jutustades või lugedes kasutab õpetaja mitmekesiseid vahendeid teksti ilmestamiseks. Kasutada saab pilte, käpiknukke, mänguasju. Samuti aitavad kaasa laul, tants ja pantomiim. · Uut teksti, väljendit või sõna võib tutvustada nn "õpetaja abimees", nukk või loom, kes oskab ainult eesti keelt. Näiteks õpetaja alustab uut teemat kahe käpiknuku- ga, kellest üks alati küsib ja teine vastab. · Tegusõnu on mõttekas õppida tegevust imiteerides, liikumis- ja rütmiharjutustega. · Uusi sõnu saab õpetaja tutvustada ja kinnistada mänguga "Mis on puudu?": kahe kuni nelja pildi või eseme nime nimetamise järel eemaldab õpetaja ühe (lapsed võivad silmad sulgeda) ja küsib: Mis on puudu? Puuduva eseme nimetust kordab

Eesti keel

24

doc

"Tõde ja õigus" 1. osa põhjalik kokkuvõte

Olgugi, et ta väga väsinud oli ei läinud ta kunagi varakult magama. Juss jäi ikka nende juurde tööle, vaatamata sellele et tal algul teised plaanid olid- sai veel palgale lisa ka. Mai lahkus aga nende majast, arvatavasti sellepärast et Kaarel tal ikka südames oli. Andres ja Pearu võistlesid tihti töö tegemises- kui A midagi alustas siis hakkas P ka kohe asjaga peale nagu kui A kavatses aiaga loomade söögimaa ümbritseda- P tegi seda kohemaid. Ainuke asi milles P ette jõudis oli see et asutas puuviljaaia- võttis idee ühelt teiselt mehelt, A-l oli see aga hiljem plaanis. Kõrtsis hoobeldi koguaeg sellega et kes ikka enne selle ja teise asja peale tuli- teada oli aga et Andres on parem peremees. Tagapere koer istus tihti Eespere uks taga- saunaeit ütle et sellel on kindlalt mingi põhjus. Mõne ajapärast toimuski midagi- lehmad ja sead olid

Kirjandus

25

odt

Tõde Ja Õigus 1

ta jälle üles ja hakkas tööd tegema, lapse pärast ta ka eriti magada ei saanud. Olgugi, et ta väga väsinud oli ei läinud ta kunagi varakult magama. Juss jäi ikka nende juurde tööle, vaatamata sellele et tal algul teised plaanid olid- sai veel palgale lisa ka. Mai lahkus aga nende majast, arvatavasti sellepärast et Kaarel tal ikka südames oli. Andres ja Pearu võistlesid tihti töö tegemises- kui A midagi alustas siis hakkas P ka kohe asjaga peale nagu kui A kavatses aiaga loomade söögimaa ümbritseda- P tegi seda kohemaid. Ainuke asi milles P ette jõudis oli see et asutas puuviljaaia- võttis idee ühelt teiselt mehelt, A-l oli see aga hiljem plaanis. Kõrtsis hoobeldi koguaeg sellega et kes ikka enne selle ja teise asja peale tuli- teada oli aga et Andres on parem peremees. Tagapere koer istus tihti Eespere uks taga- saunaeit ütle et sellel on kindlalt mingi põhjus. Mõne ajapärast toimuski

Eesti keel

Kommentaarid (0)