Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Perekonnaopetus - PEREKOND". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mise, perel, tust, rasedus, sünnitus, põh, pereliikmete, traditsioon, likku, rolliootus, partner, täitja, lahend, seksuaalelu, pereliige, selged, terves, kindlus, prestiiz, kujutluse, pereliikmed, elamispind, suguühe, pessaar, emakakael, suhtlemine, rollides, ettekujutus, kohanemine, rollipinge, mallide, distants, iseseisvus, tegude, ühelt, stresssamas peres ei ela, kaasake ka nemad loetelu lõppu. Iga pereliikme suhe ülejäänutega, samuti sünnikuupäev, sünnikoht, tegevusala ja haridustase tuleks lähemalt täpsustada. 4. Perekonna vormi tüüp. 5. Kultuuriline (etniline) taust : (sealhulgas kahe erineva kultuuri mõjude ulatus) : Seda kirjeldades kasutage juhistena järgnevaid kriteeriume, määratlemaks perekonna kultuurilist ja religioosset orientatsiooni ning erinevate kultuurimõjude ulatus : 5. 1. Perekonna või pereliikmete sedastatud etniline taust (nende endi poolt määratletud): 5. 2. Kodune keel. Kas kõik pereliikmed räägivad inglise keelt? 5. 3. Päritolumaa ja aeg, mille vältel perekond on elanud Ühendriikides (millisesse generatsiooni kuuluvad pereliikmed, immigrandistaatust arvestades?) 5. 4. Perekonna sotsiaalne raamistik (kas pärinetakse ühest ja samast etnilisest grupist?) 5. 5. Perekonna elupaik (osa etniliselt homogeensest naabruskonnast). 5. 6
samas peres ei ela, kaasake ka nemad loetelu lõppu. Iga pereliikme suhe ülejäänutega, samuti sünnikuupäev, sünnikoht, tegevusala ja haridustase tuleks lähemalt täpsustada. 4. Perekonna vormi tüüp. 5. Kultuuriline (etniline) taust : (sealhulgas kahe erineva kultuuri mõjude ulatus) : Seda kirjeldades kasutage juhistena järgnevaid kriteeriume, määratlemaks perekonna kultuurilist ja religioosset orientatsiooni ning erinevate kultuurimõjude ulatus : 5. 1. Perekonna või pereliikmete sedastatud etniline taust (nende endi poolt määratletud): 5. 2. Kodune keel. Kas kõik pereliikmed räägivad inglise keelt? 5. 3. Päritolumaa ja aeg, mille vältel perekond on elanud Ühendriikides (millisesse generatsiooni kuuluvad pereliikmed, immigrandistaatust arvestades?) 5. 4. Perekonna sotsiaalne raamistik (kas pärinetakse ühest ja samast etnilisest grupist?) 5. 5. Perekonna elupaik (osa etniliselt homogeensest naabruskonnast). 5. 6
Paarabielule (polügaamiale),Üks mees abielus mitme naisega(polügüünia),või üks naine mitme mehega(polüandria). · Aastatuhandete jooksul on monogaamia pidevalt muutunud ja arenenud.Algul polnud mehe ja naise omavaheline sobimine tähtis,vaid viljakus. · Tänapäeval näeme,et esikohal on tunded ja sobivus. Perekonna ülesanded ja vormid · Ühiselu kindlustamine ja seksuaalsuse kontroll · Pereliikmete tööjaotus · Laste kasvatamine lähedase kooseluõhkkonnas · Järgnevale sugupõlvele kultuuri õpetamine Perekonnas on 3 funktsiooni: · Majanduslik · Psühholoogiline - psüühilise kindlustunde tagamine · Taastootev inimene taastab oma energia Lapseeas vajab inimene perekonda,sest elulised oskuse omandatakse esimese 5 -10 eluaasta jooksul. Nooruki eas kaugened noor inimene näiliselt perekonnast,et kogeda ja luua oma identiteet.
- Lahutus oli võimalik, kaasavara tuli naise vanematele tagasi maksta - ,,kreeka armastus"- meestevaheline kiindumus, vanem mees- õpetaja, noorem mees- tema imetleja, õppija Perekonnapetus Spartas - 7.a poiss riigi kasvatusele - Füüsiline, vapruse kasvatus - Füüsiline karistamine - Kõik kasvatasid kõiki lapsi - Perekond polnud prioriteet - Kiindumust ei näidatud välja Rooma- u 100 e.Kr.-500. - Traditsioon, telligioon, riik, võim - Perepea absoluutne võim (patria potesta) - Isa võis otsustada, kas laps üles kasvatada, maha müüa v tappa.. äbarikud ja vigased lapsed visati ära - Naine kui matter familiae ja domina, naine allus mehele, kuid seadused kaitsesid naist mehe omavoli eest Bütsants u500.-1500. - Perekond kui ühiskonna algrakuke - Seadustega määratletud, kes võib abielluda, kohustused ja piirangud(näit
- Lahutus oli võimalik, kaasavara tuli naise vanematele tagasi maksta - „kreeka armastus“- meestevaheline kiindumus, vanem mees- õpetaja, noorem mees- tema imetleja, õppija Perekonnapetus Spartas - 7.a poiss riigi kasvatusele - Füüsiline, vapruse kasvatus - Füüsiline karistamine - Kõik kasvatasid kõiki lapsi - Perekond polnud prioriteet - Kiindumust ei näidatud välja Rooma- u 100 e.Kr.-500. - Traditsioon, telligioon, riik, võim - Perepea absoluutne võim (patria potesta) - Isa võis otsustada, kas laps üles kasvatada, maha müüa v tappa.. äbarikud ja vigased lapsed visati ära - Naine kui matter familiae ja domina, naine allus mehele, kuid seadused kaitsesid naist mehe omavoli eest Bütsants u500.-1500. - Perekond kui ühiskonna algrakuke - Seadustega määratletud, kes võib abielluda, kohustused ja piirangud(näit
PEREPSÜHHOLOOGIA Süsteemiteooriast Tekkis 20. saj. 30ndatel – 1932/1936 a kirjutati esimesed teosed („Teadmised üldisest süsteemiteooriast”), mis tulid esile 1950ndatel. Autoriks oli sakslane Ludwig von Bertalanffi. Sel ajal oli valitsevaks maailmavaateks Newtoni klassikalised füüsikaseadused (sellele põhines käsitlus maailmast / „one ring rules them all“ – kõikide teooriate puhul on aluseks üks kindel teooria/reegel, millest lähtutakse). Selle põhielemendid: mass, energia, mõju, vastasmõju (psühhoanalüüs räägib samuti sisemisest jõust ja energiast). Samuti: kui valitsevaks oli religioon, oli ka inimesekäsitlus sellest lähtuv (nt haigus – kurjast vaimust vaevatus). Klassikaline füüsikaseaduste teooria ei suutnud üks hetk enam kõike juhtuvat hõlmata - järgnes teadusrevolutsioon (otsiti midagi, millel oleks suurem seletusvõime maailma asjade kohta). Süsteem on mingisuguste objektide kogum koos nende
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledž Õpetajakoolituse osakond ISA ROLL LAPSE KASVATAMISEL Koostaja: Nadezda Stefan Lektor: Tea Välk MA Rakvere 2015 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................2 1.TRADITSIOONILISE KASVATUSE MUUTUS..............................................4 2.ISA ROLL PEREKONNAS...............................................................................6 2.1.Isa ja ema rolli iseärasus..............................................................................7 3.ISAROLLI MUUTUMINE PEALE LAHUTUST............................................8 4.ISADUSE OLEMUS........................................................................................10 5.ERINEVAD „ISA-TÜÜBID“...........................................................................12 KOKKUVÕTE.........
Aga tihti on elus ka selliseid juhtumeid, kus lapse bioloogiline isa ei teagi lapse olemasolust midagi. Ema on viljastamisel kasutanud spermadoonori võimalusi või otsustanud üksi last kasvatada. Juriidiline isa võib olla kas lapse pärisisa või hoopis lapse lapsendanud kasuisa, kuid tal ei pruugi alati kujuneda lapsega häid ja usalduslikke suhteid. Samas võib olla ka sotsiaalsel isal, kes küll elab lapsega koos ja majanduslikult hoolitseb selle eest, et perel ja lapsel oleks kõik olemas, raskusi lapsega emotsionaalse kontakti saavutamisel. Lapse täisväärtusliku arengu seisukohalt on väga oluline, et tal oleks olemas psühholoogiline isa mees kellele saab alati kindel olla, kellega suhelda, keda armastada ja kelle poolt armastatud olla. Jouni Kempe on raamatus Mehe ettekujutus võrdõiguslikkusest refereerinud doktor Jouko Huttuneni, kes on psühholoogilist isadust uurides jaotanud isad neljaks erinevaks tüübiks: 1
Kuid alati ei õnnestu ka temal olla kaine. Kõige suuremaks sõbraks on ta Stewile, kellega jagab ta armastuse ja vihkamise vahepealset suhet. Tihti lähevad ka nemad riidu ja kiusavad üksteist. Peteril pole oma perekonnale suurt midagi pakkuda, peale seikluste ja intriigide. Meditsiiniliselt on ta vaimse puudega, mis loob temast sellise lihtsa ja vastutustundetu tegelaskuju, kes ei löö risti ette mitte millegi ees. Vürtsi lisab juurde tema alkoholilembus. Samas pingutab ta ikka, et perel oleks kodu ja turvatunne. Laste allsüsteem, kes sinna kuuluvad ja kuidas see töötab? Laste allsüsteemi kuuluvad Megan, Christopher ja Stewie. Christopher oleks nagu oma isa suust kukkunud. Teda iseloomustab madal IQ, halvad sotsiaalsed oskused ja kalduvus autismile. Näiteks mäletab ta igat nähtud filmi detailselt ja kergesti ärrituvus, mispeale võib ta muutuda vägivaldseks. Oma õega on ta alati rivaalitsenud, kuid vanemaks saades on nad rohkem kokku hoidma õppinud.
pidada, kui ta ei täidaks inimese jaoks olulisi ülesandeid. Perekond täidab kõiki inimvajadusi (Maslow püramiid). Maslow vajaduste hierarhia PEREKONNA ÜLESANDED SOOJÄTKAMINE - ühiskonna uute liikmete tootmine, mis tagab rahvastiku püsivuse SEKSUAALFUNKTSIOON – turvaline seksuaalsuhe MAJANDUSLIK TOIMETULEK - toidu muretsemine ja valmistamine, kodu korrashoidmine, sissetulekute hankimine, arvete tasumine SOTSIALISEERUMINE - pereliikmete omavaheline suhtlemine, sotsiaalsete suhete ja oskuste arendamine HOOLITSUS – vastastikune hoolitsemine HARIV/ KULTUURILINE FUNKTSIOON – teadmiste ja oskuste vahendamine, väärtuste edasiandmine TURVALISUSE FUNKTSIOON – kodu kaitseb inimest välismaailma ohtude eest. TERAPEUTILINE FUNKTSIOON - hoolitsus, lähedus ja oma liikmetele vastastikuse toetuse pakkumine SOOJÄTKAMINE Selleks et rahvaarv püsiks, peaks perekonna
pidada, kui ta ei täidaks inimese jaoks olulisi ülesandeid. Perekond täidab kõiki inimvajadusi (Maslow püramiid). Maslow vajaduste hierarhia PEREKONNA ÜLESANDED SOOJÄTKAMINE ühiskonna uute liikmete tootmine, mis tagab rahvastiku püsivuse SEKSUAALFUNKTSIOON turvaline seksuaalsuhe MAJANDUSLIK TOIMETULEK toidu muretsemine ja valmistamine, kodu korrashoidmine, sissetulekute hankimine, arvete tasumine SOTSIALISEERUMINE pereliikmete omavaheline suhtlemine, sotsiaalsete suhete ja oskuste arendamine HOOLITSUS vastastikune hoolitsemine HARIV/ KULTUURILINE FUNKTSIOON teadmiste ja oskuste vahendamine, väärtuste edasiandmine TURVALISUSE FUNKTSIOON kodu kaitseb inimest välismaailma ohtude eest. TERAPEUTILINE FUNKTSIOON hoolitsus, lähedus ja oma liikmetele vastastikuse toetuse pakkumine SOOJÄTKAMINE Selleks et rahvaarv püsiks, peaks perekonna keskmine
leivateenijaks mees, naine on kodus ja kasvatab lapsi (neid peaks kindlasti olema "palju"), nad on kõik eestikeelsed ja meelsed, see on mehel ja naisel esimene kooselu ja nad on kindlasti abielus, oleks hea, kui nad käiksid veel kirikus ka. Sellises peres pole homoseksuaale ja suhtlemine toimub ainult teiste samasuguste peredega. Traditsiooniliselt on perekond loodud ümber mehe võimu, kus võimusuhted on hierarhiliselt määratletud, pereliikmete kohustused normide kaudu kinnistatud ning individuaalne karjäär väheoluline. Last arvestatakse isiksusena vähe, rohkem olulise lisatööjõuna perekonna kui majandusüksuse tegevuses. Traditsiooniline peremudel loob selgelt piiritletud rollid ja pakub suhteliselt kõrget kindluse- ja stabiilsustunnet. Traditsioonilise pereelu hinnaks on aga sugupooltevaheliste võimusuhete tasakaalustamatus, individuaalsete valikute puudumine ning demokraatlikul
tähendab aga, et see seostub lastekasvatuse tõekspidamiste ja arusaamadega antud kultuuri kontekstis ja on ajas muutuv. Lapsevanematele on esitatud tänapäeval väga mitmekesiseid väljakutseid: · Majanduslik stress ja vaesus · Perekonnaüksuste isoleerumine · Pere vajadustega vastuolus olevad töökohapoolsed nõudmised · Laste ja täiskasvanu pereliikmete vajaduste individualiseerumine ISADUS Kirjandusest on palju leida uurimusi emaduse kohta, ema tähtsust laste elus. Isadus ja isaroll muutuvas ühiskonnas on aga teenimatult vähe uurijate tähelepanu leidnud. Siiski on ka meie ühiskonda juurde tulnud mõisted, nagu aktiivne isadus, isapuhkus, naistenõudlate juures töötavad emadekoolid on juba aastaid olnud ümber nimetatud 2
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................
Eelmisel sajandil toimus arenenud maades suur murrang inimeste seksuaalkultuuris - autoritaarsed suhted, kiriku ja riigi poolt seatud normid ja käitumine asendusid indiviidikeskse hoiakuga, kus seksuaalsus on kahe võrdse inimese vaheline konsensusel põhinev suhe. Teine oluline seksuaalkäitumist ja kogu perekonnamudelit mõjutav areng oli tänapäevaste tõhusate rasestumisvastaste vahendite loomine ja laialdane kasutamine alates 1960-ndatest aastatest. Seksuaaluuringute traditsioon on maailmas suhteliselt uus - tänases mõistes sai see alguse USA-s 1930-40ndatel aastatel. Teerajajad selles vallas (Kinsey, Masters ja Johnson) näitasid koheselt, et kuigi paljudest asjadest polnud kombeks avalikult kõneleda, oli inimese seksuaalsel toimimisel oluline roll tema enesehinnangu ja identiteedi kujunemises, sellest tulenevalt sotsiaalses identiteedis ja kohas kogu ühiskonnas. 5. ABIELU 5.1. Abielu definitsioon
Rooma õiguses on sellel sõnal aga oluliselt laiem tähendus. Seal hõlmab familia elava esivanema kõiki järeltulijad ning ka adopteeritud isikiud, teenijaid ja orjasid, kes on tema ehk pater familias'e seadusliku võimu (potestas) all. Tavapärases keelekasutuses nimetataks neid eraldi perekondadeks.1 3.2. Perekonnaliikmed Rooma perekonnas oli tavaliselt palju liikmeid. Perekonna eesotsas oli perekonnapea (pater familias), kes omas piiramatut võimu (patria potestas) ülejäänud pereliikmete oma naise, vallaliste tütarde, poegade ja nende naiste, poegade laste ja kõikide teiste kodakondsete kuni orjadeni välja üle. 2 Perekonnapea oli alati vanim meessoost pereliige. Nii võis see olla ka vanaisa, vanavanaisa või isegi onu. Vanavanaisal võib olla palju lapsi, kes kõik on abielus ja elavad eraldi majades ning kellel omakorda on lapsed ja lapselapsed, kes samuti elavad eraldi, kuid siiski moodustavad kõik tema järeltulijad, nende naised, lapsed ja lapselapsed ühe
Perekonnas on igalühel oma roll: ema, isa, lapsed, vanavanemad. Selge on see, et laps ei saa isa rolli ega ema vanaisa rolli üle võtta. Vanemate ülesanne on julgustada, õpetada, toetada ning valmistada ette oma lapsi iseseisvaks eluks. Ning kui elatakse koos vanavanematega, siis nende roll on samuti toetada oma lapsi ja lapselapsi. Tihti tulenevad probleemid perekonna siseselt sellest, et ei suhelda piisavalt. Ollakse omaette ning aetakse oma asju vaikselt ja salaja, teiste pereliikmete seljataga. Ja kui avastatakse midagi teise kohta, mida ei teatud, siis järgneb sellele arusaamatuste ning lahkhelide teke. See omakorda muudab inimesed peres närviliseks ning vihasteks. Kui üks lüli peres on närviline, siis on terve pere kohe närviline. See on sellest, et emotsioonid kanduvad peres väga kiirest edasi, olgu need siis positiivsed või negatiivsed. Keeruline on elada perekonnas, mille suhted on paigast ära
1.Mis on sotsioloogia? Kes on sotsioloog? Sotsioloogi roll uhiskonnas. Sotsioloogia on teadus mis uurib teaduse ja inimese käitumist terviklikuna, aitab mõista miks nii on ja miks nii tehakse, miks asjad on nii nagu nad on, ja miks mitte teisiti. Inimene ei eksisteeri ega saagi eksisteerida üksi, niiet me kõik mõjutame üksteist, nii tegudes kui ka suhetes. Näitena ühiskonnas hakkab laialdaselt abielude lahutamine toimuma, järelikult on tekkinud sotsiaalne probleem ja tuleks analüüsida miks ja mis viib just antud ajahetkel inimesi eriaegadel ja eririikides lahutama. Sotsioloogia eesmärk on ühiskonda paremini mõista, nt miks inimesed jätkavad millegi uskumist kuigi see pole tõsi ja see on tõestatud. Näiteks inimesed elavad kauem värskes õhus töötades. Sotsioloog uurib miks isiklik probleem või kogemus muutub ühiskonna probleemiks. Näiteks töökoha kaotus on sinu prob ja kui sellega liitub veel hul
I Loeng 1. Mis on sotsioloogia? Kes on sotsioloog? Sotsioloogi roll uhiskonnas. Eestis suhteliselt uus teadus, kuna NL päevil kontrollis riigivõim tugevalt seda, mis seondus tegeliku olukorra kirjeldamisega. Kui ei taheta kriitikat ühiskonnale, ei taheta ka sotsioloogiat. Üldjuhul seostatakse sotsioloogi statistiku ja andmete kogujana. Tegelikult on sotsioloog siiski midagi enamat. Andmete kogumist võib nimetada statistikaks, andemete tõlgendamist ja konteksti panemist aga sotsioloogiaks. Andmete kogumine ilma neid seletamata, tõlgendamata, ei ole sotsioloogia. Sotsioloogi peamiseks ülesandeks ongi erinevate ühiskonnanähtuste kirjeldamine ja põhjendamine. Sotsioloogi nö. kutsehaiguseks suhtumine, et ,,asjad ei ole nii, nagu nad paistavad". Põnev ei ole mitte ainult erilise, tundmatu situatsiooni või nähtuse kirjeldamine, seletamine, vaid ka täiseti tavalise, näiliselt argise sotsiaalse keskkonna anal�
Ka isal on perekonnas olnud läbi aegade täita oluline roll. Klassikaliselt on mehe rolliks perekonnas olnud majandusliku kindlustaja ja kaitsja roll. Lisaks sellele on isadel täita peres veel palju rolle ta on kaaslane, hooldaja, abikaasa, moraalne tugi, eeskuju .. ... .. Tema ülesannete hulka kuuluvad ka õpetamine ja mängimine. Lapse arengus on isa väga tähtsal kohal. Oluline on, et isa oleks kättesaadav ja temaga oleks mõnus olla. Isa mõjutab lapse arengut ka läbi enda mitmete rollide perekonnas. Ta on perekonnas omaette jõud, mis kõrvuti emaga moodustab perekondlike suhete mitmekülgse terviku. Ema on traditsiooniliselt hoolitseja ja toitja, isa piiride seadja ja "ukse" avaja maailma. Isa kaasamine kasvatusprotsessi on väga oluline, sest isa eemalejäämine laste kasvatamisest muudab kasvatuse ühekülgseks. Isa roll laste kasvatamisel omab olulist tähtsust, kui tähelepanu pöörata laste soolistele erinevustele ja vajadusele erinevate soorollide kujunem
PEREKONNA AJALUGU VANAAEG Perekonna arengu algetapiks peetakse mehe ja naise ajutise kooselu sagenemist suures rühmas, kus partnerid vaheldusid ja lapsigi kasvatati ühiselt, püüdes neid koos toita ja kaitsta. Eluks vajalikku oskust toitu leida, rituaalset liikumist, muusikat, müüte õpetati lastele eelkõige mängu ja eeskuju najal. Järk-järgult kujunesid mõnede meeste ja naiste vahel välja pikemaajalised paarisuhted. Tärkas arusaamine, et seksuaalelu ja lapse sünni vahel on seos. Ajalooraamatuist tuttav üleminek matriarhaalselt* ehk emajärgselt eluviisilt patriarhaalsele* ehk isajärgsele kulges aeglaselt. Mees oli huvitatud isiklike laste olemasolust, et omandit järglastele pärandada, aga kindlasti polnud see ainuke siduv tegur. Mehe ja naise rolli on eri maades ning eri aegadel mõistetud erinevalt. Rohkem on olnud maid ja aegu, kus naisel on puudunud peaaegu täielikult kõik õigused tegutsemiseks väljaspool kodu. Koduses elus oli naine tavaliselt küll ko
esineb Sinu kasvuperekonnas. Millisesse ajastusse ulatuvad nende nähtuste juured, kas : antiikaega, keskaega, uusaega? Too näiteid, põhjenda. Minu kasvuperekonnas on hetkel kujunenud kindel rollijaotus, kuna ema on väiksema lapsega kodune. Tema ülesandeks on nüüd hoida kodu korras, tegeleda köögi poolega ning õhtuti tegeleda ka teiste lastega, samal ajal pakkudes isale omapoolset tuge. Isa käib tööl ja hoolitseb selle eest, et perel oleks leib laual, arved makstud ja kõigil riided seljas. (keskaeg) Mis puutub suhtlemise viisidesse, siis väiksemad lapsed saadetakse täiskasvanute juttude puhul lastetuppa. ( uusaeg). Samuti on lapsi õpetatud sõna kuulama ja vanemaid austama. ( vanaaeg). 12) Mis võiksid Sinu meelest olla tänapäeval perekonna ülesanded/funktsioonid üksikisiku tasandilt ja miks on perekond vajalik ühiskonna tasandilt?
isikud ehk mehed. - Meeste kallal tarvitab vägivalda üldjuhul samast soost isik ehk iga teine mees. 2. Vägivallatseja ja ohvri lähedus aste. - Naiste suhtes kasutavad vägivalda enamikul juhtudel abikaasad/partnerid või tuttavad mehed. Umbes 80% juhtudest tunneb ohver vägistajat. - Meeste kallal tarvitavad vägivalda rohkem võõrad või juhututtavad, pereliikmete puhul eelkõige sama pere teised meessoost liikmed. 4 3. Vägivalla toimepanemise koht. - 2/3 vägivallajuhtumitest toimuvad naise kodus. Seega kuulus inglise vanasõna ,,minu kodu minu kindlus2 naise puhul ei kehti. Naise jaoks pn kõige ohtlikum koht maailmas tema enese kodu - Mehed langevad vägivalla ohvriks valdavas enamikus kohtades
Õe-venna suhte etapid- noorukiiga Võib olla õe-venna suhetes madalseis Eraldumine (eraldi koolid või suhtluskonnad), suhete vältimine või lihtsalt harvemaks jäänud suhtlus. Õe-venna suhte etapid- hilisem täiskasvanuiga Puuduvad koos elamise surve ja võistluslikkus Taasleidmine. Lähimad elusolevad sugulased Varasemad lapsepõlve suhtlusmustrid võivad jätkuda Õed-vennad kui hooldajad (kohe lähimate pereliikmete järel) Suhte arenguline perspektiiv Uue lapse sünd(häiritus, ebakindlus) Koos kavamine Teismeline Noorukiiga Perekonnaelu ökoloogia ja eetika Hilisem täiskasvanuiga Õe-venna suhte kasutegurid Emast eraldumisega toimetuleku õppimine Idividuaalsuse saavutamiseks, identiteedi mitmekülgsem areng Emapaatiavõime kasvu võimalus
Muistsest perest tänapäeva perekonnani Perekonna ajalugu ulatub väga kaugesse minevikku ning teadmised selle algvormidest on üsna ebamäärased. Kuidas ja mille kaudu muutus ürgaja inimühendused tänapäevasteks perekondadeks? Selle mõistmiseks tuleb vastuseid otsida minevikust aga mida kaugemale minevikku me vaatame, seda hägusemaks muutuvad meie teadmised. Rohkem teame sellest, mis on üles kirjutatud. Vanaaeg Perekonna arengu algetapiks peetakse mehe ja naise ajutise kooselu sagenemist suuremas rühmas, kus vaheldusid partnerid ja lapsi kasvatati ühiselt, püüdes edasi anda eluks vajaminevaid oskusi nagu oskust toitu leida ja looduses ellu jääda. Aja möödudes kujunes välja meeste ja naiste vaheline pikemajaline kooselu. Hakati aru saama, et seksuaalelu ja lapse sünni vahel on seos. Üleminek matriarhaalselt eluviisilt patriarhaalsele kulges aeglaselt. Mehed olid üha rohkem huvitatud isiklikke laste olemasolust, et pärandada oma
,,kreeka armastus" meestevaheline kiindumus, vanem mees õpetaja, noorem mees tema imetleja, õppija Oikus, famiilia abikaasad ja nende lapsed, aga ka orjad ja laiem sugulaskond(sageli isapoolne). Sparta: 7a poiss riigi kasvatusele Füüsiline, vapruse kasvatus Füüsiline karistamine Kõik kasvatasid kõigi lapsi Perekond polnud prioriteet Kiindumust ei näidatud välja Rooma 100 eKr-500 Traditsioon, religioon, riik, võim Perepea absoluutne võim (patria potesta) Isa võis otsustada kas laps üles kasvatada, maha müüa, tappa... äbarikud ja vigased lapsed visati ära Naine kui mater familiae ja domina, naine allus mehele, kuid seadused kaitsesid naist mehe omavoli eest. Abielu: confarreatio pidulik Perekond ja seadusandlus Eesti laste- ja perepoliitika otsingul - 1.juuni lastekaitsepäev
probleemidesse kaasatud ka Tiia õde Kadri. 2.3. Suhete analüüs Pere hetkeline elutsükkel kuuluks kui mitme erineva tsükli alla. Antud pere on väikeste lastega pere, kus toimub laste kasvatamine ja finantskohustuste järgimine. Samuti ka murdeealiste lastega perekond, sest Annika on varajases teismeeas ning pere probleemide tõttu on käitumismustrid väga erinevad ja kohati teatud tsüklist eraldatud. Abikaasadevahelised suhed on keerulised. Peres on lähisuhtevägivald. Pereliikmete omavaheline läbisaamine on raskendatud. Pere hoolitsemine on jäänud pigem ühe vanema ülesandeks, kuid ta ei suuda teha õigeid otsuseid, sest soovides traditsioonilist pere, on Tiia valmis olema ohver ja mitte mõtlema ratsionaalselt ega võta vastu talle pakutavad abi. 7 Perel on võima abi vastu võtta, kuid pereliikmed ise pole valmis olukorda muutma. Olukord stabiliseeruks, kui Tiia võtaks vastu sotsiaaltöötaja poolt pakutud abi ning
Sealne elu ja ühiskond erines teistest linnadest. Oma referaadis keskendun ma eelkõige naiste rollile Roomas, ent toon välja ka muid faktoreid. Referaadi põhiprobleemiks on roomlannade õigused- millised need olid ja kuidas neid piirati ning mida lubati. Üritan selgusele saada kui suur tähtsus oli Rooma naistel ning kas fakt,et nende õigused olid väga piiratud, vastab tõele. Roomas oli seisuslik ühiskond. Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi pereliikmete üle. Need olid tema naine, vallalised tütred ja pojad koos oma lastega. Isegi täiskasvanud pojad allusid oma isale. Ka kohtuasjades olid nad ühe või teise meessoost isiku hoole ja eeskoste all. Naise peamiseks vooruseks peeti abielutruudust. Rooma naistel puudus juurdepääs avalikule elule, samuti puudusid ka poliitilised õigused- ei tohtinud käia valimas ja olla ise kandidaat, puudus ka võimalus osaleda rahvakoosolekutel. Nagu märkisid ,,Rooma antiigi" autorid,
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond Piret Kala PEREKONNA TÄHTSUS LAPSE KASVUKESKKONNAS Essee Õpperühm: TPALB-1KÕ Tallinn 2015 Üldjuhul vaadeldakse arengukeskkonnana perekonda, kaaslaste rühma ning elukeskkonda. Lapse esmaseks ja samas ka kõige mõjuvõimsamaks ning spetsiifilisemaks arengukeskkonnaks ja –faktoriks on kahtlemata perekond. Eakaaslaste ja muu koduväliste arengukeskkonna mõju lisandub alles hiljem. (Krull 2000) Alates keskajast on lapse kasvukeskkond muutunud järjest turvalisemaks ja sõbralikumaks. Läbi järgnevate sajandite kasvatati lapsi küll karmilt ja neist püüti vormida korralikke inimesi, aga neile sai järjest enam osaks ka siirast hellust. Aga alles 1900ndatel aastatel seati kasvatusele eesmärke, mis toetasid lapse oma isiksuse arengut. Tänapäeval näeme last juba väärika indiviidina. Ühiskonna roll
ressurssidest ja sotsiaalvõrgustiku kvaliteedist (Klefbeck& Odgen 2001). 23 3 PERE VÄÄRTUSHINNAGUD Väärtushinnangud on tuletatavad sellest, mida inimene tegelikult usub (Parman 1998). Pere väärtustel on kaks tahku: üks neist on väärtus, mis seisneb peres, ja teisest küljest on pere ka ise loomas oma väärtusi. Pered on väga erinevad ja seetõttu ka erinevad arusaamad. Mõnel perel on sellised arusaamad, et võõraid koju ei kutsuta, olgugi et nad võivad olla sõbrad või klassikaaslased. Teine pere aga ei suuda eristada enam, kes on võõras ja kes tuttav, sest kodu on justkui läbikäiguhoov, kus kõik on tere tulnud. Inimene tahab olla seal, kus temasse hästi suhtutakse, kus on võimalik kuulda enese kohta palju häid, tunnustavaid, julgustavaid sõnu ja vahel ajakohaseid kriitilisi kommentaare
Kodu on ühiste tegemiste ja mõtlemiste paik, kus kõik pereliikmed teevad pidevat koostööd ainult siis igatsetakse sinna ka aastate pärast tagasi. (Niiberg 2007: 3 ). 1.1. Kodu kolm mõõdet Kodu on eelkõige psühholoogiline fenomen, millel on kolm mõõdet. · Füüsiline. Üksnes füüsilist mõõdet omav kodu on lihtsalt maja või korter, kus käiakse magamas nn ,,peremagala". · Psüühiline ehk hingeline. Psüühilise mõõtme kujundajaks on pereliikmete omavahelised suhted ning kodune mikrokliima. · Vaimne ehk sotsiaalne. Vaimsuse määrab see teadmiste ja oskuste pagas, mille laps laia maailma võtab kodust kaasa, oskamaks olla tulevikus täisväärtuslik ilmakodanik (Niiberg&Linnas 2007:12). 5 1.2. Mitu põlvkonda koos Lapsed vajavad vanavanemaid, nende vaikset tasakaalukust, elutarkust, nende aega ja tähelepanu, soojust hellust ja armastust
Hästi toimivas perekonnas on igal pereliikmel oma roll ja tööülesanded. Hoolitakse üksteise tunnetest, kuulatakse üksteist ära ja aidatakse, kui keegi abi peaks vajama. Hästi toimivas perekonnas on kõik läbi mõeldud ja organiseeritud. Üldiselt ei jäeta asju juhuse hoolde. Pereliikmed saavad omavahel üldjuhul hästi läbi, nende vahel valitseb harmoonia ja armastus. Kõik panustavad perekonda ja saavad sealt ka vastutänu. Düsfunktsionaalses perekonnas on rollid pereliikmete vahel ebaühtlaselt jaotunud või vanemad on loobunud oma rollist olla ema või isa. Näiteks isa on muutunud rahakotiks, lastehoidjaks või remondimasinaks ja laps/lapsed ja ema naudivad elu. Tänapäeval leidub ka vastupidiseid situatsioone, kus naine on peamine perekonna ülalpidaja ja mees on kodune, lastehoidja. Kuna rollid on ebaühtlaselt jaotunud on ka nendega kaasnevad ülesanded ebavõrdsed. Tulemuseks tekivad omavahelistes suhetes
Isadus Sisukord Sissejuhatus 3 Isa rolli olulisus 4 Isa psühholoogiline roll 5 Isad läbi aegade 6- 7 Milline on hea isa 7 Isa tähendus lapse erinevates vanustes 8- 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus Järgnevas referaadis on arutusel kolm suuremat teemat: isa roll, isad läbi aegade ja milline on hea isa. Saame täpsemalt teada, milline on isa rolli olulisus ja milline on isa psühholoogiline roll. Samuti saame teada millised on olnud isad läbi aegade, alustades võimude ajast ja lõpetades tänapäevaga. Uueks teadmiseks saab ka teadmine, milline võib olla hea isa ja tema tähendus lapse erinevates vanustes. Isa roll Isa rolli olulisus Perekondades toimuvad muutused tingivad vajaduse rääkida erinevat tüüpi isadusest. Põhimõtteliselt võime rääkida kolme tüüpi isaduse
annaabi.ee 
