Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"peenarde" - 48 õppematerjali

Virgina Woolf
1
docx

Virgina Woolf

Virgina Woolf (1882-1941) Kew Gardens 1.Tegevus toimus juulikuus Kew pargis lillepeenra juures , kus liikusid inimfiguurid peenarde vahel. Iga lõik algab paarikeste kohta lillepeenra juures ning üldiselt seal see ka kestab kui just pärast seda pole kusagile liikumist. Inimestele meenutas see pargis käimine/olemine vanu mälestusi ja asju. Suurt osa mängib ka teo ning lillede ümber toimuv. Novell jaotub nagu kolmeks üheks osaks on justkui tigu. Jutus oli küll neli paari, kuid teojutt, mis vahelduseks tuli, jaotas need paarid ainult kolmeks. Esiteks üks abielupaar kahe lapsega, teiseks kaks

Kirjandus → Kirjandus
8 allalaadimist
Kõne teemal-Maal on parem elada kui linnas
1
docx

Kõne teemal "Maal on parem elada kui linnas"

Kõik tahaksid ju puhast loodust ning vaikust nautida. Me kõik teame,et maal elades saame eemale suurest linnakärast ning reostunud loodusest, saame võtta aja maha ja nautida kaunist loodust linnulaulude seltsis. Eelised maal elamisel on värske õhk, mille käes saab lõõgastuda, kaunis loodus ning vaikus. Maal on palju töid, põhiline töö on loomade kasvatamine, kuid on ka väga palju teisi tegevusi, näiteks riisumine, puude ja taimede istutamine, peenarde rohimine ning palju muud. Paljudel inimestel on oma aed, kus saab teha aiatöid ja privaatsust nautida. Aiasaadused on alati olemas ning need on palju tervislikumad ja paremad kui poekaup. Samas, linnas elamise eelisteks on see, et koolid ja poed on lähedal, sõbrad elavad linnas ning töökohad on käepärast võtta. Inimesed, kes elavad maal, tahavad võibolla isegi mingil määral linnas elada, sest seal on sõbrad ja kooli oleks lühem tee ning saaks kauem magada.

Kirjandus → Kirjandus
26 allalaadimist
Tööd ja tööriistad
15
ppt

Tööd ja tööriistad

Heina- ja viljalõikus Kündmised Hobuste õpetamine Sõnniku vedu Talutööd naistel Riiete õmblemine Karja eest hoolitsemine (lüps, toitmine jms) Lõnga ketramine Söögi tegemine Koristamine Kudumine (mütsid, sokid, kindad) Linatööd (lõugutamine) Talutööd lastel Töötamine algas juba varakult, 6-7 aastaselt Käidi karjas Tehtud töö eest rahalist tasu ei saadud Vanemate abistamine Peenarde rohimine ja kastmine Heinategu (tallamine) Puude lõhkumine ja riita ladumine Koristamine, vikatiga niitmine Tubased tööd Ahju ning pliidi kütmine Kui aega ja raha oli, siis ka ehitamine ning renoveerimine Laste õpetamine Tubade korrashoid, koristamine Korvide ja muude tööriistade ning töövahendite valmistamine Töövahendite parandamine ja korrashoid Talgud Talguid peeti enamasti pikkade ning raskete

Varia → Kategoriseerimata
13 allalaadimist
Igatsen maale kus on rahu ja vaikust
4
docx

Igatsen maale kus on rahu ja vaikust

loomad peavad ootama õhtut, et koos peremehega välja jalutama saaks. Koeraga õues mängimine võtab maha pinged ja viib mõtted muredest eemale. Kõige rohkem hindan ma maaelu sellepärast, et seal on väga palju võimalusi omale ise toitu kasvatada. Väga vähestel linnaelanikel on sellised võimalused, sest siin lihtsalt pole sellist maad. Oma koduhoovis saab teha peenrad sinna kuhu ise soovid ning panna kasvama täpselt seda mida hing ihkab. Peenarde rohimine on ainuke tüütu töö, aga kui kogu pere ühiselt vaeva näeb, siis saadakse soovitud tulemus kiiresti ning jääb aega ka lõbusamateks tegevusteks. Mulle meeldib, et minu isa armastab kalal käimist, sest selle pisikuga on ta ka meid nakatanud ja perekondlikud merelkäigud on alati väga mõnusad. Need aitavad kõik muu unustada ja nii saab keskenduda looduse ilule. Ma ei vahetaks maaelu mitte kunagi linnaelu vastu, sest maal tunnen ennast tõeliselt hästi. Ma

Kirjandus → Kirjandus
3 allalaadimist
MUTT
11
docx

MUTT

Peale seda, kui mutt hakkas taas oma käike kaevama ja usse ning käikudesse sattuvaid putukaid hävitama ~ olukord paranes. Neid olukordi on teisigi... Seetõttu võib öelda, mutt võib vahel ka inimkonnale kasuks olla. Muti kahjulikkus: Tegelikult teeb mutt siiski aias suuremat kahju, kui kasu. Mutt uuristab käike peenardesse, närides läbi kõik ettejuhtuvad taimejuured, seega võib taim isegi hukkuda. Peenarde alla tehtud tunnelid kahjustavad porgandeid, sibulat, aga ka maapealseid kurke...Hoolimata sellest, kas köögivili kasvab maa peal või maa all - nii või teisiti on maa alused tunnelid kasvule kahjulikud, sest juurestik saab viga ning aiasaaduste kasv on häiritud või üldse rikutud. (taim võib ka enam mitte juurduda) Lisaks kõigele hävitab mutt oma toiduks aiamaale kasulikke vihmausse ja vahel isegi konni jne. Seega, mutt on aiapidajale, aiale enesele aga ka

Bioloogia → Loomad
15 allalaadimist
Põlvkondade vahelised erinevused ja suhted vanematega
2
doc

Põlvkondade vahelised erinevused ja suhted vanematega

muutuvad probleemseks. Isa ja ema teavad, et töönatukene rakendab lapsi ja hoiab nad veidi eemal sellest virtuaalmaailmast, kuhu alla kuuluvad televisioon ja arvutid. Tänapäeval ongi see mure, et peale kooli läheb suurem osa lapsi kas trenni või istub koju arvuti taha. Aga mitte kunagi ei lähe laps koju ja hakka puid laduma või tube koristama. Alati peab väevõimuga käskima. On ka neid, kes teevad vabast tahtest, kuid neid on vähe. Ja peenarde rohimine, prügi välja viimine, tolmuimemine, puude ladumine, muru niitmine ja kõik muu tekitab suuri erimeelsusi. Laps kindlasti vannub: ,,No, miks kurat pean seda mina tegema?". Noor ei mõista jälle, et erinevad oskused, võivad elus kasuks tulla ja ema-isa ainult tahavad aidata. Kuidas me neid erinevusi saaks ära hoida? Kui nüüd aus olla, siis ei saagi, mingi konflikt tekitab ikkagi erimeelsusi ja probleeme suhtlemisega. Ega vanemad ei saa järgi anda ja lastele

Kirjandus → Kirjandus
488 allalaadimist
Suvelillede ülesanne
34
doc

Suvelillede ülesanne

Joonis 14. Lamav käokuld (http://soquelnursery.com/images/helichrysum_petiolare_ldsp.JPG) Leeklill (Phlox) -suvi-leeklill e. suvifloks (P.drummondii) Vähenõudlik ja väga külmakindel. Armastab valgusrikast kasvukohta, kerget viljakat mulda. Noored taimed vajavad palavate ilmadega kastmist, ilma väetamata ei õitse nii rikkalikult. Kasutatakse laialdaselt kiviktaimlates, peenarde elavdamiseks. Kasvatatakse nii peenral kui ka amplites, aiavaasides, rõdukastides kus nad moodustades õitsva vaiba. Kompositsioonis võib olla ereda värvilaigu rollis või aktsenttaim. Joonis 15. Suvi-leeklill e. Suvifloks (Phlox drummondii) (http://em.ca/garden/phlox_drummondii1.JPG) 10

Botaanika → Ilutaimede kasutamine
99 allalaadimist
TEE-EHITUSTÖÖDE KORRALDUS
5
doc

TEE-EHITUSTÖÖDE KORRALDUS

Põhitihendamine ­ 7-9 t tandem-(vibro-)rull või kombirull 36. Millise asfaldilaoturi valiksid maantee asfalteerimiseks? Olenevalt objekti vajadusest suurusest ratas kui kõva alus 37. Mis määrab (tavaliselt) asfalteerimise tootlikkuse? Tehase tootlikkus 38. Selgita rullide liikumisskeemi asfaldi tihendamisel (nii paanil kui ka vuugid). Peab olema laoturiga kooskõlas, 30-50m sõidetakse otse, alles kaugemal liigutakse teise jälje peale. 39. Millist tehnikat võiks kasutada maantee peenarde ehituseks? 40. Millist tehnikat võiks kasutada maantee muldkeha nõlvade planeerimiseks?

Ehitus → Tee-ehitustööd
15 allalaadimist
Milleks mulle rekreatsioonikorraldaja sisustan vaba aja ise
3
doc

Milleks mulle rekreatsioonikorraldaja:sisustan vaba aja ise.

Kui ka maalimine või siis joonistamine hästi välja tuleb, võib ka valmistatud asju otstarbekalt kasutada. Sõpradele või perele kingitustega head meelt teha või siis kaunistusteks midagi valmistada. Ikka enda valmistatud asjad on kõige ilusamad. Inimesed, kes elavad maal või linnast väljas, teavad, et töö maal ei saa kunagi otsa. Kui on vaba aega ja ei osata sellega midagi peale hakata, siis võib ju ka midagi kasulikku teha. Vastavalt aastaajale on alati kodus tegevust. Võib aias peenarde vahel nokitseda, midagi maha istutada. Seda ei tohiks teha kohustusest, vaid tuleb mõelda, et see on lõõgastav ja hea, et oma kodu ümbruses saab midagi kasulikku teha. Ilusa ilmaga ei pea kodutööde tegemine tunduma kohustusena, tuleb osata asjadest rõõmu tunda. Kui ammu on olnud plaan kodus midagi paigutada või ringi tõsta, siis vabal ajal võib selle tegevuse ette võtta. Mööbli ringi tõstmine ja kodu uuendamine ei tee kunagi halba. See värskendab ümbruskonda ja muudab ka

Kategooriata → Vaba aeg ja rekreatsioon
39 allalaadimist
Ajaloo KT 10-klassile
4
rtf

Ajaloo KT 10. klassile

Majandus hakkas kiiremini arenema seoses kohaliku rauatootmisega. Kasutusele võeti oma soorauamaak. 10) Kuivõrd muutusid inimeste elatusalad vanemal rauaajal võrreldes pronksiajaga? Pronksiajal tegeledi karjakasvatuse ja maaviljelusega. Ka Roomaajal tegeledi karjakasvatuse ja maaviljelusega aga rauaajal hakkasid levima uued põllusüsteemid. Võrreldes varasemate põldudega paistavad uued põllud silma korrapärasusega. Põllulappide suurus ja peenarde asend olid ilmselt juba enne maa ülesharimist kindlaks määratud. Rooma rauaajal oli põllumajandustoodang palju kasvanud, ning sellest piisas äraelamiseks ja isegi väljaveoks. Põllumajanduse arengut soodustas omakorda käsitöö. 11)Milles lahknevad arheoloogide arvamused ühiskondlike suhete kohta muinasaja lõpul? Millest need arvamused on tingitud ? Viimasel ajal on arheoloogid täheldanud märke muistse ühiskonna kihistumisest juba alates pronksiajast.

Ajalugu → Ajalugu
32 allalaadimist
Eesti keele väljendusõpetus-ortograafia
10
docx

Eesti keele väljendusõpetus: ortograafia

kuivati, osuti, küps, pliit, pluus, mõis, nukk, palitu, angiin, (sõrme)küüs, (poti)kaas. Ainsuse omastavas (kelle? mille?) on õiged reisi, tanki, raporti, peenra, küünla, õudse, kümmekonna, sadakonna, vilu, nüri, mõru, südi, tragi, kurioosse, grandioosse. Ainsuse osastavas (keda? mida?) on õiged viit, kuut, üht(e), kaht(e), au, (vande)nõu, Tallinna, ohtlikku, nüri, vilu. Mitmuse omastavas on õiged kontsertide, teemantide, ohtlike, akende, peenarde, peente, paeste, videote. Mitmuse osastavas küüsi, kaasi, ohtlikke, kontserte, nürisid, videoid. mitu – parem ainsuses (mitmeid autoreid, mitmetel juhtudel > mitut autorit, mitmel juhul) ohtlik lapik kontsert ohtliku lapiku kontserdi ohtlikku lapikut kontserti ohtlikusse e lapikusse kontserdisse e kontserti ohtlikku kontsertide

Eesti keel → Eesti keele väljendusõpetus
45 allalaadimist
Vähikasvatustehnoloogiad Eestis
8
docx

Vähikasvatustehnoloogiad Eestis

Kile mõlemale poolele tuleb paigutada 15 cm paksune kiht peent liiva. Kile paksuseks peab olema üle 0,20 mm. Veepinna kalle peaks olema 1-5%, mis on veejuhtimisel abiks. Pinnasetiigid peavad olema lihtsasti tühjendatavad. Tiigi põhi peaks olema äravoolutoru suunas kaldu vähemalt suhtega 1:100. Kasvutiikide põhja tehakse tavaliselt V või W kujulised ristlõiked. Ehitada tasub võimalikult palju varjupaikasid peenarde ja vallide abil. Veesügavus peab olema 1,5-2 m, arvestades talvel jäätumist. Vähkide põgenemise ärahoidmiseks tuleb sissevoolu ja väljavoolutorude otsa paigutada piisavalt tihe rest. Et vähke oleks kergem ka välja püüda, kasutatakse selleks vähitiigis katusekive, drenaažitorusid jm tehismaterjale varjupaigaks (samuti oluline, et vähkidel oleks oma varjupaik). Teine variant on vähke välja püüda

Põllumajandus → Põllumajandus
10 allalaadimist
Tartu botaanikaaia ajalugu ja ülevaade
18
docx

Tartu botaanikaaia ajalugu ja ülevaade

kaheks klassiks: Üheidulehelised- osakonnad on kujundatud vabakujuliselt ja peenrad järgivad loodusliku levikut Euroopast Ida- Aasiani ja Põhja-Ameerikani. Alal kasvab 300 erinevat liiki taimi. Suve esimesel poolel kasvavad ja õitsevad taimed on Kaukaasiast pärit kolmeemakaline merenda(Merendera trigyna), sibuliiriselised, krookuselased, lumi-, märtsikellukesed kirgaslilled, puškiiniad, püvililled, madalakasvulised risoomsed iirised ja koerahambad Kaheidulehelised- Peenarde asetus on pärit 1909. aastast, mil taimed istutati vastavalt A. Engleri süsteemile. Seal asuvad nõgeselased, rebasheinalised, puulõielised ja veel teisi liilke taimi. Osakonnas kasvab taimi ligikaudu 900 liiki 70 sugukonnast. 2/3 neist on püsikud, teised ületalvikud või suvikud. Kasvavad ka kultuurtaimed: tatar, lääts, artišokk, lina, riitsinust, tubakat, safloori jne. Eesti taimede osakond Eesti taimede osakond asub aia lõunanurgas. Selle rajas aastatel 1919-1923 prof. F. Bucholtz

Botaanika → Aiandus
6 allalaadimist
Keskaegse linlase elu
16
docx

Keskaegse linlase elu

muutumine. Linna südameks oli turuplats Kui võrrelda keskaegset linna külaga, siis oli vahe tohutult suur. Kõrged kirikud ja tornidega linnamüür paistsid rändajale juba kaugelt silma. Linna pääses hästi valvatud väravate kaudu. Linna südameks oli turuplats, kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad. Enamasti elas keskaegne linn üle mitut kasvujärku. Kui võeti nõuks linna laiendada ja uusi müüre ehitada, jäeti linna ka vaba maad (peamiselt elanike peenarde jaoks). Sageli tekkis aga üsna pea vajadus uusi hooneid ehitada ja siis kasutati ära needki alad. Keskaegse linna turuplatsil seisis tavaliselt kõige esinduslikum ja tähtsam hoone – raekoda. Turuplatsi serval võis näha veel paari meie jaoks harjumatut asja. Esiteks oli seal püsti suur rist, mis pidi hoiatama: jumal jälgib, et keegi ei rikuks tururahu. Teiseks oli häbipost neile, kes olid juba mõne seadusega pahuksisse sattunud. Mõnede ränkade kuritööde eest toimetati seal isegi

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
Teedeprojekteerimine II Kursuse Projekt
48
doc

Teedeprojekteerimine II Kursuse Projekt

41 12. LOAD JA KOOSKÕLASTUSED 42 43 13. MAHUARVUTUSED Kuna uus tee ehitatakse olemasolevale teele siis ärakooritav kasvukiht puudub. Kuna eeldame, et tee on sirge ja ühtlasel tasapinnal, siis tuleb terve tee mahu leidmiseks leida lihtsalt kahes osas ning ka nõlvade haljastamiseks kuluv pinnas on pikkettide lõikses sama kuna ka nõlvade pindala ei muutu: Algandmed: Tee laius: 7m Põikkalle: 2,5 Katendi paksus: 0,09m Peenarde laius: 1,5 m Peenarde põikkalle: 4% Maantee laius: 10m Muldkeha nõlvus: 1:6 Kasvukihi paksus muldkeha nõlval: 0,1m Taldmiku laius: 15,82m Maapinna kõrgus: 112m Tee kõrgus teljest: 112,61m Muldkeha kõrgus:112,52m 13.1 Mulde ülakiht Otsa ristlõige on kolmnurk, mille pindala on ,,alus korda kõrgus, jagatud kahega". Ruumala saamiseks korrutan selle trassi pikkusega Kolmnurga alus a = 15,82 h=0,12 pikkus=3000m (10 * 0,09)/2 * 3000 = 1350 m3

Ehitus → Teedeehitus
82 allalaadimist
Muinasaeg Eestis - põhjalik kokkuvõte
6
docx

Muinasaeg Eestis - põhjalik kokkuvõte

rannikupiirkonna asukatel. EELROOMA RAUAAEG(500eKr-50pKr) TÖÖRIISTAD Rauast tööriistad tugevamad, teravamad, vastupidavamad kui pronksist. Esialgu suudeti vähe hankida, kuna kallid. Algupoolel jätkusid mitmed pronksiaegsed traditsioonid: matmine kivikirstkalmetesse, lohukivid, sama tüüpi esemed. Pronksiaegsed kindlustatud asulad jäeti siiski maha, pronksesemete tootmine ei andnud enam tulu. PÕLLUD Paistavad silma korrapärasusega. Põllulappide suurus ja peenarde asend kindlaks määratud. MATMISKOMBED Tarandkalmetesse. Uued kalmed kiviridadest või ­müüridest, piirasid nelinurkset tarandis laiusega 1-2m, pikkusega 2-3m. Harvem maeti põletatult. MAJANDUS Hakkas arenema, seoses kohaliku rauatootmisega. Soorauamaak . pruunikad roostekänkraid meenutav maak tambiti peeneks ning pandi koos puusöega ahju. Lõõtsaga pumbati ahju õhku, et söed pidevalt hõõgudes vajalikku kuumust annaksid. Ühe ahjutäiega paar kg toorrauda,

Ajalugu → Ajalugu
118 allalaadimist
Eesti keskaegsed linnad
6
doc

Eesti keskaegsed linnad

hoidku taevas teisi linnaelanikke. Linna südameks oli turuplats Kui võrrelda keskaegset linna külaga, siis oli vahe tohutult suur. Kõrged kirikud ja tornidega linnamüür paistsid rändajale juba kaugelt silma. Linna pääses hästi valvatud väravate kaudu. Linna südameks oli turuplats, kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad. Enamasti elas keskaegne linn üle mitut kasvujärku. Kui võeti nõuks linna laiendada ja uusi müüre ehitada, jäeti linna ka vaba maad (peamiselt elanike peenarde jaoks). Sageli tekkis aga üsna pea vajadus uusi hooneid ehitada ja siis kasutati ära needki alad. Keskaegse linna turuplatsil seisis tavaliselt kõige esinduslikum ja tähtsam hoone ­ raekoda. Turuplatsi serval võis näha veel paari meie jaoks harjumatut asja. Esiteks oli seal püsti suur rist, mis pidi hoiatama: jumal jälgib, et keegi ei rikuks tururahu. Teiseks oli häbipost neile, kes olid juba mõne seadusega pahuksisse sattunud. Mõnede ränkade kuritööde eest toimetati seal isegi

Ajalugu → Ajalugu
16 allalaadimist
Ilutaimede ja -põõsaste lõikamine
9
doc

Ilutaimede ja -põõsaste lõikamine

kohalt või eemaldatakse need täiesti. Oksad, mis kasvavad üle üksteise risti, muudavad puu tihedaks. See aeglustab kasvu ja pidurdab ilusa võra kujunemist. Kõige nõrgem oks või kõige ebasobivama asukohaga oks eemaldatakse. Ära tuleb lõigata oksad terve külgoksa kohalt, mida on kahjustanud taimekahjurid, külm või millel on mehhaanilisi kahjustusi, rebendeid jne. Kui oksad on liiga rippuvad ja raskendavad puu all oleva muru või peenarde hooldamist, tuleb vajadusel puu tüve pikendada ehk rippuvad oksad täiesti ära lõigata. Hoolduslõikuse käigus lõigatakse ära ka vesivõsud [oksal, tüvel või juurekaelal olevast uinuvast1 või lisapungast2 arenenud tugevakasvuline (pikkade sõlmevahede3 ja suurte lehtedega) püstine võrse (oks)]. Juurevõsud, mis arenevad välja puu juuresüsteemist, kaevatakse labidaga välja ning eemaldatakse. Lisa: 1

Botaanika → Ilutaimede kasutamine
56 allalaadimist
Taimekaitse plaan
15
doc

Taimekaitse plaan

tungida. Ristõieliste maakirpe peletab multsimine toominga või papli lehtedega. Erinevalt sünteetilistest materjalidest orgaaniline mults (kompost, sõnnik, niidetud rohi, langenud lehed, rohimisel peenardelt eemaldatud seemneteta umbrohud) kõduneb ja rikastab pinnast huumusega. 7. Seenhaiguste vältimiseks tuleks jälgida, et taimed ei kasvaks liiga tihedalt ja vajaduse korral neid harvendada. Taimedel peaks ridades ja peenardes olema piisavalt ruumi. Ka peenarde vahele tuleks jätta parasjagu vaba maad. Tiheda istutamise korral ei saa loodetud suuremat saaki ega kaunimaid taimi. 8. Haiguste ja kahjurite levikut takistab vaheperemeesteks olevate umbrohtude kõrvaldamine korraliku rohimise teel. 6 4. Bioloogilised võtted Bioloogilise tõrje korral hävitavad kahjureid teised elusolendid. Lepatriinud, kiilassilmad,

Botaanika → Taimekahjustajad ja nende...
178 allalaadimist
MÄLESTUSTE MÄLESTUS
16
docx

MÄLESTUSTE MÄLESTUS

122 Halli argipäeva tulemusena on meil õige head pühapäevad. 1.2. Kindla ajamääratlusega mälestused Kindla ajamääratlusega mälestusi leidsin teosest kokku 11. · ,,... mida ta oli harinud igal aastal hardumusega ja nurinaga pooleks. ,,Kõik, mis kunagi oli Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.8 Inge meenutas, kuidas ta oli igal aastal oma kaheksateistkümne eluaasta jooksul peenarde eest hoolitsenud. · ,,Olen hoidnud seda karja kolmkümmend aastat ja hiljem kümme aastat oma poja kõrval seisnud. ,,Kõik, mis kunagi oli Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.11 Praost meenutas oma eelnenud tööaega kirikus. · ,,... sest köstrit ei olnud Palunurme kogudusel juba kakskümmend aastat enam. ,,Kõik, mis kunagi oli Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.14 Menutus sellest, mida enam ei olnud.

Kirjandus → Kirjandus
8 allalaadimist
Seinad
14
docx

Seinad

vahelaetala) silde keskel. Vastavalt ava laiusele ja seina paksusele valitakse Fibo sillus. Kui ava laius on L≥1,5 m, siis peab sillus müürile toetuma vähemalt 250 mm. Väiksemate avade korral võib toetuspikkust vähendada kuni 130 mm-ni Kergplokkidest müüritist kasutatakse nii kandvate kui ka mittekandvate seinte ehitamiseks. Välisseinad laotakse sageli, kui arvutused lubavad, nii, et mört laotakse kahte peenrasse, mis kumbki katab 1/3 ploki laiusest. Mördi peenarde vahele jääb kas õhkvahe või see soojustatakse mineraalvilla ribaga (sandwichplokkide puhul). Püstvuukidesse tavaliselt mörti ei panda. Ühekordse puitvahelaega väikemaja välisseina kandva osa paksus võib olla min. 150 mm, kui lagi on raudbetoonist, on seina kandva osa min. paksuseks vaja arvestada 200 mm. Vundamendid ja kandvad siseseinad laotakse reeglina 300 ja 350 mm paksused täisvuugiga. Rõhtvuugi nominaalpaksuseks loetakse 15 mm

Ehitus → Hoone osad
39 allalaadimist
Morfoloogia-lühike ülivõrre-käändevormide seosed-paronüüm
7
docx

Morfoloogia, lühike ülivõrre, käändevormide seosed, paronüüm

Ostsin teemanti, teemante, päike sätab Ainsuse nimetavas on punane sõstar, teemantidel omastavas punase sõstra, mitmuse Purjede all, purjedes, nägin kauguses osastavas punaseid sõstraid. valelevaid purjesid Sõna peenar ainsuse osastavas on peenart, -im> ei saagi hallim>kõige hallim mitte ,,peenrat", mitmuse omastavas Kõige visam peenarde, mitmuse alaleütlevas peenardele. Kõige tõmmum Hea-parem-kõige parem või parim Palju-enam või rohkem-kõige enam, enim või kõige rohkem Kui algvõrde mitmuse osastav on ­sid, siis lühikest ülivõrret moodustada ei saa:

Eesti keel → Eesti keel
60 allalaadimist
Taimehaiguste põhitüübid välistunnuste alusel
17
doc

Taimehaiguste põhitüübid välistunnuste alusel

Oleks soovitav hoida puukesed pidevalt kaetuna sinakashalli kirmega 1-aastaste seemikute puhul kasut. 0,5 ... 1% lahust ja 2- aastaste seemikute puhul 2% lahust, sügisel võib kasutada ka 2,5% lahust Pritsida kuival ajal ­ pritsimiskiht peab jõudma ära kuivada. · Pritsida ei tohi kuumal keskpäeval! Kaaliumpermanganaad · nn. "Lilla lahus" · Kasutatakse desinfitseeriva vahendina haiguste tõrje eesmärgil 0,4 ...0,5% lahust kas peenarde kastmiseks enne külvi või istutust 8 · Sellesse lahusesse võib panna paariks tunniks ligunema ka nt. tippsibulad või sibullillede sibulad Taimpreparaadid Taimede toimespekter · Peletavad kahjureid lõhna või maitsega · Toimivad närvimürgina · Pidurdavad putukate toitumist või toidu seedimist · Põhjustavad arenguhälbeid Taimsed putukatõrjevahendid e

Bioloogia → Bioloogia
31 allalaadimist
Teadmised porgandist
10
doc

Teadmised porgandist

Porgand on kuivakindel kuid kõrgeid saake annab paraja niiskuse korral mullas kogu vegetatsiooni perioodi jooksul. Järsk üleminek kuivuselt suurele niiskusele viib juurviljade lõhenemiseni. Eriti nõudlikud on nad niiskuse suhtes seemnete idanemise ajal ja esimeses kasvufaasis. Seemned koguvad endasse vett aeglaselt tänu eeterlike õlide sisaldusele.Muide nende pärast omavad seemned iseloomulikku lõhna, lõhna puudumine näitab, et seemned ei ole külvikõlbulikud. Peenarde valmistamine: porgand eelistab viljakaid neutraalseid muldi kuid kasvab ka hästi kergelt aluseliste l või kergelt happelistel muldadel. Pikkade ja ühtlaste juurikate saamiseks on vaja ette valmistada kõrge peenar, sügavkünd,hästi kobestatud (mitte jäme, tükkis, ilma kivideta, kruusata) pärast kergelt tihendada. Parem on peenar teha sügisel valmis, et muld paremini soojeneks aga kevadel kaevata ümber. Ei tohi anda värsket sõnnikut enne külvi.

Loodus → Loodus
5 allalaadimist
Tartu Ülikooli botaanikaed
30
odt

Tartu Ülikooli botaanikaed

kaheks klassiks: üheidulehelised ja kaheidulehelised. Üheiduleheliste taimede osakonna vabakujuliselt kujundatud peenrad järgivad taimede looduslikku levikut Euroopast Ida-Aasiani ja Põhja-Ameerikani. Alal kasvab taimi 300 erinevast taksonist. Esimesed kevadised õitsejad on Kaukaasiast pärit kolmeemakaline merendera (Merendera trigyna), sibuliirised, krookused, lumi- ja märtsikellukesed. Kaheiduleheliste taimede osakond asub samal kohal selle rajamisest saadik. Peenarde asetus on pärit 1909. aastast, mil taimed istutati vastavalt A. Engleri süsteemile. Lihtsama õieehitusega sugukonnad asuvad väravapoolses nurgas, kujuteldav arengujoon läheb piki müüri suure olga lehise suunas ning sealt U-kujuliselt palmihoone eest tagasi, lõppedes kõige enam arenenud ja arvukaima korvõieliste sugukonnaga (Asteraceae). Osakonnas kasvab taimi ligikaudu 900 liiki 70 sugukonnast. 2/3 neist on püsikud, teised ületalvikud või suvikud

Põllumajandus → Põllumajandus taimed
6 allalaadimist
Eelarvestamine ja normeerimine projekt
26
doc

Eelarvestamine ja normeerimine projekt

4018 Kompleksstabiliseerimine h=12cm m2 38240 9 11863953,672 4026 Poorsest asfaltbetoonist PAB x/y kiht, h=8cm m2 28000 69709,154 5488619,956 4030 Tihedast asfaltbetoonist TAB x/y kiht, h=5cm m2 28000 91706,265 5488619,956 4035 Olemasoleva katendi süvafreesimine m2 28000 30421,253 404602,663 Peenarde kindlustamine (purustatud kruus, killustik 4037 jne.) m2 4000 4345,893 1047360,277 4040 Äärekivid jm 200 217,295 8800,434 4046 Betoonplaat m2 60 65,188 2451,084

Ehitus → Teedeehitus
139 allalaadimist
Mittetraditsiooniline majutustoode ja elamustoode Eestis
18
doc

Mittetraditsiooniline majutustoode ja elamustoode Eestis

Veel räägitakse Ohepalu küla ajaloost.4 Teise näitena võib tuua samuti EHE märgist kandva Süvahavva Loodustalu, mis tegeleb ökoturismi, maitse- ning ravimtaimede kasvatamise ja käsitööga. Klientidele tehakse selgeks põhilised maheviljeluse põhimõtted ning tutvustatakse Süvahavva küla arhitektuuri ja pinnavorme. Lisaks pakutakse klientidele osalemist erinevates talutöödes (heinatöö, ravimtaimede korjamine, peenarde rohimine ja muu vajalik).55 _______________________ 4 Linnumäe Loodustalu koduleht 5 Süvahavva Loodustalu kodulehekülg 9 2. ELAMUSTOODE EESTI MAATURISMIS Teenuste terviklikku kogumit, mida müüakse ühtse hinna eest nimetatakse turismitooteks6. Turismitooteid kasutatakse igas turismiettevõttes. Turismitoode on suurelt jaolt mittemateriaalne, on heterogeenne. Turismitoode sünnib koostöös

Turism → Turismi -ja hotelli...
124 allalaadimist
Eesti kirjandus- ja kultuurielu 1960
11
doc

Eesti kirjandus- ja kultuurielu 1960

ettevõtmiseks. Raamatutes tuleb ette laias valikus seiklusi, sõjamänge, detektiivitegevust, mis aitavad kinnitada nii teadmisi loodusest, sõja-ajaloost, kriminalistikast, psühholoogiast, tehnikast, eetilistest väärtustest. Suvine idüll domineerib seikluslikes poisteraamatutes. Selle ajastu lastel ei ole erilisi töökohustusi (mis kõneleb elujärje majanduslikust paranemisest). Koduses majapidamises aidatakse jõudumööda kaasa (poeskäik, peenarde rohimine), täiskasvanu moodi töötegemine tundub ihaldusväärsena. Koolielu käsitlemises on kool endiselt laste igakülgne kasvataja, juhendaja, õigele rajale suunaja. Ent kui varem oli raamatu kangelane kuulekas õpilane, siis nüüd võtab ta kooli suhtes selgelt kriitilise hoiaku (J.Rannap "Salu Juhan ja ta sõbrad"). Silmakirjalik kasvatustöö (sõnades kutsutakse lapsi aktiivsusele, aga omaalgatuse ilmingud surutakse raamidesse),

Eesti keel → Eesti keel
156 allalaadimist
Referaat pagulasteemal - Helga Nõu --Tiiger-tiiger
10
doc

Referaat pagulasteemal - Helga Nõu - "Tiiger, tiiger"

Ainult keegi teine polnud teda näinud. Monika mõistab lõpuks eestluse ja paguluse tähtsust, millest ta varem aru ei olnud saanud. Võimalikkuse tasandil pakib Taavi koti, purgi viinamäeteoga asetab ta koti põhja. Ta sõidab bussiga, rongiga, kuni lõpuks jõuab sellesse ilusasse kohta. Valge maja on täpselt selline nagu Taavi kujutlenud on. Ta arvab, et tigu on õnnelik, kuid samas saab aru, et nii algelise ajuga loom ei oska olla õnnelik. Valge särgiga mees tuleb aeda, hakkab peenarde vahelt midagi suurde pange korjama. Mees tundub meeldiv ja aiatöös on midagi kodust. Mees kallab pruuni pudeli sisu pange ning pangest tõuseb auru ja kuuldub susinat. Mees näeb Taavit, Taavi uurib, mis panges on. Mees näitab surnuks põlenud viinamäetigusid. Taavi sõidab koju tagasi. Lõpuks sabub hetk, mil Taavi kohtub Airiga. Taavi astub Airi juurde tuppa ja avastab, et toas istuvad kaks noormeest ja neiu. Taavi on pettunud. Nad arutavad

Kirjandus → Kirjandus
104 allalaadimist
Elu keskaegses linnas
11
doc

Elu keskaegses linnas

hoolitsusasutused, kus põetati haigeid. Levinumad haigused keskajal olid leepra ehk pidalitõbi ja tuberkoloos. Linna elu juhtis linna nõukogu ehk raad ja selle liikmeks said ainul jõukad linnaelanikud, tavaliselt kaupmehed. Linna südameks oli turuplats, kuhu viisid kõik suuremad linna tänavad. Enamasti elas keskaegne linn üle mitut kasvujärku. Kui võeti nõuks linna laiendada ja uusi müüre ehitada, jäeti linna ka vaba maad (peamiselt elanike peenarde jaoks). Sageli tekkis aga üsna pea vajadus uusi hooneid ehitada ja siis kasutati ära needki alad. Keskaegse linna turuplatsil seisis tavaliselt kõige esinduslikum ja tähtsam hoone ­ raekoda. Turuplatsi serval võis näha veel paari meie jaoks harjumatut asja. Esiteks oli seal püsti suur rist, mis pidi hoiatama: jumal jälgib, et keegi ei rikuks tururahu. Teiseks oli häbipost neile, kes olid juba mõne seadusega pahuksisse sattunud. Mõnede ränkade kuritööde eest

Ajalugu → Ajalugu
122 allalaadimist
Aiandus
11
doc

Aiandus

tingib alates 3. saagiaastast viljade suuruse vähenemise. Samuti on kilemultsi kasutamisel raske tõrjuda kedriklesta. Seetõttu on viimasel ajal hakatud uurimuste alusel pooldama põhumultsi, mis põletatakse koos maasika niidetud lehtedega kohe pärast saagi koristust. Põletamisel mulda sattuv tuhk toimib siis väetisena. Niidetud rohtu kasutatakse multsina maasikakasvatuses ja ka mujal integreeritud- ja ökoloogilises marjakasvatuses. Peenarde vahel kasvavat rohtu tuleb niita tihti, sest kui niidetud rohu kiht saab liiga paks, hakkavad sinna kogunema teod. Niidetud rohi laguneb ja varustab mulda toitainetega. Turbamultsi kasutatakse haljasaladel ja vaarikakasvatuses. Lehtpuusaepuru kasutatakse samuti kõige enam vaarikakasvatuses. Multside kasutamisega kaasnevad ohud : 1) orgaaniliste multside (männikooremults, põhk) lagundamisel kasutavad

Põllumajandus → Aianduse tehnoloogiad
120 allalaadimist
Püsikute õppematerjal
44
pdf

Püsikute õppematerjal

Kasvukoht päikeseline, taim vähenõudlik, näiteks teeservad, kraaviperved, põllumaal umbrohuna, sitke juurestikuga. Kasvupinnas ja muld- väheviljakas, toitainetevaene, kuiv, liivane, vett läbilaskev. Sobib ka tavaline aiamuld. Õitseb terve hooaja vältel, juunist septembrini. Liitõisikus on mitu sarikat korvõisikut, milles omakorda keelõied. Aedsordid on kollaste kuni karmiinpunaste õitega. Paljundatakse tütartaimedega Sobib kõrvuti kressiga, peenarde ääristaimeks Sordid - Achillea ptarmica - Võsa- raudrohi "Shneeball" või " The Pearl", Achillea tomentosa - karvane raudrohi "Aurea" Roomav akakapsas (Ajuga reptans) Levinud Euroopas, Aasias, Aafrikas. Taim on püstine ja madal, roomav, hea pinnakatvusega. Kasvukohaks sobib poolvari ja niiskem muld, üldiselt vähenõudlik kasvukoha suhtes Muld parasniiske, huumusrikas Õitseb mais ja juunis, õisikud siniste küünalde sarnased, kõrgus 15-20 cm, lehed sügavrohelised

Botaanika → Lillekasvatus
27 allalaadimist
Taimede paljundamine 2016
107
pdf

Taimede paljundamine 2016

idanemisvõime, nagu pappel, paju, jalakas. 27.04.2016 Marje Kask 32 Avamaale külvamise viisid · Külv peab olema tehtud ühele sügavusele ja olema ühtlaselt jaotatud külvipeenras. · Enamasti ridadena, harvem hajali. · Külvatakse kas peenardele või tasasele maale. Peenardele külvi sobib just niiskema mullaga aladel. · Peenrad tehakse 0,8 ­ 1m laiad, peenravahe 0,3 ­ 0,4 m. Peenarde kõrgus oleneb antud paiga mullaniiskusest ja jääb enamuses 10 ­ 15 cm piiresse. · Peenardele külvatakse seemned kas pikki või risti ridadena. Reavahe, sõltub kasvatatavast kultuurist ja harimisviisist, jääb15 ­ 25 cm piiresse. Külviread märgitakse nööri, raam- või rullmärkija abil. · Tasasele maale külvatakse pikiridadena, mis hõlbustab mehaanilist külvi ja vaheltharimist. Külv tehakse kas ühe või mitmerealiselt (lintidena).

Bioloogia → Bioloogia
55 allalaadimist
Vähk ja vähikasvatus
55
pdf

Vähk ja vähikasvatus

on väljavoolu suunas alaneva põhja tõttu kergesti tühjendatavad. Kui tiike veest ei tühjendata, saab piklikes kitsastes tiikides vähke kergesti ka kaldalt püüda. Ehitatud kasvutiikides tehakse põhja ristlõige tavaliselt V või W tähe kujuline (joonis 7­8). Tiikide kuju kavandades püütakse saada võimalikult suurt põhjapinda ja 17 varjepaikade arvu näiteks tiiki peenarde ja vallide ehitamise abil. Peenarde lae ja aluse suhe on sõltuvalt pinnasest 1:2 või 1:3. Vee sügavus olgu jäätumist arvestades 1,5- 2 meetrit. Minimaalne suurus on 100 m2 ümber. Kui aga osa tiigist ehitatakse vee soojenemise hõlbustamiseks madalana, peaks tiik olema oluliselt suurem kui 100 m2. Tiigi põhi peaks olema äravoolutoru suunas kaldu vähemalt suhtega 1:100. Kivipeenra tühjendamine vähkidest on raskem kui väljapüük katusekividest, drenaazitorudest või muudest kunstmaterjalist tehtud varjepaikadest

Merendus → Kalakasvatus ja varude...
43 allalaadimist
Riigimaanteede teehoiukava aastateks 2014-2020
25
docx

Riigimaanteede teehoiukava aastateks 2014-2020

Tavahoolde kooseis Talihoole Sildade, viaduktide ja truupide hooldus Väiksemahulised katte parandustööd ja defektide remont Kraavide ja drenaazisüsteemide hooldus Tee muldkeha hooldus ja parandustööd Kruusateede hööveldamine ning täiendava kruusa juurdevedu kokkulepitud mahus Liikluskorraldusvahendite hooldus ja vahetamine Peenarde täitmine Niitmine, haljastus ja teemaa koristamine Hukkunud väikeloomade ja lindude koristamine 7 Kattega teede säilitusremont ­ remondi liik, mille eesmärgiks on teekatte olemasoleva olukorra säilitamine. Töö tulemusena sõidetavus märgatavalt ei parane kuid katte lagunemine (murenemine, augud ja osaliselt praod) on mõneks ajaks peatatud. Põhiliseks töömeetodiks on kattega teede osas

Ühiskond → Ühiskond
4 allalaadimist
Eesti Maaülikool Ilutaimede õpimapp
116
docx

Eesti Maaülikool Ilutaimede õpimapp

Taime välislaadi kirjeldus: keskmise kõrgusega puhmik. Moodustab keraja, tugevalt haruneva põõsa. Lehed: ümmargused, pikergused, hallikasrohelised, kauni sügisvärvusega. Õied või õisikud: kõrglehed on kuldkollased. Õitseb mais. Liigi eritunnused: hea meetaim, raviomadused on nii juurtel, vartel kui ka õitel. Kasvukoha nõuded: päikseline või poolvarjus. Vett läbilaskev, kerge lubjatud aiamuld. Tundlik liigniiskuse suhtes. Kasutamine haljastuses: kiviktaimlasse, padjandtaimeks, peenarde ääristuseks Kasutatatud kirjandus: http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=2624 http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/412 http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/piimalill.htm http://naminamiaed.blogspot.com/2010/07/kuldne-piimalill.html 1.12 Heleenium (Helenium) Konkreetne liik: sügisheleenium (Helenium autumnale) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 150 cm, vajab 90 cm kasvuruumi. Taime välislaadi kirjeldus: tihe puhmas. Lehed: kitsas-saagjad, kuni 15 cm pikad ja 5 cm laiad.

Geograafia → maailma loodusgeograafia ja...
35 allalaadimist
KÕRVALMAANTEE EHITUSE PAKKUMUSEELARVE
57
pdf

KÕRVALMAANTEE EHITUSE PAKKUMUSEELARVE

Poorsest asfaltbetoonist 43003 m2 11000 2,76 5,43 1,09 102079,7 (segutüüp) kiht AC BASE 16,h=6cm Killustikmastiksasfaltkate 43004 m2 11000 2,47 4,52 1,65 95145,5 (segutüüp) SMA12,h=5cm Peenarde kindlustamine 44501 m2 500 1,96 4,00 2,38 4171,2 (purustatud kruus, killustik jne.) 9.MAASTIKUKUJUNDUSTÖÖD 90201 Muru kasvualuse rajamine ja külv m2 4000 3,01 3,98 27964,4 ITP Palgad

Tehnoloogia → Tehnoloogia
30 allalaadimist
Suvine kodutöö ehk õpimapp aines ilutaimede kasutamine
102
docx

Suvine kodutöö ehk õpimapp aines ilutaimede kasutamine

Moodustab keraja, tugevalt haruneva põõsa. Lehed: ümmargused, pikergused, hallikasrohelised, kauni sügisvärvusega. Õied või õisikud: kõrglehed on kuldkollased. Õitseb mais. Liigi eritunnused: hea meetaim, raviomadused on nii juurtel, vartel kui ka õitel. Kasvukoha nõuded: päikseline või poolvarjus. Vett läbilaskev, kerge lubjatud aiamuld. Tundlik liigniiskuse suhtes. Kasutamine haljastuses: kiviktaimlasse, padjandtaimeks, peenarde ääristuseks. Joonis 21. Kuldne piimalill (http://naminamiaed.blogspot.com/2010/07/kuldne-piimalill.html) Joonis 22. Kuldne piimalill Kasutatud kirjandus: Hansaplant. Kuldne piimalill. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=213&cid=259. 08.08.2013. Juhani puukool. Kuldne-piimalill. Kättesaadav http://juhanipuukool.ee/? et/istikute_nimekiri/p%C3%BCsikud/euphorbia_polychroma_kuldne-piimalill.html. 08.08.2013. Seemnemaailm. Kuldne piimalill Euphorbia polychroma

Botaanika → Ilutaimede kasutamine
84 allalaadimist
Maitse- ja ravimtaimed
44
doc

Maitse- ja ravimtaimed

palavikku ja rahustab. Seedehäirete korral sobib juua pärast sööki üks klaasike naistenõgese teed, see annab leevendust, ei tule kõrvetisi ega teki gaase. Muud kasutusalad - Kosmeetiliselt kasutatakse kiheleva peanaha rahustamiseks, pannakse peale marrastustele ja muhkudele. Kasutamine haljastuses ­ Naistenõgesed lõhnavad hästi ja meelitavad oma õitega ümbrusest mesilasi ligi. Rühmadena mõjuvad need põõsasjad taimed eriti dekoratiivselt, madalad sordid sobivad peenarde ääristamiseks. Muu oluline informatsioon - Faasseni naistenõges (Nepeta faassenii) on aedades kasvatatav põõsasjas ilutaim, mis õitseb varasuvest kuni sügiseni. Lavendelsinised purpurse südamikuga õied on koondunud pikkadesse õisikutesse. Puhma kõrgus keskmiselt 45 cm. On püsik ja sarnaneb harilikule naistenõgesele. Eestikeelne nimetus on Piparmünt Ladinakeelne nimetus on Mentha piperita Sugukond huulõielised

Meditsiin → Terviseõpetus
97 allalaadimist
Maaviljeluse konspekt eksamiks
72
docx

Maaviljeluse konspekt eksamiks

maitsetaimi, raskematel muldadel peakapsas, kaalikas, seller, rabarber, mädarõigas. Mulla reaktsiooni suhtes köögiviljad eriti tundlikud ei ole, kuid paremini sobib neile nõrgalt happeline või neutraalne muld. Kogu kasvuaja jooksul vajavad köögiviljad palju toitaineid. Sellepärast tuleb köögiviljaaiale anda põhiväetised sügisese mullaharimise ajal; lisaväetised antakse kevadise mullaharimise ja peenarde tegemise ajal ning pealtväetisi taimede kasu ajal vastavalt vajadusele. Väetamisel on väga oluline arvestada iga kultuuri erinõudeid. Kultuuride kasvukohta tuleb igal aastal vahetada ka sel põhjusel, et taime juured eritavad mulda mürgiseid aineid, mis hakkavad hiljem tema kasvu ja arengut pidurdama. Mullas levivad ka igale taimeliigile eriomased haigused ja kahjurid. Eriti oluline on, et maasikad, kurk ja kapsad ei satuks samale maale enne 3-4 aastat.

Põllumajandus → Põllumajandus
74 allalaadimist
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

Renessansi aed oli üldiselt korrapärane. Geomeetriline aed esindas looduses peituvat sisemist korda. Villa Ambrogiana: peegelsümmeetria, nii lossi kui aia osade põhiplaaniks on ruut, aed peegeldab ehituste vormi ja harmoneerub nendega. Kõik aiad polnud nelinurksed, esines ka ringikujulisi (Padova botaanikaaed), ovaalseid, kaheksanurkseid jt, aga see oli üsna haruldane. Ovaal muutus aga 16. saj. teisel poolel väga populaarseks: seda kasutati muru, küngaste, kalatiikide, purskkaevude ja peenarde kujunduses. Geomeetria pärines antiikkirjandusest, eriti Vitruviuse teostest. Antiigist on pärit ka amfiteatrid, hipodroomid jms (Pliniuse Villa Tusci) (Hellström 1997). Renessansiaed oli ümbritsetud (kõrge) müüriga, mis oli alati taimedega kaetud (ronitaimed, võrestikule kinnitatud pügatud puud). Müüri võis asendada teinekord kõrge hekk (~2 m), vahel lisaks ka kraav. Aeda poolitas tihti peatelg, mis oli kujundatud varikäiguna või pergolana. See võis viia ka aiast

Arhitektuur → Maastikuarhitektuuri ajalugu
52 allalaadimist
KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE
168
pdf

KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE

toetamine hariduses. Nii ökokogukondades kui lasteaedades on maailmavaate kujunemisel samuti väga suur roll õpetajal ning lastevanematel, nende jagatud väärtustel ja arusaamadel. 3.2. Empiiriline uurimus I tulemused Kokkuvõtlikult võib öelda, et kõigi kogukondade ja ka Rosma waldorflasteaia ühiseks läbivaks jooneks kogukondlikkuse ja jätkusuutlikkuse õpetamisel on: Esiteks: loodussõbralik kasvukeskkond ning võimalus selles aktiivselt panustada (nt aidata kaasa peenarde tegemisel või loomade eest hoolitsemisel). Eriti ökokogukondade puhul on keskkond ka parim õpetaja. Kuivõrd inimesed juba elavad loomulikult, siis keskkond annab lastele võimaluse jätkusuutlikkust ja kogukondlikkust läbi vahetu elukogemuse tajuda. Euroopa ökokogukondade puhul tuli selgelt välja, et täiskasvanud ja vanemad on esmalt koondunud kokku ühe konkreetse ökoloogilise, filosoofilise või vaimse eesmärgi nimel ning sellest lähtus ka lasteaia tegevus

Pedagoogika → Eelkoolipedagoogika
28 allalaadimist
Ilutaimede hooldusjuhend
44
pdf

Ilutaimede hooldusjuhend

või tugevat okste tagasilõikust - noorenduslõikust. Samuti tuleb enamasti piirduda võra harvendamisega ja okste kärpimisega (Nurme). Kui isekülvi teel tekivad uued taimed, mis on soovimatud, tuleb neid piirata ja eemaldada kasvukohast. Samuti aitab isekülvi vältimisele kaasa 9 multsimine ning peenarde ümber kividest piirete ladumine. Hooldus ja tagasilõikamine Põõsasmaranad õitsevad ennastunustavalt jaanipäevast hilissügiseni. Lõikamise eesmärk on saada hästi palju õisi. Õitseb eelmise aasta okstel. Varakevadel kärbitakse eelmise aasta kasve ja vajadusel harvendatakse (Ilupõõsaste lõikamine). Paari aasta tagant lõigake põõsast välja maapinna lähedalt vanemaid jämedamaid ja harunenud oksi, samuti peenikesed oksad, mis raiskavad kasvuenergiat, aga õitsevad nirult.

Botaanika → Ilutaimede kasutamine
62 allalaadimist
Inuaki – reptiil minu sees
64
pdf

Inuaki – reptiil minu sees

Nad ei kasutaks enam pestitsiide, sest kahjurite vastu aitaksid teised taimed, korjatuna teatud kuu tsüklitel. Kui inimesed pööraksid tähelepanu tähtedele, sünniksid teistsugused lapsed: paremad, võimekamad, teiste programmidega, palju ühtlasema struktuuriga. A: Mis tähendab võidelda kahjuritega teiste taimede abil? D: Jah, teiste taimede abil saab võidelda kahjuritega. Kas siis neid juurvilja või tera- vilja peenarde vahele istutades või nende mahlaga piserdades. Kuigi, õiglasem oleks taimi pigem istutada kui tappa. A: Too näide mingist taimest. D: Peiulill. Kaitseb juurvilju, muuseas ka aedmaasikat ja vaarikat neid söövate putu- kate eest. Kui istutada peiulille põõsakesed peenarde vahele ja äärtele, saab su aed kaitstud. Tean seda täpselt. Ütlesin seda ka vanaemale ja vanaisale, kuid nad ei usku- nud mind alguses aga pärast selgus, et mul oli õigus. Neil ei olnud enam maasikatega probleeme.

Geograafia → Geograafia
5 allalaadimist
Eluslooduse eksami kordamine
40
docx

Eluslooduse eksami kordamine

Kivimipragude vahel või uuretes rikkalik putukafauna. Ükikud spetsiifilised soontaimeliigid, eriti eostaimede hulgast (põisjalg, raunjala liigid). Ehitised ja nende ümbrus Üldiselt elustik mittespetsiifiline, kasutab lihtsalt ära toidu, substraatide ja pelgupaikade mitmekesisust. Närilised ja nende püüdjad ­ toit, pelgupaigad. Nahkhiired ­ pelgupaigad õõnsustes, keldreis. Siilid, kahepaiksed, linnud ­ peenarde vahel kerge püüda putukaid, tigusid, leidub pelgupaiku. Üksikud inimkaaslejad liigid põldudel (umbrohud, putukad, seened, parasiitelustik). SISSEJUHATUS ELUSTIKU TEEMASSE 17 Elu kui nähtus avaldub organismide kaudu, kellele on omased enesealalhoiu- ja kommunikatsiooniprotsessid (elustik). Elusolendite klassifitseerimine Süstemaatika toimib ,,alt üles" ­ sarnased liigid ühendatakse perekondadeks...

Bioloogia → Bioloogia
22 allalaadimist
Puittaimede hooldusjuhend
116
doc

Puittaimede hooldusjuhend

Hooldus isekülvil või levimisel 97 Põõsaste dekoratiivse välimuse taastamiseks ja elujõu suurendamiseks kasutatakse võrade kärpimist või tugevat okste tagasilõikust - noorenduslõikust. Samuti tuleb enamasti piirduda võra harvendamisega ja okste kärpimisega (Nurme). Kui isekülvi teel tekivad uued taimed, mis on soovimatud, tuleb neid piirata ja eemaldada kasvukohast. Samuti aitab isekülvi vältimisele kaasa multsimine ning peenarde ümber kividest piirete ladumine. ,,Kosmeetiline" hooldus Kauni põõsakuju saamiseks peab põõsasmaranit 3-4 aasta tagant kuni 15cm peale tagasi lõikama. Sügisel ei tohi põõsalt ära lõigta äraõitsenud pruunistunud õisi, sest see soodustab külgokste arengut, mis tekitab palju nirult õitsevaid oksi. Selle asemel tuleb pühkidakuivanud õisikud kevadel luuaga põõsa pealt ära ning need varisevad ka ise (Taimede hooldus). 98

Botaanika → Ilutaimede kasutamine
132 allalaadimist
Puittaimede hooldusjuhend
126
docx

Puittaimede hooldusjuhend

( Põõsasmaran. Kasutamine ). 17.3 Hooldus isekülvil ja kosmeetiline hooldus Põõsaste dekoratiivse välimuse taastamiseks ja elujõu suurendamiseks kasutatakse võrade kärpimist või tugevat okste tagasilõikust. Samuti tuleb enamasti piirduda võra harvendamisega ja okste kärpimisega. Kui isekülvi teel tekivad uued taimed, mis on soovimatud, tuleb neid piirata ja eemaldada kasvukohast. Samuti aitab isekülvi vältimisele kaasa multšimine ning peenarde ümber kividest piirete ladumine. Kauni põõsakuju saamiseks peab põõsasmaranit 3-4 aasta tagant kuni 15cm peale tagasi lõikama. Sügisel ei tohi põõsalt ära lõigta äraõitsenud pruunistunud õisi, sest see soodustab külgokste arengut, mis tekitab palju nirult õitsevaid oksi. Selle asemel tuleb pühkidakuivanud õisikud kevadel luuaga põõsa pealt ära ning need varisevad ka ise ( Põõsasmaran. Kasutamine ). 18. Deutzia gracilis - kaunis deutsia 18.1Üldiseloomustus

Põllumajandus → Põllumajandus
25 allalaadimist
Puittaimede hooldusjuhend
162
odt

Puittaimede hooldusjuhend

juurdekasvust. Et hekk oleks elujõuline ja ei laasuks all osas, tuleb hekk pügades jätta alt laiem. Põõsaste dekoratiivse välimuse taastamiseks ja elujõu suurendamiseks kasutatakse võrade kärpimist või tugevat okste tagasilõikust - noorenduslõikust. Samuti tuleb enamasti piirduda võra harvendamisega ja okste kärpimisega. Kui isekülvi teel tekivad uued taimed, mis on soovimatud, tuleb neid piirata ja eemaldada kasvukohast. Samuti aitab isekülvi vältimisele kaasa multšimine ning peenarde ümber kividest piirete ladumine. Kauni põõsakuju saamiseks peab põõsasmaranit 3-4 aasta tagant kuni 15cm peale tagasi lõikama. Sügisel ei tohi põõsalt ära lõigta äraõitsenud pruunistunud õisi, sest see soodustab külgokste arengut, mis tekitab palju nirult õitsevaid oksi. Selle asemel tuleb pühkidakuivanud õisikud kevadel luuaga põõsa pealt ära ning need varisevad ka ise. HARILIK ÄÄDIKAPUU e. SUMAHH (Rhus typhina) Joonis 25. Harilik äädikapuu. http://www

Botaanika → Ilutaimede kasutamine
30 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun