MUTT (0)

~ 11 ~
Kallavere Keskkool

Mutt

Referaat
Koostaja : Katrin Mett
Juhendaja : Monika Kallaste
Maardu 2012
SISUKORD
Sissejuhatus..........................................................................................................3
Kes on mutt?……………………………………………………………………………………………………….4
Elupaik……………………………………………………………………………………………………………....6
Eluviis…………………………………………………………………………………………………………………7
Mida sööb mutt?..................................................................................................8
Muti kasulikkus ja kahjulikkus…………………………………………………………………………….8
Kokkuvõte...........................................................................................................10
Kasutatud materjalid..............................................................................................11
SISSEJUHATUS
Minu referaadi pealkiri on „Mutt“. Mul on sel teemal referaat, sest me oleme loodusõpetuse tunnis sellest rääkinud. Õpetaja andis ülesande, uurida põhjalikult muti eluolu.
Minu põhieesmärgid on:

Teada kes on mutt?

Uurida tema elupaiku.

Milline on tema eluviis?
KES ON MUTT? Euroopa mullamutt (Talpa europaea L.) - väike loomake, kelle keha on 12-15 cm pikk, saba pikkus 2,5- 4,5 cm ja kaal umbes 70-120 gr., veninud peaosaga, mis läheb sujuvalt üle kehaks, armsa väikese näokesega ja üleni kaetud kena siidja karvkattega.
Mutt on varustatud 44 terava hambaga, mis on nagu ikka kiskjalistel - päris teravad . Esihambad on väga pikkad .
Käemoodi jalakesed omavad peopesi, mis on pidevalt väljapoole suunatud, mitte sissepoole, nagu enamus loomadel.
Väikesed silmakesed on täielikult kaetud karvkattega, varustatud silmalaugudega, mis võivad täielikult sissepoole tõmbuda. Väikesed kõrvad ilma kõrvalestata, ümbritsetud väljaulatuva nahaosaga, mis on samamoodi täielikult kaetud karvadega. Need väljaulatuvad eendid (nahaosad) avavad ja sulgevad kuulmisteid.
Tihe, musta värvi, siidine karvkatte on lühikese karvastikuga ja väga pehme ning kattab kogu mullamutti keha välja arvatud tema käpakesed, koonu otsake ja saba. Saba karvakesed täidavad mutil kompimisfunktsioonil suurt osa, tänu millele mutt saab oma tunnelites liikuda taguots ees st. tagurpidi . Paljad st. karvata osad on naha värvi. Mutt omab suurel määral teravaid tundeid. Eriti arenenud on tal haistmine , mille abil ta hangib enesele toitu ja orienteerub oma eriskummalistes käikudes. Teravalõpuline, liikuv nina abistab mutti samamoodi kompimisel. Seda võib märgata eriti siis, kui mutt väljub õigetpidi oma käigust, tuleb nina ees maapinnale ja hakkab otsima kohta kus edasi kaevata; ta liigutab oma ninakest väga väledalt otsides siit-sealt pinnst st. mulda taga. Sama oivaline kui kompimine on ka mutil kuulmine , kuid maitsmismeel on väga viletsalt välja arenenud, nägemine seevastu aga piisavalt hästi.

Mutimulla hunnik.

Muti jäljed.

Muti pesa.
Elupaik.
Mutid võivad asustada väga erinevaid elupaiku, näiteks lehtmetsad, heinamaad ja karjamaad
Muti käigud on tavaliselt 2-5 cm sügavused ja kui pinnas on looma jaoks väga sobiv, siis ta maapealseid kuhilaid ei tee. Sellisel juhul võivad käigud st. muti tunnelid olla väga pikkad, kohe mitme kilomeetri pikkused.
Avamaal , kus pinnas tihtipeale ka sügavuti kuivab, on muti käigud sügavamal, umbes 10-50 cm maapinnast . Nii sügavalt mutt oma kuhilaid eemale loopida ei jõua ja seetõttu peabki loom üleliigse mulla, mis käikude kaevamisel tekkib pinnasele kergitama, sedasi tekivadki mutimulla hunnikud . Selliseid sügavaid käike teeb mutt ka kõnniteede alla ja jalgradade alla, seda eriti siis, kui teel on tugipostid või sillake.
Pesakond elutseb tavaliselt kusagil puujuurte läheduses, maa-aluse vundamendi lähedal või kusagil varjulisemas kohas. Pesa on kaetud tavaliselt puulehtede, rohu, pehmete juurte vms. ja on kaevatud looma poolt tavaliselt umbes 30-60 cm sügavusest kuni isegi vahel 1,5-2 m. sügaviseni. Tavaliselt on looma pesa läheduses ka kaks ümarat kaevatud galeriid: üks on samal kõrgusel kui pesakond ning kaitseb pesa asukohta ühelt poolt, teine aga on ehitatud kõrgemale, kui pesake, kuid samale kaugusele pesast kui esimene galerii st. esimene ja teine galerii on kohakuti, üks kõrgemal pinnases ja teine madalamale ( pesaga ühele tasandile ) kaevatud.
Eluviis
Muti meeled on väga teravalt arenenud. Eriti arenenud on tal haistmine, mille abil ta hangib enesele toitu ja orienteerub oma eriskummalistes käikudes.
  Teravalõpuline, liikuv nina abistab mutti samamoodi kompimisel. Seda võib märgata eriti siis, kui mutt väljub õigetpidi oma käigust, tuleb nina ees maapinnale ja hakkab otsima kohta kus edasi kaevata; ta liigutab oma ninakest väga väledalt otsides siit-sealt pinnst st. mulda taga. Sama oivaline kui kompimine on ka mutil kuulmine, kuid maitsmismeel on väga viletsalt välja arenenud, nägemine seevastu aga piisavalt hästi.
Üks kord aastas (vahel harva ka kaks korda), tavaliselt varakevadeti ( aprillis -mais) muttid paarituvad. Vastsündinud on abitud, pimedad ja karvadeta. Poegade pikkus on ligikaudu 3 cm, kehamass 2,2...2,7 g. Emasloom imetab poegi piimaga 1 kuu, siis nad hakkavad ise toitu hankima. Üldse kasvab mutipoeg küllalt kiiresti. Ühe kuu vanune poeg on pea sama suur, kui ta vanemad ja neid on raske eristada.
Noored mutid elavad omavahel väga sõbralikult, nad hellitavad üksteist õrnade häälitsustega, mis on võrreldavad tibupoja piiksumisega. Aga suuremaks sirgudes muutuvad ka mutid sõjakamaks, sest nad peavad ju emajuurest lahkudes hakkama end isegi teiste muttide eest kaitsma.
Väga vähesed muttid elavad kõrge vanuseni. Muti keskmine eluiga on 4...5 aastat.
Mis sööb mutt?
Toiduks tarvitab mutt eranditult loomset toitu. Vihmaussid, putukad ja nende vastsed . Saagiks langevad ka hiired, karihiired, rotid, konnad , sisalikud, maod jt. kes tema käikudesse kukkuvad. Toidu hankimiseks kaevabki mutt vahel käike küllalt maapinna lähedale, kuhu näiteks isegi usiikesed roomavad sisse tundes mutile omast " muskuse" lõhna ja tajudes peale vihma head huumust.
Mutt on sedavõrd jõhker, et tarvitab toiduks ükskõik mis eluka, olgu see uss või hiir , kes on tema käiku kukkunud ja on vähe liikuv.
Korraga võib mutt ära süüa 20-22 gr. vihmausse. Terve, või tükeldatud ussi sööb mutt lõpuni hoides seda oma jalakestega ja puhastades jalgadega seda mullast, ning töötades samal ajal esihammastega. Kui mutt on end täis söönud, siis ta sirutab oma keha välja ja magab umbes 4-5 tundi.
Sellise elurütmi juures on imestama panev, et hoolimata oma väikesest kehakaalust ja kasvust, sööb mutt umbes 20-23 kg aastas.
Muti kasulikkus ja kahjulikkus.
Kuna mutt "töötleb" aasta jooksul läbi päris palju pinnast, siis ta ka kobestab seda ning seega mõjutab paljude taimede kasvu.
Savine pinnas näiteks muutub tänu mutile tunduvalt kobedamaks, vesi ei jää enam savisse pidama , liigne niiskus kaob sealt mööda muti käike allapoole, pinnas saab paremini hingata ja on kergem.
Lisaks kõigele aitab mutt paljusid kahjurputukaid hävitada. Näiteks on teada, et ühes pargis peale muttide hävitamist hakkas meeletult palju tekkima mai põrnikaid, mis pärast toodi uuesti parki mullamutt tagasi. Peale seda, kui mutt hakkas taas oma käike kaevama ja usse ning käikudesse sattuvaid putukaid hävitama ~ olukord paranes . Neid olukordi on teisigi...
Seetõttu võib öelda, mutt võib vahel ka inimkonnale kasuks olla.
Muti kahjulikkus:
Tegelikult teeb mutt siiski aias suuremat kahju, kui kasu. Mutt uuristab käike peenardesse, närides läbi kõik ettejuhtuvad taimejuured, seega võib taim isegi hukkuda. Peenarde alla tehtud tunnelid kahjustavad porgandeid, sibulat, aga ka maapealseid kurke...Hoolimata sellest,
kas köögivili kasvab maa peal või maa all - nii või teisiti on maa alused tunnelid kasvule kahjulikud, sest juurestik saab viga ning aiasaaduste kasv on häiritud või üldse rikutud. (taim võib ka enam mitte juurduda) Lisaks kõigele hävitab mutt oma toiduks aiamaale kasulikke vihmausse ja vahel isegi konni jne. Seega, mutt on aiapidajale, aiale enesele aga ka heinamaadele ja niitudele suureks kahjuteguriks. (vaenlaseks)
Ja kuigi mutt võib antud piirkonnast lahkuda, tema käike võivad kasutama hakata põldhiired või vesirotid, kes närivad maa all peenarde kaupa juurvilju jättes järele vaid pealsed . Loomulikult võivad need "närilised" ka ise käike maa alla teha ja teie aiasaadusi ( porgand , sibul, kartul jne.) närida, kuid kui on olemas muti käigud, siis kasutavad nad tihtipeale neid, liikudes sedasi kergema vaevaga edasi.
Kokkuvõtte.
Minu põhieesmärgiks oli uurida põhjalikult muti eluolu. Loodan, et õpetaja ülesannet sai tehtud hästi.
Nüüd ma tean kes on mutt, tema eluviis ja elupaik. Lisaks sain teada ka mõningaid huvitavad fakte:
-mutt, kaaludes ise vaid 100 gr. võib aasta jooksul ära süüa 20-23 kg usse(ja teisi tema käikudesse lõksu sattunuid)
- mutt võib ühe tunni ajaga kaevata pinnasesse tunneli pikkusega 5,5 m.(10 min ja meeter...)
- valmiskaevatud tunnelites liigub mutt kiirusega 25 meetrit minutis.
-võrreldes teiste loomadega on mutil oma suuruse kohta palju rohkem verd ja hemoglobiini organismis, see aga võimaldab tal mullas väga hästi hingata ja elada, hoolimata sellest et mullas on hapniku vähe
Kasutatud materjalid:
http://seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=127 http://www.looduspilt.ee/loodusope/index.php?page=liigitutvustused_liik&id=189
http://loomauudised.blogspot.com/2010_07_01_archive.html
http://www.domapom.ru/sad-i-ogorod/164-borba-s-krotami-na-sadovom-uchastke.html