Ajaloo KT 10. klassile (0)

AJALUGU
1)Muinasaja periodiseerimine .
Kiviaeg:
vanem kiviaeg ehk paleoliitikum -inimese kujunemine-Põhja-Euroopaviimane jääaeg
keskmine-kiviaeg ehk mesoliitikum - u 9000-5000 a eKr
noorem kiviaeg ehk neoliitikum - u 5000-1800 a eKr
Pronksiaeg :
Vanem pronksiaeg- u 1800-1100 a eKr
noorem pronksiaeg- u 1100-500 a eKr
Rauaaeg :
Vanem rauaaeg:
eel- Rooma rauaaeg-u 500 a eKr- 50 a pKr
Rooma rauaaeg- 50- u 450 a
Keskmine rauaaeg- u 450-800a
noorem rauaaeg:
Viikingiaeg- u 800-1050
hilisrauaaeg- u 1050-1200a
2)Eesti ajalooline periodiseering:
Keskaeg : 12/13 saj- 15/16 saj
Uusaeg : 15/16 saj- 1918 ( varauusaeg- 15/16 saj-1816/1819)
uusimaeg -1918a-...
3)Kammkeraamiks kultuur
Umbes 4000 aasta paiku eKr levis Eestis uus kultuur. Kautusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välisküljed olid ilustatud lohukeste ja väikeste tähete ja ribadega.Muster meenutas nagu oleks seda tehtud kammiga, sp võtsidki arheoloogid kasutusele nime kammkeraamika . Kammkeraamika kultuur levis ulatuslikul territooriumil. Lõnua-Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaa aladel. Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid enamasti jõgede ja järvede ääres. Elamud asetsesid ridastikku.Jahi-ja tööriistade valmistamisoskused olid võrreldes varasemaga kõvasti arenenud. Usuti elu pärast surma, selleks pandi surnule kaasa nuga ja ehteid .
4)Nöörkeraamiks kultuur
Umbes 3000. a eKr. Savinõud ilustati nöörijäljenditega, sellest ka nimi.Teine iseloomulik tunnus oli venet ehk paati meenutavad, väga hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kivikirved. Nöörkeraamika kultuuri on nimetatud ka venekirveste kultuuriks. Ka see kultuur levis väga laialdlasel maa-alal. Rahvastik tegeles loomakasvatusega, maaviljelusega, jahi pidamise ja kalastamisega. Asulad paiknesid rohumaade juures. Kalmistud rajati asulatest väljapoole, kõrgematele küngastele.
5)Vahetuskaubanuds
Sisemaise kaubitsemise kõrval lülituti 11.sajandist alates üha enam rahvusvahelisse kaubandusse. Tegeledi peamiselt vahetuskaubandusega, kus kaup vahetati kauba vastu. Eestisse toodavateks kaupadeks olid hõbe, pronks, sool, paremad relvad, peenemad riidesordid ja muu luksuskaup .Vastu viidi karusnahku ja vaha.
6)Vahenduskaubanus
Vahenduskaubanus tähendas seda, et kaup osteti edasimüügiks.Näiteks võidi idanaabritele müüa vilja ja selle eest saadud karusnahad, vaha jms kaubad viidi edasi Lääne-ja Põhja-Euroopa turule. Võimalik, et osa sealt saadud kaupa müüdi kasudega tagasi Venemaale.
7)Mitu maakonda oli Eestis muinasaja lõpul. Nim. 8
Oli 8 maakonda + 5 kihelkonda ehk väikemaakonda.
Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa , Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala
8) Nimeta Eestis levinud linnuseliigid. Kirjelda neid.
Mägilinnused-Rajati üksikutele, igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Vaenlane ei saa lähedale.
Neemiklinnused- mäeseljaku lõppevale otsale püstitatud linnused . Meenutavad kumerate külgedega kolmnurki
Kalevipoja säng- Ida-Eesti voorte keskosadesse, Meenutavad suurt kõrgete otstega voodit.Külgedelt katsid looduslikult järsud nõlvad.
Ringvall- linnused- Rajati Lääne-Eesti tasasele maale. Avaasula paiknes enamasti linnuse vahetuse naabruses . Linnuse ümber rajati kõrge kunstlik vall.
9)Mil moel muutis raua kasutuselevõtt inimeste elu ?
Majandus hakkas kiiremini arenema seoses kohaliku rauatootmisega. Kasutusele võeti oma soorauamaak .
10) Kuivõrd muutusid inimeste elatusalad vanemal rauaajal võrreldes pronksiajaga ?
Pronksiajal tegeledi karjakasvatuse ja maaviljelusega. Ka Roomaajal tegeledi karjakasvatuse ja maaviljelusega aga rauaajal hakkasid levima uued põllusüsteemid. Võrreldes varasemate põldudega paistavad uued põllud silma korrapärasusega. Põllulappide suurus ja peenarde asend olid ilmselt juba enne maa ülesharimist kindlaks määratud. Rooma rauaajal oli põllumajandustoodang palju kasvanud, ning sellest piisas äraelamiseks ja isegi väljaveoks. Põllumajanduse arengut soodustas omakorda käsitöö.
11)Milles lahknevad arheoloogide arvamused ühiskondlike suhete kohta muinasaja lõpul? Millest need arvamused on tingitud ?
Viimasel ajal on arheoloogid täheldanud märke muistse ühiskonna kihistumisest juba alates pronksiajast. Selle seisukoha järgi oli muinasaja lõpul varanduslik ebavõrdsus suur ja ühiskond küllalt tugevasti diferentseeritud. Valitseva kihi moodustasid rikkad suurmaaomanikud, kelle hulgast valiti ka vanemad. Suur osa linnusied oli ülikute ja nende kaaskondade residentsideks. Talupojad pidid ülikutele tasu maksma.
12)Kas eestlaste sõjaline tase oli muinasaja lõpul piisava vallutuskatsete tõrjumiseks? Too oma arvamuse kinnitamiseks näide.
JAH, SEST Kuni muistse vabadusvõitluse alguseni võimaldas eestlaste sõjaline tase lähemate naabrite kallaletunge tagasi tõrjuda. Näiteks Vana-Vene riik üritas 11. sajandi teisel poolel eesti linnust rünnata, kuid eestlased suutsid vastu hakata, ning Vana-Vene riik ei suutnud linnust vallutada.
13)Kirjelda suitsutuba.
Suhteliselt väike, 4-5 x 6 m suurune palkidest hoone, mida köeti ilma korstnata kerisahjuga. Vilja kuivatati pärast lõikust samas ruumis. Suits läks välja uksest ning ka väiksest avast, mis oli seina tehtud, nagu tänapäeva aken, kuid väga väike. Põrand oli mullast.
14)Miks olid eestlastele tähtsad tuli, vesi, tuuleõhk ja maa?
VESI- puhastava ja rahustava toimega. Allikad olid pühad ja toodi ka ohvreid.
TULI- peletas ära halvad vaimud, näiteks jaanitulel hüpati üle lõkke ja toodi ka loomad lõkke äärde
TUULEÕHK- puhastava toimega, küladesse ehitati puukiigud
MAA- maa kasvatas vilja
15)Nimeta pühasid kohti, kus ohverdati.
Hiied või üksikud puud, allikad, kivid, harvemini mäed, järved ja jõed
16)Millega tegelesid targad ?
loitsisid, nõidusid ja ravisid haigusi sõnadega. nad tundsid loodust ja oskasid selles olevaid jõune suunata. nad ennustasid, ning vahest võisid need väga täppi minna
17) Võrdle pronksiaja ja vanema rauaaja matmiskombeid.
Nooremal pronksiajal hakati inimesi matma kivikirstkalmetesse. Beed oli 5-8 m lõbimõõduga ringid ning keskel oli kirst ning kirstu peale kuhjati väiksematest kividest küngas. Tavaliselt aeti kirstu mees, vahel tema kõrvale ka naine v laps. Eel-Rooma rauaajal hakati aga surnuid matma tarandkalmetesse. Need koosnesid kiviridadest või- müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit laiusega 1-2m ja pikkusega 2-3m. Surnud asetati tarandimüüride vahele.
18)Miks võib väita, et risitiusk polnud eestlastele muinasaja lõpul tundmatu ?
eesti sai läbi ristiusuliste naaberriikidega- taani, rootsi ja venemaa. nende maade kaupmehed käisid siin eestis. Eestlaste matmis kombed muutusid. põletamismatused asendati laibamatmisega ning surnud maeti pea lääne pool ,mis kõik tuleb ristiusust. jaa, hakati kandma pronksist ristikes