Põlvkondade vahelised erinevused ja suhted vanematega (20)

Põlvkondade vahelised erinevused ja suhted vanematega
Me kõik teame, et ühes suguvõsas on alati noorem põlvkond ja vanem põlvkond. Vanaemad, vanaisad, onud, tädid, isad ja emad, kuuluvad selle vanema põlvkonna alla. Meie lapsed ja teismelised, kuulume noore põlvkonna alla. Noorte ja vanade põlvkondade vahel esineb palju suhtlusbarjääre, kuna noortel on kõigest oma arusaam ja vanematel enda arusaam. Ükskõik, mis olukord on, arvab noor, et vanem valetab või ajab mingit „kägujaani“. Noorem põlvkond arvab tihtipeale, et neil on õigus, kuid alati pole see nii. Enamasti on ikkagi vanemal põlvkonnal õigus. Kuid, millest need rasked erinevused tekivad ja milliseks muutub lapse suhtumine vanematesse? Kuidas me saaks erinevusi ära hoida ja suhtlemise lihtsamaks muuta?
Me ju teame, et vanemad inimesed on alati olnud targemad ja elukogenumad, seda on ühel heal päeval ka üks noor, kui ta ise vanemaks ja elukogenumaks saab. Tavaliselt on emadel-isadel raske saada läbi oma lastega, sest põlvkondade vahe on suur ja mõlemad põlvkonnad on üles kasvanud üles eriaegadel. Samal ajal, kui meie 15 aastaselt kodus internetis istume, siis kolmkümmend aastat tagasi istus meie isa 15 aastasena traktoriroolis ja kündis pere kartulimaad. Kui peretütar kaks tundi omale meike, juuksevärve ja mingeid hilpe selga , näkku ja pähe ajab, siis aastaid tagasi kulus ühel pereemal oma paar tundi, et vesi kogu pere peapesuks soojaks keeta, kuna kaevust tuli ainult külma. Erinevad ajad, mil elati ja elatakse, muudavad suhtlemise raskemaks ja tekitavad erimeelsusi.
Kujutage ette, et tahate õhtul minna heale peole aga sinna ei saa minna, sest ema või isa on olnud nii karmi kasvatusega, et ei pääsenud ise ka noorena ühelegi peole. Mõni vanem on leebe ja lubab, kuid suurem osa hoolib oma lastest nii väga, et peole lubamine tekitaks peavalu. Kuna sa peole ei pääse, siis kindlasti sõimad oma ema-isa väga kurjade sõnadega: „Te olete värdjad, laske maha end, ma vihkan teid elu lõpuni!“ või „Ega see, et teie vanemad nii mölakad olid ja teid peole ei lasknud, ei tähenda seda et teie ei võiks lasta!“. Lapsed ei mõista, et vanemad soovivad ainult parimat . Kunagi, kui ise lapsevanemaks saavad, siis hakkavad alles mõistma. Laste soovid ja nende mitterahuldamine toovad esile järjekordsed erinevused ja suhtlusprobleemid.
Tööle rakendamine on üks põhjus, miks tekivad põlvkondade vahel erinevused ja suhted muutuvad probleemseks. Isa ja ema teavad, et töönatukene rakendab lapsi ja hoiab nad veidi eemal sellest virtuaalmaailmast, kuhu alla kuuluvad televisioon ja arvutid . Tänapäeval ongi see mure, et peale kooli läheb suurem osa lapsi kas trenni või istub koju arvuti taha. Aga mitte kunagi ei lähe laps koju ja hakka puid laduma või tube koristama . Alati peab väevõimuga käskima. On ka neid, kes teevad vabast tahtest, kuid neid on vähe. Ja peenarde rohimine, prügi välja viimine , tolmuimemine, puude ladumine, muru niitmine ja kõik muu tekitab suuri erimeelsusi. Laps kindlasti vannub: „No, miks kurat pean seda mina tegema?“. Noor ei mõista jälle, et erinevad oskused, võivad elus kasuks tulla ja ema-isa ainult tahavad aidata.
Kuidas me neid erinevusi saaks ära hoida? Kui nüüd aus olla, siis ei saagi, mingi konflikt tekitab ikkagi erimeelsusi ja probleeme suhtlemisega. Ega vanemad ei saa järgi anda ja lastele kõike lubada või ette-taha ära teha. Kui nii juhtub, on lapsed ära hellitatud ja ka järgmised põlved on upsakad ja hellitatud kratid. Mingisugune tibatillukene konflikt suudab ikka suhted sassi ajada ja erinevusi tekitada. Kui tõesti väga-väga tahta, siis saab erinevusi ja suhteprobleeme ära hoida, kuid siis oleks elu ilmselt väga igav ja lapsed ega ka vanemad ei õpiks elult midagi. Põlvkondade vahel peaks valitsema usaldus.