100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-05-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
26 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
liivikaviitak
Õppematerjali autor
Maal on parem elada kui linnas Millised on maal elamise eelised? Mis on parem linnas? Kas maal on parem elada kui linnas? Paljud inimesed koliksid võimaluse korral kindlasti maale elama. Kõik tahaksid ju rahulikku ja ilusat elu puhtas ning kaunis looduses. Maal elamise suureks eeliseks on see, et siin on värske ja puhas õhk. Veel on ka väga kaunis loodus. Siin saab võtta aja maha ja lihtsalt puhata ning lõõgastuda. Kindlasti on ka igal maal elaval inimesel omad metsarajad, kus jalutada ja oma peidupaigad, kuhu terve maailma eest peitu pugeda. Veel saab siin töid nautida. Maa peamisteks töödeks on põhiliselt loomade kasvatamine, nende toitmine , pügamine, lüpsmine. Samuti on maal palju istutamist, kastmist, rohimist ning ka riisumist. Maal kasvatavad inimesed endale ise kõike söögiks vajalikku nagu kartulit, porgandit, kapsast, peeti, kaalikat kui ka erinevaid puuvilju.
Kus on sinu meelest parem elada-linnas või maal? Linnas ja maal elamine on kaks väga erinevat elulaadi või elustiili. Mõlemal neis on omad plussid ja miinused. Maal ehk siis linnast väljas, kuskil rahulikus kohas elades on kindlasti õhk puhtam ja palju rahulikum. Tihtipeale on ka maal raske toime tulla, kuna võib puududa vesi või elekter, rääkimata telefonist või Internetist. Seal on paar külapoodi, ilus loodus ja tavaliselt kõik teavad üksteist, sellega kaasneb aga külajuttude levik, kuna inimesed on üldjuhul väga kadedad üksteise peale. Vähe näeb tänapäeval sellist asja, kus mõnes väikeses kohas saavad kõik naabrid üks-teisega hästi läbi. Tavaliselt maakohtades elab palju vanemaid inimesi, sellest tulenebki see torisemine ja muud tülid
Linnast sõidan ära maale, ning lähen vanavanematele külla. Sinna muidugi tulevad ka vanemad kaasa, kellega proovin võimalikult hästi koos viibitud ajal läbi saada. Mulle öeldakse, et ma seda kui puhkust võtaks, kuid mina ei suuda väga maa kündmist või kartuli korjamist puhkusena võtta. Ma tean, et igal ühel on omad kohustused, mida tuleb täita, kuid puhkusest on minu arvates küll asi kaugel. Vähemalt lubavad nad mul hommikuti magada. Ja keegi ei piira mu aega, kui tahan maal õues vähe kauemaks jääda. Ainuke tingimus on see, et ma järgmine päev omad asjad ära teeks, mis ma tegema pean. Puhkusena võtan ma seda, kui me vanematega kuskile väljasõidule läheme, vahet pole kas isaga kala püüdma, või emaga shoppama, aga igatahes on see etem, kui maa-elu. viimane suvi käisingi isaga kalal, väga lahe oli. Käisime pärnus oma sugulaste juures, kes elavad pärnu jõe ääres. Neil on aerupaat ja spinningud. Mulle meeldib sõita aerupaadiga ,
kunstiga ja õmblevad ka oma rõivad ise. Kuid see pole päris õige, sest ka tavline inimene võib riietuda kunstipäraselt, isegi kui ta on ostunud oma riided näiteks kaubamajast. Mina arvan, et minu riietumisstiil näitab minu olemust, ning ma pean seda omamoodi kunstiks. Riided on mõeldud meie kaunistamiseks ja on loodud kellegi töö tulemusena. Muusika on midagi, mida me kuulame ja samas ka naudime. Minu jaoks on muusika nagu kunst meie kõrvadele. See on midagi, milleta ei saa elada ja, mis muudab meie halli argipäeva päikseliseks. Muusikaga saame me väljendada oma tundeid ja olemust. Me ei pea olema muusikud, et hinnata neid kauneid helisid, mida keegi on loonud, et meid õnnelikuks teha. Samas võib öelda, et peaaegu iga inimene saab muusika tegemisega hakkama. Selleks ei pruugi meil olla niivõrd kaunist lauluhäält, või muusikainstrumentide kasutamise oskust. Me võime laulda, või mängida mõnda pilli just enda lõbustamiseks
Vaatamate keeldudele pillutakse ikkagi autode akendest rämpsu maanteele või viiakse prügi metsa alla. Ikka on neid, kes saastavad. Kusjuures paljudele saastajatele meeldib just puhas ja puutumata loodus. Oma jäätmed sokutatakse ikkagi tavaliselt võõrale maale, sageli riigimaale. Polnud nägijaid, pole ka tegu! Kui meie jätkame looduse reostamist, siis meie laste elukesskond on märksa vaesem, täis mürke ja muid kahjulikke aineid. Kui isegi lapsed saavad veel selles keskkonnas elada, ent ka ise jätkavad samasugust reostamist, siis ei jää lastelastele enam üldse kohta, kus elada. Või vähemasti peavad nad puutumatut loodust vaid piltidelt vaatama. Seega me peame loodust kaitsma kasvõi selleks, et meie tulevastel põlvedel oleks võimalik puhtas keskkonnas elada. Muidugi ei tähenda puutumatu loodus üksnes prügi- ja saastevaba ümbrust, vaid ka puhast vett ja õhku. Võiksime rääkida isegi mürareostusest, milleta samuti oleksid inimesed märksa
Maret, Andrese ema. Väsinud moega kõhetu naisterahvas. Sass, Andrese isa. Tugev ja turske mees nagu puupakk. Indrek, Mareti vend. Alati erutatud olekus luulelise hingega isand. Tiina, Indreku naine. Umbes 30 aastane hoolitsetud välimusega karjäärinaine. Maret ja Sass on tööinimesed, nad aitasid vana Andrest igal võimalusel maatöödega. ANDRES: "Nad veetsid siin kogu oma puhkuse, mis kujutas endast ilmselt hoopis rängemat tööd, kui see, mida nad linnas tegid. Ja mitte ainult puhkus - ka nädalalõppudel tuli sageli sõita siia, sest sõnnik tahtis laotamist, kartul algul panemist ja pärast võtmist, peenrad rohimist, marjad korjamist, puud lõhkumist, sada muud tööd tegemist." Indrek ja Tiina on inimesed, kes ei viitsi tööd teha ja tahavad igal võimalusel puhata. Nemad ei leia aega, et isa maatöödega aidata. Aga ka puhkepäevadel ta ei leia aega ja tahtmist, et
keedetud vee või boorilahusega ära puhastama. Laste toitmiseks pidi veel ka pea rätikuga katma ja näo pidi katma marlitükiga. Esimestel elupäevadel toideti vastsündinut magusa veega, või toitis teda hoopis mõni teine naine. Esimene emapiim on aga väga tähtis lapse üleminekuks platsentaarselt toitumiselt piimatoidule. Piimaga toitmine kaitseb ka erinevate nakkushaiguste eest. Laps peab saama rinnapiima vähemalt 6-8 kuud. KATSIKUL KÄIMINE Nii linnas kui ka maal on katsikul käimise kohta erinevaid arusaamu. Katsikul käimine oli vanasti rohkem tavaks maal kui linnas. Arvatavasti seetõttu on ka toidukraami viimise komme olnud maakohtades varem kombeks, kui linnas. Erinevused ei pruugi kombestikus ilmneda just maa- ja linnarahva vahel, vaid hoopis selles, kuidas suhtuti asja perekondades. Erinevalt toimiti ka katsikule tulnud inimeste kingitustega. Kui kingituseks toodi kringel või tort, siis arvati, et see tuleb kohe lahti lõigata
kokku neli naist, kõik rikkad ja kaasavaraga tütarlapsed, ning kokku oli tal kaksteist last, nende hulgas kaks tüdrukut. Ser Piero küll tahtis, et ka Leonardo õpiks nagu tema teisedki lapsed, kuid Ser Antonio ütles, et vallaslapsest ei või iialgi notarit saada.. Leonardo ise oli väga ebapüsiv, tal polnud kooliharidust, ent ta õppis loodusest väga palju. Esimese maali tegi ta väga hirmsa koletise viigipuust plaadile, mille isa müüd saja tukati eest äritsejale, jättes raha endale. Maal müüdi edasi kolmesaja tukati eest Milano hertsogile. Leonardo kasuema sureb ja 1466. aastal sõidab poeg isaga Firenzesse, kuna Ser Piero abiellub uue naisega. Firenzet valitses Medici. Firenzes oli täisvereline elu sel ajal. Öösel leidsid Crocetta ja Pietà kirikutes aset kummalised missad, mida viisid läbi mantli üle pea tõmmanud inimkogud. Oli tahtmine riigipööret korraldada. Inimeste lõbustuseks tehti maskeraad, mis kujutas kolme kuninga saabumist Idamaadelt. 8. juunil 1466
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid